Marcos 7

Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Roko mbai mo Farisi holona riya mbai bele Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelewaimi holona bele Yerusalem yora Yesusre hubainyaikondere mekate.
1 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah afa Jerusalemane hinan hina Jesu hibebera’uh.
2 Neyae erewaimi Yesus na moisa orowate yo hiwa na me Yahudi era hena ma yae bu ekuyeikoi yae eraman eyanewate.
2 Naatu ana bai’ufununayah umah souwena’e eregubagub auman hi’aa hitomatom hi’itih.
3 (Farisi holona yo bele Yahudi ro miyae hiwa bele Yahudi era hena ma yae me bu kuyeikoyatera eramande eyanewate. Nebei u mekai mokate naei waline na yobe naei kamehe naeitena era hena namman ikilainyekokene.)
3 Pharisee naatu Jew sabuw etei’imak i hai binanakwar ti’ufunun hai a’agir hi’o na’atube umah tesouwenabo te’aau.
4 Neyae nai hei-sei anuwaufa imewatena nauwa bu bele kuyeikoyate wa, raman eyanewate. Era hena helen sele na yobe naei kamahe naei yae kinyaimiboke rambun me bobo hele ikilainyekoke, nda merau: kolaei, bu yai-jai anuwau, olemebe tembagara mokoiboyate, nebeise bu kuinyate mekai huba man mokoyainye.
4 Ahar efanane tenan boro men abistan hina’aan, baise wantoro’ot i boro hinakif nakusouwih, naatu hai binanakwar afa maumurih maiyow tebi’ufunun, boun kerowas, naukwat, ya’aya baibitab ana noukwat, i na’atube tesasouwen.
5 Nebei Farisi holona bele Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi holo bele Yesusre wainye, “Rahene wa moisa orate yo aei yobe naei kamahe naeitena mokowate era henane ehakoikoi omokoi, eramande na me bu ekuyei yae anate?”
5 Imih Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah Jesu hibatiy, “Aisimamih o abai’ufununayah bai’obaiyen it ata a’agir hibai nan men tibi’ufununimih, naatu baise i umah gubagub auman te’aau?”
6 Yesus yae weumi, “Mayae ro miyae be bee bee yo! Mai naeise na ijen selene Allahle yenjo kayaalo Yesaya yae moloukoke a maijeukoke,
6 Iyafutih eo, “Isaiah kwa arerekabih isan eo i turobe, Bukamaim eo kikirum na’atube,
7 Rare nendon hele ei molaise,
7 I hai kwafiren ayu isau i yabin en,
8 “Allahle ako faeukore mayae moise yae hayaeukoke, ro naei miyae naei era hena mayae elae yae ikilauboke.”
8 Kwa God ana obaiyunen kwabosair sa’ab kwayai naatu orot hai bai’obaiyen kwabai kwabukikin kwanan.”
9 Yesus na hibi a ahuneungeboke, “Mai yobe naei kamahe naeitena era henare hakoyaube, nebeibe Allah mare ukembe are moinye hayeyaube. Nebei wanen mokoyaube maisaei sele!
9 Naatu Jesu iuwih eo, “Kwa God ana obaiyunen bosairen sa’ab ya’in naatu taiyuw abinanakwar bai’ufnunin isan i kwaso’ob kwanekwan!
10 Musa yae a eleukoke, ‘Mai araise anare enera faisa yanemmiyembe.’ Nane merau, ‘Nde yae naekore nenakere a beko wemmilena, nebei kiyae honaibonde hele.’
10 Moses na’atube eo, ‘hinat tamat inakakafiyih, yait ta hinah tamah erarafih i boro hina’asabun namorob.’
11 Nebeibe mayae kelaeumile ro miyae naekore nenakere wemmile, ‘Arate anale, mai walire hakorebobe rambunbe roufele Allahre hili era akau erare erenjende.’
11 Baise o ta hinat tamat isah iti na’atube inao, abistan ayu’une kwa abibaisi i God ana sibor yayasairen.
12 Nebei mokaibokera mayae nebei ro miyaere mon eyei sele naekore nenakere foise mokonaimilere.
12 Tur nati na’atube nao, naatu boro men kafa’imo hinah tamah isah abisa ta nasinafumih.
13 Nebei era hena walora Allahle ako faeukore mokaunge erabuhi ban baete. Nda wanen me u beko helen mayae mokaube.”
13 Kwa a’a’agir hai binanakawar kwabukikin naatu God ana tur i kamomow ebi’en naatu sawar afa moumurih maiyow auman nati na’atube kwasisinaf.”
14 Nebeisa ro miyae helen ahaunga hebatere Yesus kaenewoumi na bokore mewate wa weumi, “Raeinya a wamale boronsebombe nane merau nou hennele.
14 Iban maiye Jesu sabuw rou’ay gagamin eafih hina iuwih eo, “Kwa etei iti tur anao i kwananowar naniyan kwanab.
15 Rambun hiwa moisa eise ate yae ro miyae naei u mekai bekore nikire omokoiboi sului, nebeibe kena eisa u benera euwa boneisa baleimeyate rambun mae bekore nikire mokaimi.
15 Men sawar iti ufunane en orot wanawanan irun iwa’an gub kakafin etatounimih, baise abisa orot wanawananane etitit imaim iwa’an orot gub kakafih etatoun.
16 Mayae angkaei boraube ro miyae nebei are nou hembe!”
16 Tain hinama’am na’at tur kwanonowar kwananot.”
17 Nebeisa Yesus nda ro miyae helen nukeumiboke, na moisa orowate yo bele imae mbainye ayeuboke. Nebeinye yae na moisa orowate yo yae ahumbo-ahumbo ahuneuboke uwoumi isaeyeiboi mone hinainyehike.
17 Sabuw rou’ay gagamin ihamiyih in bar rur ufunamaim ana bai’ufununayah iti oroubon isan hibatiy.
18 Yesus yae weumi, “Mayae namman isaeyeiboi mone. Mayae isian selene, rambun yoni-yoni ro naei miyae naei euwa moisa eise ate naei u mekai bekore nikire omokoiboi sului.
18 Iuwih eo, “Kwa auman boro’ika kwakakasiy? men abistan ta ufunane en erun iwa’an gub kakafin orot etatounimih.
19 Rabuhine ban euwara ate bae kena eise eyeisi ton, yarelere yae eyewate nebeisa beko anuwaunge eyokande.” Nebei yaere Yesus kelewoumi raman nanemene eli hoho ban yaeiboke.
19 Anayabin men orot dogoronamaim erurumih, baise en yan kabutin wanawanan erur naatu eafuwatait ere’er.” Iti na’atube eo ana maramaim Jesu kurerereb eo, “Bay etei’imak i gewasih kwanaa.”
20 Benen Yesus weumi, “Ro naei miyae naei kena ura balenate rambun yaere naei u mekai bekore nikire olengkonde.
20 Naatu ibanak eo maiye, “Abistan orot wanawananane etitit imaim iwa’an i’isan gub kakafin etatoun.
21 Rabuhine ban kena u eisa baleimeyate nda niyae: u bene beko, yoko kaeimae, yokore, ro miyae hoi-soise, ro miyae bele miyae molo bele mbainye hononetere,
21 Anayabin orot dogoron wanawanantoro’ot etitit, i not kakafin, sesebar, bar kweb, asabunubunuw, turahinah a’aawah ufuh na,
22 ro miyae hiwa naei rambun kena haehae koyatere, bekore benate me u mokatere, ame-amere, bekore kena haehae hele koyate mokonatere, kena hensende, a hufuufe, u kaeise, wali yeli-yelire.
22 kabat, tur karur, tenagogor, baiwa’an ana yeyewra’aten, bahiy, koutabitabir, bai’o’orot, naatu baifufuwen.
23 Nebei beko bako nemene fomene kena ei u eisa mo ijakawate, ro miyae naei u mekai bekore nikire mokaimi.”
23 Iti not kakafih etei’imak i orot wanawanane enan imaim iwa’an i’isan gub kakafin etatoun.”
24 Galilea kanira Yesus kulun uke Tirus kanire ewole. Eke naeise isaeinyaibonde belene aibaleke yone imae mbainye eweufike, nebeibe ro miyae erekainyelene yaka haikoke.
24 Jesu efan nati ihamiy in tafaram Taiya wanawananamaim tit, naatu bar wanawanan run, men kok sabuw hitaso’ob i nati’imaim ma’am, baise men karam boro yumatan tibun.
25 Nebei yona miyae mbai na maengke alo yae aungeboke. Yesus meke naeise nda miyae boroubokene, meke oro selen-selen mae Yesus na bene meukoroukoke.
25 Nati’imaim babin natun babitai kikimin afiy kakafin tarasum ma bi’a’afiy Jesu ana tur nowar na biyan tit anamaim ra’iy.
26 Nda miyae Yunanina, Siro Funisia kanine hongkate Yahudi yo ban. Na maengke alo yae aungebokere Yesusre na hebaen-sebaen riyeunge na walobo u rannare hukennehindere.
26 Babin i Greek matuwan, baise ana tufuw an i Fonisia imaim tufuw tafaram Syria wanawanan, i Jesu ifefeyan natun biyanamaim afiy kakafin tanun tatit isan.
27 ((Yesus naei kenare kowole Yahudi yore na bere hakommile, Yahudi ban yore moisa.)) Nebei aerene Yesus yae weunge, “Fa-fa na berei yae raman anenaikonde uwa renaibonde wa, na ijen ban sele fa-fa naei feube yokure hainyaimile.”
27 Baise Jesu babin isan eo, “Wantoro’ot i boro kek abisa tekokok tanituwih, men ef ema’am boro kek hai bay tanab tanarub haru nahimaim nare hinab hina’aan.”
28 Nebei miyae yae weunge, “Na hele, Tuhan, nebeibe eramande anate anuwau kelene yoku honate, fa-fa anate eraman mohi-mohi balate yoku eyanewate lonbe!”
28 Baise babin eo, “Turobe Regah baise kek hai bay te’aa momosarih gem baban tere’er haru te’aau.”
29 ((Yesus isaeyeuboke nebei miyae “yoku” a eleukokene, neyae merau haraungeboke “Yahudi ban ro miyae.”)) Nda miyae nebei a mekai yae ukeungene, Yesus yae weunge, “Waeinya a naijen waraene, eye, wa fa foi ikanale, na u buluna walobo eukuke ya.”
29 Imaibo Jesu babin iu, “O abaiya’afotenamaim imih kwen, afiy o natu ihamiyika.”
30 Nane miyae imaere eke bae na fa ereunge ijongku honoi tanne honowole. Nebei walobo na hele nebei fa na u bulura eukuke.
30 Babin matabir in ana bar tit ana kek gem yan inu’in itin afiy ihamiy titaka.
31 Yesus naei Tirusra nekaikokera Sidon yo bu kelare ewate. Nebeisa Galilea bukobare bukaiboke na kelaeunge yo me bee (Yunani a faeunge Dekapolis elate) kani nolora ewate.
31 Imaibo Jesu tafaram Taiya ihamiy Sidon wanawananamaim remor in Galilee harew kukuf yan re, naatu rabon Bar Merar Etei Umat Ronron hai me yan tit.
32 Nebei anuwaunge ro mbai angkaei kokun nane merau a foise elei ro miyae yae yawainyehoke, Yesusle bokore mekate. Yesus Na mere nebei kiyaele uwa ranne rannehindere na hebaen-sebaen riwainye.
32 Nati’imaim sabuw afa orot tainin gugurin, naatu menan sarusarubet i hibai hina Jesu biyan hitit naatu uman biyan tabutubun isan hifefeyan.
33 Nebeibe Yesus nda rore mo yaweungehoke ro miyae helen hebate anuwaufa felan wanen eke mo, Yesus Na mere mo nebei role angkaei bulure nekeungele ekera, Yesus euwaeki houboke nebei role faeunge kataungehike.
33 Imih Jesu orot bai tit sabuw rou’ay gagamin ihamiyih akisinamo nabinamaim, naatu uman orot tainin wanawanan iuturiy, imaibo kwaitutur naatu orot menan butubun.
34 Nebeisa Yesus Na be yakure weuweke no yobouboke mo nebei rore Aram afaeu wae weunge, “Efata!” na mekai, “Raweuweuko!”
34 Matan au mar nuw ra’at dogoron tutufin erawous naatu orot isan eo, “Efata,” anayabin “Kubotawiy!”
35 Yesus are ukeunge hee nda ro naengkaei bele faeu bele onomi yaeiboke, angkaei borowole are nendon wanen mae elewole.
35 Mar ta’imonamo orot tainin botawiy tur nowar naatu menan yamutufur tur eo gaigiwas.
36 Yesus yae ijokore eraiboke yore a herauwoumi nda rore onomi ikeungere hiwa yore ehuweyeijae. Yesus a hun kolowoumibe, eraiboke yo yae na hibi-hibi huwayeke ndire ndare yobainyeke.
36 Naatu Jesu sabuw eotanih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owen.” Baise i mar etei sisinaf imih mar etei isan hio.
37 Borowate yo fa yae bowate, elate, “Yesus nemene fomene na foi sele mokowole, fare boi-boi wanen! Ro miyae angkaeise oboroi yo mokoumi angkaei borate, are elei yo mokoumi a elate!”
37 Sabuw anababatun hai kasiy ra’at hifofofor men kafaita, naatu hio “Sawar etei’imak sinafen gewas! Naatu i karam boro niwa’an tainih gugurih tur hinanowar naatu awah gugih tur hinao!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.