Lucas 22
Yaubada wasana: Buka Hauhauna tupwana (SBE) vs NTLH
1 Pwalawa Nige Yistina Henuwaisinina mayadaina ye hanahanauma, mayadaina bagubagunana ede Taukiuli Henuwaisinina.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Na taukaitalasam tauwoyaidi yo laugagayo taulauhekataedi keda se wasewase bena Yesu se unuhemwaloi. Iyamo boda wa se matausiyeidi.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Kabo Satani ye luwu Yudasi unai. Iya saudoudoi-labui wa hesau, yo hesana hesau ede Isakaliyota.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Yudasi ye lau taukaitalasam tauwoyaidi yo Numa Tabuna yona polisi kadi tanuwagao maiyanao se koitalaliu idohagi kabo Yesu kana ye walohai yo ye moselaei udiyedi.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Siya nuwadi se namwa yo yali se ginauli meta kabo moni se mosei unai.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Yudasi yodi nuwanuwatu wa unai ye yali, ede ye hetubu keda ye wase bena Yesu ye moselaei kalidiyena huyana boda wa nige temenai.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Kabo Pwalawa Nige Yistina Henuwaisinina mayadaina bagubagunana ye lage, unai kabo Dius tamowaidi Taukiuli|lemma="Taukiuli Henuwaisinina" mamoena se unuidi se hemala yodi kaitalasam.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Yesu kabo Petelo yo Yowane ye hetamalidi ye wane, “Kwa lau Taukiuli kaina kada kwa kabinonohai.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Se henamaiyei se wane, “Haedi kabo ka kabinonohai?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Ye hededelau kalidiyena ye wane, “Huyana magailaki ne unai kwa lage, loheya hesau waila pakuna ye bahebahei kabo ye lobaigomiu. Kwa hemuliwatani na numa saha unai ye mwalaesae ne meta unai kwa mwalaesae
10 Jesus respondeu:
11 yo kwa hededelau numa tanuwagana ne unai kwa wane, ‘Taulauhekata ye henamai: Taumana dahalana meta haedi na kabo yogu hekahekatao maiyaguwao Taukiuli kaina ka kai?’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Iya kabo numa heisi helabuina unai dahala lakilakina hesau ye hekitagomiu. Dahala ne unai ginauli maudoidi ede nonohadi. Temenai kada kai kwa kabinonohai.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Se lau na saha ye hedededi wa meta se lobaidi. Ede unai Taukiuli kaina se kabinonohai.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Mahanana ye lage ede Yesu maiyana apostolo wa se laoma na se tulidobi kabakaikai hatana dedekana wa unai|lemma="kaikaigogo".
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Na ye hededelau udiyedi ye wane, “Ya henuwakalili bena Taukiuli kaina ta komiu yo yau ta kai, na mulina ne unai kabo ya kamkamna.
15 e lhes disse:
16 Teina yomiu ya hedehedede ta: Taba nige ya kaiꞌuyoi ye lau ee kana siga Taukiuli kaina kaniyona kabo ye laoma ye mamohoi Tamagu yona basileiya unai.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Kabo waina keyakana ye hai, ye lautoki yo ye wane, “Teina ta kwa hai na maudoimiu unai kwa numa.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Ya hededelaowa ta taba nige wine kaniyona masina ya numaꞌuyoi, ye lau ee kana siga Yaubada yona basileiya ye lagema.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Yo pwalawa ye hai ye lautoki na kabo ye kihi na ye moseidi udiyedi na ye wane, “Teina ta meta yau taugu ya mosegabaei hesabamiu. Teina kwa ginauli meta kabahenuhenuwaisinigau.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Se kaikaigehe, na gonogonowana doha, waina keyakana wa ye hai na ye wane, “Teina ta yau kwasinagu kabo ye didi hesabamiu, na unai kabo Yaubada yona talam hauhauna ye ginauli kalimiuwai.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 Iyamo kaiteya kabo kagu ye walohai ne meta maiyagu hatahata ta unai.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Tau Natuna kabo ye boita doha Yaubada ye nuwatunonohaiyako, na ahani mo kana tauwalohai tamowaina ne!”
22 Pois o
23 Ede se bom se henahenamaiꞌuyoidi meta luwadi ne unai kaiteya kabo doha teina ye ginauli.
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Na kabo siya se bom se haikawayagala meta luwadi ne unai kaiteya kabo ye saekalili.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Na Yesu ye hededelau udiyedi ye wane, “Dagela tamowaidi yodi wasawasa meta yodi gigibwali bayabayaona unai yodi tamowai se tanuwagaidi, na se kataiꞌuyoidi taukitahetete namwanamwadi.
25 Então Jesus disse:
26 Na komiu meta tabu doha tenem. Kaiteya ye saekalili luwamiu ne unai meta iya taba ye hemala doha taumulita, yo kaiteya iya tanuwaga meta taba ye hemala doha heyayai tauhaina.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Kaiteya ye saekalili, hatahata unai taukaikai, o heyayai tauhaina? Iya hatahata unai taukaikai ne meta ye saekalili. Na yau luwamiu ta unai meta yomi heyayai tauhaina.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 Komiu huya badobado maiyaguwao kagu noho maudoidi udiyedi.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Tamagu basileiya ye leyamako yogu, na yau kabo ya leyawa yomiu,
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 unai yogu basileiya unai komiu kabo yogu hatahata unai kwa kaikai yo kwa numanuma yo telona udiyedi kwa tuli na Isalaela tamowaidiyao boga saudoudoi-labui ta kwa hekasadi.
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Simona, Simona, ku kitanamwanamwa! Satani ye kaibwadakalili bena maudoimiu ta ye lautonogigomiu doha witi se koinihinihiyei.
31 Jesus continuou:
32 Na Simona, yom ya tapwaloloko bena yom sunuma tabu ye basabasa. Na huyana ku uyoma kaliguwai kabo kam kahao ku hebayaodi.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Na Petelo ye hededebui ye wane, “Guiyau, yau ya nonohakalili kabo ya hemuliwatanigo ta lau numatutugudu unai yo ta lau ta boita.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Yesu ye wane, “Petelo, ya hededelaowa: Teina boniyai ta unai sola nige kamkam hakiyana ye dou, na ma haiyona kowa kabo ku hedede meta nige kabigu ku kata.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Na Yesu yona hekahekatao ye henamaiyeidi ye wane, “Huyana ya hetamaligomiu kwa lau, na nige moni tobwana o yomi tobwa kwa baheidi o buti kwa likwadi meta saha hesau unai kwa deha o nige?” Se wane, “Nige!”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Ye wane, “Na teina huya ta doha teina bena kwa ginauli: Ena yom moni tobwana kalimwai, bena ku bahei, yo ena yom tobwa kalimwai, bena hinage ku bahei. Na ena nige yom iyala kelepana, bena kam kwama ku lokunegabaei na iyala kelepana ku hemaisa.
36 Então Jesus disse:
37 Ya hededelaowa kalimiuwai: Kulikuli tabuna unai se kuliyako se wane, ‘Iya se kita meta iya hinage laugagayo tauꞌutuꞌutusidi tamowaina hesau,’ (Aisaiya 53:12) na teina hedehedede ta kabo ye laoma ye masalaha kaliguwai. Hedehededegu kulikuli tabuna unai wa meta hemamohoiyeina mahanana ye lagemako.”
37 Pois as
38 Ede yona hekahekatao wa se wane, “Guiyau, ku kita, iyala kelepadi labui ede teina.” Na ye hededelau kalidiwai ye wane, “Kwa hekaiyawasi. Nabada!”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Kabo Yesu Yelusalema ye laugabaei na ye lau Olibe Kudulina unai doha huya badobado yona laulau wa, na yona hekahekatao wa iya se hemuliwatani.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Huyana temenai se lage ede ye hededelau kalidiwai ye wane, “Kwa tapwalolo meta taba nige noho kwa hekalo.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Na ye laugabaeidi ye tausigilau lohana doha weku ta tuu, ye tulibonodobi na ye tapwalolo ye wane,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 “Tamagu, ena ku henuwa, teina kamkamna keyakana ta ku laehesuwala kaliguwai. Na nige yogu nuwatu, na kowa yom nuwatu bena se tubu kaliguwai.”
42 dizendo:
43 Kabo anelu galewa ne unai ye taumasalaha kalinawai na ye hebayao.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Iya nuwana meta ye kamkamnakalili na ye tapwalolobayaokalili, ede hamumuna wa doha kwasina bwasidi se talutaludobi bwatano ne unai.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Huyana ye tapwalolokaiyawasi kabo ye tolo na ye uyo yona hekahekatao wa udiyedi, na ye lobaidi meta se nuwakamkamnakalili na se kenokeno.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Ede ye hededelau kalidiwai ye wane, “Saha kenona? Kwa tolo na kwa tapwalolo meta taba nige noho kwa hekalo.”
46 E disse:
47 Yesu sola ma hedehededena na bodalakilaki se lage. Yudasi, iya saudoudoi-labui wa hesau, ye kedabagunaidi na ye sae Yesu ye sumtai.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Na Yesu iya ye henamaiyei ye wane, “Yudasi, idohagi to teina sumta ta unai Tau Natuna kana ku walohai?”
48 Mas Jesus disse:
49 Yesu yona hekahekatao se kita kabo Yesu se unui, ede se wane, “Guiyau, iyala kelepadi ta bena ka hepaisowadi?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Kabo hekahekatao wa hesau yona kelepa wa ye hekwade na taukaitalasam saesaena yona heyayai tauhaina beyakahatuna ye bolihai.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Na Yesu ye wane, “Nabada! Tabu saha hesau ku ginauliꞌuyoi!” Na ye kabilau tamowai wa beyana unai ede ye henamwanamwa.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Boda wa maidadiyao meta hinage taukaitalasam tauwoyaidi yo Numa Tabuna yona polisi yo babadao hekadi se laoma Yesu hesabana. Kabo Yesu ye hededelau kalidiwai ye wane, “Idohagi, yau tauhaihaikabi, to kelepa yo kepata kwa baheidi na kwa laoma hesabagu?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Mayadai kesegakesega yau meta maidamiu Numa Tabuna bakubakuna wa unai, na nige kwa kabilaoma kaliguwai. Iyamo yomi huya ede teina. Iya ede masigili gigibwalina yona huyatanuwaga.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Kabo Yesu se hai na se woyalaei taukaitalasam saesaena yona numa unai. Na Petelo meta dagela wa unai ye hemuhemuliwatanidi.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Na [taupaisowa hekadi] kaiwa se yuhi numa wa bakubakuna duwaduwalina unai na se tulihetakikili, na Petelo hinage ye tulidobi maiyanao.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Heyayai tauhaina waihiuna hesau iya ye kita kaiwa kalakalasina dawayana unai ye tutuli. Ye kitanamwanamwaei na ye wane, “Teina tamowai ta meta hinage iya maiyana.”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Na Petelo ye uhala ye wane, “Waihiu, temeta tamowai me meta nige kabina ya kata.”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Yawalana wa ye lau kabo tamowai hesau iya ye kita na ye wane, “Kowa meta kadi kaha hesauna.” Na Petelo ye wane, “Taubada, yau nige!”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Na awa kesega ye lau kabo tamowai hesau ye hededebayao kalinawai ye wane, “Mamohoi, teina tamowai ta meta iya maiyana, matawuwuna iya hinage Galili tamowaina.”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Na Petelo yona bui ye mosei ye wane, “Taubada, saha ku hetahetala me nige kabina ya kata!” Sola ma hedehededena na pwaole hakiyana ye dou.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Guiyau ye kitabui yo ye kaikewalau Petelo unai, na Petelo Guiyau yona hedehedede wa ye nuwatuidi doha ye wane, “Teina boniyai ta unai sola nige kamkam hakiyana ye dou na ma haiyona kowa kabo ku uhalaeigau.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Ede Petelo ye pesa dagela wa unai na ye doukalikalili.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Tamowai Yesu se kitakitahetete wa iya se talatalawasiyei yo se biteli.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Na matana se suma yo se henahenamaiyei se wane, “Ku hededepeloweta! Kaiteya ye biteligo?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Yo hinage hedehedede yabayababadi hekadiyo udiyedi se hededeheyaheyababa.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Mala ye tom kabo Dius tamowaidi yodi babadao se koigogo maiyadiyao taukaitalasam tauwoyaidi yo laugagayo taulauhekataedi. Na kabo Yesu se woyalaeiyama kalidiwai.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Na se henamaiyei se wane, “Ena kowa Kelisona ede, hage, yomai ku hedehedede.” Yesu yodi bui ye moseidi ye wane, “Ena yomiu ya hedehedede, komiu taba nige kwa kawamamohoiyeigau,
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 yo ena ya henamaiyeigomiu, komiu taba nige yogu bui kwa leyama.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Na teina mayadai ta unai yo ye lau ne, Tau Natuna kabo Yaubada Gigibwalikalilina nimakahatuna unai ye tuli.”
69 Mas de agora em diante o
70 Maudoidi se henamaiyei se wane, “Unai kowa meta Yaubada Natuna?” Yodi bui ye moseidi ye wane, “Kwa hededemamohoi meta yau ede iya.”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Kabo se wane, “Taba nige kabahegiluna hesau ta waseneiꞌuyoi. Iya ye bom yona hedehedede ne unai ta lapuiyako.”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.