Mateus 26

Buglere NT (SAB_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jesu kwian geru jwannga amage ulita ta gbu ene Jesu chieni chuia giti gire Jesu gerudu dare ama ulita ole:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 —Bage uñale chui chegu gbabokle alin allabi gire Pascua chuia chke chui olladangwa, chui ege cha gabe cha ketabe gwaleda kruge —Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage ulita ole.
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian israelita chugagwalla juma ulita, kwian e ulita mo litu kwian kada Caifás ullage, Caifás kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Ne ngwadi kwian e ulita mo litu mo ten sugekare Jesudige mo kaire, ama ulita mo ta gbu age gweale skwlenre Jesu gai dbale skage Jesu gwangeda.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Kwian e ulita gerudu modi: —Che me ñage age gweale Jesu dollale Pascua chuiage, kwian tanre be kle chui ege chui ollade una aige, che age me no Jesu ole kwian ngleaske gire kwian ulita be kira bate modi Jesu gdale, ma no che chui na manade kwian ngle me kle mo litaba una aige gire —kwian israelita chugagwalla ulita gerudu ene modi.
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Jesu jo chke una Betaniage ule kwian geru jwannga amage ulita ole, ama ulita jo Simón ullage blire Simón ole ule. Ngeru Simón e amaña chagedu oga kwara tuge jingmea kada lepra ole agwa ama jogeba chkeni noni, Simón e ngwadi Jesu jo blire kwian geru jwannga amage ole, ama ulita kledu blire gire muinga gdaite chku Jesudige lle ñachke no kada nardo chia dbe lle gweale limeta soli karege tkale Jesu chuga giti, nardo e kwangleare. Muinga nardo chia e ulita oto Jesu chuga giti.
6 — ausente —
8 Kwian geru jwannga Jesuge ulita gwagedu muingadi nardo chia ote Jesu chuga giti, gire ama ulita ta skochiu muingadi nardo chia gdale, ama ulita gerudu modi muingadi: —¿Mineade muinga nardo chia kwangleare kagunga ngwale?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Muinga ñadu nardo chia chbade kwangleare, ene ama ñadu kwian me lle molen chudaboi nardo chia ñanalla giti.
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Jesuge chku uñale kwian geru jwannga amage ulita gerudu ene modi muingadi gire Jesu gerudu kwian geru jwannga ulita ole: —Muinga ai agedu no no cha alin, ¿mineade ba kle mo ta dbe gerule me no amadi ama nardo chia oto cha chuga giti gdale?
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Cha gerule ba ole, kwian me lle molen be kle toi diali ba ulitaske, chui ngle kle ba alin kwian me lle molen chudaboale, agwa cha mi chege toi diali aini baske.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Me sbali cha be jogekeda, muinga ai nardo chia oto cha chuga giti cha jegwale gbe biale cha jaba ogabe chuia ngwange.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Cha gerule ulia ba ole, chui aige gwangerugu nga ulitage baini kaire geru no cha giti be joge tragaba kwian ole ngwadi, nga e ulitage geru muinga ai agedu no cha alin giti be joge tragaba kaire, ene kwian nga e ulitage be tachke diali muinga ai agedu giti cha alin.
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga Jesuge gdataboko giti gdaboke ole gire ama gdaitea kada Judas-Iscariote jo tienda kwian gerunga Chube ole chugagwalla ulitadi,
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Judas-Iscariote gerudu kwian e ulita ole: —¿Ba takalin igi kete mangire chage Jesu ñanale, ene cha Jesu kete bage gadale gwangeda? Kwian gerunga Chube ole chugagwalla ulita ta Jesu gakalin ama kle biale, ama ulita gerudu Judas-Iscariote kalen: —Cha igi treinta kete bage Jesu kete ñanale.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Chui ege gwangerugu Judas-Iscariote kledu kote Jesu ole Jesu gdea tke baini Jesu be kle gballa gire ama Jesu kete gwaleda.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Pan me dodadre levadura ole gute suia chku, chui gwangeage kwian israelita ulita diali Pascua chuia ollade, chui e chku gire kwian geru jwannga Jesuge ulita chku Jesudi geru kadu Jesuge: —¿Baini ba takalin cha bli jinade che ulita alin gutadale Pascua chuia olladale ule? ¿Che be blire baini?
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Jesu jaindunga: —Joga una Jerusalénge ba ten kwian gdaite ngwange, amage ba gerule: “Cha tkanga tangle geruge cha kagu gerule ba ole, ama gerudu: ‘Cha chuia kle kodi jogeda, nege cha ta jogekalin ba ullage Pascua chuia ollade bdagli ule kwian geru jwannga chage ulita ole.’ ” Ba geru kete ene kwian ege.
18 Ele respondeu:
19 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage ole gire kwian geru jwannga agedu ulita Jesu gerudu kare, kwian geru jwanngage u skwendu, ama bligda jinadu u ege Pascua chuia olladale.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Jesu jo u bligda jinadre ngwadige, nga jo jere ngabi gire Jesu toiba dba blire ule kwian geru jwannga amage gdataboko giti gdaboke ole.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Ama ulita kledu blire gire Jesu gerudu: —Cha gerule ulia ba ulita ole, ba ulita kle aini blire ule cha ole gdaite be cha kete kwian cha dollalege gwaleda.
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Kwian geru jwannga Jesuge ulita Jesu keruchugu gerule ene gire kwian geru jwannga ulita ta chegu olire tanre mo tale, kaire ama ulita gdaite gdaite geru kadu Jesuge: —¿Chema be age ene ba dollale? ¿Cha?
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Jesu jaindunga: —Ba kwian geru jwannga chage ulita kle blire ule cha ole aini kle pan bita gbe date bligda chiaske batekwa amaña giti cha ole, ba gdaite e be cha kete gwaleda.
23 Jesus respondeu:
24 Cha chiu nga dba ai giti kwian kare, ulia cha ketabe boadale daga ngwale gwaleda Chube gerua degaba unsuialin kle gerule kare. Agwa kwian onbre bai be cha kete boadalenga daga ngwale gwaleda ama be boi dageare daga ngwale tanre ama agedu cha ole kbiale, ma no ama alin ama me medunga chebia kote dale.
24 Pois o
25 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga ulita ole gire geru jwannga gdaite kada Judas-Iscariote ama be Jesu kete gwaleda, amaña e geru kadu Jesuge: —Cha tkanga tangle geruge, ¿chema be age ene ba dollale? ¿Cha? Jesu gerudu: —Ima, ba amaña be age cha dollale —Jesu gerudu ene Judas-Iscariote ole.
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Kwian geru jwannga Jesuge kledu blire ule Jesu ole, gire Jesu pan gau kote gerudu Chube ole pan giti: “Cha Ñenua, noare ba pan ai ketu cha ulitage gutadale.” Jesu gerudu ene Chube ole pan giti gire Jesu pan skutunga ketu kwian geru jwannga kaire kairege gutale, Jesu gerudu: —Ba pan ai gute, pan ai cha uda kare.
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Gire Jesu chi jangwa gau kote uva chia ole, Jesu gerudu Chube ole uva chia giti: “Cha Ñenua, noare ba uva chia ai ketu cha ulitage jadale.” Jesu gerudu ene Chube ole uva chia giti gire ama uva chia ketu kwian geru jwannga kaire kairege jadale, Jesu gerudu: —Ba ulita uva chia ai jai, uva chia ai cha be kare, cha jogeda giti be suge trate ba ulitage Chube kle geru jagere gbe kwian ulita alin cha giti, nege gwangerugu cha jogeda giti kwian ulita bai kaire cha gai ulia be chege no trate Chube gwa giti, kwian e agedu me no Chube be talla mlienga ulita.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 — ausente —
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Cha geru kete bage, nege alin cha kle uva chia jai ba ole ule, agwa nege gwangerugu cha mi kle ba ole dare ba gatedi uva chia jai ule nga dba ai giti. Chui bdagli be chke gire cha Ñenua Chube be cha gbe gerule kwian ulita giti kwian Chugagwallale, gire chui ege cha be uva chia jai nakwaite ule ba ole —Jesu gerudu ene geru jwannga amage ulita ole.
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Blidubi gire ama ulita mo gatu no Chube giti, gire ama ulita jo siere nga ege, ama ulita jo chage Ngwiskinro Jwichugalla ngnagu.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Jesu gerudu kwian geru jwannga amage ulita ole: —Cha gerule ulia ba ulita ole nege, nege ngajrege ba ulita be cha chuge ngwadi boidale daga ngwale gballa Chube gerua degaba unsuialin tangle kle gerule kare, Zacarías Chube gerua degu cha giti kaire ba ulita giti, chada e gerule:Zacarías Chube gerua degu ene unsuialin.
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Cha be jogeda, cha jaba be chkeni gwadeni Chube kiralla giti gire cha be joge nga Galileage ma ngeru ba ulitage, ba be joge cha nate gire nga ege che be mo lite ule.
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga ulita ole gire Pedro gerudu Jesu ole: —Kwian geru jwannga na ulita be ba chuge ngwadi agwa cha me dale, cha mi ba chuge ngwadi jogeda gballa.
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Jesu gerudu Pedro ole: —Cha gerule ulia ba ole, nege ngajrege ngakamalin bdugu antalan bebi ngwane gire ba agali be gerule bitamai kwian na ole ba me cha uñe.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pedro ka bo mno Jesu ole: —Cha me dale, cha me mo tallade cha jogekeda ba ole ule, cha mi gerule kwian ole cha me ba uñe, cha be chege ba ole diali. Pedro gerudu ene, kaire agwe kwian geru jwannga Jesuge na ulita kledu eni gerudu salengwli Pedro gerudu kare.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Jesu kledu Ngwiskinro Jwichugallage ule kwian geru jwannga ulita ole gire ama ulita jo nga kada Getsemaníge, ne ngwadi Jesu gerudu kwian geru jwannga ulita ole: —Ba ulita toi dba aini sugeti cha manade, cha be joge sugekare gerule Chube ole gballa.
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Jesu gerudu ene gire Jesu jo Pedro dbe kaire Zebedeo kirolla gdaboke dbe mo ole llagli. Jesudi nga chiu olire tanre ama be boi daga ngwale giti,
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 ta ene ole Jesu gerudu kwian geru jwannga gdamai e ole: —Cha ta olire tanre mo giti cha be boi daga ngwale giti, suge chage cha me jage tañachuge e giti. Cha joge sugekare gerule Chube ole, cha takalin ba gdamai chege aini ngmadi cha manade, ba chegedale ta giti gwade ba me mo chuge ngwadi gbe, ba jagedale gbiga kote gwade.
38 e disse a eles:
39 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga gdamai ole gire Jesu jo chage ma ngerugu sidri sugekare gballa, ama mo ñeu kaboge jongnagwa giti ama gwa ñadu dbidi gire ama gerudu Chube ole: “Cha Ñenua, cha me ta boikalin daga ngwale, cha me takalin ba kwian me no chuge ngwadi cha gweda, ba takalin ba ñage cha jwen siere cha be boi tirarege, agwa ba age cha alin mo tale ba takalin kare, me cha takalinge kare.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Jesu gerudu ene Chube ole gire joni naskuni kwian geru jwannga amage gdamai kledu manade ngwadige, kwian geru jwannga e ulita skwendu Jesuge gbe, gire Jesu gerudu Pedro ole: —¡Chkede bduge! ¿Ba gdamai me ñadu chege gwade sugeti alin cha manade?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Ba ulita mo ta gbadale chege gwade, ba gerudale Chube ole mo chudaboi kade amage, ene ba me ta jwlite joge siere cháge age me no. Uñale chage ulia ba ta agekalin ulita cha kle gerule kare agwa ba me kira molen age cha takalin kare, malen ba gerudale Chube ole kira kade amage mo alin.
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Jesu gerudu ene gire Jesu jo sugekare nakwaite gerule Chube ole: “Cha Ñenua, ba me takalin cha jwen siere cha be boi daga ngwalege, ba ñage age ulita ba takalin kare cha ole.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Jesu gerudu ene Chube ole gire ama joni naskuni kwian geru jwannga gdamaidini gire nakwaite kwian geru jwannga e ulita skwendu Jesuge gbe, ama me ñadu chege gwade chuge, ama gbigachiu tanre ama gwagwa kledu jegaba gbiga kote.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Jesu jo sugekare gerule nakwaite bitamaige tangle Chube ole, Jesu geru amaña ama gerudu Chube ole giti ngeru jun kate bitamaige tangle.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Jesu gerudubi ene ulita Chube ole gire ama jo naskuni kwian geru jwannga gdamai kledu gbe ngwadi, Jesu gerudu ama ulita ole: —¿Ba kle chage gbe kaire? ¡Chkede bduge! Nege cha boabe daga ngwale gwaleda chuia chku. Chube cha kagu nga dba ai giti kwian kare, nege sugeti cha ketabe kwian cha dollalege boadale daga ngwale gwaleda kwian agenga me no kote. Nege nege kwian cha ketanga kwian cha dollalege chiu kodi, ale ten ama ngwange jonkare.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 — ausente —
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Jesu kle gerule ene kwian geru jwannga amage ole gire kwian geru jwannga Jesuge na gdaite kada Judas-Iscariote chku ule guardia donga nglea ole Jesu kle ngwadi, guardia donga e gweale chku sbadi ole na chku glita ole. Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian israelita chugagwalla juma ulita, kwian e ulita nu guardia donga ngle kagaba Jesu gai dbale skadi.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Guardia donga ulita bebi joge Jesu nate ule Judas-Iscariote ole gire Judas-Iscariote nu geruba: “Kwian gdaite bai cha be sobade, ama chkedale uñale bage e Jesu, ba kwian e amaña gai dbale skadi.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Judas-Iscariote jo chke Jesudige, gerudu Jesu ole: —Cha tkanga tangle geruge, ¿che kle mine? Judas-Iscariote gbi kadu ene Jesuge gire ama Jesu sobadu.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Jesu gerudu Judas-Iscariote ole: —Cha skatemanalla, ba chiu age cha ole, agede ene blike ba takalin kare. Jesu gerudu ene Judas-Iscariote ole gire guardia donga ulita jo Jesu gitigu ama Jesu gau dbale skadi.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Boidu ene Jesu ole gire kwian geru jwannga ulita kle chage Jesu ole ama gdaite sbadi junnga kwarage, sbadi giti ama kwian gdaite ologa gaite tkunga ulita, kwian ologa jo tkabanga, kwian e lle boanga kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri alin.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Kwian geru jwannga kwian ologa tkunga ene gire Jesu gerudu ama ole: —Ba mo sbadilla gbe naskuni sbadi kwarage. Cha gerule ba ole, kwian bai kle kira bate sbadi giti kwian ene gwabeda sbadi giti kaire agwe.
52 Aí Jesus disse:
53 ¿Me uñale bage cha takalin cha ñage gerule nege cha Ñenua ole chudaboi kade amage? Gire blike ama be lle boanga ama alin nga ngaña giti ngle ngle kage cha chudaboi cha jwen siere cha dolla kote.
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Agwa cha mi age ene, cha age ene gire me ñage boi ulita cha ole Chube gerua degaba unsuialin gerule kare, Chube gerua kle gerule kwian agenga me no be cha gbe boi daga ngwale.
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga ole gire Jesu geru kadu kwian Jesu dolla ulitage: —¿Mineade ba ulita kle chage sbadi ole glita ole cha gai nate kwian jiskenga kare? Ba kle age cha ole salengwli ba age kwian agenga me no me no ole kare. Chui ulitage diali cha kledu ba ulita gwa giti kwian tke tangle u gerungwa Chube olege agwa ni bitaite ba cha gau dbale skadi cha kledu gerule giti.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Kwian tanre Chube gerua ketanga Chube gerua degu unsuialin, chada e gerule cha be boi giti, nege ba kle age cha ole, e ulita kle boi ulia Chube gerua degaba unsuialin gerule kare. Jesu gerudu ene ulita kwian Jesu dolla ulita ole gire kwian geru jwannga Jesuge ulita jo kige, ama ulita Jesu chugu ngwadi boi daga ngwale gballa.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Kwian Jesu ganga dbale skage, ama ulita Jesu du kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri ullage, chugagwalla e kada Caifás. U ege kwian israelita chugagwalla na ulita kledu mo litaba, kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita kaire kwian israelita chugagwalla juma ulita, kwian e ulita kledu mo litaba Jesu manade ngwange.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Pedro jo chage gwage bate Jesu nate jo chke chege goga kodi uge kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri ullage, ne ngwadi Pedro toidu dba ule guardia u gerungwa Chube ole mananga ngle ole, Pedro kledu gwage ne ngwadi ene chke uñale Pedroge Jesu boabe mine bdagli.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian israelita chugagwalla kweri na ulita kle mo litaba u ege jennga Jesudi, ama ulita kledu kwian gweale jinade gerule ngwale Jesu dollale Jesu gbagda jiske, ene kwian israelita chugagwalla e ulita ñage Jesu gwangeda Jesu agedu gweale gdale.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Kwian tanre chiu chugagwalla ulita mo litaba ngwadi geru gweale jinade ngwale Jesu dollale agwa ni kwian gdaite e gerua ngwale giti chugagwalla ñadu Jesu gbe jiske Jesu gwangeda, ama ulita me kle gerule ulia Jesu giti. Bdagli kwian gdaboke chku gerule me no Jesu giti,
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 kwian e gdaboke gerudu: —Cha Jesu keruchugu gerule ene: “Cha ñage u gerungwa Chube ole skiendba ulita gire chui gbamaire alin cha ñage u gbeni naskuni no biale.” Cha Jesu keruchugu sole ngwale ene, ama gerudu giti chage suge ama kle mo gbe kweri Chube kare, Chube alin allabi ñage age ene ama gerudu kare ama me Chube.
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Kwian gdaboke gerudu ene gire kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri chku gdate geru kadu Jesuge: —¿Mineade ba me kle jainnga gerule mo giti kwian boke e kalen? Ama kle gerule ba dollale, ¿ama kle gerule ulia ba giti o me?
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri gerudu ene Jesuge agwa Jesu me jaindunga dale, Jesu chegu kamne. Kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri gerudu nakwaite Jesu ole: —Cha gerule ba ole Chube gwa giti, Chube kle gwade ama kle che keruchuge che kle gerule giti, malen ba gerudale ulia mo giti cha ulita ole: ¿Ba Cristo, Chube nu ba kagaba ulia kwian alin o me? ¿Ba Chube Kirolla ulia o me?
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Jesu jaindunga: —Ima, cha amaña ba ulita kle gerule kare, cha Chube Kirolla. Cha gerule ba ulita ole, Chube kira molen tanre ulita, ama cha kagu kwian kare nga dba ai giti, chui be chke gire ba ulita be gwage chadi toiba dba Chube ko taingwli giti nga ngaña giti kwian ulita Chugagwallale, bdagli cha be chieni bogakwaske nga ngaña giti ba ulita gwa giti.
64 Jesus respondeu:
65 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri Jesu keruchugu gerule ene gire ama skochiu Jesu gerudu giti, ta skochie ene ole ama ñometra modige gagunga, ama gerudu kwian chugagwalla na ulita ole Jesu giti: —Ba ulita onbre ai keruchugu gerule ama Chube Kirolla Chube nu ama kagaba. Ama kle gerule ene mo giti ama kle gerule Chube dollale. Ama kle mo gbe jiske agali ama kle gerule giti, malen che me kwian jinade dare gerule amadi ama gbagda jiske.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 ¿Ba ulita tañachuge mine ama giti? ¿Che age mine ama ole? Kwian chugagwalla mo litaba ole ulita jaindunga: —Ama jiske tanre ulia, ama jogedaleda ama gerudu Chube dollale kbiale, che ama gwangeda.
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Kwian chugagwalla ulita gerudu ene gire ama gweale jolo tku Jesu gwadige ama Jesu batu, na Jesu batu gwage,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 gire geru kadu Jesuge Jesu gbe kidegda: —Ba kle gerule ba Cristo, e ulia gire gerule cha ole, ¿chema kle ba bate gwage?
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Jesu kle boi ene gwa Caifás ullage gire Pedro kledu manade goga jita ngwachuge. Muinga gdaite lle boanga chugagwalla ma kweri alin kledu eni, ama chku Pedrodige gerudu Pedro ole: —Ba kaire kledu chage ule Jesu nga Galileamu ole.
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Pedro gerudu muinga ole kwian ulita gwa giti: —Me dale, cha me ama uñe dale, ni uñale chage ba kle llema geruade cha ole.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Pedro gerudu ene gire Pedro jo manade ugakage, eni muinga lle boanga na gdaite gwagedu Pedrodi gerudu kwian na ole Pedro giti: —Kwian onbre e kledu chage ule Jesu una Nazaremu ole.
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Pedro muinga lle boanga e keruchugu gerule ene gire Pedro gerudu nakwaite: —Cha gerule ulia ba ole Chube gwa giti, cha me kwian onbre e uñe dale.
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Sugeti kwian na ulita kledu eni Pedroge kodi jo Pedro gitigu gerudu Pedroge: —Kwian mneite chagedu Jesu ole diali, suge chage ulia ulia ba kwian ene gdaite. Ba gerule kwian nga Galileamu kare, ba kerua chege Jesu kle gerule kare, e giti suge chage ba ama chagemanalla ulia.
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Pedro kwian keruchugu gerule ene gire ama ta skochiu tanre e gdale, ama gerudu: —Cha gerule ulia ulia ba ulita ole Chube gwa giti, cha me kwian onbre e ba kle gerule giti uñe. Cha me kle gerule ulia ba ole, gire ene Chube ñage cha gbe ji chuge tanre e gdale. Pedro gerudu ene gire sugetibi allabi antalan ngwanedu,
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 blikare Pedro tachku Jesu gerudu giti ama ole ngeru: “Antalan bebi ngwane gire ba agali be gerule bitamai kwian na ole ba me cha uñe.” Pedro tachku Jesu gerudu ene giti gire Pedro jo sugekare, ama olidu tanre tanre ama gerudu Jesu dollale giti.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.