João 1
Buglere NT (SAB_WBT) vs NAA
1 Gwangea nga ulita bebi dodadale Cristo klebi enebi, ama klebi Chube ole, ama Chube,
1 No princípio era o Verbo, e o Verbo estava com Deus, e o Verbo era Deus.
2 gwangea ama klebi enebi Chube ole.
2 Ele estava no princípio com Deus.
3 Ama giti Chube nga ulita dodadu lle ulita dodadu, Chube ni lle gdaite dodadu sugekare amage.
3 Todas as coisas foram feitas por ele, e, sem ele, nada do que foi feito se fez.
4 Cristo alin giti lle ulita gwade kwian ulita gwade. Ama kwian ta gbe suge kwian chagedale mine Chube takalin kare, ama jichra kare kwian ulita alin, ama kwian ta gbe suge salengwli jichra kle kwian gbe ten nga jereske kare.
4 A vida estava nele e a vida era a luz dos homens.
5 Kwian me Chube uñe chage nga jereske kare, Cristo chku jichra kare kwian ene alin, jichra chku chratigenga nga jere dbiguske, nga jere dbigu tadu jichra chra gwakalinda ene jichra me chratigenga dare, nga jere dbigu me ñadu jichra gweda.
5 A luz resplandece nas trevas, e as trevas não prevaleceram contra ela.
6 Chube kwian onbre gdaite kada Juan-Bautista kagu gerule no jichra giti kwian ulita ole. Juan-Bautista gerudu no trate jichra giti, ene kwian geru e keruchuge, ene kwian ulita ñage jichra uñe jichra gai ulia Juan-Bautista giti.
6 Houve um homem enviado por Deus, e o nome dele era João.
7 — ausente —
7 Este veio como testemunha para testificar a respeito da luz, para que todos viessem a crer por meio dele.
8 Juan-Bautista me jichra, ama gerunga alin jichra giti kwian ole.
8 Ele não era a luz, mas veio para dar testemunho da luz,
9 Jichra ulia chiu nga dba ai giti kwian ulita alin, ama kwian ta gbe Chube giti, ene suge kwiange Chube mine, jichra e Cristo.
9 a verdadeira luz, que, vinda ao mundo, ilumina toda a humanidade.
10 Cristo nga ulita lle ulita kwian ulita dodadu, Cristo ulita mauña. Ama chku nga dba ai giti kwianske agwa me chku uñale kwian ulitage ama chema.
10 O Verbo estava no mundo, o mundo foi feito por meio dele, mas o mundo não o conheceu.
11 Ama chagedu mo jwiage mo bitallanuske, ama bitallanu ulita me ama gau ngwange no.
11 Veio para o que era seu, e os seus não o receberam.
12 Agwa kwian bai kaire ama gau ngwange no kwian ama gau ulia, ama kwian ene gbu Chube oliale.
12 Mas, a todos quantos o receberam, deu-lhes o poder de serem feitos filhos de Deus, a saber, aos que creem no seu nome,
13 Kwian chege Chube oliale me salengwli kwian ulita nga dba ai giti menga chebia kote kare, kwian nga dba ai giti age mau tale ama takalin kare ene ama kirogwa molen, agwa Chube kwian ta blite age Chube takalin kare, kwian ene chege Chube oliale, Chube ama ulita Ñenua.
13 os quais não nasceram do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do homem, mas de Deus.
14 Chube Cristo kagu nga dba ai giti, ama chku kwian kare, ama toidu chagedu kwianske ama ta du no diali kwian ulita ole, ama agedu tanre no kwian alin, ene kwian gwage amadi chkedale uñale ama Ñenua mine ulia. Ama kledu kwianske agedu no ulita kwian alin gire cha chada ai deganga, cha ule cha chagemanalla ulita ole gwagedu amadi, ama agedu ulita uñale cha ulitage, uñale cha ulitage ama ulia Chube Kirolla gdaitre alin, ama mo Ñenua kirallaske agedu no ulita.
14 E o Verbo se fez carne e habitou entre nós, cheio de graça e de verdade, e vimos a sua glória, glória como do unigênito do Pai.
15 Juan-Bautista gerudu no no kwian ole Cristo giti, Juan-Bautista gerudu ene: “Ai cha geruadu kwian ole be chie cha nate ama ma kweri chage, ama kledu ngeru chage, gwangea ama klebi enebi Chube ole.”
15 João dá testemunho a respeito dele e exclama: — Este é aquele de quem eu dizia: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois já existia antes de mim.”
16 Cristo diali age no che amanu ulita alin, diali ama kle age ma no dare che alin, ama ole age no ene diali me bidege.
16 Porque todos nós temos recebido da sua plenitude e graça sobre graça.
17 Chube Moisés ta gbu chada dege kwian ulita alin, ene suge kwiange kwian chagedale mine Chube gwa giti nga dba ai giti, agwa chada e giti me sugedu ulia kwiange Chube mine, geru ma trate ulia Chube giti Jesucristo chiu dbe kwian alin, ene nege Jesucristo giti suge kwiange Chube no kwian ulita ole Chube agedu no kwian ulita alin.
17 Porque a lei foi dada por meio de Moisés; a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Ni kwian gdaite nu gwageba Chubedi, Chube Kirolla alin giti kwian Chube uñe, Chube Kirolla gdaitre alin ama kaire Chube, ama talla kle ule diali mo Ñenua ole.
18 Ninguém jamais viu Deus; o Deus unigênito, que está junto do Pai, é quem o revelou.
19 Kwian israelita chugagwalla ulita una Jerusalénmu kwian gau mne gdaite kagu geru kade Juan-Bautistage, kwian mne gdaite e gweale gerunga Chube ole daba alin, kwian na gerunga Chube ole daba alin chudaboanga, kwian e ulita jo chke Juan-Bautista kle ngwadi geru kadu Juan-Bautistage: —¿Ba chema?
19 Este foi o testemunho de João, quando os judeus lhe enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para perguntar: “Quem é você?”
20 Juan-Bautista gerudu trate mau giti kwian ole: —Sbali Chube gerudu be kwian jwannga siere kage kwian alin, e Cristo, ba tañachuge cha Cristo, me ene, cha me Cristo.
20 Ele confessou e não negou; confessou: — Eu não sou o Cristo.
21 Kwian geru kadu nabitaite Juan-Bautistage: —Ba me Cristo, ¿ba chema? ¿Ba kwian Chube gerua ketanga dabage unsuialin kada Elías amaña chkuni? Juan-Bautista jaindunga: —Me ene, cha me ama. Kwian ulita jogeba chke Juan-Bautista ngwadi me ta chugu geru kade Juan-Bautistage, kwian gerudu Juan-Bautista ole: —Kwian Chube gerua ketanga dabage be chie, ¿ama ba? Juan-Bautista jaindunga: —Me dale, cha me ama.
21 Diante disso, lhe perguntaram: — Quem é você, então? Você é Elias? Ele disse: — Não sou. Então perguntaram: — Você é o profeta? Ele respondeu: — Não, não sou.
22 Kwian gerudu Juan-Bautista ole: —Ba me ama, ¿ba chema? Ba gerule cha ole ba chema ulia. Cha geru ba giti dbadale, cha geru ba giti ketadale cha kagangage, ¿ba agali gerule mine mau giti?
22 Disseram-lhe, então: — Diga quem é você, para podermos dar uma resposta àqueles que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de si mesmo?
23 Juan-Bautista jaindunga: —Cha kle age kwian Chube gerua ketanga dabage kada Isaías chada jigu degaba unsuialin cha giti gerule kare, cha gerunga kwian ole nga gballage Chugagwalla be chie giti, cha gerule kwian ole: “Kwian mo ta gbadale biale trate no Chugagwalla ngwange kwian kle jon lite trate biale chugagwalla ngwange kare.” Cha kle gerule ene kwian ulita ole.
23 Então ele respondeu: — Eu sou “a voz do que clama no deserto: Endireitem o caminho do Senhor”, como disse o profeta Isaías.
24 Kwian fariseo ulita nu kwian mneite kagaba tienda Juan-Bautistadi,
24 Ora, os que haviam sido enviados eram do grupo dos fariseus.
25 ama geru kadu dare Juan-Bautistage: —Ba ulia me Cristo, ba me Elías, ba me kwian Chube gerua ketanga dabage be chie, ba me kwian e, ¿mineade Chube kalla giti ba kle daba ñe chiske gai ngaña chigage?
25 E perguntaram a João: — Então por que você batiza, se não é o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
26 Juan-Bautista jaindunga: —Cha kle daba ñe chiske alin Chube kalla giti, agwa kwian gdaite kle cheske ma kweri chage, ba ulita bebi ama uñe,
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 ama be chie cha nate ama ma no ma kweri ulita chage, cha me ñanaske ama chudaboangale ama zapatolla jwennga ama serage —Juan-Bautista gerudu ene mau giti kwian una Jerusalénmu kagaba ole.
27 Ele vem depois de mim, mas não sou digno de desamarrar as correias das suas sandálias.
28 Boidu ene ulita una kada Betaniage, una e chege una Jerusalénge tanglegu chi Jordánge chkagu Juan-Bautista kledu kwian ñe chiske ngwadi, ne ngwadi kwian una Jerusalénmu geru kadu ene ulita Juan-Bautistage.
28 Essas coisas aconteceram em Betânia, do outro lado do Jordão, onde João estava batizando.
29 Nagbietege Juan-Bautista gwagedu Jesudi chie ama ngnagu, gire Juan-Bautista gerudu Jesu giti kwian ulita kledu ne ngwadi ole: —¡Gwagede, kwian e cha geruadu! Ama be mo chuge ngwadi jogeda kwian ulita alin bda cordero gwakle kwian kle age me no giti alin kare, Chube ama kagu nga dba ai giti kwian jwen siere ji chugege kwian age me no gdale. Cha gerudu ama giti kwian ole: “Be chie cha nate ama ma kweri chage, ama kledu ngeru chage, gwangea ama klebi enebi Chube ole.” Cha gerudu ene ama giti, nege ama kle chie che ngnagu.
29 No dia seguinte, vendo que Jesus vinha em sua direção, João disse: — Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 — ausente —
30 Este é aquele a respeito de quem eu falava, quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, porque já existia antes de mim.”
31 Ngeru cha agalige me chku uñale be chie cha nate ama chema, agwa cha agedu cha kaganga Chube gerudu kare, Chube cha kagu cha kwian ñe chiske Chube kalla giti ene cha giti ñage chke uñale kwian israelitage chema be chie ama jwanngale siere.
31 Eu mesmo não o conhecia, mas vim batizando com água a fim de que ele fosse manifestado a Israel.
32 Cha agali me ama uñu agwa cha kaganga Chube gerudu cha ole: “Ba be kle kwian ñe chiske cha kalla giti, gire kwian gdaite be chie mo ñeange chiske bage, ama gití ba be gwage cha Oñadi chie, cha Oña be chege ama gití. Be boi ene gire be chke uñale bage kwian e amaña be cha Oña gbe kwian tale, ene kwian be chage cha Oña ole diali.” Chube gerudu ene cha ole, boidu ene ulita Chube gerudu kare, cha ama ñeu chiske gire cha gwagedu Chube Oñadi chie ngaña ama gití beusi kare, beusi e chegu jageba ama giti ngaña.
32 E João testemunhou, dizendo: — Vi o Espírito descer do céu como pomba e pousar sobre ele.
33 — ausente —
33 Eu não o conhecia; aquele, porém, que me enviou a batizar com água me disse: “Aquele sobre quem você vir descer e pousar o Espírito, esse é o que batiza com o Espírito Santo.”
34 Cha gwagedu Chube Oñadi chie ama gití Chube gerudu kare cha ole, e giti chku uñale chage trate ama Chube Kirolla —Juan-Bautista gerudu ene ulita Jesu giti.
34 Pois eu mesmo vi e dou testemunho de que ele é o Filho de Deus.
35 Nagbietege Juan-Bautista kledu nabitaite kwian ñe chiske gai ngaña chigage ngwadi, kwian gdaboke geru jwannga Juan-Bautistage kledu Juan-Bautista ole,
35 No dia seguinte, João estava outra vez na companhia de dois dos seus discípulos
36 gire Juan-Bautista gwagedu Jesudi joge tangle kodi amage, Juan-Bautista gerudu Jesu giti: —¡Gwagede amadi! Chube ama kagu nga dba ai giti jogedaleda che ulita agedu me no giti alin bda cordero gwakle kwian kle age me no giti alin kare.
36 e, vendo Jesus passar, disse: — Eis o Cordeiro de Deus!
37 Kwian boke geru jwannga Juan-Bautistage Juan-Bautista keruchugu gerule ene Jesu giti, gire geru jwannga Juan-Bautistage jo Jesu ole.
37 Os dois discípulos, ouvindo-o dizer isso, seguiram Jesus.
38 Geru jwannga Juan-Bautistage chagedu Jesu nate, Jesu tiunda mo nate, Jesu gwagedu kwian geru jwannga Juan-Bautistage boke kle chage Jesu nate, Jesu geru kadu ama bokege: —¿Ba kle chage llema nate cha nate? Ama gerudu: —Kwian tkanga tangle geruge, ¿ba kle toi baini?
38 E Jesus, voltando-se e vendo que o seguiam, disse-lhes: Eles disseram: — Rabi, onde o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “Mestre”.)
39 Jesu gerudu: —Bai cha ole tienda cha kle toi ngwadi. Ama boke jo ule Jesu ole, jo chke Jesu kle toi ngwadi, ngabi chui jo chege bate no dbi giti, nga jere malen geru jwannga Juan-Bautistage boke me joni, ama chegu Jesu ole, nagbietege ama joni.
39 Jesus respondeu: Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele aquele dia. Eram mais ou menos quatro horas da tarde.
40 Kwian boke e geru jwannga Juan-Bautistage Juan-Bautista keruchugaba gerule Jesu giti gire boke jogeba Jesu ole, gdaite kada Andrés, ama Simón-Pedro daballa.
40 André, o irmão de Simão Pedro, era um dos dois que tinham ouvido o testemunho de João e seguido Jesus.
41 Andrés jo siere Jesu kledu ngwadige gire blike Andrés jo mo daballa Simón jwen, ama takalin Jesu kaite daballage, Andrés gerudu daballa ole: —Sbali Chube gerudu be kwian jwannga siere kage kwian alin, e Mesías, nege ama kle cheske, ama skwendu chage. (Mesías amaña kada Cristo.)
41 Ele encontrou primeiro o seu próprio irmão, Simão, a quem disse: — Achamos o Messias! (“Messias” quer dizer “Cristo”.)
42 Andrés gerudu ene Simón ole gire Andrés mo daballa Simón du Jesu kle ngwadi, Jesu gwagedu Simóndi Jesu gerudu Simón ole: —Ba kada Simón, ba ñenua kada Juan, agwa nege gwangerugu ba ka be chege jwandale Cefas, ka e amaña Pedro.
42 E o levou a Jesus. Jesus olhou para ele e disse:
43 Nagbietege Jesu mo ta gbu joge nga kada Galileage, nga ege Jesu tendu Felipe ngwange, Jesu gerudu Felipe ole: —Bai chagé cha ole geru jwen chage.
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a Galileia e encontrou Filipe, a quem disse:
44 Felipe ai toinga una kada Betsaidage, Andrés kaire Pedro una Betsaidamu.
44 Esse Filipe era de Betsaida, cidade de André e de Pedro.
45 Felipe jo Natanael jwen Jesu kaitadale amage, Natanael skwendu Felipege undege gli kada higuera gdoge, Felipe gerudu: —Kwian gdaite skwendu chage, kwian e giti Moisés chada jigu degaba unsuialin kaire kwian Chube gerua ketanga dabage chada jigu degaba unsuialin kwian e giti, kwian e Jesu, ama José kirolla una Nazaremu.
45 Filipe encontrou Natanael e lhe disse: — Achamos aquele de quem Moisés escreveu na Lei, e a quem se referiram os profetas: Jesus, o Nazareno, filho de José.
46 Natanael gerudu: —¿Ba tañachuge una Nazaremuge kwian gweale no chada kle degaba giti kare ñage chie? Felipe me ta chugu gerule Natanael ole, Felipe gerudu: —Bai gwage cha kle kwian geruadedi, ene suge bage chema cha kle geruade.
46 Então Natanael perguntou: — De Nazaré pode sair alguma coisa boa? Filipe respondeu: — Venha ver!
47 Natanael jo Felipe ole tienda Jesudi, Jesu gwagedu Natanael chie kodi Jesu ngnagu, Jesu gerudu Natanael giti: —Ai ulia kwian israelita no, ama kle gerule ulia diali no daba ole, ama me chage sole daba ole.
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse a respeito dele:
48 Natanael Jesu keruchugu gerule ene gire Natanael gerudu Jesu ole: —¿Baini ba cha uñe? Jesu gerudu Natanael ole: —Felipe bebi gerule ba ole cha giti gire cha gwagedu badi ba kledu undege gli kada higuera gdoge.
48 Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Gire Natanael gerudu Jesu ole: —Kwian tkanga tangle geruge, ¡ulia ba Chube Kirolla ba kwian israelita ulita Chugagwalla!
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Jesu gerudu Natanael ole: —Cha gwagedu badi undege gli kada higuera gdoge, e giti alin ba cha gai Chube Kirolla, suge bage ulia cha me jo badige ba kledu ngwadi, agwa uñadu bage cha kle gerule kare e ulia, chui aige gwangerugu Chube kiralla giti cha be age tanre ma no aige ba gwa giti, ba me gwagebadi ba be gwagé.
50 Ao que Jesus lhe respondeu:
51 Kaire Jesu gerudu: —Cha gerule ulia ulia ba ole, aige gwangerugu cha giti ba ulita be gwage nga ngañadi be kle tigebanga kare, kaire ba be gwage lle boanga Chube alindige chage gwabdugu gwadbigu cha Chube Kirolla chieba kwian kare be kle ngwadi nga dba ai giti —Jesu gerudu ene ulita Natanael ole.
51 E acrescentou:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.