João 1

Buglere NT (SAB_WBT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Gwangea nga ulita bebi dodadale Cristo klebi enebi, ama klebi Chube ole, ama Chube,
1 Tafaram matara’e ana veya Tur i wan ma, naatu Tur i God hairi hima, naatu Tur i God taiyuwin.
2 gwangea ama klebi enebi Chube ole.
2 Tur i God hairi wan hima’abo tafaram matar.
3 Ama giti Chube nga ulita dodadu lle ulita dodadu, Chube ni lle gdaite dodadu sugekare amage.
3 Tur wanawananamaim God sawar etei’imak sinafen himatar; iti sawar himamatar i etei tur wanawananamaim himatar men ta asir matar kwaneyanamih.
4 Cristo alin giti lle ulita gwade kwian ulita gwade. Ama kwian ta gbe suge kwian chagedale mine Chube takalin kare, ama jichra kare kwian ulita alin, ama kwian ta gbe suge salengwli jichra kle kwian gbe ten nga jereske kare.
4 Tur i yawas an anababatun, naatu iti yawas i sabuw isah marakaw bai na.
5 Kwian me Chube uñe chage nga jereske kare, Cristo chku jichra kare kwian ene alin, jichra chku chratigenga nga jere dbiguske, nga jere dbigu tadu jichra chra gwakalinda ene jichra me chratigenga dare, nga jere dbigu me ñadu jichra gweda.
5 Iti marakaw guguminamaim kusisiar, naatu gugumin men karam boro marakaw na’asabun.
6 Chube kwian onbre gdaite kada Juan-Bautista kagu gerule no jichra giti kwian ulita ole. Juan-Bautista gerudu no trate jichra giti, ene kwian geru e keruchuge, ene kwian ulita ñage jichra uñe jichra gai ulia Juan-Bautista giti.
6 God ana kob abarayan wabin John iyafar na tit;
7 — ausente —
7 marakaw isan sif ruboun eorereb sabuw hinowar, naatu sabuw iyab tur hinonowar hitumatum.
8 Juan-Bautista me jichra, ama gerunga alin jichra giti kwian ole.
8 I taiyuwin i men marakaw; i marakaw akisin ana sif narubonamih na.
9 Jichra ulia chiu nga dba ai giti kwian ulita alin, ama kwian ta gbe Chube giti, ene suge kwiange Chube mine, jichra e Cristo.
9 Iti marakaw i turobe, marakaw anababatun, tafaramaim na sabuw tafahimaim ekukusisiar.
10 Cristo nga ulita lle ulita kwian ulita dodadu, Cristo ulita mauña. Ama chku nga dba ai giti kwianske agwa me chku uñale kwian ulitage ama chema.
10 Tur i na tafaram eo mamatar wanawananamaim ma, baise tafaram i men inanimih.
11 Ama chagedu mo jwiage mo bitallanuske, ama bitallanu ulita me ama gau ngwange no.
11 I na ana tafaram tit, baise taiyuwin ana sabuw i men hibaimih.
12 Agwa kwian bai kaire ama gau ngwange no kwian ama gau ulia, ama kwian ene gbu Chube oliale.
12 Baise sabuw afa hibai naatu wabinamaim hitumitum, naatu baibasit itih i hina God natunatun himatar.
13 Kwian chege Chube oliale me salengwli kwian ulita nga dba ai giti menga chebia kote kare, kwian nga dba ai giti age mau tale ama takalin kare ene ama kirogwa molen, agwa Chube kwian ta blite age Chube takalin kare, kwian ene chege Chube oliale, Chube ama ulita Ñenua.
13 God natunatun himamatar i men orot anarara, o men orot babin aawan hairi hi’in kek tetutufu na’atube’emih, baise i God akisin anakokok sinaf i natunatun himatar.
14 Chube Cristo kagu nga dba ai giti, ama chku kwian kare, ama toidu chagedu kwianske ama ta du no diali kwian ulita ole, ama agedu tanre no kwian alin, ene kwian gwage amadi chkedale uñale ama Ñenua mine ulia. Ama kledu kwianske agedu no ulita kwian alin gire cha chada ai deganga, cha ule cha chagemanalla ulita ole gwagedu amadi, ama agedu ulita uñale cha ulitage, uñale cha ulitage ama ulia Chube Kirolla gdaitre alin, ama mo Ñenua kirallaske agedu no ulita.
14 Tur i na orot matar, naatu wanawanatamaim ma, ana marakaw bonamanamarin i taitin, iti marakaw bonamanamarin i God Natun ta’imonamo ebitin. Iti tur wanawanan i turobe naatu manaw kabeber awan karatan.
15 Juan-Bautista gerudu no no kwian ole Cristo giti, Juan-Bautista gerudu ene: “Ai cha geruadu kwian ole be chie cha nate ama ma kweri chage, ama kledu ngeru chage, gwangea ama klebi enebi Chube ole.”
15 John iti orot isan fanan sib binan eo,” Iti orot ayu isan ao’oban iti enan, anamaramaim ayu iti na’at ao, ‘I ayu ufu enan i ana fair ra’at ayu natabiru, anayabin i wan ma’abo ayu atufuw.’”
16 Cristo diali age no che amanu ulita alin, diali ama kle age ma no dare che alin, ama ole age no ene diali me bidege.
16 I wanawanan manaw kabeber karsuwei it etei ebigegewasinit, ana baigegewasin tafan baban ebitit.
17 Chube Moisés ta gbu chada dege kwian ulita alin, ene suge kwiange kwian chagedale mine Chube gwa giti nga dba ai giti, agwa chada e giti me sugedu ulia kwiange Chube mine, geru ma trate ulia Chube giti Jesucristo chiu dbe kwian alin, ene nege Jesucristo giti suge kwiange Chube no kwian ulita ole Chube agedu no kwian ulita alin.
17 Anayabin God ana ofafar i Moses itin, baise manaw kabeber naatu turobe i Jesu Keriso’one na.
18 Ni kwian gdaite nu gwageba Chubedi, Chube Kirolla alin giti kwian Chube uñe, Chube Kirolla gdaitre alin ama kaire Chube, ama talla kle ule diali mo Ñenua ole.
18 Men yait ta God itin. baise God Natun ta’imon Tamah wanawananamaim ema’am akisinamo God bai na bebeyanamaim tasusu’ub.
19 Kwian israelita chugagwalla ulita una Jerusalénmu kwian gau mne gdaite kagu geru kade Juan-Bautistage, kwian mne gdaite e gweale gerunga Chube ole daba alin, kwian na gerunga Chube ole daba alin chudaboanga, kwian e ulita jo chke Juan-Bautista kle ngwadi geru kadu Juan-Bautistage: —¿Ba chema?
19 Jew hai ukwarih Jerusalem hima’am firis afa naatu hai baibaisayah afa hiyafarih hin John hibatiy? “O i yait?”
20 Juan-Bautista gerudu trate mau giti kwian ole: —Sbali Chube gerudu be kwian jwannga siere kage kwian alin, e Cristo, ba tañachuge cha Cristo, me ene, cha me Cristo.
20 I men baifuwenamaim iyafutih, baise i mutufor bebeyanamaim eorereb, “Ayu i men Keriso.”
21 Kwian geru kadu nabitaite Juan-Bautistage: —Ba me Cristo, ¿ba chema? ¿Ba kwian Chube gerua ketanga dabage unsuialin kada Elías amaña chkuni? Juan-Bautista jaindunga: —Me ene, cha me ama. Kwian ulita jogeba chke Juan-Bautista ngwadi me ta chugu geru kade Juan-Bautistage, kwian gerudu Juan-Bautista ole: —Kwian Chube gerua ketanga dabage be chie, ¿ama ba? Juan-Bautista jaindunga: —Me dale, cha me ama.
21 Naatu hibatiy, “Bo o i yait? Om Elizah?” John eo, “Ayu men Elizah.” Ai o dinab orot?” John iya’afutih eo, “Ayu men dinab orot.”
22 Kwian gerudu Juan-Bautista ole: —Ba me ama, ¿ba chema? Ba gerule cha ole ba chema ulia. Cha geru ba giti dbadale, cha geru ba giti ketadale cha kagangage, ¿ba agali gerule mine mau giti?
22 Ibanak hibatiy maiye hio, “O i yait? Ku’o anowar saise anamatabir anan iyab hiyafari anan hai tur ana’owen. O taiyuw isa boro inakubuna ananowar.”
23 Juan-Bautista jaindunga: —Cha kle age kwian Chube gerua ketanga dabage kada Isaías chada jigu degaba unsuialin cha giti gerule kare, cha gerunga kwian ole nga gballage Chugagwalla be chie giti, cha gerule kwian ole: “Kwian mo ta gbadale biale trate no Chugagwalla ngwange kwian kle jon lite trate biale chugagwalla ngwange kare.” Cha kle gerule ene kwian ulita ole.
23 John iya’afutih dinab orot Isaiah Buk Atamaninamaim kirum inu’in imaim eo, “Ayu i orot ta fanan araramaim eafa’af. Ef kwanarumutufur Regah ana remor isan!”
24 Kwian fariseo ulita nu kwian mneite kagaba tienda Juan-Bautistadi,
24 Kob nayah Pharisee hiyafarih hina,
25 ama geru kadu dare Juan-Bautistage: —Ba ulia me Cristo, ba me Elías, ba me kwian Chube gerua ketanga dabage be chie, ba me kwian e, ¿mineade Chube kalla giti ba kle daba ñe chiske gai ngaña chigage?
25 John hibatiy, “Bo o men Keriso, o Elizah o dinab orot na’at, aisim sabuw bapataito kubitih?”
26 Juan-Bautista jaindunga: —Cha kle daba ñe chiske alin Chube kalla giti, agwa kwian gdaite kle cheske ma kweri chage, ba ulita bebi ama uñe,
26 John hai tur eowen eo, “Ayu harewamaim sabuw bapataito abitih, Baise kwa wanawanamaim orot ta ebatabat kwa men kwaso’ob.
27 ama be chie cha nate ama ma no ma kweri ulita chage, cha me ñanaske ama chudaboangale ama zapatolla jwennga ama serage —Juan-Bautista gerudu ene mau giti kwian una Jerusalénmu kagaba ole.
27 I Ayu ufu’umaim enan, an ana baibaiyon murab men gewasu boro anarufamen.”
28 Boidu ene ulita una kada Betaniage, una e chege una Jerusalénge tanglegu chi Jordánge chkagu Juan-Bautista kledu kwian ñe chiske ngwadi, ne ngwadi kwian una Jerusalénmu geru kadu ene ulita Juan-Bautistage.
28 Iti sawar etei i Bethany himatar harew Jordan sisibin veya yeninane, John sabuw bapataito bitihimaim.
29 Nagbietege Juan-Bautista gwagedu Jesudi chie ama ngnagu, gire Juan-Bautista gerudu Jesu giti kwian ulita kledu ne ngwadi ole: —¡Gwagede, kwian e cha geruadu! Ama be mo chuge ngwadi jogeda kwian ulita alin bda cordero gwakle kwian kle age me no giti alin kare, Chube ama kagu nga dba ai giti kwian jwen siere ji chugege kwian age me no gdale. Cha gerudu ama giti kwian ole: “Be chie cha nate ama ma kweri chage, ama kledu ngeru chage, gwangea ama klebi enebi Chube ole.” Cha gerudu ene ama giti, nege ama kle chie che ngnagu.
29 Mar to John nuw Jesu nan itin eo, “Kwanuw God Ana Lamb tafaram ana kakafin bosairenayan enan kwa’itin!”
30 — ausente —
30 Iti orot isan ao’orereb anamaramaim iti na’atube ao, ‘Orot ayu ufu’umaim enan i ana fair ra’at kwanekwan, anayabin i wan ma’abo ayu a tufuw.’
31 Ngeru cha agalige me chku uñale be chie cha nate ama chema, agwa cha agedu cha kaganga Chube gerudu kare, Chube cha kagu cha kwian ñe chiske Chube kalla giti ene cha giti ñage chke uñale kwian israelitage chema be chie ama jwanngale siere.
31 Ayu taiyuwu auman iti orot men asu’ub, baise anayabin nati isan ayu harewamaim sabuw bapataito abitih imaim Israel sabuw isah tirerereb hitaso’ob’.
32 Cha agali me ama uñu agwa cha kaganga Chube gerudu cha ole: “Ba be kle kwian ñe chiske cha kalla giti, gire kwian gdaite be chie mo ñeange chiske bage, ama gití ba be gwage cha Oñadi chie, cha Oña be chege ama gití. Be boi ene gire be chke uñale bage kwian e amaña be cha Oña gbe kwian tale, ene kwian be chage cha Oña ole diali.” Chube gerudu ene cha ole, boidu ene ulita Chube gerudu kare, cha ama ñeu chiske gire cha gwagedu Chube Oñadi chie ngaña ama gití beusi kare, beusi e chegu jageba ama giti ngaña.
32 Naatu John iti tur eorereb. “Ayu Anunin mamu imag na’atube marane ra’iy naatu i tafanamaim mamara’at aitin.
33 — ausente —
33 Ayu iti orot i boro men ataso’ob, baise God iyunu ana harewamaim sabuw bapataito abitih i au tur eowen, ‘Orot yait Anunin nara’iy tafanamaim namara’at ina’i’itin, i boro Anun Kakafiyinamaim bapataito nitih.’”
34 Cha gwagedu Chube Oñadi chie ama gití Chube gerudu kare cha ole, e giti chku uñale chage trate ama Chube Kirolla —Juan-Bautista gerudu ene ulita Jesu giti.
34 John eo, “Ayu aitinika naatu ao’orereb iti i God Natun.”
35 Nagbietege Juan-Bautista kledu nabitaite kwian ñe chiske gai ngaña chigage ngwadi, kwian gdaboke geru jwannga Juan-Bautistage kledu Juan-Bautista ole,
35 Ana martot John iban maiye ana bai’ufununayah orot rou’ab bairi hina efan ta’imonamaim hibatabat.
36 gire Juan-Bautista gwagedu Jesudi joge tangle kodi amage, Juan-Bautista gerudu Jesu giti: —¡Gwagede amadi! Chube ama kagu nga dba ai giti jogedaleda che ulita agedu me no giti alin bda cordero gwakle kwian kle age me no giti alin kare.
36 Naatu Jesu na natabirih inan i’itin anamaramaim, John eo, “God ana Lamb enan kwa’itin!”
37 Kwian boke geru jwannga Juan-Bautistage Juan-Bautista keruchugu gerule ene Jesu giti, gire geru jwannga Juan-Bautistage jo Jesu ole.
37 Anamaramaim bai’ufununayah orot rou’ab iti hinonowar, i hairi Jesu hi’ufunun.
38 Geru jwannga Juan-Bautistage chagedu Jesu nate, Jesu tiunda mo nate, Jesu gwagedu kwian geru jwannga Juan-Bautistage boke kle chage Jesu nate, Jesu geru kadu ama bokege: —¿Ba kle chage llema nate cha nate? Ama gerudu: —Kwian tkanga tangle geruge, ¿ba kle toi baini?
38 Jesu nunutabir, orot rou’ab hibi’ufunun itih naatu ibatiyih, “Kwa abistan kwakokok?”
39 Jesu gerudu: —Bai cha ole tienda cha kle toi ngwadi. Ama boke jo ule Jesu ole, jo chke Jesu kle toi ngwadi, ngabi chui jo chege bate no dbi giti, nga jere malen geru jwannga Juan-Bautistage boke me joni, ama chegu Jesu ole, nagbietege ama joni.
39 I iya’afutih eo, “Kwanatan, kwa taiyuw efan kwa’itin.”
40 Kwian boke e geru jwannga Juan-Bautistage Juan-Bautista keruchugaba gerule Jesu giti gire boke jogeba Jesu ole, gdaite kada Andrés, ama Simón-Pedro daballa.
40 John abistan eo’o orot rou’ab hinowar Jesu hibi’ufunun orot ta i Andrew, Simon Peter tain
41 Andrés jo siere Jesu kledu ngwadige gire blike Andrés jo mo daballa Simón jwen, ama takalin Jesu kaite daballage, Andrés gerudu daballa ole: —Sbali Chube gerudu be kwian jwannga siere kage kwian alin, e Mesías, nege ama kle cheske, ama skwendu chage. (Mesías amaña kada Cristo.)
41 Andrew Jesu bihamiy ufunamaim wantoro’ot i tuwah Simon nuwih, naatu tita’ur ana tur eowen, “Ayu i Roubininenayan atita’ur, nati i Keriso.”
42 Andrés gerudu ene Simón ole gire Andrés mo daballa Simón du Jesu kle ngwadi, Jesu gwagedu Simóndi Jesu gerudu Simón ole: —Ba kada Simón, ba ñenua kada Juan, agwa nege gwangerugu ba ka be chege jwandale Cefas, ka e amaña Pedro.
42 Naatu Andrew tuwah Simon nawiy in Jesu biyan tit.
43 Nagbietege Jesu mo ta gbu joge nga kada Galileage, nga ege Jesu tendu Felipe ngwange, Jesu gerudu Felipe ole: —Bai chagé cha ole geru jwen chage.
43 Ana marto, Jesu au Galilee namih bobogaigiwas, Philip tita’ur naatu iu, “Kuna kwi’ufnunu tan.”
44 Felipe ai toinga una kada Betsaidage, Andrés kaire Pedro una Betsaidamu.
44 Philip ana tafaram i Betsaida, Andrew tuwah Peter bairi hai bar merar ta’imon.
45 Felipe jo Natanael jwen Jesu kaitadale amage, Natanael skwendu Felipege undege gli kada higuera gdoge, Felipe gerudu: —Kwian gdaite skwendu chage, kwian e giti Moisés chada jigu degaba unsuialin kaire kwian Chube gerua ketanga dabage chada jigu degaba unsuialin kwian e giti, kwian e Jesu, ama José kirolla una Nazaremu.
45 Philip na Nathanael tita’ur naatu iu, “Iti orot isan Moses Buka Atamaninamaim eo kikirum naatu dinab oro’orot auman hikikirum i boun atita’ur, iti orot tamah i Joseph ana bar ana merar i Nazareth.”
46 Natanael gerudu: —¿Ba tañachuge una Nazaremuge kwian gweale no chada kle degaba giti kare ñage chie? Felipe me ta chugu gerule Natanael ole, Felipe gerudu: —Bai gwage cha kle kwian geruadedi, ene suge bage chema cha kle geruade.
46 “Nazareth! Sawar gewasin ta boro imaim namatar?” Nathanael ibat.
47 Natanael jo Felipe ole tienda Jesudi, Jesu gwagedu Natanael chie kodi Jesu ngnagu, Jesu gerudu Natanael giti: —Ai ulia kwian israelita no, ama kle gerule ulia diali no daba ole, ama me chage sole daba ole.
47 Anamaramaim Jesu nuw Nathanael nan itin, isan eo, “I turobe Israel mowan, i orot ana yawas gewasin men baifufuwenayan.”
48 Natanael Jesu keruchugu gerule ene gire Natanael gerudu Jesu ole: —¿Baini ba cha uñe? Jesu gerudu Natanael ole: —Felipe bebi gerule ba ole cha giti gire cha gwagedu badi ba kledu undege gli kada higuera gdoge.
48 Nathanael ibatiy, “O mi’itube ayu isu’ubu?”
49 Gire Natanael gerudu Jesu ole: —Kwian tkanga tangle geruge, ¡ulia ba Chube Kirolla ba kwian israelita ulita Chugagwalla!
49 Imaibo Nathanael eorereb eo, “Rabbi, Bai’obaiyenayan o i God Natun! o i Israel hai Aiwob.”
50 Jesu gerudu Natanael ole: —Cha gwagedu badi undege gli kada higuera gdoge, e giti alin ba cha gai Chube Kirolla, suge bage ulia cha me jo badige ba kledu ngwadi, agwa uñadu bage cha kle gerule kare e ulia, chui aige gwangerugu Chube kiralla giti cha be age tanre ma no aige ba gwa giti, ba me gwagebadi ba be gwagé.
50 Jesu eo, “O i tumatum anayabin ayu a tur aowen o i ai fig an ima’am ait. O boro sawar gagamihika ina’itan men iti i’i’itin na’atube.”
51 Kaire Jesu gerudu: —Cha gerule ulia ulia ba ole, aige gwangerugu cha giti ba ulita be gwage nga ngañadi be kle tigebanga kare, kaire ba be gwage lle boanga Chube alindige chage gwabdugu gwadbigu cha Chube Kirolla chieba kwian kare be kle ngwadi nga dba ai giti —Jesu gerudu ene ulita Natanael ole.
51 Tur tafan ya’abar maiye eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa boro mar ana etawan nabotawiy, naatu God ana tounamatar Orot Natun biyanamaim hinayen hinarara’iy kwana’itih.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.