Mateus 9

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Yesu̱ yei̱ngi̱i̱ri̱ mu b̯wati̱, yambuka i̱taka, yaadwa mu rub̯uga lu̱yei̱calengi̱mwo.
1 Entrando Jesus num barco, atravessou o mar e foi para a sua própria cidade.
2 B̯u̱yaalu̱doori̱mwo, bantu baamuleetera mudulu munyakubba azi̱ngami̱ri̱, aleeri̱ ha kitabbu. Yesu̱ b̯u̱yaaweeni̱ bab̯wo bantu, nibali na kwikiriza, yaaweera yogwo mudulu mu̱zi̱ngamu̱: “Mwana wange, tatiira! Bibii byamu bi̱ganyi̱i̱rwe.”
2 Alguns homens trouxeram-lhe um paralítico, deitado numa cama. Vendo a fé que eles tinham, Jesus disse ao paralítico: "Tenha bom ânimo, filho; os seus pecados estão perdoados".
3 Bamwei̱ ha beegesa ba biragiro, b̯u̱beegwi̱ri̱ Yesu̱ abazi̱ri̱ yatyo, baaweerangana, “Yogo muntu, hab̯wa kwefoora kukora mulimo gwa Ruhanga gwa kuganyira bibii, ali mu ku̱lu̱ma Ruhanga!”
3 Diante disso, alguns mestres da lei disseram a si mesmos: "Este homem está blasfemando! "
4 Yesu̱ b̯u̱yeetegeri̱i̱ze bintu bibakuteekereza, yaabab̯u̱u̱lya, “Hab̯waki mukuteekereza kubiibi, mu mitima myenyu̱?
4 Conhecendo Jesus seus pensamentos, disse-lhes: "Por que vocês pensam maldosamente em seus corações?
5 Mu bintu bibiri, kilahi kikwanguha muntu b̯untu kukora: ki̱kyo kya kukoba, ‘Bibii byamu bi̱ganyi̱i̱rwe,’ rundiki, kukoba, ‘Byoka olibate?’
5 Que é mais fácil dizer: ‘Os seus pecados estão perdoados’, ou: ‘Levante-se e ande’?
6 Bei̱tu̱ mwa nywe kukyega nti, Mwana wa Muntu agira b̯u̱sobozi̱ b̯wa kuganyira bibii haha ku nsi.” Kasi mwomwo Yesu̱ yaaweera yogwo mudulu mu̱zi̱ngamu̱, “Byoka osenge kitware kyamu, weemuke.”
6 Mas, para que vocês saibam que o Filho do homem tem na terra autoridade para perdoar pecados" — disse ao paralítico: "Levante-se, pegue a sua maca e vá para casa".
7 Yogwo mudulu yaabyoki̱ri̱, yeemuka.
7 Ele se levantou e foi.
8 Kitebe kya bantu banyakubbaho, b̯u̱baaweeni̱ kinyakubbaho, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱ kandi baahaariiza Ruhanga, munyakuha bantu b̯u̱sobozi̱ b̯ukwijana hahwo.
8 Vendo isso, a multidão ficou cheia de temor e glorificou a Deus, que dera tal autoridade aos homens.
9 Yesu̱ b̯uyaali naakuruga hahwo, yaaweeni̱ mudulu gi̱beetengi̱ Matayo, ei̱cali̱i̱ri̱ ha kiikaru ki̱baasoroozerengi̱ho musolo. Matayo ei̱cali̱i̱ri̱ ha kiikaru ki̱baasoroozerengi̱ho musolo.|alt="Matthew sitting at the tax collector's booth." src="lb00309c.tif" size="col" loc="Matayo 9:9" copy="Horace Knowles" ref="9:9" Mwomwo Yesu̱ yaamuweera “Mmpondera.” Matayo yaabyoki̱ri̱, yaamuhondera.
9 Passando por ali, Jesus viu um homem chamado Mateus, sentado na coletoria, e disse-lhe: "Siga-me". Mateus levantou-se e o seguiu.
10 Hei̱nyu̱ma, Yesu̱ b̯uyaali ha kiihuru wu Matayo, basorooza musolo banene na nkori̱ za bibii, bei̱zi̱ri̱ baadya nayo, hamwei̱ na beegeseb̯wa baamwe.
10 Estando Jesus em casa, foram comer com ele e seus discípulos muitos publicanos e "pecadores".
11 Bafalisaayo b̯u̱baaweeni̱ Yesu̱ naakudya na bab̯wo bantu, baab̯u̱u̱li̱i̱rye beegeseb̯wa baamwe, “Hab̯waki Mwegesa weenyu̱, adyanga na basorooza musolo, hamwei̱ na nkori̱ zindi za bibii?”
11 Vendo isso, os fariseus perguntaram aos discípulos dele: "Por que o mestre de vocês come com publicanos e ‘pecadores’? "
12 Yesu̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Boomi tibeetaaga dakitaali; baseeri̱, boobo bamwetaaga.
12 Ouvindo isso, Jesus disse: "Não são os que têm saúde que precisam de médico, mas sim os doentes.
13 Mu̱gyende mwetegereze mu Binyakuhandiikwa bikukoba nti, ‘Nyendya mu̱kore bikorwa bi̱kwolokya mbabazi̱, kukira kumpa byonzira byenyu̱.’ Kubba gya ntakei̱ze kweta bab̯wo bakwetwala kubba ni̱baku̱si̱i̱mwa mu mei̱so ga Ruhanga, bei̱tu̱ nyei̱zi̱ri̱ kweta nkori̱ za bibii.”
13 Vão aprender o que significa isto: ‘Desejo misericórdia, não sacrifícios’. Pois eu não vim chamar justos, mas pecadores".
14 Mwomwo beegeseb̯wa ba Yohaana Mu̱bati̱zi̱ bei̱za hali Yesu̱ baamu̱b̯u̱u̱lya, “Hab̯waki twe na Bafalisaayo tusiibanga, bei̱tu̱ bo beegeseb̯wa baamu nibab̯ula kusiiba?”
14 Então os discípulos de João vieram perguntar-lhe: "Por que nós e os fariseus jejuamos, mas os teus discípulos não? "
15 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Mwaweeni̱ho bagenyi̱ bei̱zi̱ri̱ ha B̯u̱genyi̱ b̯wa b̯ugole nibakuganya i̱ba mugole naali nabo? Bei̱tu̱ kasu̱mi̱ kalidwa, kei̱ba mugole kubarugaho, b̯u̱b̯wo mwomwo balisiiba nzala.
15 Jesus respondeu: "Como podem os convidados do noivo ficar de luto enquanto o noivo está com eles? Virão dias quando o noivo lhes será tirado; então jejuarão.
16 “Tihaloho muntu asu̱nga kiheru kya lu̱goye kihyaka ha lu̱goye lu̱gu̱lu̱u̱su̱; kubba kiheru kihyaka kimaliira ki̱teemwi̱ri̱ lu̱goye lu̱gu̱lu̱u̱su̱ na kukiraho nka kulwalingi mu kubanza.
16 "Ninguém põe remendo de pano novo em roupa velha, pois o remendo forçará a roupa, tornando pior o rasgo.
17 Kandi de, tihaloho bantu bakusobora kuta maaci mahiira mu bisahu bya bikuta bi̱gu̱lu̱u̱su̱. Kakubba kikorwa, gagwo maaci gaakuhuuka, nigahaga bikuta nibibbaluka, maaci nigabbwomoka, na bikuta nibiheneka. Bei̱tu̱ maaci mahiira, bagata mu bisahu bihyaka, mwa kulinda kurungi maaci, na bisahu byaho.”
17 Nem se põe vinho novo em vasilhas de couro velhas; se o fizer, as vasilhas se rebentarão, o vinho se derramará e as vasilhas se estragarão. Pelo contrário, põe-se vinho novo em vasilhas de couro novas; e ambos se conservam".
18 Yesu̱ b̯uyaali naakyabaza nabo, hei̱zi̱ri̱ mu̱handu̱ wei̱rombero lya Bayudaaya, yaaku̱nda malu̱ mu mei̱so gaamwe, naakoba, “Muhara wange akwi̱ri̱. Bei̱tu̱ we, i̱za omuteho ngalu, akwi̱za kwi̱raho niyoomeera.”
18 Falava ele ainda quando um dos dirigentes da sinagoga chegou, ajoelhou-se diante dele e disse: "Minha filha acaba de morrer. Vem e impõe a tua mão sobre ela, e ela viverá".
19 Yesu̱ yaabyoki̱ri̱ yaagyenda nayo, hamwei̱ na beegeseb̯wa baamwe.
19 Jesus levantou-se e foi com ele, e também os seus discípulos.
20 Kasi mwomwo mu̱kali̱ munyakubba ahi̱mbi̱ri̱ keejwi̱so kumala myaka i̱ku̱mi̱ na mibiri yei̱za i̱nyu̱ma lya Yesu̱, yaakwata ha mukugiro gwa kilwalu kyamwe;
20 Nisso uma mulher que havia doze anos vinha sofrendo de uma hemorragia, chegou por trás dele e tocou na borda do seu manto,
21 hab̯wakubba yaali naakuteekereza nti, “Waakawona nkakwata-b̯u̱kwati̱ ha kilwalu kyamwe, nkuhona.”
21 pois dizia a si mesma: "Se eu tão-somente tocar em seu manto, ficarei curada".
22 Yesu̱ yaahi̱ndu̱ki̱ri̱ yaawona yogwo mu̱kali̱. B̯u̱yaamu̱weeni̱, yaamuweera, “Muhara wange, tatiira; kwikiriza kwamu ku̱ku̱honeerye.” Nahaahwo, mu̱kali̱ yaahona.
22 Voltando-se, Jesus a viu e disse: "Ânimo, filha, a sua fé a curou! " E desde aquele instante a mulher ficou curada.
23 Yesu̱ b̯u̱yei̱ngi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba gya yogwo mu̱handu̱ wei̱rombero, yaawona baku̱u̱ti̱ ba ndere ni̱baku̱hi̱i̱ma byembu bya rufuu, na bantu banene hoi̱ nibali mu kizabiro hab̯wa yogwo mu̱ku̱u̱.
23 Quando ele chegou à casa do dirigente da sinagoga e viu os flautistas e a multidão agitada,
24 Mwomwo Yesu̱ yaakoba, “Mu̱ru̱geho, yogwo muhala akwi̱ri̱ kwahi, yeebbaki̱ri̱-b̯web̯b̯aki.” Bei̱tu̱ bab̯wo bantu baamu̱seki̱ri̱-b̯u̱seki̱.
24 disse: "Saiam! A menina não está morta, mas dorme". Todos começaram a rir dele.
25 B̯u̱baahu̱lu̱ki̱i̱rye bantu bensei̱ hanzei, Yesu̱ yeingira mu nnyu̱mba hali rufa, yaadwa yaamukwata ha mukono, yogwo muhala yaabyoka.
25 Depois que a multidão se afastou, ele entrou e tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Hei̱nyu̱ma, bantu baasaaraani̱i̱rye makuru mu nsi gi̱gyo gyenseenya.
26 A notícia deste acontecimento espalhou-se por toda aquela região.
27 Yesu̱ b̯uyaalingi naakuruga mu ki̱kyo kicweka, bei̱jalu̱ ba mei̱so babiri baamu̱hondereeri̱ nibalukanga, “Mwizukulu wa Dau̱di̱, tu̱gi̱i̱re mbabazi̱!”
27 Saindo Jesus dali, dois cegos o seguiram, clamando: "Filho de Davi, tem misericórdia de nós! "
28 B̯u̱yei̱ngi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba, bab̯wo bei̱jalu̱ ba mei̱so, bei̱za cali ali, nibamusaba abahoni̱e. Mwomwo yo yaabab̯u̱u̱lya, “Mukwikiriza, nti ki̱kyo nkukisobora?” Bo baamwi̱ramwo nibakoba, “Mukama weetu̱, tukwikiriza okukisobora!”
28 Entrando ele em casa, os cegos se aproximaram, e ele lhes perguntou: "Vocês crêem que eu sou capaz de fazer isso? " Eles responderam: "Sim, Senhor! "
29 Mwomwo Yesu̱ yaabakwata ha mei̱so, naakoba, “Hab̯wa kwikiriza kumuli nakwo kwokwo kibbe hali nywe!”
29 E ele, tocando nos olhos deles, disse: "Que lhes seja feito segundo a fé que vocês têm! "
30 Nahaahwo, mei̱so gaab̯u gaahoni̱ri̱. Yesu̱ yaabapompogeerya naakoba, “Mweri̱nde, mutakiweera muntu yensei̱!”
30 E a visão deles foi restaurada. Então Jesus os advertiu severamente: "Cuidem para que ninguém saiba disso".
31 Bei̱tu̱ bo b̯u̱baagyendi̱ri̱, baasaaraani̱i̱rye makuru ga ki̱kyo ki̱yaabakoleeri̱ mu bicweka byenseenya bya nsi gi̱gyo.
31 Eles, porém, saíram e espalharam a notícia por toda aquela região.
32 Bab̯wo badulu babiri b̯ubaali nibakuruga hahwo, bantu bandi baaleeta mudulu ali na muzumu kandi mwi̱jalu̱ mu̱nwa.
32 Enquanto eles se retiravam, foi levado a Jesus um homem endemoninhado que não podia falar.
33 Yesu̱ b̯u̱yaabi̱ngi̱ri̱ gu̱gwo muzumu, mwi̱jalu̱ wa mu̱nwa yogwo yaatandika kubaza. Bantu bensei̱ baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱, baakoba, “Titukawonanga kintu nka kiki Mwi̱saleeri̱.”
33 Quando o demônio foi expulso, o mudo começou a falar. A multidão ficou admirada e disse: "Nunca se viu nada parecido em Israel! "
34 Bei̱tu̱ Bafalisaayo baakoba, “Mu̱handu̱ wa mizumu, yooyo akoresya yogwo mudulu kubingamwo bantu mizumu.”
34 Mas os fariseus diziam: "É pelo príncipe dos demônios que ele expulsa demônios".
35 Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ mu mbuga zensei̱ na mu byaru byensei̱, ni̱yeegesyanga mu marombero gaab̯u, naatebyanga Makuru Garungi ga b̯ukama b̯wa Ruhanga, kandi naahoni̱anga b̯uli nseeri̱ na kudiib̯wa kwensei̱ kwa bantu.
35 Jesus ia passando por todas as cidades e povoados, ensinando nas sinagogas, pregando as boas novas do Reino e curando todas as enfermidades e doenças.
36 B̯u̱yaaweeni̱ kitebe kya bantu banene, yaabakwatirwa kisa, hab̯wakubba yaaweeni̱ nibali naakutuntura mu mitima myab̯u kandi bahareeri̱ nka ntaama zitali na mu̱li̱i̱sya.
36 Ao ver as multidões, teve compaixão delas, porque estavam aflitas e desamparadas, como ovelhas sem pastor.
37 Mwomwo Yesu̱ yaaweera beegeseb̯wa baamwe, “Byakukesa bili binene, bei̱tu̱ bakesi̱ bali badooli̱.
37 Então disse aos seus discípulos: "A seara é grande, mas os trabalhadores são poucos.
38 Nahab̯waki̱kyo, mu̱sabe mukama musiri, atume bakesi̱, bakese musiri gwamwe.”
38 Peçam, pois, ao Senhor da seara que envie trabalhadores para a sua seara".

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.