Mateus 26

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu̱ b̯u̱yaamaari̱ kwegesya bi̱byo bintu byensei̱, yaaweera beegeseb̯wa baamwe yati:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Nka ku̱mwegi̱ri̱ nti hasi̱geeri̱ho biro bibiri kudwa ha kiro kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho, kandi Mwana wa Muntu bakwi̱za ku̱mu̱hayo bamubambe ha musalaba.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Mwomwo bahandu̱ ba balaami̱ na bahandu̱ ba Bayudaaya beecooka mu kikaali kya mu̱laami̱ mu̱handu̱ gi̱beetengi̱ Kayaafa,
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 kukora rukwe lwa kukwata Yesu̱ mu magezi̱ na ku̱mwi̱ta.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Kandi bab̯wo bantu baabazi̱ri̱ nibakoba, “Tutakora kintu kya kumukwata mu bi̱byo biro bya B̯u̱genyi̱, hab̯wakubba kisobora kuleetaho kajagaaru mu bantu.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Yesu̱ b̯uyaali naali mu kyaru kya Bbesani̱ya ha kiihuru, wu mudulu munyakubba yeegebeerwe nka Si̱mooni̱ wa bihaga, hei̱zi̱ri̱ mu̱kali̱ munyakubba na cu̱pa gya maku̱ta ga muhendu, gakuboya kurungi.
6 — ausente —
7 Yogwo mu̱kali̱ yaabbwomeeri̱ Yesu̱ gagwo maku̱ta ha mu̱twe, b̯u̱b̯wo Yesu̱ naali ha kiihuru.
7 — ausente —
8 Beegeseb̯wa ba Yesu̱ b̯u̱baaweeni̱ ki̱kyo kintu kya yogwo mu̱kali̱ ki̱yaakoori̱, baazingala. Mu kuzingala kwab̯u baabazi̱ri̱ nibakoba, “Gagwo maku̱ta gakwi̱ri̱ ki?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Gaakabbengi̱ gatu̱ndi̱i̱rwe, gaakaleeta sente zinene, zibaakaha baseege.”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Yesu̱ b̯u̱yeetegeri̱i̱ze bintu bi̱baabazengi̱, yaabaweera “Yogo mu̱kali̱ mu̱ku̱mu̱gadi̱i̱rya kyani? Ankoleeri̱ kintu kirungi hoi̱.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Mu̱kwi̱za kwicalanga na bantu baseege biro byensei̱, nimubasagikanga b̯wi̱re b̯wensei̱ hamwakendeeryanga. Bei̱tu̱ ti̱mu̱kwi̱za kwicala nagya biro byensei̱.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Yogo mu̱kali̱ +b̯u̱yaasi̱i̱gi̱ri̱ maku̱ta ha mubiri gwange, ki̱kyo +yaaki̱koori̱ kunteekaniriza kuziikwa.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Mu mananu nkubaweera nti, hensei̱ mu gigi nsi habali̱tebeerya gaga Makuru Garungi, na yogwo mu̱kali̱ kintu kyakoori̱ kikukwatagana na gagwo maku̱ta, bakwi̱za ku̱ki̱mwi̱zu̱ki̱rangaho.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Yu̱da I̱sakalyota, omwei̱ hali beegeseb̯wa ba Yesu̱ i̱ku̱mi̱ na babiri, yaagyendi̱ri̱ hali bahandu̱ ba balaami̱.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Yaagyendi̱ri̱ yaabab̯u̱u̱lya, “Mu̱kwi̱za kumpa ki, nyakabaha Yesu̱ mu mikono myenyu̱?” Bab̯wo balaami̱ bahandu̱ baabaari̱-b̯u̱baali̱ bi̱polo maku̱mi̱ gasatu bya feeza baamuha.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Kuruga na b̯u̱b̯wo Yu̱da yei̱ceeri̱ naatoolya mu̱gi̱sa gurungi gwa ku̱hayo Yesu̱ mu ngalu za banyanzigwa baamwe.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Ha ki̱kyo kiro kyakubanza kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Migaati Mitalimwo B̯u̱mya, beegeseb̯wa ba Yesu̱ bei̱zi̱ri̱ hali yo baamu̱b̯u̱u̱lya, “Kiikaru ki kyokwendya tu̱ni̱hi̱ri̱i̱rye, hatwadiira kiihuru kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Migaati Mitalimwo B̯u̱mya?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Mu̱gyende mu rub̯uga wu nanka yogwo, mumuweera nti, ‘Mwegesa weetu̱ akobi̱ri̱ yati: Kasu̱mi̱ kange kabanteekani̱ri̱i̱ze kali heehi̱ kudwa. Mwamu ku̱kwo hooho nkwi̱za kudya kiihuru na beegeseb̯wa bange, kyakujaguza B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho.’ ”
18 Ele respondeu:
19 Beegeseb̯wa bab̯wo, baakoori̱ nka Yesu̱ ku̱yaabaweereeri̱, baani̱hi̱ri̱i̱rya bi̱byo bintu bikukwatagana na b̯u̱b̯wo B̯u̱genyi̱.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Mu b̯wi̱re b̯wa kaswekusweku, Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ yeicaara na beegeseb̯wa baamwe i̱ku̱mi̱ na babiri ha kiihuru.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Hei̱nyu̱ma, b̯ubaali nibakudya, yaabaweera, “Mu mananu nkubaweera nti, omwei̱ muli nywe akwi̱za kundiirisana.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Beegeseb̯wa b̯u̱beegwi̱ri̱ ki̱kyo kigambu, baazi̱ngeeri̱ hoi̱ baatandika ku̱mu̱b̯u̱u̱lya, omwei̱ omwei̱, “Mukama wange, mu mananu, tali gya!”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Yogwo wa ngalu gyamwe gi̱kwi̱za ku̱kolya hamwei̱ na gyange mu sahaani gi̱mwei̱, yooyo akwi̱za kundiirisana.
23 Jesus respondeu:
24 Mwana wa Muntu akwi̱za ku̱kwa nka Binyakuhandiikwa kubimubazaho. Bei̱tu̱ alikiwona yogwo alidiirisana Mwana wa Muntu! Hakiri yogwo muntu abbengi̱ ataabyali̱i̱rwe.”
24 Pois o
25 Mwomwo Yu̱da, yogwo munyakubba naakugyenda kumudiirisana yaakoba, “Mwegesa, mu mananu, tali gya!” Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Ee, weewe wankei oki̱bazi̱ri̱.”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 B̯ubaalingi nibakudya kiihuru, Yesu̱ yaakweti̱ mugaati, yaasi̱i̱ma kandi yaagusabbasabbulamwo, yaaguha beegeseb̯wa baamwe, naakoba, “Mu̱kwate mudye; gugu gwogwo mubiri gwange.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Mwomwo, yaakwata ki̱kopo kya vi̱i̱no, b̯u̱yaamaari̱ ku̱si̱i̱ma Ruhanga, yaakibaha naakoba, “Nywensei̱ mu̱nywehoona,
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 lili lyolyo ibbanga lyange lya kiragaanu kihyaka, likubbwomoka hab̯wa banene mwa Ruhanga kubaganyira bibii.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Kandi nkubaweera nti, ti̱ndi̱b̯u̱ni̱a kunywa ha kyakunywa kya byana bya mi̱zabbi̱bbu̱ ku̱doosya kiro ki̱kyo, b̯u̱ndi̱i̱ra kukinywa b̯uhyaka hamwei̱ nanywe mu b̯ukama b̯wa Bbaabba.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Mwomwo baahi̱i̱ma kyembu kya kuhaariiza Ruhanga, baahuluka baagyenda ha Lusahu lwa Mi̱zayi̱tu̱u̱ni̱.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 B̯ubaali nibakugyenda ha Lusahu lwa Mi̱zai̱tu̱u̱ni̱, Yesu̱ yaaweereeri̱ beegeseb̯wa baamwe, “Nywe nywensei̱, i̱jolo lili mukugyenda kundugaho, hab̯wa bintu bi̱kwi̱za kubbaho. Kubba kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe nti,
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Bei̱tu̱ b̯undikahimbooka, ndibanza kugyenda Galilaaya mbeehembeeri̱.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Peeteru yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Beegeseb̯wa bandi bensei̱ nab̯ubaakurugaho hab̯wa bintu bi̱kwi̱za kubbaho, gya ti̱nkwi̱za kukurugaho.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mu mananu nkukuweera nti, i̱jolo lyoli, nkoko gi̱takakookoomi̱ri̱ okwi̱za kubba onyeegeeni̱ mirundi misatu.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Bei̱tu̱ yo Peeteru yaabazi̱ri̱ naakoba, “Nab̯ukyakabba ni̱ki̱kwetaagi̱sya nkwe nawe, ti̱nkwi̱za kukwegaana.” Na beegeseb̯wa bandi bensei̱ kwokwo baakobi̱ri̱ yatyo.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Hei̱nyu̱ma, Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ na beegeseb̯wa baamwe mu kiikaru kibeeta Getesemaane, mwomwo yaabaweera, “Mwi̱caarenge haaha, nagya kangyendehoona hadi̱, kusaba Ruhanga.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 B̯u̱yaagyendi̱ri̱, yaatwalageeni̱ Peeteru hamwei̱ na batabani̱ ba Zebbedaayo; mwomwo, yaatandika kwezegwa naali na b̯ujune b̯unene hoi̱ mu mutima gwamwe.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Mwomwo yaabaweera, “Nkwegwa mutima gwange, niguli na b̯ujune b̯unene hoi̱ b̯waku̱nzi̱ta-b̯wi̱ti̱. Mwi̱cale haha; muteebbaka, nagya tinkwebbaka.”
38 e disse a eles:
39 Bei̱tu̱ b̯u̱yaakagyendi̱ri̱ho mu mei̱so kadooli̱, yaata b̯u̱syo b̯wamwe hansi yaasaba naakoba, “Bbaabba, kibbenge nikikusoboka, wakantoolahoona ki̱kopo kiki kya kuwonawona; kitabba nka ku̱nkwendya, bei̱tu̱ nka kwokwendya kibbe.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Kasi mwomwo yei̱ra hali beegeseb̯wa baamwe, yaabaagya beebbaki̱ri̱. Yaab̯u̱u̱lya Peeteru, “Nywe badulu nywe, timusobora kadi kumala saaha gi̱mwei̱ nimukuwona nagya?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Mu̱leke kwebbaka, kandi mu̱sabe Ruhanga aleke mutagwa mu kwoheb̯wa. Myozo myenyu̱ mi̱kwendya kukora kintu ki̱semereeri̱, bei̱tu̱ kandi mibiri myenyu̱ miceke.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Yei̱ri̱ri̱ yaaku̱bayo murundi gwakabiri, yaasaba Ruhanga naakoba, “Bbaabba, kyakabba kitakusoboka kiki kya kunywa kundugaho, nookwendya mbonawone, leka kwendya kwamu kukorwe.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 B̯u̱yei̱ri̱ri̱ hali bo murundi gundi, yaabagi̱i̱rye beebbaki̱ri̱, hab̯wakubba b̯ulo b̯wali nib̯uli nabo kubi.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Nahab̯waki̱kyo yaabaleki̱ri̱ yei̱rayo hayaalingi, yaasaba Ruhanga murundi gwakasatu yaabaza bigambu byodi̱ bi̱yaasabi̱ri̱ mu kubanza.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Mwomwo yei̱ra hali beegeseb̯wa baamwe, yaabaweera, “Nahati̱ mu̱cakeebbaki̱ri̱-b̯webbaki̱? Mu̱wone! Saaha gya kudiirisana Mwana wa Muntu, ku̱mu̱hayo mu ngalu za nkori̱ za bibii gili heehi̱ kudwa!
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Mu̱byoke tugyende! Mundyamwo rukwe yo ngogo ei̱zi̱ri̱!”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Yesu̱ b̯uyaali naacakabaza bi̱byo bigambu, hei̱za Yu̱da, yogwo munyakubba omwei̱ hali beegeseb̯wa i̱ku̱mi̱ na babiri ba Yesu̱. Yei̱zi̱ri̱ hamwei̱ na kitebe kya bantu banene, nibali na nsone na mibbeere; kandi bab̯wo bantu baalingi batu̱mi̱i̱rwe bahandu̱ ba balaami̱ na bahandu̱ ba Bayudaaya.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Yogwo munyakudyamwo Yesu̱ rukwe yaalingi abategekeeri̱ kawoneru kayaakora kubaragiira Yesu̱. Yaabategekeeri̱ naakoba, “Yogwo mudulu ginyaakagwa mu salaka, akubba naali yooyo yoogwo. Mumukwate”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Nahaahwo b̯ulohob̯uloho Yu̱da yei̱zi̱ri̱ yaagyendera ki̱mwei̱ hali Yesu̱ yaamu̱ramu̱kya, “Mwegesa, Mirembe!” Mwomwo yaamugwa mu salaka.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Muywani wange, kora ki̱kyo ki̱wei̱zi̱ri̱i̱ri̱.”
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Mwomwo, omwei̱ hali bab̯wo banyakubba na Yesu̱ yaatoolayo nsone, yaatema mwiru omwei̱ wa mu̱laami̱ mu̱handu̱, yaamukadulaho ipokopo.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Yesu̱ yaamu̱weereeri̱ naakoba, “Nsone gyamu gi̱gyo gi̱i̱ryeyo mu kirooyo.
52 Aí Jesus disse:
53 Okyegi̱ri̱ kwahi nti, nyaakali ninsobora kusaba Ruhanga Bbaabba anjune, kandi, na hataati̱, yaakali nantwekera i̱he lya bamalayika nku̱mi̱ na nku̱mi̱?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Bei̱tu̱ kandi, kibbenge nikili yatyo, bi̱byo Binyakuhandiikwa bi̱kwi̱za kudwereera teetei̱, bi̱byo bikoba ki̱doori̱-b̯u̱dwi̱ bibbe yaatyo?”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Nahaahwo b̯ulohob̯uloho, Yesu̱ yaaweereeri̱ kitebe kya bab̯wo bantu naakoba, “Mumale mwi̱ze na mpirima na mibbeere kunkwata, ndi muhyekera? Mmbanga nincala nanywe biro byensei̱ ni̱nyeegesya mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, mutakankwate.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Bei̱tu̱ bibi byensei̱ bi̱bbeeri̱ho, mwa ku̱doosereerya Binyakuhandiikwa bya baragu̱ri̱ ba Ruhanga.” Hei̱nyu̱ma beegeseb̯wa baamwe bensei̱ baamu̱ru̱gi̱ri̱ho bei̱ru̱ka.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Bab̯wo bantu banyakukwata Yesu̱, baamu̱leeti̱ri̱ baamusimba mu mei̱so ga Kayaafa, mu̱laami̱ mu̱handu̱ wa balaami̱ bensei̱, hali beegesa ba biragiro na bahandu̱ ba Bayudaaya baalingi beecooki̱ri̱.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Bei̱tu̱ Peeteru yaagyendi̱ri̱ naahonderanga Yesu̱ na hadei hadei, kudwereera ki̱mwei̱ mu zi̱gati̱ gya yogwo mu̱laami̱ mu̱handu̱. Yaadoori̱ yeingira yeicaara hamwei̱ na bali̱ndi̱ kuwona bintu bikukorwa hahwo.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo bab̯wo bahandu̱ ba balaami̱ hamwei̱ na Lukuratu Lu̱handu̱ lwa Bayudaaya lwensei̱ baalingi ni̱baku̱toolereerya b̯u̱kei̱so b̯wa b̯u̱gobya kujunaana Yesu̱ aleke basobore kumusalira kifubiro kya ku̱kwa.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Bei̱tu̱ batakasobore kutunga b̯u̱kei̱so b̯wensei̱, nab̯ukyabba nti bakei̱so ba b̯u̱gobya banene baaru̱gi̱ri̱yo. Ha kumaliira, haaru̱gi̱ri̱yo bakei̱so babiri,
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 baabaza nibakoba, “Yogwo mudulu yaakobi̱ri̱, ‘Nkusobora ku̱zi̱kya gigi Yeekaru gya Ruhanga, ni̱nzi̱ra ningibimbamwo mu biro bisatu.’ ”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Mwomwo mu̱laami̱ mu̱handu̱ yaabyoka yaab̯u̱u̱lya Yesu̱, “Toli na kyakwi̱ramwo hali b̯u̱b̯wo b̯u̱kei̱so b̯wa bab̯wo badulu bakukurumiriza nab̯wo?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Yesu̱ atakamwi̱remwo kintu kyensei̱.
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Ee, kili nka kwokobi̱ri̱. Bei̱tu̱ nkubaweera nywe nywensei̱ nti, mu kasu̱mi̱ kakwi̱za mu mei̱so mu̱kwi̱za kuwona Mwana wa Muntu ei̱cali̱i̱ri̱ ha mukono gwab̯udyo mu kiikaru kya ki̱ti̱i̱ni̱sa kinene kya Ruhanga wa maani, naali ha bikaka naakwi̱ra ha nsi kuruga mwiguru.”
64 Jesus respondeu:
65 Mwomwo mu̱laami̱ mu̱handu̱ yaatemula bilwalu byamwe, yaakoba, “Alu̱mi̱ri̱ Ruhanga! Tukwetaaga bakei̱so bandi baaki? Nywenseenya mwegwi̱ri̱ nka kwalu̱mi̱ri̱ Ruhanga.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Mukukoba teetei̱?”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Mwomwo bamwei̱ mu bab̯wo bantu, baamu̱twera matwantwe mu mei̱so kandi baamukuuta ntomi̱. Bandi baamupaali̱ri̱,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 baamuweera, “Ku̱ri̱si̱to, Mutongoole wa Ruhanga, Ragura! Naani aku̱ku̱u̱ti̱ri̱?”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 B̯u̱b̯wo Peeteru yaalingi ei̱cali̱i̱ri̱ hanzei mu zi̱gati̱, mwomwo hei̱za muhala muzaana omwei̱ hali Peeteru. Yei̱zi̱ri̱ yaamuweera, “Nawe de, waalingi na Yesu̱ Mugalilaaya.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Peeteru yeegeeni̱ mu mei̱so ga bab̯wo bantu bensei̱, yaakoba, “Bi̱byo bintu byokubaza ti̱mbyegi̱ri̱ na kubyega.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Hei̱nyu̱ma lyaho, Peeteru b̯uyaali mwirembu naakuhuluka hanzei, haalingiho muhala wondi munyakumuwona, yaaweera bantu banyakubbaho nti, “Mudulu yogwo yaalingi na Yesu̱ Mu̱nazareeti̱.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Peeteru yeegeeni̱ murundi gundi, yaarahira na kurahira naakoba, “Yogwo mudulu gya ti̱mwegi̱ri̱ na kumwega!”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Hei̱nyu̱ma lyaho kadooli̱, bab̯wo bantu banyakubba beemereeri̱ hahwo, baali̱beeti̱ baagyenda hali Peeteru, baamuweera, “Mu mananu nawe de, oli omwei̱ mu bab̯wo banyakubba na Yesu̱ Mu̱nazareeti̱. Hab̯wakubba mbaza gyamu gi̱kwolokya nka kwoli Mugalilaaya.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Mwomwo Peeteru yaatandika kubarahirira naakoba, “Yogwo mudulu, gya ti̱mwegi̱ri̱, nyaakabba ni̱nku̱gobya kintu kindi kibiibi kimbeho!”
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Mwomwo Peeteru yei̱zu̱ka bigambu bya Yesu̱ biyaalingi amu̱weereeri̱ nti: “Nkoko gi̱takakookoomi̱ri̱, okwi̱za kubba onyeegeeni̱ mirundi misatu.” Hei̱nyu̱ma, Peeteru yaahu̱lu̱ki̱ri̱ hanzei yaalira na b̯ujune b̯unene mu mutima gwamwe.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.