Lucas 9

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs BKJ

Sair da comparação
1 Yesu̱ b̯u̱yeeti̱ri̱ Bakwenda baamwe i̱ku̱mi̱ na babiri, yaabaheeri̱ maani na b̯u̱sobozi̱ kubinga mizumu myensei̱ na ku̱honi̱a nseeri̱.
1 Então, ele chamando os seus doze discípulos, lhes deu poder e autoridade sobre todos os demônios, e para curarem doenças.
2 Kinyakuhonderaho, yaabatu̱mi̱ri̱ batebye bigambu bya b̯ukama b̯wa Ruhanga, kandi bahoni̱e baseeri̱.
2 E ele enviou-os para pregar o reino de Deus, e para curar os doentes.
3 Mu kubatuma, yaabaragi̱i̱ri̱ naakoba, “B̯umwakabbanga nimukugyenda, mutatwalanga kintu kyensei̱, gubbe mubbeere, nsahu, bidyo, rundi sente; kandi, mutatwalanga kilwalu kya kabiri.
3 E ele disse-lhes: Nada leveis convosco para vossa jornada, nem bordões, nem alforje, nem pão, nem dinheiro; nem tenhais duas túnicas.
4 Kandi, rub̯uga lumwakeingirangamwo, mwi̱calenge mu nnyu̱mba gi̱gyo gya muntu abatangi̱ri̱i̱ri̱ ku̱doosya b̯umwakaruganga mu lu̱lwo rub̯uga.
4 E em qualquer casa em que entrardes, nela permanecei, e dali partireis.
5 Bantu b̯ubaabbanga batabatangi̱ri̱i̱ri̱, mukunkumulenge icuucu lili ha magulu geenyu̱, nimukuruga mu rub̯uga lwab̯u, nib̯uli b̯u̱kei̱so b̯wa kubasalira musangu.”
5 E onde quer que não vos receberem, saindo daquela cidade, sacudi a poeira de vossos pés, como testemunho contra eles.
6 Mwomwo Bakwenda baabyokya, baagyenda mu byaru. Henseenya habaakagyendi̱ri̱, baatebeeryeyo Makuru Garungi, kandi baahoni̱ayo baseeri̱.
6 E, eles partindo, foram pelas aldeias, pregando o evangelho, e curando em todos os lugares.
7 Mu biro bi̱byo, mukama Herodi̱ yeegwi̱ri̱ bintu byensei̱ binyakubba nibiloho, yeelalikiira. Yeelali̱ki̱ri̱i̱ri̱ hab̯wakubba bantu bandi baakobengi̱ nti, Yohaana Mu̱bati̱zi̱ ahi̱mbooki̱ri̱ kuruga mu baku̱u̱.
7 Ora, o tetrarca Herodes ouviu tudo que estava sendo feito por ele, e ficou perplexo, porque alguns diziam que João ressuscitara dentre os mortos,
8 Bantu bandi bo baakobengi̱ nti, mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga Eri̱ya awoneki̱ri̱ murundi gundi, kandi bandi bo nibakoba nti, omwei̱ ha baragu̱ri̱ ba kadei, ahi̱mbooki̱ri̱ kuruga mu baku̱u̱.
8 e alguns que Elias tinha aparecido, e outros que um profeta dos antigos havia ressuscitado.
9 Herodi̱ yaakoba, “Yohaana, nyaaragi̱i̱ri̱ baamusalaho mu̱twe. Hataati̱ kandi, yogwo naani gi̱nkwegwaho bi̱byo bintu byamahanu?” Herodi̱, yei̱ceeri̱ naatolereerya kuwona Yesu̱.
9 E disse Herodes: A João decapitei; mas quem é este do qual eu ouço dizer tais coisas? E ele desejava vê-lo.
10 Bakwenda bei̱ri̱ri̱, baaweera Yesu̱ bintu bi̱baakoori̱. B̯u̱baamaari̱ kumuweera yaabatwala magyenda mu rub̯uga lubeeta Bbeti̱sai̱da, habaaku̱soboori̱ kubba bankei kwantandu.
10 E quando os apóstolos retornaram, contaram-lhe tudo o que eles haviam feito. E, tomando-os, retirou-se à parte, para um lugar deserto pertencente a uma cidade chamada Betsaida.
11 Bei̱tu̱ bantu banene b̯u̱baakengi̱ri̱ Yesu̱ na bakwenda baamwe ha baali nibakugyenda baahondera Yesu̱. Yesu̱, yaabatangi̱ri̱i̱ri̱ kurungi, yaabeegesya bigambu bikukwatagana na b̯ukama b̯wa Ruhanga, yaahoni̱a na baseeri̱ banyakwendyanga ku̱bahoni̱a.
11 E as pessoas, sabendo isto, seguiram-no; e ele as recebeu, e falava-lhes do reino de Deus, e curava os que necessitavam de cura.
12 Hahwo lyoba b̯ulyalingi nilikugyenda ku̱gwa, beegeseb̯wa baamwe i̱ku̱mi̱ na babiri bei̱zi̱ri̱ hali Yesu̱ baamuweera, “Waazula bantu aleke bagyende mu biikaru bi̱hereeri̱ho na mu byaru basobore kugula kintu kibaadya na kutunga b̯ulaalu, hab̯wakubba kiikaru kitulimwo kili kwantandu.”
12 E quando o dia começou a declinar, vindo os doze, disseram-lhe: Despede a multidão, para que indo às aldeias e nas regiões ao redor, se hospedem, e consigam mantimentos, porque aqui estamos em um lugar deserto.
13 Bei̱tu̱ Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nywe mu̱bahe kyakudya.” Bo bei̱ramu nibamuweera, “Tuli na migaati mitaanu misa, na nsu̱ ibiri; gana rundi waakabba nookwendya twe tugyende tugule bidyo bikudwa baba bantu bensei̱.”
13 Mas ele disse-lhes: Dai-lhes vós de comer. E eles disseram: Nós não temos senão cinco pães e dois peixes, exceto se nós formos comprar comida para todo este povo.
14 (Haalingiho badulu nka nku̱mi̱ itaanu).
14 Porque eles eram cerca de cinco mil homens. E ele disse aos seus discípulos: Fazei-os assentar em grupos de cinquenta.
15 Beegeseb̯wa baakoori̱ Yesu̱ nka ku̱yaabaweereeri̱, bei̱cali̱i̱rya bantu bensei̱.
15 E assim eles fizeram, fazendo-os assentar a todos.
16 Yesu̱ yaakweti̱ migaati mitaanu na nsu̱ ibiri, yaalingiira hakyendi̱, yaabisabira mu̱gi̱sa. Kasi yaasabbasabbula migaati na nsu̱, yaabi̱kwatya beegeseb̯wa baamwe babigabire bantu.
16 Então, ele tomou os cinco pães e os dois peixes, e olhando para o céu, ele abençoou-os, e partiu-os, e deu-os aos seus discípulos para os colocarem diante da multidão.
17 Bantu bensei̱ baadi̱i̱ri̱ kandi beicuta. Kasi mwomwo beegeseb̯wa baakoma b̯ucwekacweka b̯unyakusigala b̯u̱tadi̱i̱bi̱i̱rwe, b̯wei̱zu̱u̱lya nkimba i̱ku̱mi̱ neibiri.
17 E todos comeram e se fartaram; e foram tomados doze cestos dos pedaços que sobraram.
18 Kiro ki̱mwei̱, Yesu̱ yaalingi naakusaba yankei. Beegeseb̯wa baamwe boodede baalingiho, nibali nayo. Yaabab̯u̱u̱lya, “Gya, bantu banzeta naani?”
18 E aconteceu que, enquanto ele orava a sós, estavam com ele os discípulos, e ele lhes perguntou, dizendo: Quem dizem as pessoas que eu sou?
19 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Bantu bamwei̱ bakweta Yohaana Mu̱bati̱zi̱; bandi nibakweta Eri̱ya; kasi kandi bandi, bo nibakoba omwei̱ ha baragu̱ri̱ ba Ruhanga ba kadei yooyo ahi̱mbooki̱ri̱.”
19 E, respondendo eles, disseram: João, o Batista; mas alguns dizem: Elias, e outros dizem que um dos antigos profetas está ressuscitado novamente.
20 Yesu̱ yaabab̯u̱u̱lya, “Bei̱tu̱ kandi nywe munzeta naani?”
20 E disse-lhes: Mas vós, quem dizeis que eu sou? E, respondendo Pedro, disse: O Cristo de Deus.
21 Kasi Yesu̱ yaabapompogeerya naakoba, “Ki̱kyo, mutalikiweera muntu yensei̱.”
21 E advertindo-os com rigor, ordenou-lhes que não contassem a nenhum homem estas coisas,
22 Kintu kindi, Yesu̱ yaabaweereeri̱, “Mwana wa Muntu akuteekwa kuraba mu kuwonawona kunene, bahandu̱ ba Bayudaaya na bahandu̱ ba balaami̱ hamwenya na Beegesa ba biragiro, bamusuule. Kandi, akwi̱za kwi̱twa, ahimboolwe hei̱nyu̱ma gya biro bisatu.”
22 dizendo: O Filho do Homem tem que sofrer muitas coisas, e ser rejeitado pelos anciãos, e pelos principais sacerdotes e pelos escribas, e ser morto, e ser ressuscitado ao terceiro dia.
23 Kinyakuhonderaho, Yesu̱ yaaweereeri̱ bantu bensei̱, “Muntu yensei̱ akwendya kumpondera, yeelekesye bya mutima gwamwe bi̱gu̱kwendya, yeetweke musalaba gwamwe, ampondere.
23 E dizia a todos eles: Se algum homem quiser vir após mim, negue-se a si mesmo, e diariamente tome a sua cruz, e siga-me.
24 Kubba yogwo yensei̱ akwendya kujuna b̯womi b̯wamwe, alib̯ufeerwa. Kandi yogwo alifeerwa b̯womi b̯wamwe hab̯wange, yooyo alib̯ujuna.
24 Porque aquele que quiser salvar a sua vida, perdê-la-á; mas quem perder a sua vida por minha causa, este salva-la-á.
25 Muntu, kikumugasira ki, yo kutunga bintu byensei̱ bya mu nsi, bei̱tu̱ kandi akeezi̱kya rundi akafeerwa b̯womi b̯wamwe?
25 Pois que vantagem tem ao homem em ganhar o mundo inteiro, se ele se perde ou se destrói a si mesmo?
26 Yogwo akukwatwa nsoni̱ hab̯wa gya, kandi naazikwatwa hab̯wa bigambu byange bi̱nkwegesya, nagya Mwana wa Muntu, ndimukwatirwa nsoni̱ b̯u̱ndi̱i̱zi̱ra mu ki̱ti̱i̱ni̱sa kyange, na mu ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Bbaabba, na mukya bamalayika.
26 Porquanto, qualquer que se envergonhar de mim e das minhas palavras, dele se envergonhará o Filho do homem, quando ele vier em sua própria glória, e na de seu Pai e dos santos anjos.
27 Bei̱tu̱ mu mananu nkubaweera nti, bamwei̱ muli nywe beemereeri̱ haha, timuliwonaho lu̱ku̱u̱, mu̱takabbeeri̱ kuwona b̯ukama b̯wa Ruhanga.”
27 Mas em verdade eu vos digo: Há alguns, dos que estão aqui, que não provarão a morte até que vejam o reino de Deus.
28 B̯u̱haarabi̱ri̱ho biro nka munaanei, Yesu̱ amaari̱ kubaza bi̱byo bigambu, yaatweri̱ Peeteru, Yohaana, na Yakobbo, baatemba lusahu, kusaba.
28 E aconteceu que, quase oito dias depois destes dizeres, ele tomou consigo a Pedro, a João e a Tiago, e subiu ao monte a orar.
29 Yesu̱ b̯uyaali naakusaba, b̯u̱syo b̯wamwe b̯wahi̱ndu̱ki̱ri̱ mu nsisana gyab̯wo, na ngoye zaamwe zaasyanira ki̱mwei̱ zaaseryaserya.B̯u̱syo b̯wa Yesu̱ b̯wahi̱ndu̱ki̱ri̱ mu nsisana gyab̯wo, na ngoye zaamwe zaasyanira ki̱mwei̱|alt="Jesus facial appearance changed, and his clothes became as bright as a flash of lighting" src="WA03858b.tif" size="col" loc="Lu̱u̱ka 9:29-33" copy="Illustration by" ref="Lu̱u̱ka 9:29"
29 E enquanto ele orava, foi alterada a aparência da sua face, e a sua veste estava branca e resplandecente.
30 Nahaahwo, haamaari̱ gazooka badulu babiri nibakubaza nayo. Bab̯wo, baali Mu̱sa nʼEri̱ya, baragu̱ri̱ ba Ruhanga.
30 E eis que estavam falando com ele dois homens, que eram Moisés e Elias,
31 Bab̯wo badulu, baazookeeri̱ mu ki̱ti̱i̱ni̱sa kya mwiguru. Mu kubaza kwab̯u na Yesu̱, baabazengi̱ ha mu̱li̱ngo Yesu̱ yaali naali heehi̱ ku̱doosereerya kigyendererwa kya Ruhanga, kuraba mu ku̱kwa kuyaali naakugyenda ku̱kwera mu Yeru̱salemu̱.
31 os quais apareceram em glória, e falavam da sua morte, a qual havia de cumprir-se em Jerusalém.
32 B̯u̱b̯wo, Peeteru hamwenya na bei̱ra nka kubaali, baali na b̯ulo b̯unene hoi̱. B̯ulo b̯u̱b̯wakabamali̱ki̱i̱ri̱mwo ki̱mwei̱, baaweeni̱ ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Yesu̱, baawona na badulu babiri banyakubba beemereeri̱ nayo.
32 Mas Pedro e os que estavam com ele estavam carregados de sono; e, quando eles acordaram, viram a sua glória, e aqueles dois homens que estavam com ele.
33 Mu̱sa nʼEri̱ya b̯ubaali nibakuruga hali Yesu̱, Peeteru yaaweera Yesu̱, “Mwegesa kili kirungi twenseenya kubba haha, leka tu̱bi̱mbe b̯u̱si̱i̱si̱ra b̯usatu, kamwei̱ kaamu, kamwei̱ ka Mu̱sa, kamwei̱ kʼEri̱ya.” (Peeteru yaalingi atakwega ki̱kyo ki̱yaabazengi̱).
33 E aconteceu que, quando aqueles se apartaram dele, Pedro disse a Jesus: Mestre, é bom estarmos aqui; façamos aqui três tabernáculos, um para ti, um para Moisés, e um para Elias; não sabendo o que dizia.
34 Peeteru b̯uyaali naakubaza bi̱byo, kikaka kyei̱zi̱ri̱ kyababbumba baabba na ku̱ti̱i̱na nibali mu mu̱tu̱ntu̱lu̱ gwakyo. Beegeseb̯wa, b̯u̱baaweeni̱ kikaka nikikubabbumba, baati̱i̱na.
34 Enquanto ele ainda falava, veio uma nuvem que os cobriu; e eles se atemorizaram ao entrarem na nuvem.
35 Iraka lyaru̱gi̱ri̱ mu ki̱kyo kikaka nilikoba: “Yogo yooyo Mwana wange gi̱ntongoori̱; mu̱mwegwenge!”
35 E saiu da nuvem uma voz que dizia: Este é o meu Filho amado; a ele ouvi.
36 Iraka b̯u̱lyeti̱kereeri̱ beegeseb̯wa baawona Yesu̱ naali yankei. Bi̱byo bintu beeti̱kereeri̱ nabyo, gyabba nsita gyab̯u. Kyamahanu ki̱baaweeni̱, baaki̱weereeri̱ho kwahi muntu wondi yensei̱ mu biro bi̱byo.
36 E quando a voz passou, Jesus foi achado só. E eles guardaram silêncio, e naqueles dias não contaram a nenhum homem daquelas coisas que tinham visto.
37 Kiro kinyakuhonderaho, Yesu̱ hamwenya na beegeseb̯wa baamwe basatu, baaru̱gi̱ri̱yo ha lusahu. B̯u̱baaru̱gi̱ri̱yo, bantu banene bei̱zi̱ri̱ baaromba Yesu̱.
37 E aconteceu que, no dia seguinte, descendo eles do monte, veio ao encontro dele uma grande multidão.
38 Muntu omwei̱ mu bab̯wo bantu banyakwi̱za, yaalu̱ki̱ri̱ neiraka likooto naakoba, “Mwegesa, nkukusaba ombonere mu̱tabani̱ wange, kubba yooyo mwana omwei̱ musa gintaaha nayo.
38 E, eis que um homem da multidão gritou, dizendo: Mestre, eu te suplico que olhes para meu filho, porque ele é meu único filho.
39 Muzumu gwi̱za nigumuniga, kandi nahaahwo nigumuha kwaluka. Gumuguma hansi nigumunyukanyuuka, nigumuleetera i̱hu̱lo mu mu̱nwa. Tigumurugaho b̯wangu, kandi gukumumala maani.
39 Eis que um espírito o toma, e ele de repente grita; e ele toma-o até ele espumar novamente, e com dificuldade o abandona, ferindo-o.
40 Nyaataagi̱i̱ri̱ beegeseb̯wa baamu baguragire gumurugemwo, bei̱tu̱ batakasobore.”
40 E eu pedi aos teus discípulos que o expulsassem, e eles não puderam.
41 Yesu̱ yei̱ri̱ri̱mwo naakoba: “Nywe bantu ba mu̱hi̱hi̱ gugu, bateikiririza mu Ruhanga kandi bahabi̱ri̱, ndiicala nanywe ku̱doosya di̱i̱? Mu̱leete mwana weenyu̱ haha.”
41 E, respondendo Jesus, disse: Ó geração incrédula e perversa! Até quando eu estarei contigo e vos suportarei? Traze-me aqui o teu filho.
42 Yogwo musigazi b̯uyaali naakugyenda hali Yesu̱, muzumu gwamuguma na maani, kandi gwamunyukanyuuka. Bei̱tu̱ Yesu̱ yaagu̱coomeeri̱, gwamurugamwo, musigazi yaahona. Yesu̱ b̯u̱yaahoneerye musigazi, yaamwi̱ri̱ri̱i̱rya bbaawe.
42 E, quando ele se aproximava, o demônio o derrubou e o agitou. E Jesus repreendeu o espírito imundo, e curou o menino, e o entregou novamente ao seu pai.
43 Bantu bensei̱ baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱, hab̯wa kuwona b̯u̱sobozi̱ b̯wa Ruhanga.
43 E todos se maravilhavam da grandeza do poder de Deus. Mas enquanto todos maravilhavam-se de todas as coisas que Jesus fazia, ele disse aos seus discípulos:
44 “Mwetegeerye nab̯wegyendereza kintu kinkugyenda kubaweera; kyokyo kiki: Mwana wa Muntu akugyenda kuheeb̯wayo mu mikono mya banyanzigwa.”
44 Deixai estas palavras em vossos ouvidos; porque o Filho do homem será entregue nas mãos dos homens.
45 Bei̱tu̱ beegeseb̯wa baamwe, bo beetegeri̱i̱ze kwahi makuru ga bi̱byo bigambu bi̱yaabazi̱ri̱. Bi̱byo bigambu byabi̱si̱i̱rwe, aleke batabyetegereza. Kandi nabo baati̱i̱ni̱ri̱ ku̱bi̱b̯u̱u̱lya Yesu̱ akabi̱beetegeresesya.
45 Mas eles não entenderam esta palavra, e foi-lhes encoberto, para que não o percebessem. E eles temiam interrogá-lo a esse respeito.
46 Beegeseb̯wa baatandi̱ki̱ri̱ kukuuta mpaka ni̱beeb̯u̱u̱lya, “Naani muli twe, akwi̱za kubba mu̱handu̱?”
46 Então, suscitou-se entre eles uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 Yesu̱ b̯u̱yeegi̱ri̱ bintu bibaali nibakuteekereza, yeeta mwana, yaamwemereerya ha rubaju lwamwe.
47 E Jesus, percebendo o pensamento de seus corações, tomou uma criança, colocou-a ao seu lado,
48 Kasi yaabaweera, “Yogwo yensei̱ atangiira mwana muto nka yogo, mwibara lyange, b̯u̱b̯wo abba antangi̱ri̱i̱ri̱. Kandi yogwo yensei̱ antangiira, abba atangi̱ri̱i̱ri̱ yogwo munyakuntuma. Hab̯wakubba, yogwo yensei̱ ali wa hansi muli nywe yooyo wa Ruhanga awona naali wa hakyendi̱.”
48 e disse-lhes: Qualquer que receber esta criança em meu nome, recebe a mim; e qualquer que receber a mim, recebe aquele que me enviou; porque aquele que entre vós todos for o menor, esse será o maior.
49 Yohaana yaaweereeri̱ Yesu̱, “Mukama wange, twaweeni̱ muntu naakubinga mizumu mwibara lyamu, twamugaana. Twamu̱geeni̱, hab̯wakubba tali omwei̱ hali twe.”
49 E, respondendo João, disse: Mestre, nós vimos alguém expulsando demônios em teu nome e proibimo-lo, porque ele não segue conosco.
50 Yesu̱ yaamuweera, “Mutamugaana, hab̯wakubba muntu yenseenya abba ataku̱bahakani̱sya, yogwo abba naali wa ha rubaju lwenyu̱.”
50 E Jesus lhe disse: Não o proibais; porque quem não é contra nós, é por nós.
51 B̯wi̱re b̯wa Yesu̱ kutwalwa mwiguru b̯wali nib̯uli heehi̱ kudwa. Yesu̱ yaacweramwo ki̱mwei̱ kugyenda mu rub̯uga lwa Yeru̱salemu̱.
51 E aconteceu que, tendo chegado o tempo para a sua ascensão ele fixou sua face para ir a Jerusalém,
52 B̯uyaali atakabyokeerye, yaatu̱mi̱ri̱ batumwa baamwe bagyende bamwehembeeri̱. Batumwa baabyokeerye baagyenda mu kyaru kya mu kicweka kya Basamali̱ya, basobore kumuteekaniriza.
52 e enviou mensageiros à sua frente, e eles foram e entraram em uma aldeia dos samaritanos, para lhe fazer os preparativos.
53 Bei̱tu̱ bantu ba mu ki̱kyo kyaru batakatangiire Yesu̱, hab̯wakubba, yaali naakugyenda Yeru̱salemu̱.
53 E eles não o receberam, porque o seu rosto estava voltado para Jerusalém.
54 Beegeseb̯wa baamwe babiri, Yakobbo na Yohaana, b̯u̱baaweeni̱ Basamali̱ya baswi̱ri̱ kwikiriza Yesu̱, baaweera Yesu̱, “Mukama weetu̱, b̯uwaakabba okyendeerye, tusobora kusaba Ruhanga naatuma mworo niguruga mwiguru ni̱gu̱bei̱ta.”
54 E quando os seus discípulos, Tiago e João, viram isso, eles disseram: Senhor, queres que ordenemos que desça fogo do céu para os consumir, assim como fez Elias?
55 Bei̱tu̱ Yesu̱ yaahi̱ndu̱ki̱ri̱ yaabacoomera.
55 Mas, ele voltando-se, repreendeu-os, e disse: Não sabeis de que tipo de espírito sois vós.
56 Kasi Yesu̱ hamwenya na beegeseb̯wa baamwe baagyenda mu kyaru kindi.
56 Porque o Filho do homem não veio para destruir a vida dos homens, mas para salvá-los. E eles foram para outra aldeia.
57 B̯ubaali mu ngu̱u̱do nibakugyenda, mudulu omwei̱ munyakubba naakugyenda na Yesu̱, yaaweera Yesu̱, “Nkwi̱za kukuhonderanga henseenya hawaakagyendanga.”
57 E aconteceu que, indo eles pelo caminho, um certo homem lhe disse: Senhor, eu desejo te seguir para onde quer que tu fores.
58 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Makakala gabba na bi̱i̱na bya kulaalamwo, na bi̱nyoni̱ bya mu mwanya, bibba na bizonza byabyo; bei̱tu̱ Mwana wa Muntu tagira nnyu̱mba.”
58 E Jesus lhe disse: As raposas têm tocas, e as aves do céu têm ninhos, mas o Filho do homem não tem onde reclinar a sua cabeça.
59 Kasi Yesu̱ yaaweera mudulu wondi, “Mmpondera, obbe mwegeseb̯wa wange.” Bei̱tu̱ mudulu yei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mukama wange, kambanze ngyende nziike bbaabba.”
59 E ele disse a outro: Segue-me. Mas ele disse: Senhor, permite-me ir primeiro enterrar o meu pai.
60 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naamuweera, “Leka baku̱u̱ baziike baku̱u̱ bei̱ra baab̯u. Bei̱tu̱ we, gyenda oweere bantu, makuru gakukwatagana na b̯ukama b̯wa Ruhanga.”
60 Jesus lhe disse: Deixa que os mortos enterrem os seus mortos; mas vai tu e prega o reino de Deus.
61 Kandi wondi, yo yaaweereeri̱ Yesu̱, “Mukama wange, gya nkugyenda kukuhondera, kyonkei, nkukusaba obanze ondeke nku̱beyo kwamwange, ndage bantu bange.”
61 E outro também disse: Senhor, eu desejo te seguir, mas deixa-me primeiro despedir-me dos que estão em minha casa.
62 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Kakubba muntu aku̱li̱mi̱sya kyoma, eicala naamaga i̱nyu̱ma, yogwo muntu abba atasemereeri̱ kuheereza mu b̯ukama b̯wa Ruhanga.”
62 E Jesus lhe disse: Nenhum homem, tendo posto a mão no arado, e olhando para trás, é apto para o reino de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.