Lucas 5
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH
1 Kiro ki̱mwei̱, Yesu̱ yaali yeemereeri̱ ha mutanda gweitaka lyetwa Genesareeti̱. B̯u̱b̯wo nu, bantu baali bamwelogoleerye ni̱baku̱si̱ndi̱kangana kwesu̱ma hali yo, aleke beegwe kigambu kya Ruhanga.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Mu b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Yesu̱ yaaweeni̱ maati̱ gabiri. Baali bagasi̱ki̱ri̱ nigali ha mutanda. Balobi̱ baali bagati̱gi̱ri̱ho, bo ni̱baku̱ni̱hi̱ri̱i̱rya bitimba byab̯u.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 B̯wati̱ b̯u̱mwei̱ ha maati̱ gagwo, b̯wali b̯wa Si̱mooni̱. Yesu̱ yaab̯u̱tembi̱ri̱mwo yaasaba Si̱mooni̱, mukamaab̯wo, ab̯u̱si̱ndi̱keho kadooli̱ mu meezi̱. B̯u̱yaab̯u̱tembi̱ri̱mwo, yaab̯wi̱cali̱i̱ri̱mwo yeegesya bantu.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Yesu̱ b̯u̱yaamaari̱ kubaza yaaweera Si̱mooni̱, “Si̱ndi̱ka b̯wati̱ magali, mugume bitimba mwi̱te nsu̱.”
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Si̱mooni̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo, naakoba, “Mukama wange, +nab̯u̱twaleeri̱ nituloba i̱jolo lyensei̱, +twalemeerwe kwi̱ta nsu̱ kadi gi̱mwei̱! Bei̱tu̱, hab̯wakubba nti weewe ombwereeri̱, kangume bitimba.”
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 B̯u̱baagu̱mi̱ri̱ bitimba, bei̱ti̱ri̱ nsu̱ zinene hoi̱ bitimba byab̯u byatandika kutemuka.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Ki̱kyo kyabaheeri̱ kukuda bei̱ra baab̯u, ba b̯wati̱ b̯wakabiri, nka ku̱baalobengi̱, bei̱ze babajune. Badi̱ b̯u̱bei̱zi̱ri̱, beeyu̱ngi̱ri̱ hali baba banyakubbaho, bensei̱ hamwenya baapakira nsu̱ mu maati̱ gensei̱ gabiri, geizulira ki̱mwei̱ heehi̱ kubbuta.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Si̱mooni̱ Peeteru b̯u̱yaaweeni̱ kinyakubbaho, yaaku̱ndi̱ri̱ malu̱ mu mei̱so ga Yesu̱, yaakoba, “Mukama wange, ndugaho, hab̯wakubba gya ndi nkori̱ gya bibii!”
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Si̱mooni̱, hamwenya na bei̱ra bensei̱ bayaalingi nabo, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱ hab̯wa nsu̱ zinene zibaali bei̱ti̱ri̱.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 Yakobbo na Yohaana, batabani̱ ba Zebbedaayo banyakukoranga na Si̱mooni̱, boodede baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱. Mwomwo Yesu̱ yaaweera Si̱mooni̱, “Leka ku̱ti̱i̱na, kuruga hataati̱, waalobanga bantu, mu kiikaru kyakuloba nsu̱.”
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 B̯u̱baamaari̱ kusika maati̱ ha mutanda, baati̱gi̱ri̱ bintu byensei̱, baamuhondera.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Kiro ki̱mwei̱ Yesu̱ yaalingi mu rub̯uga lu̱mwei̱, hei̱za mudulu munyakubba ahi̱mbi̱ri̱ hoi̱ bihaga. Yogwo mudulu b̯u̱yaaweeni̱ Yesu̱, yaagwi̱ri̱ hansi yeeju̱mu̱ki̱ri̱, yaamwesengereerya naakoba, “Mukama wange, kwakabba nikuli kwendya kwamu, mmponia aleke mmbe mwecu̱mi̱ mu mei̱so ga Ruhanga.”
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Yesu̱ yaadambwi̱ri̱ mukono gwamwe yaakwataho yogwo mudulu, yaakoba, “Nkwendya ohone. Hona!” Ha kei̱re kaakwo, bihaga byamu̱ru̱gi̱ri̱ho.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Mwomwo Yesu̱ yaamuragira, “Otaweera muntu yenseenya nka ku̱nku̱honeerye. Kyonkei, gyenda hali mu̱laami̱ wa Ruhanga, weezolokye kandi ogabe bihongwa bya mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga, Mu̱sa, bi̱yaaragi̱i̱ri̱; kwezolokya kwamu ku̱kwo ku̱kwi̱za kubba b̯u̱kei̱so hali bantu nka kwohoni̱ri̱.”
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Bei̱tu̱, makuru gakukwatagana na Yesu̱ gaararangi̱i̱ri̱ ki̱mwei̱. Nahab̯waki̱kyo, bantu banene bei̱zi̱ri̱ kwegwa Yesu̱ naakwegesya; kandi, bei̱zi̱ri̱ abahoni̱e nseeri̱ zaab̯u.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Kyonkei yo Yesu̱ mirundi minene yeesooroorengi̱ naagyenda kwantandu nasaba.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Kiro ki̱mwei̱, Yesu̱ yaali naakwegesya. Mu b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Bafalisaayo hamwenya na beegesa ba biragiro bya Mu̱sa, baali bei̱cali̱i̱ri̱ heehi̱ nayo. Bab̯wo Bafalisaayo na beegesa, baali baru̱gi̱ri̱ mu byaru byensei̱ bya mu Galilaaya, bya B̯uyudaaya, na mu Yeru̱salemu̱. Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Yesu̱ yaali na maani ga Mukama Ruhanga, naakusobora ku̱honi̱a baseeri̱.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Nahaahwo, hei̱zi̱ri̱ badulu beetweki̱ri̱ mudulu mu̱zi̱ngamu̱ ha kitware. Baalwani̱si̱i̱rye ku̱mwi̱ngi̱i̱rya mu nnyu̱mba, aleke bamu̱laalye mu mei̱so ga Yesu̱.
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 Bei̱tu̱ hab̯wa bantu kubba banene baalemeerwe mu̱li̱ngo gwa kwi̱ngi̱i̱rya yogwo mudulu, munyakubba akabi̱ri̱ mubiri, gibaali baleeti̱ri̱. Ki̱baakoori̱, baamu̱tembeerye ha kasolya ka nnyu̱mba gya Yesu̱ giyaalingimwo. Mu̱seeri̱ baamu̱rabi̱i̱rye mu ki̱kyo kihuru|alt="The sick man was lowered on his mat through the roof tiles" src="DN00444b.tif" size="col" loc="Lu̱u̱ka 5:19-20" copy="Illustration by Durham Darwin" ref="5:19" B̯u̱baamu̱tembeerye, baakambuulaho mategura gandi gabaali baserekeseerye gi̱gyo nnyu̱mba, haabbaho kihuru. Mu̱seeri̱ baamu̱rabi̱i̱rye mu ki̱kyo kihuru, baamu̱si̱ri̱mu̱ra hansi, baamu̱laali̱i̱rye ha kitware kye, baamu̱doosya hakati̱ wa bantu banene, mu mei̱so ga Yesu̱.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Yesu̱ b̯u̱yaaweeni̱ nibali na kwikiriza, yaaweera yogwo mudulu mu̱seeri̱, “Munywani wange, bibii byamu bi̱ganyi̱i̱rwe.”
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Mwomwo Bafalisaayo na beegesa ba biragiro baatandika kweb̯u̱u̱lya, “Yogo muntu kyani, akubaza bigambu bya ku̱lu̱ma Ruhanga? Naani wondi yensei̱, akusobora kuganyira bibii bya bantu, otoori̱hoona Ruhanga yankei?”
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Yesu̱ yaali yeegi̱ri̱ bintu bibaali nibakuteekereza, yaabab̯u̱u̱lya, “Hab̯waki mukuteekereza bi̱byo bintu mu mitima myenyu̱?
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 Mu bintu bibiri, kilahi kikwanguha muntu nyab̯untu kukora: ki̱kyo kya kukoba, ‘Bibii byamu bi̱ganyi̱i̱rwe,’ rundiki, kukoba, ‘Byoka olibate?’
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Bei̱tu̱ mulina kukyega nti Mwana wa Muntu agira b̯u̱sobozi̱ haha ku nsi b̯wa kuganyira bibii.” Mwomwo Yesu̱ yaaweera yogwo mudulu mu̱zi̱ngamu̱, “Byoka osenge kitware kyamu weemuke!”
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Nahaahwo yogwo mudulu yaabyoki̱ri̱ bantu bensei̱ bamu̱li̱ngi̱ri̱i̱ri̱. B̯u̱yaabyoki̱ri̱, yaasengi̱ri̱ kitware kiyaali alaali̱i̱ri̱, yeemuka kwamwamwe, naakuhaariiza Ruhanga.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Bantu bensei̱ baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱, baahaariiza Ruhanga. B̯u̱ti̱i̱ni̱ b̯wabakweti̱ baakoba, “Kiro kya deeru tu̱weeni̱ bintu bikuhuniriza.”
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Hei̱nyu̱ma, Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ hanzei wa rub̯uga yaagyayo musorooza musolo gi̱beetengi̱ Leevi̱. Leevi̱ yogwo yaali ei̱cali̱i̱ri̱ ha kiikaru ki̱baasoroozerengi̱ho musolo. Mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Mmpondera.”
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Leevi̱ yaabyoki̱ri̱ yaaleka bintu byensei̱, yaamuhondera.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Hei̱nyu̱ma, Leevi̱ yaateekani̱ri̱i̱ze Yesu̱ b̯u̱genyi̱ b̯unyamaani. Mu b̯u̱genyi̱ b̯u̱b̯wo, b̯unyakubba wu Leevi̱, haalingimwo basorooza musolo banene hamwei̱ na bantu bandi nibali mu kudya nabo.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Bei̱tu̱ Bafalisaayo hamwei̱ na beegesa ba biragiro bandi banyakubba ba mu kitebe kya Bafalisaayo, baaju̱naanengi̱ beegeseb̯wa ba Yesu̱ ni̱babab̯u̱u̱lya, “Hab̯waki mudyanga, kandi munywanga, hamwei̱ na basorooza musolo, hamwei̱ na nkori̱ za bibii.”
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Boomi tibeetaaga dakitaali; bei̱tu̱ baseeri̱ boobo bamwetaaga.
31 Jesus respondeu:
32 Ntakei̱ze kweta bab̯wo bakwetwala kubba ni̱baku̱si̱i̱mwa mu mei̱so ga Ruhanga, bei̱tu̱ nyei̱zi̱ri̱ kweta nkori̱ za bibii zeezi̱remwo.”
32 Eu não vim para
33 Bantu bei̱zi̱ri̱ hali Yesu̱ baamuweera, “Beegeseb̯wa ba Yohaana, mirundi minene, batwala mwanya nibasiiba beehaari̱ bidyo nibali mu kusaba. Na beegeseb̯wa ba Bafalisaayo, boodede kwokwo bakora. Bei̱tu̱ bo beegeseb̯wa baamu, badya kandi nibanywa, nka biro byensei̱.”
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Nywe mwakuleka bagenyi̱ bei̱zi̱ri̱ ha b̯u̱genyi̱ b̯wa b̯ugole kusiiba nzala i̱ba mugole naaloho nabo?
34 Jesus respondeu:
35 Bei̱tu̱ kasu̱mi̱ kaalidwa kei̱ba mugole kubarugaho, mu biro bi̱byo mwomwo balisiiba nzala.”
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Kasi mwomwo Yesu̱ yaabaweera lugeera lulu, “Tihaloho muntu atemula kiheru ha lu̱goye luhyaka, naali na kigyendererwa kya ku̱ki̱su̱nga ha lu̱goye lu̱gu̱lu̱u̱su̱. Kakubba yogwo mu̱su̱nga ki̱kyo kiheru akikora, abba aheneeri̱ ki̱kyo kiheru kihyaka; na kindi ki̱kyo kiheru kihyaka kibba kitakukwatagana na lu̱goye lu̱gu̱lu̱u̱su̱.
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Na kindi tihaloho muntu akusobora kuta gagwo maaci mahiira mu bisahu bya bikuta bi̱gu̱lu̱u̱su̱. Kakubba kibbaho, gagwo maaci gaakuhuuka bikuta nibyehaga nibibbaluka, maaci nigabbwomoka, na bikuta nibiheneka.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Bei̱tu̱, maaci mahiira bagata mu bisahu bihyaka.
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Kindi de, muntu b̯wamala kunywa maaci galaala abba atacakendya kunywa gatali galulu. Aku̱weera-b̯u̱weeri̱ nti, ‘Maaci galaala googo ganolu̱ kukiraho.’ ”
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.