Lucas 22

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 B̯u̱b̯wo nu B̯u̱genyi̱ b̯wa Migaati Mitalimwo B̯u̱mya b̯wegebeerwe nka B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho, b̯wali ni̱b̯u̱kwesegasegya.
1 Aproximava-se a festa dos pães sem fermento, chamada Páscoa.
2 Bahandu̱ ba balaami̱ ba Ruhanga na beegesa ba biragiro baali ni̱baku̱toolereerya nka ku̱bei̱ta Yesu̱ mu̱kyebi̱si̱i̱re, kubba baali ni̱baku̱ti̱i̱na bantu, batabatab̯ukiira nibakabagaana.
2 Os príncipes dos sacerdotes e os escribas buscavam um meio de matar Jesus, mas temiam o povo.
3 Mwomwo Sitaani yeingira mu mutima gwa Yu̱da gi̱beetengi̱ I̱sakalyota, omwei̱ hali beegeseb̯wa ba Yesu̱ i̱ku̱mi̱ na babiri.
3 Entretanto, Satanás entrou em Judas, que tinha por sobrenome Iscariotes, um dos Doze.
4 Yu̱da yaagyenda hali bahandu̱ ba balaami̱ na ha bahandu̱ ba basurukali ba Yeekaru, yaahanuura nabo mu̱li̱ngo gwakusobora kudiirisana Yesu̱.
4 Judas foi procurar os príncipes dos sacerdotes e os oficiais para se entender com eles sobre o modo de lho entregar.
5 Bab̯wo bahandu̱ ba balaami̱ baasemereerwe hoi̱ kwegwa bi̱byo bigambu, beeragani̱sya kuha Yu̱da sente.
5 Eles se alegraram com isso, e concordaram em lhe dar dinheiro.
6 Yu̱da yei̱ki̱ri̱i̱ze, yaatandika ku̱toolereerya muhanda gurungi gwa ku̱hayo Yesu̱ mu ngalu za banyanzigwa, kitebe kya bantu kitalohoona.
6 Também ele se obrigou. E buscava ocasião oportuna para o trair, sem que a multidão o soubesse.
7 Kiro kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Migaati Mitalimwo B̯u̱mya, ki̱baateekwengi̱ kuhongeraho mwana gwa ntaama gwa kwi̱zu̱ka Kurab̯waho, kyadoori̱.
7 Raiou o dia dos pães sem fermento, em que se devia imolar a Páscoa.
8 Yesu̱ yaatu̱mi̱ri̱ Peeteru na Yohaana naakoba, “Mu̱gyende mu̱ni̱hi̱ri̱i̱rye hatwadiira kiihuru kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho.” Mwomwo baamu̱b̯u̱u̱lya,
8 Jesus enviou Pedro e João, dizendo: Ide e preparai-nos a ceia da Páscoa.
9 “Hanya hookwendya tukiteekanirize?”
9 Perguntaram-lhe eles: Onde queres que a preparemos?
10 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo yati, “Mwakeingira mu rub̯uga, mu̱kwi̱za ku̱romba mudulu yeetweki̱ri̱ kyese kya meezi̱. Mumuhondere mu nnyu̱mba gyenseenya giyaakeingiramwo,
10 Ele respondeu: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem carregando uma bilha de água; segui-o até a casa em que ele entrar,
11 kandi muweere yogwo mukama nnyu̱mba nti, ‘Mwegesa aku̱ku̱b̯u̱u̱lya naakoba, “Ki̱si̱i̱ka ki kya bagenyi̱, kinyaadiiramwo na beegeseb̯wa bange kiihuru kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho?” ’
11 e direis ao dono da casa: O Mestre pergunta-te: Onde está a sala em que comerei a Páscoa com os meus discípulos?
12 Yogwo mudulu akwi̱za kubaragiira ki̱si̱i̱ka kikooto, ki̱ni̱hi̱ri̱i̱rye kurungi, cali mu̱kwi̱za kuteekaniriza bintu byensei̱.”
12 Ele vos mostrará no andar superior uma grande sala mobiliada, e ali fazei os preparativos.
13 Beegeseb̯wa bab̯wo baagyendi̱ri̱ baagya bintu byensei̱ nka Yesu̱ kuyaali abi̱baweereeri̱, mwomwo baategeka kiihuru kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho.
13 Foram, pois, e acharam tudo como Jesus lhes dissera; e prepararam a Páscoa.
14 Kasu̱mi̱ koonyi̱ni̱ b̯u̱kaadoori̱ Yesu̱ yei̱cali̱i̱ri̱ hamwenya na bakwenda baamwe ha kiihuru.
14 Chegada que foi a hora, Jesus pôs-se à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Kandi yaabaweera, “Nceeri̱ ni̱nyendeerya ki̱mwei̱ kudya hamwenya nanywe, kiihuru kya B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho, ntakawonaweeni̱!
15 Disse-lhes: Tenho desejado ardentemente comer convosco esta Páscoa, antes de sofrer.
16 Nkubaweera yatyo kubba ti̱ndi̱i̱ra kudya ku ki̱kyo kiihuru ku̱doosya ha b̯ukama b̯wa Ruhanga b̯u̱li̱i̱zi̱ra.”
16 Pois vos digo: não tornarei a comê-la, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Kasi mwomwo, Yesu̱ yaakwata ki̱kopo, yaasi̱i̱ma Ruhanga, naakoba, “Mu̱kwate kiki ki̱kopo, nywensei̱ mu̱nyweho.
17 Pegando o cálice, deu graças e disse: Tomai este cálice e distribuí-o entre vós.
18 Hab̯wakubba nkubaweera nti, ti̱ndi̱b̯u̱ni̱a kunywa ha kyakunywa kya byana bya mi̱zabbi̱bbu̱ ku̱doosya ha b̯ukama b̯wa Ruhanga b̯u̱li̱i̱zi̱ra.”
18 Pois vos digo: já não tornarei a beber do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Hei̱nyu̱ma, yaakweti̱ mugaati, yaasi̱i̱ma Ruhanga, yaagusabbulamwo bipacu, yaabiha beegeseb̯wa baamwe naakoba, “Gugu mugaati guli kyakuwoneraho kya mubiri gwange gunkuhayo hab̯wenyu̱. Mu̱kolenge yatyo mwa ku̱nzi̱zu̱ki̱rangaho.”
19 Tomou em seguida o pão e depois de ter dado graças, partiu-o e deu-lho, dizendo: Isto é o meu corpo, que é dado por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Mu mu̱li̱ngo gwogwo gu̱mwei̱, hei̱nyu̱ma gya kudya kya joojolo, Yesu̱ yaabaheeri̱ ki̱kopo naakoba, “Ki̱kopo kiki kili kya kiragaanu kihyaka kya Ruhanga arageeni̱ kubajuna.
20 Do mesmo modo tomou também o cálice, depois de cear, dizendo: Este cálice é a Nova Aliança em meu sangue, que é derramado por vós...
21 “Bei̱tu̱, mwegwe! Haha ku kiihuru kiki, halohoona muntu akudya nagya, akwi̱za kundiirisana hali banyanzigwa bange!
21 Entretanto, eis que a mão de quem me trai está à mesa comigo.
22 Nkubaweera yatyo kubba, Mwana wa Muntu akwi̱za ku̱kwa nka Ruhanga ku̱yaacwi̱ri̱mwo. Bei̱tu̱ alikiwona yogwo alidiirisana Mwana wa Muntu!”
22 O Filho do Homem vai, segundo o que está determinado, mas ai daquele homem por quem ele é traído!
23 Kasi mwomwo, beegeseb̯wa batandika kwerorongani̱a bankei nti, muntu ki muli bo akusobora kukora kintu nka ki̱kyo.
23 Perguntavam então os discípulos entre si quem deles seria o que tal haveria de fazer.
24 Kandi, haabbeeri̱ho mpaka mu beegeseb̯wa ba Yesu̱ nti, naani muli bo, akusobora kubba mu̱handu̱.
24 Surgiu também entre eles uma discussão: qual deles seria o maior.
25 Yesu̱ yaabaweera, “Bakama ba Banyamahanga mu kulema kwab̯u bamigiriza bantu babakulema; kandi na bab̯wo babba nibali na b̯u̱sobozi̱ hali bo, beetwa bantu banyakuhwa.”
25 E Jesus disse-lhes: Os reis dos pagãos dominam como senhores, e os que exercem sobre eles autoridade chamam-se benfeitores.
26 Bei̱tu̱ nywe timukusemeera kubba yatyo; kyonkei, mu̱handu̱ muli nywe alinakubba nka muto, kandi yogwo yensei̱ akufuga ateekerezenge nka yogwo akufugwa.
26 Que não seja assim entre vós; mas o que entre vós é o maior, torne-se como o último; e o que governa seja como o servo.
27 Nahab̯waki̱kyo, akukiraho b̯u̱handu̱, yooyo alahi; ei̱cali̱i̱ri̱ kudya bidyo rundi yogwo mu̱segya? Tiyooyo yogwo ei̱cali̱i̱ri̱ kudya bidyo? Bei̱tu̱ nagyade, ndi nka mu̱segya bidyo muli nywe.
27 Pois qual é o maior: o que está sentado à mesa ou o que serve? Não é aquele que está sentado à mesa? Todavia, eu estou no meio de vós, como aquele que serve.
28 “Kanywenywe banyakwicalanga nimunsagika biro bi̱byo byensei̱ bantu bandi b̯u̱bangani̱ri̱i̱ri̱ho.
28 E vós tendes permanecido comigo nas minhas provações;
29 Kandi nka Bbaabba ku̱yampeeri̱ b̯ukama, nagya mu mu̱li̱ngo gwogwo gu̱mwei̱ nkub̯ubaha,
29 eu, pois, disponho do Reino a vosso favor, assim como meu Pai o dispôs a meu favor,
30 aleke musobore kudya na kunywa hamwenya nagya ha kiihuru kyange, mu biro bya mu mei̱so bindifugiramwo, kandi mu̱kwi̱za kwicaara ha bitebe bya b̯ukama, kucwera misangu nganda i̱ku̱mi̱ neibiri zʼI̱saleeri̱.
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu Reino e vos senteis em tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
31 “Si̱mooni̱, Si̱mooni̱! Weegwa! Sitaani yaasabi̱ri̱ Ruhanga amwikirize abarabye mu kuwonawona nka mukusa b̯ubaguhuuhuula kugutoolamwo bisusunga.
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como o trigo;
32 Bei̱tu̱ Si̱mooni̱, nyaaku̱sabi̱i̱ri̱ nti, kwesiga ku̱waanyeesi̱gi̱ri̱ kutalikurugaho kwensei̱. Kandi hei̱nyu̱ma, b̯wolibba ocwi̱ri̱mwo kunyeesigakwo murundi gundi, olinjuna ku̱tati̱i̱rya mitima mya bei̱ra baamu.”
32 mas eu roguei por ti, para que a tua confiança não desfaleça; e tu, por tua vez, confirma os teus irmãos.
33 Peeteru yei̱ri̱ri̱mwo yati, “Mukama wange, gya kammali̱ri̱i̱ri̱ kugyenda mu nkomo na ku̱kwa nawe!”
33 Pedro disse-lhe: Senhor, estou pronto a ir contigo tanto para a prisão como para a morte.
34 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Peeteru, nkukuweera, i̱jolo lyoli nkoko gi̱takakookoomi̱ri̱, okwi̱za kubba onyeegeeni̱ mirundi misatu.”
34 Jesus respondeu-lhe: Digo-te, Pedro, não cantará hoje o galo, até que três vezes hajas negado que me conheces.
35 Mwomwo Yesu̱, yaab̯u̱u̱lya beegeseb̯wa baamwe yati, “B̯u̱di̱, b̯u̱nyaabatu̱mi̱ri̱ ku̱tebya, mutali na nsahu gya sente, nsahu gya lugyendu na nkei̱to, haloho kintu kyensei̱ ki̱mwendeerye mwab̯ula kukitunga?”
35 Depois ajuntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem mochila e sem calçado, faltou-vos porventura alguma coisa? Eles responderam: Nada.
36 Yesu̱ yaabaweera, “Bei̱tu̱ hataati̱ b̯uli muntu yeeteekanirize bizib̯u, ali na nsahu gya sente, rundi bidyo abitwale; kandi yogwo atali na mpirima, atunde kyakulwala kyamwe agule mpirima.
36 Mas agora, disse-lhes ele, aquele que tem uma bolsa, tome-a; aquele que tem uma mochila, tome-a igualmente; e aquele que não tiver uma espada, venda sua capa para comprar uma.
37 Nahab̯waki̱kyo, Kinyakuhandiikwa kiki kikukoba, ‘Yaabali̱i̱rwe mu bab̯wo babiibi nka mubiibi,’ kili na kudwereera nka ku̱bambazi̱ri̱ho.”
37 Pois vos digo: é necessário que se cumpra em mim ainda este oráculo: E foi contado entre os malfeitores {Is 53,12}. Com efeito, aquilo que me diz respeito está próximo de se cumprir.
38 Mwomwo beegeseb̯wa hab̯wa b̯utamwetegereza kurungi, baakoba yati, “Mukama weetu̱, wona! Halohoona mpirima ibiri.”
38 Eles replicaram: Senhor, eis aqui duas espadas. Basta, respondeu ele.
39 Yesu̱ yaaru̱gi̱ri̱ mu rub̯uga, nka ngesu gyamwe kugyalingi, yaagyenda ha Lusahu lwa Mi̱zayi̱tu̱u̱ni̱; na beegeseb̯wa baamwe bagyenda-gyendi̱ri̱ nayo.
39 Conforme o seu costume, Jesus saiu dali e dirigiu-se para o monte das Oliveiras, seguido dos seus discípulos.
40 B̯u̱yaadoori̱ ha kiikaru kyamwe kya b̯uli kiro, yaabaweera, “Mu̱sabe aleke mutagwa mu kwoheb̯wa.”
40 Ao chegar àquele lugar, disse-lhes: Orai para que não caiais em tentação.
41 Mwomwo, yaaru̱gi̱ri̱ho ha beegeseb̯wa baamwe, yaagyenda mwanya gwa ntambu nka maku̱mi̱ gasatu, yaaku̱nda malu̱ yaasaba,Yesu̱ yaagyenda ha Lusahu lwa Mi̱zayi̱tu̱u̱ni kusaba|alt="Jesus went to Mount Olives to pray" src="WA03913b.tif" size="col" loc="Lu̱u̱ka 22:39-44" copy="Illustration by Wade Graham" ref="22:41"
41 Depois se afastou deles à distância de um tiro de pedra e, ajoelhando-se, orava:
42 “Bbaabba, kwakabba nikuli kwendya kwamu, wakantoolahoona ki̱kopo kya kuwonawona; kitabba nka ku̱nkwendya, bei̱tu̱ kwendya kwamu kwokwo kukolwe.” [
42 Pai, se é de teu agrado, afasta de mim este cálice! Não se faça, todavia, a minha vontade, mas sim a tua.
43 Malayika wa Ruhanga yaamu̱wonekeeri̱ kuruga mwiguru, yaamuha maani atatiire.
43 Apareceu-lhe então um anjo do céu para confortá-lo.
44 Bei̱tu̱ hab̯wa kusalirwa kunene maani, Yesu̱ yaasabi̱ri̱ ateeri̱ho mutima, yaatu̱u̱ya lu̱tu̱u̱yo lwasorondoka nka muntu aku̱lu̱wa ibbanga hansi.]
44 Ele entrou em agonia e orava ainda com mais instância, e seu suor tornou-se como gotas de sangue a escorrer pela terra.
45 Yesu̱ b̯u̱yaamaari̱ kusaba, yaagyenda hali beegeseb̯wa baamwe, yaagi̱i̱rye beebbaki̱ri̱, hab̯wa kusaalirwa kubaali nakwo na b̯ujwahe.
45 Depois de ter rezado, levantou-se, foi ter com os discípulos e achou-os adormecidos de tristeza.
46 Mwomwo Yesu̱ yaabab̯u̱u̱lya, “Hab̯waki mukwebbaka? Mu̱byoke, mu̱sabe aleke mutagwa mu kwoheb̯wa.”
46 Disse-lhes: Por que dormis? Levantai-vos, orai, para não cairdes em tentação.
47 Yesu̱ b̯uyaali naacakabaza na beegeseb̯wa baamwe, hei̱zi̱ri̱ badulu banene, beebembeerwe Yu̱da, munyakubba omwei̱ ha beegeseb̯wa i̱ku̱mi̱ na babiri ba Yesu̱. Yu̱da yaali̱beeti̱ yeesegya hali Yesu̱, naali na kigyendererwa kya kumugwa mu salaka.
47 Ele ainda falava, quando apareceu uma multidão de gente; e à testa deles vinha um dos Doze, que se chamava Judas. Achegou-se de Jesus para o beijar.
48 Bei̱tu̱ Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Yu̱da, nkuhuniira hoi̱ nti olimukutunda Mwana wa Muntu na kumugwa mu salaka!”
48 Jesus perguntou-lhe: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem!
49 Beegeseb̯wa ba Yesu̱ b̯u̱baaweeni̱ bintu binyakubba nibikugyenda kubbaho, mwomwo baakobi̱ri̱ nti, “Mukama weetu̱, leka tu̱balwani̱sye na mpirima zeetu̱!”
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia acontecer, perguntaram: Senhor, devemos atacá-los à espada?
50 Kandi omwei̱ hali beegeseb̯wa ba Yesu̱ yaatemi̱ri̱ mwiru omwei̱ wa mu̱laami̱ mu̱handu̱, yaamukadulaho ipokopo lya mukono gwab̯udyo.
50 E um deles feriu o servo do príncipe dos sacerdotes, decepando-lhe a orelha direita.
51 Mwomwo Yesu̱ yaabaweera, “Mu̱lekere hahwo!” Kasi kandi yaakwataho ipokopo lya yogwo mudulu, yaamu̱honi̱a.
51 Mas Jesus interveio: Deixai, basta. E, tocando na orelha daquele homem, curou-o.
52 Hei̱nyu̱ma, Yesu̱ yaaweereeri̱ bahandu̱ ba balaami̱, basurukali ba Yeekaru, na balemi̱ bahandu̱ ba Bayudaaya, banyakubba bei̱zi̱ri̱ kumukwata, “Mumale mwi̱ze na mpirima na mibbeere kunkwata, ndi muhyekera?
52 Voltando-se para os príncipes dos sacerdotes, para os oficiais do templo e para os anciãos que tinham vindo contra ele, disse-lhes: Saístes armados de espadas e cacetes, como se viésseis contra um ladrão.
53 Mmbanga nincala nanywe biro byensei̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, mutakankore kabii. Kyonkei, kaka kooko kei̱re ka Ruhanga abalekeeri̱ mukooremwo bibiibi.”
53 Entretanto, eu estava todos os dias convosco no templo, e não estendestes as mãos contra mim; mas esta é a vossa hora e do poder das trevas.
54 Mwomwo, bab̯wo badulu baakwata Yesu̱ baamutwala mu gi̱gyo nnyu̱mba gya mu̱laami̱ mu̱handu̱. Kyonkeenya Peeteru, yaagyendi̱ri̱ naabahonderanga i̱nyu̱ma nahadeiho.
54 Prenderam-no então e conduziram-no à casa do príncipe dos sacerdotes. Pedro seguia-o de longe.
55 Badulu bab̯wo b̯u̱baadoori̱, baahemba kyoto hakati̱ wa zi̱gati̱, beicaara kwota mworo hamwenya, na Peeteru yei̱zi̱ri̱ yeicaara nabo ku kyoto.
55 Acenderam um fogo no meio do pátio, e sentaram-se em redor. Pedro veio sentar-se com eles.
56 Muzaana omwei̱ b̯u̱yaaweeni̱ Peeteru ei̱cali̱i̱ri̱ hahwo ku kyoto, yaamu̱li̱ngi̱ri̱i̱ri̱ hitihiti, yaakoba yati, “Yogo mudulu de yaali na Yesu̱!”
56 Uma criada percebeu-o sentado junto ao fogo, encarou-o de perto e disse: Também este homem estava com ele.
57 Bei̱tu̱, Peeteru yeegeeni̱ naakoba yati, “We mu̱kali̱ we, yogwo mudulu gya kantamwegi̱ri̱.”
57 Mas ele negou-o: Mulher, não o conheço.
58 Hei̱nyu̱ma gya b̯wi̱re b̯u̱dooli̱, hei̱zi̱ri̱ muntu wondi yaalengera Peeteru, yaakoba yati, “Naweedede, oli omwei̱ ha beegeseb̯wa ba Yesu̱!”
58 Pouco depois, viu-o outro e disse-lhe: Também tu és um deles. Pedro respondeu: Não, eu não o sou.
59 Hei̱nyu̱ma gya b̯wi̱re b̯wa saaha nka gi̱mwei̱, muntu wondi de, yaabazi̱ri̱ b̯wozab̯woza ku Peeteru naakoba yati, “Mu mananu yogo mudulu yaali na Yesu̱, kubba nayodede ali Mugalilaaya!”
59 Passada quase uma hora, afirmava um outro: Certamente também este homem estava com ele, pois também é galileu.
60 Peeteru yei̱ri̱ri̱mwo yati, “We mudulu we, bi̱byo bintu byokubaza, ti̱mbyegi̱ri̱!”
60 Mas Pedro disse: Meu amigo, não sei o que queres dizer. E no mesmo instante, quando ainda falava, cantou o galo.
61 Mukama yaahi̱ndu̱ki̱ri̱ yaalingiira Peeteru, kasi mwomwo, Peeteru yei̱zu̱ka bigambu bya Mukama biyaalingi amu̱weereeri̱ nti, “Kiro kyadeeru nkoko gi̱takakookoomi̱ri̱, okwi̱za kubba onyeegeeni̱ mirundi misatu.”
61 Voltando-se o Senhor, olhou para Pedro. Então Pedro se lembrou da palavra do Senhor: Hoje, antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes.
62 Peeteru yaahu̱lu̱ki̱ri̱ hanzei, yaatamwo kizabiro kya maani.
62 Saiu dali e chorou amargamente.
63 Kasi mwomwo basurukali banyakubba bali̱ndi̱ri̱ Yesu̱ baatandika ku̱mu̱jooga ni̱bamu̱sonsanga na kumujwata njunju.
63 Entretanto, os homens que guardavam Jesus escarneciam dele e davam-lhe bofetadas.
64 Bamu̱bbu̱mbengi̱ mei̱so na lu̱goye, ni̱bamu̱b̯u̱u̱lya, “Tu̱weere! Naani aku̱ku̱u̱ti̱ri̱?”
64 Cobriam-lhe o rosto e diziam: Adivinha quem te bateu!
65 Kandi, baabazi̱ri̱ bigambu bindi binene hoi̱ ni̱bamu̱lu̱manga.
65 E injuriavam-no ainda de outros modos.
66 B̯wi̱re b̯u̱b̯wakeeri̱, lukuratu lwa balemi̱ bahandu̱, bahandu̱ ba balaami̱ na beegesa ba biragiro lwei̱caara basurukali baaleeta Yesu̱ mu mei̱so ga lukuratu.
66 Ao amanhecer, reuniram-se os anciãos do povo, os príncipes dos sacerdotes e os escribas, e mandaram trazer Jesus ao seu conselho.
67 Mwomwo bahandu̱ ba kakuratu baaweera Yesu̱ yati, “Waakabba nooli Ku̱ri̱si̱to, Mutongoole wa Ruhanga, tu̱weere!”
67 Perguntaram-lhe: Dize-nos se és o Cristo! Respondeu-lhes ele: Se eu vo-lo disser, não me acreditareis;
68 Kandi nyaakabab̯u̱u̱lya ki̱b̯u̱u̱lyo, ti̱mu̱kwi̱za ku̱ki̱i̱ramwo.
68 e se vos fizer qualquer pergunta, não me respondereis.
69 Kyonkei kuruga na hataati̱, Mwana wa Muntu akwi̱za kubba na ki̱ti̱i̱ni̱sa kinene mu mei̱so ga Ruhanga wa Maani.”
69 Mas, doravante, o Filho do Homem estará sentado à direita do poder de Deus.
70 Kasi mwomwo, bensei̱ baamu̱b̯u̱u̱lya yati, “Kale, oli Mwana wa Ruhanga?”
70 Então perguntaram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? Respondeu: Sim, eu sou.
71 Badulu bab̯wo baaweerengeeni̱ nti, “B̯u̱kei̱so b̯undi, tu̱kwendya b̯waki? Twezegu̱li̱i̱ri̱ twankei na geetu̱, kuruga mu kanwa kaamwe yankei!”
71 Eles então exclamaram: Temos nós ainda necessidade de testemunho? Nós mesmos o ouvimos da sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.