Lucas 16
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA
1 Kandi, Yesu̱ yaaweereeri̱ beegeseb̯wa baamwe yati, “Mu biro bya kadei, haalingiho mudulu mu̱gu̱u̱da omwei̱, munyakubba na mu̱li̱ndi̱ gi̱yaateeri̱ho kumulindiranga itungu lye. Mu̱gu̱u̱da yogwo bantu baamu̱weereeri̱ nti, mu̱li̱ndi̱ akumuheneera itungu lyamwe,
1 Jesus disse também aos seus discípulos:
2 mwomwo, yeetesya mu̱li̱ndi̱ kandi yaamuweera yati, ‘Bikyani bibi bi̱nkwegwi̱ri̱ho? Bala itungu lyange ni̱woolokya nka kwoi̱ceeri̱ oli̱li̱ndi̱ri̱, hab̯wakubba tocakasemeera kugyenda mu mei̱so nooli mu̱li̱ndi̱ wange.’
2 Então, chamando-o, lhe disse: “Que é isto que ouço a seu respeito? Preste contas da sua administração, porque você não pode mais ser o meu administrador.”
3 Mu̱li̱ndi̱ yaateekeri̱i̱ze, ‘Nkole ki, hab̯wakubba mukama wange akugyenda kumbinga ha mulimo? Tinkusobora kulima, kandi, ku̱sabi̱ri̱i̱rya ku̱ku̱nkwati̱sya nsoni̱.
3 — O administrador, então, se pôs a pensar: “Que farei, agora que estou sendo demitido pelo meu patrão? Trabalhar na terra, não posso. De mendigar, tenho vergonha.
4 Otyo, hataati̱ kinyaakola nkyegi̱ri̱! Mulimo b̯ugwakamalika, ndinakubba na banywei̱ ba mukagu, balintangiira mu maka gaab̯u.’
4 Já sei o que vou fazer, para que, quando for demitido, as pessoas me recebam em suas casas.”
5 Mwomwo, yeeta baamabanza bensei̱ bakutongwa mukama waamwe. Yaab̯u̱u̱lya waakubanza yati, ‘Kyani kya mukama wange kyalikutonga?’
5 — Tendo chamado cada um dos devedores do seu patrão, perguntou ao primeiro: “Quanto você deve ao meu patrão?”
6 Mudulu yei̱ri̱ri̱mwo yati, ‘Byese runaanei bya maku̱ta.’ Mu̱li̱ndi̱ yaamuweera yati, ‘Kwata ndagaanu gigi oicaare ogihandiikemwo b̯uhyaka bibbe byese bi̱ku̱mi̱ binei.’
6 Ele respondeu: “Cem barris de azeite.” Então o administrador disse: “Pegue a sua conta, sente-se depressa e escreva cinquenta.”
7 Kasi yaab̯u̱u̱lya wondi, ‘Ekandi we, okutongwa b̯unene kyani?’ Yei̱ramwo yati, ‘Nkimba za b̯u̱kooro b̯wa nganu nku̱mi̱ ibiri.’ Mu̱li̱ndi̱ yaamuweera yati, ‘Kwata lupapura lwo lulu, ohandiikemwo b̯uhyaka, nkimba ru̱ku̱mi̱ na rukaaga.’
7 Depois, perguntou a outro: “E você, quanto deve?” Ele respondeu: “Cem sacos de trigo.” O administrador lhe disse: “Pegue a sua conta e escreva oitenta.”
8 Kinyakuhonderaho, mukama mu̱li̱ndi̱ yaatendi̱ri̱ mu̱li̱ndi̱ waamwe, hab̯wakubba yaalingi akoori̱ kikorwa ki̱nyaku̱mu̱rabyamwo. Kubba baana ba biro bibi ba magezi̱gezi̱ mu kukoragana na bei̱ra baab̯u kukira baana ba Ruhanga.”
8 E o patrão elogiou o administrador infiel por sua esperteza. Porque os filhos do mundo são mais espertos na sua própria geração do que os filhos da luz.
9 Kandi Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kukoba, “Nkubaweera nti, kirungi ku̱koresya itungu lya mu nsi kutunga banywani, aleke b̯ulilimalikaho, balikutangiira mu biikaru bya mwiguru.
9 — E eu recomendo a vocês: usem a riqueza injusta para fazer amigos, para que, quando a riqueza faltar, vocês sejam recebidos nos tabernáculos eternos.
10 Yogwo yensei̱ alibba mwesigwa mu bi̱dooli̱, alibba mwesigwa na mu binene, kandi yogwo yensei̱ atesigwa mu bi̱dooli̱ na mu binene talyesigwa.
10 — Quem é fiel no pouco também é fiel no muito; e quem é injusto no pouco também é injusto no muito.
11 Mwakabba mwi̱ceeri̱ mutali beesigwa mu kulinda itungu lya haha ha nsi, naani alibaha itungu lyenyu̱ lya mananu?
11 Portanto, se vocês não forem fiéis na aplicação da riqueza injusta, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 Mwakabba kandi de, mwi̱ceeri̱ mutali beesigwa mu kulinda bya bandi, naani alibaha nywe lyenyu̱ nywankei?”
12 Se vocês não são fiéis na aplicação do que é dos outros, quem lhes dará o que é de vocês?
13 “Tihaloho, mwiru akusobora kuheereza bakama babiri; rundi alinoba omwei̱ ni̱yendya wondi, rundi alyegwa omwei̱ naagaya wondi. Timusobora kukoora Ruhanga, kandi nimukakoora itungu.”
13 Nenhum servo pode servir a dois senhores; porque irá odiar um e amar o outro ou irá se dedicar a um e desprezar o outro. Vocês não podem servir a Deus e à riqueza.
14 Bafalisaayo b̯u̱beegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu byensei̱, baamwesekeeri̱-b̯wesekeri̱, hab̯wakubba baali bantu bendya itungu.
14 Os fariseus, que eram avarentos, ouviam tudo isto e zombavam de Jesus.
15 Mwomwo Yesu̱ yaabaweera, “Nywenywe bab̯wo, mwetwala kubba badoori̱ mu mei̱so ga bantu, bei̱tu̱ Ruhanga yeegi̱ri̱ mitima myenyu̱. Kubba bintu bya bantu batwala nka bya muhendu hoi̱, mu mei̱so ga Ruhanga bibba binugwa.”
15 Mas Jesus lhes disse:
16 “Kudwereera ki̱mwei̱ ku Yohaana, biragiro bya Mu̱sa na Binyakuhandiikwa bya baragu̱ri̱ ba Ruhanga, byei̱ceeri̱ho nibikora, hati̱ kuruga nab̯u̱b̯wo Makuru Garungi gakukwatagana na b̯ukama b̯wa Ruhanga geicala nigarangwa, kandi, b̯uli muntu akub̯wingira akuhambiriza-b̯u̱hambi̱ri̱ze.
16 — A Lei e os Profetas duraram até João; desde esse tempo o evangelho do Reino de Deus vem sendo anunciado, e todos se esforçam para entrar nele.
17 Iguru na nsi bi̱kwi̱za kumalikaho, kyonkei ha biragiro bya Ruhanga, kadi kacweka kadooli̱ ka nyuguta tikalirugaho.”
17 E é mais fácil passar o céu e a terra do que cair um til sequer da Lei.
18 “Yogwo yensei̱, akubinga mu̱kali̱ waamwe akaswera wondi akubba naakukora b̯wenzi̱, kandi yogwo, akuswera mu̱kali̱ ei̱ti̱ri̱ nnyu̱mba, akubba naakukora b̯wenzi̱.”
18 — Quem repudiar a sua mulher e casar com outra comete adultério; e aquele que casa com a mulher repudiada pelo marido também comete adultério.
19 “Kadei hoi̱, haalingiho mudulu omwei̱, munyakulwalanga ngoye za muhendu hoi̱, kandi, yei̱calengi̱ mu kwegonza biro byensei̱.
19 — Ora, havia certo homem rico que se vestia de púrpura e de linho finíssimo e que se alegrava todos os dias com grande ostentação.
20 Haalingiho de, mudulu museege, munyakubba na bihote ha mubirigwe gwensei̱, gi̱beetengi̱, Laazaaru, munyakuleetwanga ha mulyangu gwa mudulu mu̱gu̱u̱da,
20 Havia também certo mendigo, chamado Lázaro, coberto de feridas, que ficava deitado à porta da casa do rico.
21 ni̱yendya ku̱komereerya b̯udyodyo b̯ukuruga hakyendi̱ wa meeza gya mudulu mu̱gu̱u̱da. Kandi de, mbwene zei̱zengi̱ nizikomba bihote bya ha mubiri gwamwe.
21 Ele desejava alimentar-se das migalhas que caíam da mesa do rico, e até os cães vinham lamber-lhe as feridas.
22 “B̯wi̱re b̯u̱b̯wadoori̱, Laazaaru akwi̱ri̱, bamalayika ba Ruhanga bei̱zi̱ri̱ baamutwala ha rubaju lwʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ ha b̯u̱genyi̱, mwiguru. Mudulu mu̱gu̱u̱da nayo de yaakwi̱ri̱, yaaziikwa.
22 E aconteceu que o mendigo morreu e foi levado pelos anjos para junto de Abraão. Morreu também o rico e foi sepultado.
23 Mu Geehena, hali yogwo mudulu mu̱gu̱u̱da yaali naakuwonawona hoi̱, yaabyokeerye mei̱so gaamwe, yaawona I̱bbu̱rahi̱mu̱ na Laazaaru nibali hadei nayo.
23 — No inferno, estando em tormentos, o rico levantou os olhos e viu ao longe Abraão, e Lázaro junto dele.
24 Mwomwo yaalu̱ki̱ri̱ niyeeta, ‘Bbaabba I̱bbu̱rahi̱mu̱! Ngiira mbabazi̱, ontumire Laazaaru antoonyeerye twi̱zi̱ twa ku luzala lwe tu̱mpolereerye lulimi lwange, hab̯wakubba ndimukuwonawona hoi̱ mu mworo gugu!’
24 Então, gritando, disse: “Pai Abraão, tenha misericórdia de mim! E mande que Lázaro molhe a ponta do dedo em água e me refresque a língua, porque estou atormentado neste fogo.”
25 Kyonkei I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaamwi̱ramwo yati, ‘Mwanange, i̱zu̱ka mu biro byamu bya mu nsi, waatu̱ngi̱ri̱ bintu birungi byensei̱, kandi Laazaaru yaatu̱ngengi̱ bibiibi. Bei̱tu̱ haha alimukwegonza, kandi we olimukuwonawona.
25 Mas Abraão disse: “Filho, lembre-se de que você recebeu os seus bens durante a sua vida, enquanto Lázaro só teve males. Agora, porém, ele está consolado aqui, enquanto você está em tormentos.
26 Na kindi de, hakati̱ gyetu̱ nawe heesi̱mbi̱ri̱mwo lu̱geeri̱ lukooto, aleke bab̯wo bensei̱ bakwendya kucwa, nibaruga kunu ni̱bei̱ra hali we, batalicwa, kandi muntu yensei̱ akusobora kucwa kunu hali twe kuruga hooli, waahi.’
26 E, além de tudo, há um grande abismo entre nós e vocês, de modo que os que querem passar daqui até vocês não podem, nem os de lá passar para cá.”
27 Mudulu mu̱gu̱u̱da yaakoba, ‘Kale nu, nku̱taagi̱i̱ri̱, bbaabba, tuma Laazaaru mu nnyu̱mba gya bbaaweetu̱,
27 Então o rico disse: “Pai, eu peço que mande Lázaro à minha casa paterna,
28 kubba ndi nayo beetu̱ bataanu. Mu̱leke agyende abaweere, hakiri baleke kwi̱za kunu mu kiikaru kya kuwonawona.’
28 porque tenho cinco irmãos; para que lhes dê testemunho, a fim de que não venham também para este lugar de tormento.”
29 I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaakoba, ‘Beenyu̱ kabali na biragiro bya Mu̱sa na bya baragu̱ri̱ ba Ruhanga bandi; balina kubihondera.’
29 Abraão respondeu: “Eles têm Moisés e os Profetas; ouçam-nos.”
30 Mudulu mu̱gu̱u̱da yei̱ramwo, ‘Kwahi do, bbaabba I̱bbu̱rahi̱mu̱! Kyonkei muntu abbenge aru̱gi̱ri̱ mu baku̱u̱ naakagyenda hali bo, baakali ni̱beezi̱ramwo.’
30 Mas ele insistiu: “Não, pai Abraão; se alguém dentre os mortos for até lá, eles irão se arrepender.”
31 Bei̱tu̱ I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaamuweera yati, ‘Baakabba batahondeeri̱ Mu̱sa na baragu̱ri̱ ba Ruhanga, kadi muntu nab̯uyaakahimbooka kuruga mu baku̱u̱, tibalinanuka.’ ”
31 Abraão, porém, lhe respondeu: “Se não ouvem Moisés e os Profetas, também não se deixarão convencer, mesmo que ressuscite alguém dentre os mortos.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.