Lucas 12
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs BKJ
1 Mu b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, bantu nku̱mi̱ na nku̱mi̱ beecooki̱ri̱ hamwenya, batandika kuziginangana, ni̱baku̱lwani̱sya kwesu̱ma hali Yesu̱. Mu b̯wi̱re b̯wob̯wo, Yesu̱ yaatandi̱ki̱ri̱ ku̱kookobya beegeseb̯wa baamwe, yaabaweera, “Mwegyendereze hoi̱, mwi̱cale nimwerinda b̯u̱gobya b̯wa bab̯wo Bafalisaayo b̯uli nka b̯u̱mya mu kusaasaana.
1 Enquanto isso ajuntou-se uma multidão de inúmeras pessoas, de tal modo que pisoteavam umas as outras, e ele começou a dizer primeiro aos seus discípulos: Cuidado com o fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 Tihaloho kintu kyensei̱ kya nsita kitalyegeb̯wa, rundi kintu kyensei̱ ki̱bi̱se kitalizooka hasyanu̱.
2 Porque não há nada encoberto que não seja revelado, nem oculto que não venha a se tornar conhecido.
3 Hab̯wakubba bibiibi byenseenya bi̱mwakoleeri̱ mu nti̱ti̱ bantu bakwi̱za ku̱byegwa mwinsi rubona. Kandi kibiibi ki̱mwahwehweti̱ri̱ nimuli kwantandu mweki̱ngi̱reeni̱ mu ki̱si̱i̱ka, balikirangiira ha kasolya ka nnyu̱mba mwa kuha bantu bensei̱ kukyega.
3 Porquanto tudo o que em trevas falastes, será ouvido na luz, e o que nos quartos tiverdes falado nos ouvidos, será proclamado dos telhados.
4 “Banywani bange nkubaweera, mu̱leke ku̱ti̱i̱na bab̯wo bei̱ta mubiri, bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma batali na kibakusobora kukora ha muntu.
4 E eu vos digo meus amigos: Não tenham medo dos que matam o corpo e depois não têm mais o que fazer.
5 Bei̱tu̱ kamboolokye yogwo gimukusemeera ku̱ti̱i̱na: Mu̱ti̱i̱nenge Ruhanga, kubba yo, hei̱nyu̱ma gya kwi̱ta mubiri, ali na b̯u̱sobozi̱ b̯wa kuguma muntu mu Geehena. Mu mananu, yogwo yooyo mu̱ti̱i̱nenge!
5 Mas eu vos mostrarei a quem deveis temer: Temei aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno; sim, eu vos digo, a esse temei.
6 Nsyo itaanu tibazitunda si̱ri̱ngi̱ bibiri? Bei̱tu̱ kandi, tihaloho kadi nsyo gi̱mwei̱ gya Ruhanga yeebeera.
6 Não se vendem cinco pardais por dois asses e nenhum deles fica esquecido diante de Deus?
7 Kandi, kadi b̯unene b̯wa ntumbu za ha mi̱twe myenyu̱, Ruhanga ab̯wegi̱ri̱. Mu̱tati̱i̱na, kubba nywe muli ba mugasu gunene hoi̱ na kukira nsyo zinene!
7 Mas até os cabelos da vossa cabeça estão todos contados. Não temais, porque valeis mais do que muitos pardais.
8 “Nkubaweera, yogwo yensei̱ yaatulanga mu mei̱so ga bantu nka kwali mwegeseb̯wa wange, nagya Mwana wa Muntu, ndimwatula mu mei̱so ga bamalayika ba Ruhanga ninkoba, ‘Yogwo muntu ali mwegeseb̯wa wange.’
8 Eu também vos digo: Todo aquele que me confessar diante dos homens, também o Filho do homem o confessará diante dos anjos de Deus;
9 Bei̱tu̱ yogwo yensei̱ alinyeegaana mu mei̱so ga bantu, nayo balimwegaana mu mei̱so ga bamalayika ba Ruhanga.
9 mas quem me negar diante dos homens, será negado diante dos anjos de Deus.
10 Kandi, muntu yensei̱ alimbazaho kubiibi gya Mwana wa Muntu, aliganyirwa. Bei̱tu̱ yogwo yensei̱ ali̱lu̱ma Mwozo Mu̱syanu̱, taliganyirwa.
10 E a todo aquele que falar uma palavra contra o Filho do homem, lhe será perdoada, mas ao que blasfemar contra o Espírito Santo não lhe será perdoado.
11 “Bantu bakwi̱za kubakwata hab̯wa kunzikiriza babatwale ku̱batongani̱sya mu marombero, rundi mu ba b̯u̱sobozi̱, rundi mu balemi̱. B̯ubaakabakwatanga, muteelalikiiranga nka kumwetonganangaho, rundi nka ku̱mwei̱rangamwo.
11 E, quando eles vos conduzirem às sinagogas, aos magistrados e poderosos, não cuideis de como ou o que respondereis, ou o que direis;
12 Muteelalikiiranga, hab̯wakubba Mwozo Mu̱syanu̱ akwi̱za ku̱beegesyanga mu kasu̱mi̱ kakwo, bigambu bimulinakubaza.”
12 porque o Espírito Santo vos ensinará na mesma hora o que deveis dizer.
13 Omwei̱ mu bantu banene banyakubba beecooki̱ri̱, yaaweereeri̱ Yesu̱ yati, “Mwegesa, weera weetu̱ tubagane nayo b̯ugwete b̯wa bbaaweetu̱ yaati̱gi̱ri̱.”
13 E disse-lhe um da multidão: Mestre, fala ao meu irmão que ele divida comigo a herança.
14 Yesu̱ yei̱ri̱ri̱mwo yogwo muntu naakoba, “Abbala we! Naani mu̱nyaku̱nkwatya b̯ujunaanizib̯wa b̯wa kubacweramwo na ku̱babagaani̱a b̯ugwete b̯wenyu̱?”
14 E ele lhe disse: Homem, quem me fez por juiz ou um divisor entre vós?
15 Kasi yaaweera bantu bensei̱ banyakubba nibaloho, “Mwegyendereze, kandi mweri̱nde kwegomba kwa b̯uli ngeru; hab̯wakubba, muntu yoomeera kwahi hab̯wa b̯unene b̯weitungu lyabba nalyo.”
15 E ele disse-lhes: Acautelai-vos e guardai-vos da cobiça; porque a vida do homem não consiste na abundância das coisas que ele possui.
16 Kasi mwomwo Yesu̱ yaabaweera lugeera lulu: “Haalingiho mudulu mu̱gu̱u̱da, munyakubba neitehe li̱kwerya bidyo kurungi.
16 E ele falou-lhes uma parábola, dizendo: A terra de um certo homem rico produziu com abundância;
17 Yogwo mudulu yaateekeri̱i̱ze yati: ‘Ndi kwahi na kiikaru kyakubiikiramwo bidyo byange byensei̱. Hataati̱, nkole ki?
17 e ele pensava consigo mesmo, dizendo: O que eu farei pois não tenho espaço para guardar os meus frutos?
18 Nyeegi̱ri̱ kintu ki̱nkwi̱za kukora. Nkwi̱za kusensegula bideeru byange, mbi̱mbemwo bindi bikooto, binyaabiikirangamwo mpuule zange zensei̱ na bintu byange.
18 E ele disse: Eu farei isto: derrubarei os meus celeiros, e edificarei maiores, e ali eu colocarei todos os meus frutos e os meus bens.
19 B̯undikamala ku̱bi̱bi̱mba, ndyesi̱i̱ma ninkoba, “Ndi na mu̱gi̱sa! Nyeebi̱i̱ki̱i̱ri̱ bintu birungi binene, bi̱kwi̱za ku̱mmalyaho myaka minene. Kandekeho kukora, ndye, nnywe, nyeegonze.” ’
19 E eu direi à minha alma: Alma, tens em depósito muitos bens, para muitos anos; descansa, come, bebe e alegra-te.
20 Bei̱tu̱ Ruhanga yaaweereeri̱ yogwo mudulu mu̱gu̱u̱da, ‘We mudoma we! I̱jolo lyoli lya deeru, b̯womi b̯wamu nkub̯ukutoolaho. Kale naani, akwi̱za kutwala bi̱byo byensei̱, bi̱weebi̱i̱ki̱i̱ri̱?’ ”
20 Mas Deus lhe disse: Tolo, esta noite te requisitarão tua alma, e de quem serão estas coisas que tu preparaste?
21 Mu kumaliira, Yesu̱ yaakobi̱ri̱ yati, “Kintu nka kiki, kyokyo kibba ha bantu beebiikira bintu binene, bei̱tu̱ kandi, batakukora bintu bya Ruhanga atwala kubba bi̱handu̱.”
21 Assim é aquele que para si ajunta tesouros, e não é rico para com Deus.
22 Kinyakuhonderaho Yesu̱ yaaweereeri̱ beegeseb̯wa baamwe naakoba, “Ki̱kyo kyokyo kikumpa kubaweera nti, muteelalikiira b̯womi b̯wenyu̱, kikyani kimwadya, rundi hali bikukwatagana na kimwalwalya mibiri myenyu̱.
22 E ele disse aos seus discípulos: Por isso eu vos digo: Não sejais cuidadosos quanto à vossa vida, pelo que haveis de comer, nem quanto ao vosso corpo, pelo que haveis de vestir.
23 Hab̯wakubba, b̯womi b̯ubba b̯wa muhendu kukira bidyo, na mubiri gwa muhendu kukira byakulwala.
23 A vida é mais do que a comida, e o corpo é mais do que o vestuário.
24 Mu̱banze mu̱teekereze ha nsyo: Tizisiga, tizikesa, kandi tizigira bideeru, rundi b̯ubiikiro b̯undi b̯wenseenya; bei̱tu̱ kandi, Ruhanga azi̱di̱i̱syambe. Nywe kandi, kamuli ba muhendu hoi̱ mu mei̱so ga Ruhanga, na kukira bi̱nyoni̱!
24 Considerai os corvos, que não semeiam, nem colhem, nem têm despensa, nem celeiro, e Deus os alimenta; quanto mais sois vós mais valiosos do que as aves?
25 Naani muli nywe, hab̯wa kwelalikiira, akusobora ku̱teeryaho kadi saaha gi̱mwei̱ ha b̯womi b̯wamwe?
25 E qual de vós poderá, com os seus cuidados, acrescentar um côvado à sua estatura?
26 Kwelalikiira kwabba kutakusobora kubaha kukora kintu ki̱dooli̱ nka ki̱kyo, hab̯waki mukwelalikiira bintu bindi?
26 Então se não sois capazes de fazer as coisas mínimas, por que andais cuidadosos com o restante?
27 “Mu̱teekereze ha byakyo, nka kubihanda. Tibikora kandi tibyongosa. Bei̱tu̱ nkubaweera, kadi mukama Sulumaani mu ki̱ti̱i̱ni̱sa kyamwe kyensei̱, atakalwalenge kwijanjana kadi kibbe ki̱mwei̱ ha bi̱byo bimule.
27 Considerai os lírios, como eles crescem; eles não trabalham, nem fiam; e eu vos digo que Salomão em toda a sua glória não se vestiu como um deles.
28 Ruhanga yaabba alwalya yatyo isubi lya mu kisaka li̱lyo liloho hataati̱ mwakya ni̱li̱kwi̱za kukasukwa mu kikoomi, ali̱ki̱ryaho teetei̱ ku̱lwalya nywe bali na kwikiriza ku̱dooli̱?
28 Então se Deus assim veste a erva, que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, quanto mais vestirá a vós, Oh pequena fé?
29 Mu̱leke kwicala nimuteekereza mu mitima myenyu̱ kikyani kimwadya rundi kimwanywa. Mu̱leke kubyelalikiira.
29 E não busqueis o que comer, ou o que beber, nem sejais de mente duvidosa.
30 Hab̯wakubba na Banyamahanga beicala beelali̱ki̱ri̱i̱ri̱ bintu byenseenya bikwisana bi̱byo. Mukusemeera kwega nti, Bbaaweenyu̱ akyegi̱ri̱ nka kumukubyetaaga byenseenya.
30 Porque todas estas coisas as nações do mundo buscam; mas vosso Pai sabe que necessitais destas coisas.
31 Bei̱tu̱, mu̱toolye b̯ukama b̯wamwe, na bintu bindi byensei̱ bi̱kwi̱za kubongerwaho.
31 Mas antes, buscai o reino de Deus, e todas essas coisas vos serão acrescentadas.
32 “Mu̱tati̱i̱na, nab̯umwabba nimuli badooli̱ kandi baceke nkeigana li̱dooli̱ lya ntaama; hab̯wakubba Bbaaweenyu̱ wa mwiguru aweeni̱ nikili kirungi, yaabaha b̯u̱sobozi̱, muleme nayo, mu b̯ukama b̯wamwe.
32 Não temas, ó pequenino rebanho, porque é aprazível a vosso Pai dar-vos o reino.
33 Mu̱tu̱nde bintu byenyu̱ bimuli nabyo, sente muzigabire baseege. Mwekoorenge nsahu za sente zi̱takwi̱za ku̱gu̱lu̱u̱sa. Mwekoorenge itungu lyenyu̱ lya mwiguru litalimalikaho, cali mwi̱bi̱ atasobora kudwa, kandi cali maginyo gatasobora kuhenera.
33 Vendei o que tendes, e dai esmolas; provei para vós bolsas que não envelheçam, tesouro inesgotável nos céus, aonde não chega ladrão, nem a traça corrói.
34 Hab̯wakubba, cali itungu lyamu lili, hooho mutima gwamu gwicala.
34 Porque onde estiver o vosso tesouro, aí estará também o vosso coração.
35 “Mwi̱cale b̯wi̱re b̯wensei̱ mweteekani̱i̱ze hab̯wa kwi̱ra kwa Mukama.
35 Estejam cingidos os vossos lombos, e as vossas lâmpadas acesas,
36 Mu̱bbe nka bantu beeteekani̱i̱ze, bakulindiira mukama waab̯u ei̱re kuruga ha b̯u̱genyi̱ b̯wa b̯ugole. Mukama waab̯u b̯wakwi̱ra akakonkona, bakumukingulira b̯wangu.
36 e sede vós semelhantes aos homens que esperam que o seu senhor retorne das bodas, para que, quando ele vier e bater, eles possam abrir-lhe imediatamente.
37 Kabali na mu̱gi̱sa, beiru bab̯wo ba mukama waab̯u akwi̱za kwi̱ra akaagya nibakuwona kandi bamu̱li̱ndi̱ri̱i̱ri̱! Mu mananu nkubaweera nti, b̯walyagya beeteekani̱i̱ze, alilwala ngoye za ku̱koresya milimo, nei̱caarya beiru baamwe bab̯wo naabaha bidyo.
37 Abençoados são aqueles servos que, quando vier o senhor, os ache vigiando; em verdade eu vos digo que ele se cingirá, e os fará assentar à mesa, e, chegando-se, os servirá.
38 Mukama waab̯u nab̯wali̱i̱ra mwitumbi nkoko zi̱takakookoomi̱ri̱, rundi nkoko zi̱kookoomi̱ri̱ bei̱tu̱ mambya atakasaari̱, bab̯wo beiru baalyagya beeteekani̱i̱ze, balisemererwa.
38 E, se ele vier na segunda vigília, ou vier na terceira vigília, e assim os encontrar, abençoados são estes servos.
39 Bei̱tu̱ mukyege nti, mukama nnyu̱mba yaaku̱bbeeri̱ yeegi̱ri̱ saaha gya mwi̱bi̱ gyakwi̱za kwi̱zi̱ramwo, yaakwi̱ceeri̱ ali̱ndi̱ri̱i̱ri̱, atakusobora kuleka nnyu̱mba gyamwe mwi̱bi̱ kugibinya.
39 Mas sabei isto: que se o dono da casa soubesse a que hora viria o ladrão, ele teria vigiado, e não teria permitido que arrombasse a sua casa.
40 Nanywe de mukusemeera kwicalanga mweteekani̱i̱ze, hab̯wakubba Mwana wa Muntu ali̱i̱ra ha saaha gi̱mu̱taku̱mu̱ni̱hi̱ri̱ramwo.”
40 Por isso, estai vós prontos também; porque o Filho do homem vem em uma hora que não penseis.
41 Mwomwo Peeteru yaab̯u̱u̱lya Yesu̱, “Mukama wange, lulu lugeera olu̱weereeri̱ twetwe twankei, rundi +waakali kuluweera bantu bensei̱?”
41 Então, Pedro lhe disse: Senhor, dizes essa parábola a nós, ou também a todos?
42 Mukama Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Muheereza kyani mwesigwa kandi wa magezi̱, yogwo wa mukama waamwe gyakwatya b̯ujunaanizib̯wa b̯wa kulingiiranga baheereza ba mukama waamwe, na kubagabiranga bidyo mu b̯wi̱re b̯wabyo?
42 E disse o Senhor: Qual é, pois, o mordomo fiel e prudente, que seu senhor fará governante sobre os servos, para lhes dar uma porção de alimento na estação devida?
43 Kaalibba na kusemererwa kunene, yogwo wa mukama waamwe ali̱i̱ra kwamu̱gi̱, akamwagya naakukora bi̱byo bi̱yaamu̱kwati̱i̱rye kukoranga.
43 Abençoado é aquele servo, a quem o senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 Mu mananu nkubaweera, yogwo mukama akwi̱za kuha muheereza mwesigwa yogwo b̯u̱handu̱ b̯wa kulingiira itungu lya mukama waamwe lyensei̱.
44 Em verdade eu vos digo que ele o fará governante sobre tudo o que ele tem.
45 Bei̱tu̱, kakubba yogwo muheereza abaza mu mutima gwamwe naakoba, ‘Mukama wange akwi̱za kumala kasu̱mi̱ kanene atakabbeeri̱ kwi̱ra.’ Kasi akatandika kukuuta baheereza babamu̱kwati̱i̱rye kandi de, akatandika kudya, kunywa, naatamiira,
45 Mas, e se aquele servo disser em seu coração: O meu senhor atrasa em sua vinda, e começa a espancar os servos e servas, e a comer e a beber, e a embriagar-se,
46 kilibba kiro ki̱mwei̱ mukama waamwe nei̱ra, ha kiro kyataku̱mu̱ni̱hi̱ri̱ramwo na ha saaha gya yogwo muheereza gyateegi̱ri̱. Mukama waamwe yogwo b̯wali̱i̱ra, alimufubira na kifubiro kikooto hoi̱, kandi naamu̱si̱ndi̱ka mu kiikaru kyafubiriramwo bantu batali beesigwa.
46 o senhor daquele servo virá em um dia quando ele não espera, e em uma hora quando ele não estiver ciente, e açoitá-lo-á severamente e irá designar-lhe sua porção com os incrédulos.
47 “Mwiru yensei̱, abba yeegi̱ri̱ bintu bya mukama waamwe byakwendya yo yogwo mwiru akore, bei̱tu̱ kandi akab̯ula kweteekaniza kukora bi̱byo bintu, yogwo mwiru alikuutwa njunju zinene.
47 E o servo que sabia a vontade do seu senhor e não se preparou, nem fez conforme a sua vontade, será castigado com muitos açoites.
48 Bei̱tu̱, mwiru asobora kubba ateegi̱ri̱ bintu bya mukama waamwe akwendya yo yogwo mwiru akore. Kakubba mwiru wa yatyo akora kikorwa kyensei̱, akabba asemereeri̱ kufubirwa hab̯wa kikorwa ki̱kyo, yogwo mwiru, mu kumufubira, alikuutwa njunju zi̱dooli̱. Kakubba Ruhanga abba aku̱heeri̱ bisembu binene, akaku̱soboresya kumukoora bintu bikooto, yo aku̱ni̱hi̱ra we kumukoora kurungi. Bei̱tu̱ kandi, kakubba Ruhanga abba aku̱kwati̱i̱rye b̯ujunaanizib̯wa b̯unene hoi̱, b̯u̱b̯wo Ruhanga nayo, aku̱ni̱hi̱ra weedede kumukoora kurungi hoi̱.
48 Mas, o que a não sabia e fez coisas dignas de açoites, será castigado com poucos açoites. Porque a quem quer que muito for dado, muito será requerido dele; e para o homem que muito foi confiado, muito mais se exigirá dele.
49 “Nyaaleeti̱ri̱ kigambu kya Ruhanga ki̱ku̱bagaani̱a bantu ba mu nsi; hakiri kadi kibbenge ki̱maari̱ kadei kusaasaana!
49 Eu vim para lançar fogo na terra; e o que eu quero, se este já está aceso?
50 Bei̱tu̱ kandi, balina kubanza ku̱ndabya mu kuwonawona. Kiki nka kukicaali kudwereera, mutima gwange gwelali̱ki̱ri̱i̱ri̱ hoi̱!
50 Mas eu tenho um batismo para ser batizado; e como estou afligido até que venha a cumprir-se!
51 Mukuteekereza nti gya nyei̱zi̱ri̱ kuleeta b̯u̱si̱nge? Haahi mali̱, ntakei̱ze kuleeta b̯u̱si̱nge b̯usa; nyei̱zi̱ri̱ na kubaleetera b̯uteikiraniza b̯u̱ku̱badoosya ha kwezahu̱kani̱a.
51 Suponhas que eu vim dar paz à terra? Eu vos digo: Não; mas antes divisão.
52 Kuruga hataati̱, mu̱gi̱ gu̱kwi̱zanga kwezahu̱kani̱a; mu mu̱gi̱ gulimwo bantu bataanu, bantu basatu bakwi̱za kubyokeeranga babiri, kandi na bantu babiri, naboodede nibabyokeera bantu basatu.
52 Porque, daqui em diante, estarão cinco divididos em uma casa; três contra dois, e dois contra três.
53 Mu̱gi̱ gu̱kwi̱zanga kwezahu̱kani̱amwo; Bbaa mwana naabyokeera mu̱tabani̱; na mu̱tabani̱ nayo, naabyokeera bbaawe. Maa mwana akwi̱za kubyokeeranga muhara; na muhara nayo, naabyokeera maawe. Mubyala muntu akwi̱za kubyokeeranga mukaamwana; na mukaamwana nayo, naabyokeera mubyala gyamwe.”
53 O pai estará dividido contra o filho, e o filho contra o pai; a mãe contra a filha, e a filha contra a mãe; a sogra contra a sua nora, e a nora contra sua sogra.
54 Kasi Yesu̱ yaaweera kitebe kya bantu yati, “B̯wowona kyalu ki̱syoki̱ri̱ b̯uhulukalyoba, weega-b̯wegi̱ ndagali̱ gikugyenda ku̱gwa, kandi kwo, gi̱gwambe.
54 E ele também dizia à multidão: Quando vedes subir uma nuvem do oeste, imediatamente dizeis: Lá vem chuva; e assim acontece.
55 Kandi b̯wowona ndaawe naakuhunga, weega-b̯wegi̱ kalyoba kakugyenda kusuuka b̯wi̱re b̯uhyohe, kandi kwo b̯uhyohambe.
55 E quando vedes soprar o vento sul, dizeis: Haverá calor; e assim acontece.
56 Bagobya nywe! Mwegi̱ri̱ kulingiira bintu bya ha nsi na mu mwanya, nimudwa ha kwetegereza b̯u̱su̱mi̱ nka ku̱b̯u̱kwi̱za kubba; rundi b̯wabba b̯wa lyoba, rundi b̯wa ndagali̱. Mwabba kwo mwegi̱ri̱ Ruhanga, hab̯waki mutakwetegereza kigyendererwa kya bi̱byo bintu binkukora?
56 Hipócritas, podeis discernir a face da terra e do céu; mas, como não discernis este tempo?
57 “Hab̯waki nywe nywankei, muteecweramwo kintu ki̱doori̱?
57 Sim, e por que vós mesmos não julgam o que é certo?
58 Kakubba muntu ali na nsonga nawe abba naakukutwala wu mu̱cwi̱ wa misangu wa kubanza, lengahoona hoi̱ kwetegerezangana nayo ataku̱dooseeryeyo. Kitali ki̱kyo akumaliira aku̱tweri̱ hali mu̱cwi̱ wa misangu wakabiri, kasi na mu̱cwi̱ yogwo naakuhayo hali musurukali, kasi musurukali naakuta mu nkomo.
58 Porque, quando fores com o teu adversário ao magistrado, esforça-te para pôr em ordem o assunto com ele no caminho, para que ele não te arraste ao juiz, e o juiz te entregue ao oficial, e o oficial te lance na prisão.
59 Nkukuweera, toliruga mu nkomo kutoolahoona osaswi̱ri̱ b̯u̱li̱hi̱ b̯wensei̱.”
59 Eu te digo que não sairás de lá enquanto não pagares o último ceitil.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.