João 8

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Bei̱tu̱ yo Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ ha Lusahu lwa Mi̱zayi̱tu̱u̱ni̱.
1 Jesus voltou ao monte das Oliveiras,
2 Ha kiro kinyakuhonderaho b̯wi̱re b̯wa mwakya karei hoi̱, Yesu̱ yaaku̱bi̱ri̱yo mu zi̱gati̱ gya Yeekaru. Bantu bensei̱ bei̱zi̱ri̱ hali yo, yeicaara hansi, yaatandika ku̱beegesya.
2 mas na manhã seguinte, bem cedo, estava outra vez no templo. Logo se reuniu uma multidão, e ele se sentou e a ensinou.
3 Mwomwo beegesa ba biragiro na Bafalisaayo baaleeta mu̱kali̱ gibaali bakweti̱ mu kikorwa kya b̯wenzi̱, baamwemereerya mu mei̱so ga kitebe kya bantu banene.
3 Então os mestres da lei e os fariseus lhe trouxeram uma mulher pega em adultério e a colocaram diante da multidão.
4 Mwomwo baaweera Yesu̱, “Mwegesa, yogo mu̱kali̱ akwati̱i̱rwe naali mu kikorwa kya b̯wenzi̱.
4 “Mestre, esta mulher foi pega no ato de adultério”, disseram eles a Jesus.
5 Ku̱si̱gi̱ki̱ra ha biragiro bya Mu̱sa, aturagira kulasa mahi̱ga bakali̱ nka baba baakwati̱i̱rwe mu b̯wenzi̱. Hati̱ we okukoba ki ha gi̱gyo nsonga?”
5 “A lei de Moisés ordena que ela seja apedrejada. O que o senhor diz?”
6 Bab̯wo beegesa na Bafalisaayo baamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye yatyo mwa kumutega aleke batunge musangu gwa kumutaho.
6 Procuravam apanhá-lo numa armadilha, ao fazê-lo dizer algo que pudessem usar contra ele. Jesus, porém, apenas se inclinou e começou a escrever com o dedo na terra.
7 B̯ubaali ni̱bacakamu̱b̯u̱u̱lya yeemereeri̱ yaabaweera, “Haakabba nihaloho muntu yensei̱ muli nywe atakakoranga kibii, yogwo muntu yooyo abanze kulasa yogwo mu̱kali̱ i̱hi̱ga.”
7 Eles continuaram a exigir uma resposta, de modo que ele se levantou e disse: “Aquele de vocês que nunca pecou atire a primeira pedra”.
8 Yei̱ra yaakucama hansi yaahandiika kwitehe.
8 Então inclinou-se novamente e voltou a escrever na terra.
9 Hei̱nyu̱ma gya ku̱bei̱ramwo yatyo, bab̯wo banyakwegwa bi̱byo bigambu baatandi̱ki̱ri̱ kwanzuka omwei̱ omwei̱, badulu bahandu̱ boobo baatandi̱ki̱si̱i̱rye kugyenda ku̱doosya b̯u̱yaasi̱geeri̱ yankei na yogwo mu̱kali̱ yeemereeri̱ hahwo mu mei̱so gaamwe.
9 Quando ouviram isso, foram saindo, um de cada vez, começando pelos mais velhos, até que só restaram Jesus e a mulher no meio da multidão.
10 Mwomwo Yesu̱ yeemeera yeesi̱mbi̱ri̱ yaab̯u̱u̱lya yogwo mu̱kali̱, “We mu̱kali̱ we, bab̯wo bakukujunaana balahi bo? Haloho muntu yensei̱ haha acakakujunaana?”
10 Então Jesus se levantou de novo e disse à mulher: “Onde estão seus acusadores? Nenhum deles a condenou?”.
11 Yogwo mu̱kali̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mu̱handu̱, tihaloho muntu yensei̱.”
11 “Não, Senhor”, respondeu ela. E Jesus disse: “Eu também não a condeno. Vá e não peque mais”.
12 Ha murundi gundi Yesu̱ yaaweereeri̱ kitebe kya bantu, “Gyagya ndi kyererezi̱ kikumulikira nsi. Yogwo yensei̱ akumpondera talilibatira mu nti̱ti̱, bei̱tu̱ yogwo muntu alitunga kyererezi̱ kya b̯womi.”
12 Jesus voltou a falar ao povo e disse: “Eu sou a luz do mundo. Se vocês me seguirem, não andarão no escuro, pois terão a luz da vida”.
13 Mwomwo Bafalisaayo baamu̱b̯u̱u̱lya, “Ki̱zooki̱ri̱ haha nti olimukweheera b̯u̱kei̱so b̯wamu wankei; b̯u̱kei̱so b̯u̱b̯wo tib̯usobora kubba b̯wa mananu.”
13 Os fariseus disseram: “Você faz essas declarações a respeito de si mesmo! Seu testemunho não é válido”.
14 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Nab̯unyakabba ninkweheera b̯u̱kei̱so b̯wange nyankei, b̯u̱kei̱so b̯wange b̯uli b̯wa mananu kandi nyeegi̱ri̱ gya cali hanyaaru̱gi̱ri̱ na hankugyenda. Bei̱tu̱ nywe timuli na ki̱mwegi̱ri̱ ha bikukwatagana na hankuruga na cali nkugyenda.
14 Jesus respondeu: “Meu testemunho é válido, embora eu mesmo o dê, pois eu sei de onde vim e para onde vou, mas vocês não sabem de onde vim nem para onde vou.
15 Nywe bantu ba nsi gigi b̯umubba nimukusalira bandi misangu musala ku̱si̱gi̱ki̱ra ha b̯uhangwa b̯wenyu̱ b̯wa bantu; bei̱tu̱ gya tindi na muntu yensei̱ ginkusalira musangu.
15 Vocês julgam por padrões humanos, mas eu não julgo ninguém.
16 Bei̱tu̱ kakubba nkoba kusala misangu, ncwamwo gyange gyakubba ncwa gya mananu. Hab̯wakubba gya ncwamwo kwahi nyankei, ncwamwo na Bbaabba yogwo munyakuntuma.
16 E, mesmo que o fizesse, meu julgamento seria correto, pois não estou sozinho. O Pai, que me enviou, está comigo.
17 Ku̱si̱gi̱ki̱ra mu biragiro byenyu̱, kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe nti b̯u̱kei̱so b̯wa bantu babiri b̯wob̯wo b̯ubba b̯u̱kei̱so b̯wa mananu.
17 A lei de vocês diz que, se duas pessoas concordarem sobre alguma coisa, seu testemunho é aceito como fato.
18 Gya nyankei nyeeheera mbe b̯u̱kei̱so b̯wange, wondi akusobora kumpeera b̯u̱kei̱so yooyo yogwo Bbaabba munyakuntuma.”
18 Eu sou uma testemunha, e meu Pai, que me enviou, é a outra”.
19 Mwomwo baamu̱b̯u̱u̱lya, “Yo Bbaawu eicala hanya?”
19 “Onde está seu Pai?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Uma vez que vocês não sabem quem sou eu, não sabem quem é meu Pai. Se vocês me conhecessem, também conheceriam meu Pai”.
20 Yesu̱ yaabazi̱ri̱ bi̱byo bigambu naakwegesya mu̱mwo mu zi̱gati̱ gya Yeekaru heehi̱ na hahwo ha baatengi̱ bihongwa. Bei̱tu̱ nab̯wo hatakabbeho muntu yensei̱ akumukwata, kubba kasu̱mi̱ kaamwe kaali katakadoori̱.
20 Jesus fez essas declarações enquanto ensinava na parte do templo onde eram colocadas as ofertas. No entanto, não foi preso, pois ainda não havia chegado sua hora.
21 Yesu̱ yei̱ri̱ri̱ yaabaweera, “Nkwi̱za kugyenda mbarugeho, mwi̱za ku̱ntoolya, kandi mu̱kwi̱za ku̱kwera mu bibii byenyu̱. Cali hankugyenda timusobora kwi̱zayoona.”
21 Mais tarde, Jesus lhes disse outra vez: “Eu vou embora. Vocês procurarão por mim, mas morrerão em seus pecados. Não podem ir para onde eu vou”.
22 Bi̱byo bigambu byaheeri̱ bahandu̱ ba Bayudaaya kweb̯u̱u̱lya, “Yo yogwo akugyenda kwezi̱ta yankei? Kyokyo akubazira naakoba nti, ‘Cali hankugyenda timusobora kwi̱zayoona’?”
22 Os judeus perguntaram: “Será que ele está planejando cometer suicídio? A que ele se refere quando diz: ‘Não podem ir para onde eu vou’?”.
23 Bei̱tu̱ yo Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kubaweera, “Nywe muli bantu ba nsi gigi; gya ndi wa mwiguru. Nywe muli ba nsi gigi; gya tindi wa nsi gigi.
23 Jesus prosseguiu: “Vocês são daqui de baixo; eu sou lá de cima. Vocês pertencem a este mundo; eu não.
24 Kyokyo kinyakumpa kubaweera nti mu̱kwi̱za ku̱kwera mu bibii byenyu̱ b̯umuteikirize nti ndi gyagya, mu̱kwi̱za kwo ku̱kwera mu bibii byenyu̱.”
24 Foi por isso que eu disse que vocês morrerão em seus pecados, pois a menos que creiam que eu sou lá de cima, morrerão em seus pecados”.
25 Mwomwo baamu̱b̯u̱u̱lya, “Weewe naani?”
25 “Quem é você?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Sou aquele que sempre afirmei ser.
26 Ndi na bintu binene bya kubabazaho na binene bya kubakorokota. Bei̱tu̱ yo yogwo munyakuntuma abba wa mananu, kandi ki̱kyo kyensei̱ ki̱yanzegeseerye nkwi̱za kukiweera bantu ba nsi gyensei̱.”
26 Tenho muito que dizer e julgar a respeito de vocês, mas não o farei. Digo ao mundo apenas o que ouvi daquele que me enviou, e ele é inteiramente verdadeiro”.
27 Bab̯wo bantu baatakeetegereze nti Yesu̱ yaali naakubaweera ha bintu bikukwatagana na Bbaawe.
27 Ainda assim, não entenderam que ele lhes falava a respeito do Pai.
28 Mwomwo yaabaweera, “B̯umulikabyokya Mwana wa Muntu ha musalaba, mwomwo mulyetegereza nti, ndi gyagya yogwo ginkukoba ndi. Kandi de, mwomwo mulyetegereza nti, tindi na kintu kyensei̱ kinkora hab̯wange nyankei, bei̱tu̱ mbaza bya yogwo Bbaabba bi̱yanzegeseerye.
28 Então Jesus disse: “Quando vocês me levantarem, entenderão que eu sou o Filho do Homem. Não faço coisa alguma por minha própria conta; digo apenas o que o Pai me ensinou.
29 Kandi yo yogwo munyakuntuma ali nagya; takandugangaho.”
29 E aquele que me enviou está comigo; ele não me abandonou, pois sempre faço o que lhe agrada”.
30 B̯uyaali naakubaza bi̱byo bigambu bantu banene baamwi̱ki̱ri̱ri̱i̱zemwo.
30 Muitos que o ouviram dizer essas coisas creram nele.
31 Mwomwo Yesu̱ yaaweera bab̯wo Bayudaaya banyakubba nibakumwikiririzamwo, “B̯umulikakwata bigambu byange bi̱mbeegeseerye, mulibba nimuli beegeseb̯wa bange kwo.
31 Jesus disse aos judeus que creram nele: “Vocês são verdadeiramente meus discípulos se permanecerem fiéis a meus ensinamentos.
32 Kandi kwokwo yatyo mulyega mananu, na mananu gagwo galibafoora ba b̯ugabe.”
32 Então conhecerão a verdade, e a verdade os libertará”.
33 Bab̯wo bantu bei̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Twe tuli beizukulu bʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ kandi de tucaalingi kubba beiru ba muntu wondi yensei̱. Kale nu oku̱manyi̱syaki̱ b̯wokukoba nti, ‘Mu̱kwi̱za kufooka ba b̯ugabe?’ ”
33 “Mas somos descendentes de Abraão”, disseram eles. “Nunca fomos escravos de ninguém. O que quer dizer com ‘Vocês serão libertos’?”
34 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mu mananu nkubaweera nti, yogwo yensei̱ akora kibii, kibii kimufuga nka mwiru.
34 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: todo o que peca é escravo do pecado.
35 Biro byensei̱ mwiru takabbanga mwana wa mu nnyu̱mba, bei̱tu̱ yo mwana wa mu nnyu̱mba abba wa mu gi̱gyo nnyu̱mba biro byensei̱.
35 O escravo não é membro permanente da família, mas o filho faz parte da família, para sempre.
36 Kale nu gya Mwana wa Ruhanga b̯undibaha b̯ugabe mulifooka kwo ba b̯ugabe.
36 Portanto, se o Filho os libertar, vocês serão livres de fato.
37 Nkyegi̱ri̱ nka kumuli beizukulu bʼI̱bbu̱rahi̱mu̱. Bei̱tu̱ kandi muli mu̱ku̱toolereerya nka ku̱mwanzi̱ta, hab̯wakubba timusobora kwikiriza nzegesya gyange.
37 Sim, eu sei que vocês são descendentes de Abraão. E, no entanto, procuram me matar, pois não há lugar em seu coração para a minha mensagem.
38 Gya, nkora bintu bya Bbaabba bi̱yanzolokeerye kukora, kandi nywe mukora bi̱mwegwi̱ri̱ bbaaweenyu̱ naabaweera kukora.”
38 Eu lhes digo o que vi quando estava com meu Pai, mas vocês seguem o conselho do pai de vocês”.
39 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “I̱bbu̱rahi̱mu̱ yooyo bbaaweetu̱.”
39 “Nosso pai é Abraão!”, declararam eles. Jesus respondeu: “Se vocês fossem, de fato, filhos de Abraão, seguiriam o exemplo dele.
40 Bei̱tu̱ kandi gya muntu mbanga nimbaweera mananu ga Ruhanga gaayanzegeseerye, muli mu ku̱tolereerya nka ku̱mwanzi̱ta. I̱bbu̱rahi̱mu̱ atakakore kintu kikwisana yatyo.
40 Em vez disso, procuram me matar porque eu lhes disse a verdade que ouvi de Deus. Abraão nunca fez isso.
41 Muli mukukora bintu bya bbaaweenyu̱ byakora.”
41 Vocês estão imitando seu verdadeiro pai”. “Não somos filhos ilegítimos!”, retrucaram. “O próprio Deus é nosso verdadeiro Pai!”
42 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Ruhanga abbenge naali Bbaaweenyu̱, mwakabba ni̱mu̱ku̱nzendya, kubba gya nyaaru̱gi̱ri̱ hali Ruhanga kandi hataati̱ ndi haha nanywe. Ntakei̱ze hab̯wange nyankei, bei̱tu̱ Ruhanga yooyo yantu̱mi̱ri̱.
42 Jesus lhes disse: “Se Deus fosse seu Pai, vocês me amariam, porque eu venho até vocês da parte de Deus. Não estou aqui por minha própria conta, mas ele me enviou.
43 Hab̯waki mutakwetegereza bigambu byange binkubaza? Hab̯wakubba mu bigambu bimbaza timuli na kimukwegwaho.
43 Por que vocês não entendem o que eu digo? É porque nem sequer conseguem me ouvir!
44 Muli ba Sitaani, yooyo bbaaweenyu̱, kandi kintu ki̱mu̱kwendya kyokyo kukora bya yogwo bbaaweenyu̱ bi̱yendya. Kurugira ki̱mwei̱ ha kuhangwa kwa nsi, yei̱ceeri̱ naali mwi̱ti̱, atakwendya mananu, hab̯wakubba tagira mananu. B̯wabba naaku̱gobya abba naakukora kikorwa kya b̯uhangwa b̯wamwe, hab̯wakubba eicala mu̱gobya kandi bbaa bi̱byo bigambu bya b̯u̱gobya.
44 Pois são filhos de seu pai, o diabo, e gostam de fazer as coisas perversas que ele deseja. Ele foi assassino desde o princípio. Sempre odiou a verdade, pois não há verdade alguma nele. Quando ele mente, age de acordo com seu caráter, pois é mentiroso e pai da mentira.
45 Bei̱tu̱, hab̯wakubba nkubaweera mananu, kyokyo mutakusobora kunzikiririzamwo!
45 Portanto, quando eu digo a verdade, é natural que não creiam em mim!
46 Haloho muntu yensei̱ muli nywe akusobora kundumiriza kibii? Kandi nyaakabba ninkubaweera mananu, hab̯waki mutakunzikiririzamwo?
46 Qual de vocês pode me acusar de pecado? E, uma vez que lhes digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Yogwo yensei̱ ali wa Ruhanga yeegwa bya Ruhanga bi̱yendya. Nsonga gibagaana kukora bya Ruhanga bi̱yendya gili nti, timwicala bantu ba Ruhanga.”
47 Quem pertence a Deus ouve as palavras de Deus. Mas vocês não ouvem, pois não pertencem a Deus”.
48 Bab̯wo bahandu̱ ba Bayudaaya baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Tu̱doori̱-b̯u̱dwe kukoba nti oli Mu̱samali̱ya kandi nti oli na muzumu.”
48 “Samaritano endemoninhado!”, responderam os líderes judeus. “Não temos dito desde o início que está possuído por demônio?”
49 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Tindi na muzumu, bei̱tu̱ gya ntamwo Ruhanga ki̱ti̱i̱ni̱sa, kandi nywe timuntamwo ki̱ti̱i̱ni̱sa.
49 “Não tenho em mim demônio algum”, disse Jesus. “Pelo contrário, honro meu Pai, e vocês me desonram.
50 Gya ti̱ndi̱ mu kwetoolereerya ki̱ti̱i̱ni̱sa kyange nyankei, bei̱tu̱ haloho yogwo akwendya ntunge ki̱kyo ki̱ti̱i̱ni̱sa kandi yooyo alisala misangu.
50 Eu não procuro minha própria glória; há quem a procure para mim, e ele é o Juiz.
51 Mu mananu nkubaweera nti, yogwo yensei̱ alihondera nzegesya gyange yogwo muntu tali̱kwa.”
51 Eu lhes digo a verdade: quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!”
52 Nahab̯waki̱kyo bab̯wo Bayudaaya baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Hataati̱ tu̱nanu̱ki̱ri̱ nti oli na muzumu! I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaakwi̱ri̱ na baragu̱ri̱ ba Ruhanga ba kadei de baakwi̱ri̱, bei̱tu̱ kandi we oli mu kukoba nti yogwo yensei̱ alihondera bigambu byamu tali̱kwa.
52 Os líderes judeus disseram: “Agora sabemos que você está possuído por demônio. Até Abraão e os profetas morreram, mas você diz: ‘Quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!’.
53 Okwendya kukoba nti we okukiraho yogwo bbaaweetu̱ I̱bbu̱rahi̱mu̱ mu ki̱ti̱i̱ni̱sa? Nayo de kayaakwi̱ri̱ na baragu̱ri̱ ba Ruhanga de baakwa. Okuteekereza weewe naani?”
53 Por acaso você é maior que nosso pai Abraão? Ele morreu, assim como os profetas. Quem você pensa que é?”.
54 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nyaakabba ninkwehaariiza nyankei, b̯u̱b̯wo kwehaariiza kwange kukubba kwa b̯usa. Bbaabba yogwo gimweta Ruhanga weenyu̱ yooyo yogwo ampeeri̱ kiki ki̱ti̱i̱ni̱sa.
54 Jesus respondeu: “Se eu quisesse glória para mim mesmo, essa glória não contaria. Mas é meu Pai quem me glorifica. Vocês dizem: ‘Ele é nosso Deus’,
55 Nab̯umwakabba mu̱tamwegi̱ri̱, bei̱tu̱ gya mmwegi̱ri̱. Mbenge nkobi̱ri̱ nti, ti̱mmwegi̱ri̱, nyakabba nindi mu̱gobya nka nywe kumuli bagobya. Bei̱tu̱ kandi gya mmwegi̱ri̱ kandi mpondera mbe bigambu byamwe.
55 mas nem o conhecem. Eu o conheço. Se eu dissesse que não o conheço, seria tão mentiroso quanto vocês! Mas eu o conheço e lhe obedeço.
56 Yo bbaaweenyu̱ I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaasemereerwe hoi̱ hab̯wa kwega ki̱kyo kiro kyange ki̱ndi̱i̱zi̱ramwo.”
56 Seu pai Abraão exultou com a expectativa da minha vinda. Ele a viu e se alegrou”.
57 Mwomwo Bayudaaya baamuweera, “We atakadooseerye myaka maku̱mi̱ gataanu mya b̯u̱handu̱, kandi atakawonanga I̱bbu̱rahi̱mu̱!”
57 Os líderes judeus disseram: “Você não tem nem cinquenta anos. Como pode dizer que viu Abraão?”.
58 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mu mananu nkubaweera nti I̱bbu̱rahi̱mu̱ atakabyali̱i̱rwe, nyaalingiho, kandi ndi gyagya.”
58 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: antes mesmo de Abraão nascer, Eu Sou!”.
59 B̯u̱beegwi̱ri̱ Yesu̱ abazi̱ri̱ yatyo, baasengi̱ri̱ mahi̱ga aleke bagamulase, bei̱tu̱ yo Yesu̱ yaabeebi̱si̱ri̱ho, yeezi̱ba yaahuluka kuruga mu zi̱gati̱ gya Yeekaru.
59 Então apanharam pedras para atirar em Jesus, mas ele se ocultou deles e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.