João 11
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA
1 Mu biro bi̱byo haalingiho mudulu munyakubba mu̱seeri̱ gi̱beetengi̱ Laazaaru munyakwicalanga mu kyaru kya Bbesani̱ya, cali Mali̱ya na nyakaab̯u Mali̱ta bei̱calengi̱.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Mali̱ya yogwo, yooyo munyakubba asi̱i̱gi̱ri̱ magulu ga Mukama weetu̱ maku̱ta gaku̱wu̱nya kurungi, kandi yaagasu̱swi̱ri̱ na ntumbu zaamwe. Kandi yogwo Mali̱ya yaalingi de nyakaab̯u Laazaaru.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Banyakaab̯u Laazaaru bab̯wo boobo banyakubba baatu̱mi̱i̱ri̱ Yesu̱ nti, “Mukama weetu̱, munywani waamu Laazaaru ali mu̱seeri̱.”
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Bei̱tu̱ Yesu̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ gagwo makuru, yaabazi̱ri̱ naakoba, “Gi̱gyo nseeri̱ tigili gya ku̱mwi̱ta, gili hab̯wa ku̱heesesya Ruhanga ki̱ti̱i̱ni̱sa, aleke Mwana wa Ruhanga ahaariizib̯we.”
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Yesu̱ yendyengi̱ Mali̱ta, na nyakaab̯u na Laazaaru.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Bei̱tu̱ Yesu̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ nti Laazaaru ahi̱mbi̱ri̱, yaamaari̱ biro bindi bibiri ha yaalingi.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Mwomwo yaaweera beegeseb̯wa baamwe, “Tu̱ku̱beyo B̯uyudaaya.”
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Beegeseb̯wa baamwe baamwi̱ri̱ri̱mwo ni̱baab̯u̱u̱lya, “Mwegesa, biro byei̱nyu̱ma bahandu̱ ba Bayudaaya baalingi ni̱bakwendya kukulasa mahi̱ga, hati̱ kandi okwendya ku̱ku̱bayo de?”
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Kiro ki̱mwei̱ tikibbamwo saaha i̱ku̱mi̱ neibiri? Yogwo yensei̱ alibata mwinsi takuutwa nkongi, hab̯wakubba abba naakuhweza hab̯wa kyererezi̱ kya gigi nsi.
9 Jesus respondeu:
10 Bei̱tu̱ b̯walibata i̱jolo, mwomwo akuutwa nkongi, hab̯wakubba abba atali na kyererezi̱ kikumumulukira.”
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 B̯u̱yaakamaari̱ kubaza bi̱byo bigambu yaab̯u̱ni̱a yaabaweera, “Munywani weetu̱ Laazaaru yeebbaki̱ri̱, ndi mu kugyendayo ku̱mu̱si̱si̱mu̱la.”
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Mwomwo beegeseb̯wa baamwe baakoba, “Mukama weetu̱, yaakabba yeebbaki̱ri̱ akwi̱za kubyoka.”
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Yesu̱ b̯uyaali naakubaza ha ku̱kwa kwa Laazaaru, beegeseb̯wa baamwe baateekeri̱i̱ze akubaza ha kwebbaka b̯ulo.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 Kasi mwomwo Yesu̱ yaabaatulira bbwa naakoba, “Laazaaru akwi̱ri̱.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 Kandi gya b̯utabbayo ki̱bbeeri̱ kintu kirungi aleke mwege kunzikiririzamwo. Kale nu hataati̱ tugyende cali ali.”
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Mwomwo Tomasi, yogwo gi̱beetengi̱ Di̱di̱mo, yaaweera beegeseb̯wa bei̱ra baamwe, “Natwe tugyende, twabba ni̱tu̱kwa, tu̱kwe hamwei̱ nayo.”
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Hali Yesu̱ yaadwereeri̱yo, haali harabi̱ri̱ho biro binei kuruga kiro kibaali bazi̱i̱ki̱ri̱ Laazaaru.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Kuruga hahwo Bbesani̱ya kugyenda mu rub̯uga lwa Yeru̱salemu̱ zaalingi heehi̱ nka ki̱lomi̱ta isatu.
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 Kandi b̯u̱b̯wo Bayudaaya banene baalingi bei̱zi̱ri̱ ku̱tati̱i̱rya Mali̱ta na Mali̱ya hab̯wa kufeerwa yogwo mwana waab̯u.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Mali̱ta b̯u̱yeegwi̱ri̱ nti Yesu̱ yaali naakwi̱za, yaagyenda kumutangiira mu muhanda. Bei̱tu̱ kandi yo Mali̱ya yei̱ceeri̱ mu nnyu̱mba.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Mwomwo Mali̱ta yaaweera Yesu̱, “Mukama wange, obbengehoona haha, mwana weetu̱ yaakabba atakwi̱ri̱.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Bei̱tu̱ gya nkyegi̱ri̱ na hataati̱ nti, kintu kyensei̱ kiwakasaba Ruhanga akwi̱za kukikuha.”
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mwana weenyu̱ akwi̱za kuhimbooka.”
23 Jesus disse a ela:
24 Mali̱ta yei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nkyegi̱ri̱ akwi̱za kuhimbooka ha kiro ki̱kyo kya kuhimbooka kwa mmaliira gya nsi.”
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Yesu̱ yaamuweera naakoba, “Gyagya kuhimbooka kandi b̯womi. Yogwo yensei̱ akunzikiririzamwo, nab̯walibba akwi̱ri̱ alyomeera.
25 Então Jesus declarou:
26 Kandi yogwo yensei̱ ali mwomi kandi akanzikiririzamwo tali̱kwa. We ki̱kyo okukiikiriza?”
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 Mali̱ta yei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Ee, nkukiikiriza Mukama wange; weewe Mutongoole, Mwana wa Ruhanga yogwo ei̱zi̱ri̱ mu nsi.”
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Mali̱ta b̯u̱yaakamaari̱ kubaza bi̱byo bigambu, yaagyenda yeeta Mali̱ya nyakaab̯u, yaamutwala kwantandu yaamuweera, “Mwegesa ei̱zi̱ri̱, alimukukweta.”
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Mali̱ya b̯u̱yeegwi̱ri̱ ki̱kyo yaabyoki̱ri̱ b̯wangu yaagyenda hali Yesu̱.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 (B̯u̱b̯wo Yesu̱ yaali atakabbeeri̱ kudwa mu ki̱kyo kyaru kya Bbesani̱ya, bei̱tu̱ yaali naacaali hahwo cali Mali̱ta yaamu̱rombeeri̱.)
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Bab̯wo Bayudaaya banyakubba nibali mu nnyu̱mba na Mali̱ya b̯u̱baaweeni̱ mabyokere gaamwe na mpuluka gyamwe, baamuhondera nibateekereza nti ali mu kugyenda kulirira ha kituuru.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Mali̱ya yaagyendi̱ri̱ yaadwa cali Yesu̱ yaali. Bei̱tu̱ Mali̱ya b̯u̱yaaweeni̱ Yesu̱, yaaku̱ndi̱ri̱ malu̱ yaakoba, “Mukama wange obbengehoona haha, mwana weetu̱ yaakakwa kwahi!”
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Yesu̱ b̯u̱yaaweeni̱ Mali̱ya naakulira waabu̱, na bab̯wo Bayudaaya nabo nibakulira, yaakwati̱i̱rweho hoi̱ mu mutima gwamwe, yaasaalirwa.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 Mwomwo yaab̯u̱u̱lya, “Mwamu̱zi̱i̱ki̱ri̱ hanya?”
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Yesu̱ yaalira.
35 Jesus chorou.
36 Mwomwo bab̯wo Bayudaaya baakoba, “Mu̱wone nka ku̱yaamwendyengi̱!”
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Bei̱tu̱ bamwei̱ muli bo baab̯u̱u̱li̱i̱rye nibakoba, “Yogo mudulu munyakwijulanga bantu mei̱so, yaali atakusobora kutanga Laazaaru ku̱kwa?”
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Yesu̱ b̯uyaali naacaali na b̯ujune b̯unene hoi̱, yaali̱beeti̱ yei̱za ha kituuru. Kituuru ki̱kyo bwalingi b̯wingira, kandi mu̱nwa gwa b̯wingira b̯u̱b̯wo gwali gwijale nei̱hi̱ga.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Mwomwo Yesu̱ yaaragira, “Mu̱tooleho li̱lyo i̱hi̱ga.”
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Ntakakuweere okwi̱za kuwona ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Ruhanga, waakabba na kwikiriza?”
40 Jesus respondeu:
41 Nahab̯waki̱kyo baatoori̱ho li̱lyo i̱hi̱ga. Mwomwo Yesu̱ yaalingiira hakyendi̱, yaabaza naakoba, “Bbaabba, nku̱ku̱si̱i̱ma hab̯wa ku̱nzegwa.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Nkyegi̱ri̱ nka kwonzegwa biro byensei̱, bei̱tu̱ nkubaza yatyo hab̯wa baba bantu banyeelogoleerye haha badwe ha kwikiriza nti weewe wantu̱mi̱ri̱.”
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Yesu̱ b̯u̱yaakamaari̱ kubaza bi̱byo bigambu, yaalu̱ki̱ri̱ na maani yaakoba, “Laazaaru, huluka hanzei!”
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Yogwo munyakubba akwi̱ri̱ yaahuluka hanzei, mikono na magulu gaamwe bi̱zi̱ngi̱i̱rwe mu biheru bya suuka, kandi b̯u̱syo b̯wamwe nib̯uli b̯ubbohe lu̱goye.
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Nahab̯waki̱kyo mu bab̯wo Bayudaaya banyakwi̱za kuwona Mali̱ya, banene muli bo bei̱ki̱ri̱ri̱i̱ze mu Yesu̱, b̯u̱baakaweeni̱ bi̱byo bintu bi̱yaakoori̱.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 Bei̱tu̱ bamwei̱ muli bo baagyendi̱ri̱ baaweera Bafalisaayo bi̱byo bintu bya Yesu̱ bi̱yaakoori̱.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Bahandu̱ ba balaami̱ hamwei̱ na Bafalisaayo beeta Lukuratu Lu̱handu̱ lwa Bayudaaya.
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 B̯ututaamugaane kukora b̯u̱b̯wo b̯uwoneru bantu bensei̱ baakwi̱za kumwikiririzamwo kubba Mutongoole wa Ruhanga. Hei̱nyu̱ma Baru̱u̱mi̱ bali̱i̱za ni̱batu̱ru̱mba kandi nibatwala Yeekaru neihanga lyetu̱.”
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Mwomwo omwei̱ muli bo, gi̱beetengi̱ Kayaafa, munyakubba mu̱laami̱ mu̱handu̱ ha gu̱gwo mwaka, yaabaza naakoba, “Timuli na kintu kyensei̱ ki̱mwegi̱ri̱ nywe.
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Mu̱kyegi̱ri̱ kwahi nti hakiri muntu omwei̱ akwa naakwera bantu beihanga lyetu̱, kukira ihanga lyensei̱ ku̱zi̱ka.”
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Bi̱byo bigambu bya Kayaafa bi̱yaabazi̱ri̱ atakabibaze hab̯wamwe yankei, bei̱tu̱ nka mu̱laami̱ mu̱handu̱ mu gu̱gwo mwaka yaali naakuragura nka Yesu̱ kwakwi̱za ku̱kwera ihanga lya Bayudaaya.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 Kandi b̯u̱b̯wo, Yesu̱ yaali ataku̱kwa hab̯wa li̱lyo ihanga lya Bayudaaya lisa, bei̱tu̱ na hab̯wa kuteeraniza hamwei̱ baana ba Ruhanga banyakubba basaareeni̱ mu mahanga gensei̱.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Kuruga na kiro ki̱kyo, bahandu̱ ba Bayudaaya baakoori̱ rukwe lwa kwi̱ta Yesu̱.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Nahab̯waki̱kyo Yesu̱ atakei̱re kulibatalibata hasyanu̱ mu Bayudaaya. Bei̱tu̱ kintu ki̱yaakoori̱, yeetegwi̱ri̱ yaagyenda mu kyaru kibeeta Efu̱rayi̱mu̱ kinyakubba heehi̱ neirungu; ku̱kwo hooho yei̱ceeri̱ na beegeseb̯wa baamwe.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Kasu̱mi̱ ka B̯u̱genyi̱ b̯wa Bayudaaya b̯wa Kurab̯waho kaalingi nikali heehi̱ kudwa. Bayudaaya banene baaru̱gi̱ri̱ mu bicweka bikwahukana bya B̯uyudaaya baagyenda Yeru̱salemu̱ kukora murwa gwa kunaaba, b̯u̱b̯wo b̯u̱genyi̱ b̯u̱takatandi̱ki̱ri̱.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Bab̯wo bantu bei̱ceeri̱ ni̱batoolereerya Yesu̱. Nab̯ubaalingi beecooki̱ri̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, bei̱ceeri̱ ni̱bab̯u̱u̱lyangana, “Mukuteekereza ki? Yogwo mudulu yei̱za ha b̯ub̯u b̯u̱genyi̱?”
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Bei̱tu̱ bab̯wo bahandu̱ ba balaami̱ na Bafalisaayo baalingi baragi̱i̱ri̱ bantu nti, muntu yensei̱ yaakeetegereza cali Yesu̱ ali, yogwo muntu ali na kumurangayo aleke Yesu̱ akwatwe.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.