Hebreus 11

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Hati̱ nu, kwikiririza mu Ruhanga kyokyo kiha muntu kubba na ku̱ni̱hi̱ra kwa bintu bi̱kwi̱za kubbaho, kandi kyokyo kiha muntu kunanukira byatakuwonaho.
1 A fé mostra a realidade daquilo que esperamos; ela nos dá convicção de coisas que não vemos.
2 Kwikiriza ku̱kwo, kwokwo kwaheeseerye bantu ba kadei ku̱si̱i̱mwa Ruhanga.
2 Pela fé, pessoas em tempos passados obtiveram aprovação.
3 Hab̯wa kwikiririza mu Ruhanga, twatu̱ngi̱ri̱ kwetegereza nti, nsi gigi gyensei̱ gyahangi̱i̱rwe hab̯wa kigambu kya Ruhanga. Nahab̯waki̱kyo, bikuwonwaho byahangi̱i̱rwe kuruga mu bintu bitakuwonwaho.
3 Pela fé, entendemos que todo o universo foi formado pela palavra de Deus; assim, o que se vê originou-se daquilo que não se vê.
4 Hab̯wa kwikiriza kwamwe Abberi̱ yaahongi̱ri̱ kyonzira kinyakusembwa mu mei̱so ga Ruhanga, kukira kya Kai̱ni̱ ki̱yaahongi̱ri̱. Nahab̯waki̱kyo, kyokyo yaasembeerwe kandi yaabalwa kubba naaku̱si̱i̱mwa mu mei̱so ga Ruhanga; ki̱kyo kintu Ruhanga yaaki̱koori̱ hab̯wa ku̱doosereerya bi̱byo bi̱yaamu̱hongeeri̱. Kandi yo Abberi̱, kakibbe nti yaakwi̱ri̱, bei̱tu̱ hab̯wa kwikiririza mu Ruhanga, na deeru lili bintu bi̱yaakoori̱ bi̱cakatwegesya mbe.
4 Pela fé, Abel apresentou a Deus um sacrifício superior ao de Caim. Com isso, mostrou que era um homem justo, e Deus aprovou suas ofertas. Embora há muito esteja morto, ainda fala por meio de seu exemplo.
5 Hab̯wa kwikiriza, Enoka yaatembi̱ri̱ mwiguru atarabi̱ri̱ mu ku̱kwa; kandi atakei̱re kuzooka hab̯wakubba Ruhanga yooyo yaamu̱tweri̱. Bei̱tu̱ b̯uyaali atakatembi̱ri̱ mwiguru, yaabandi̱i̱ze ku̱si̱i̱mwa Ruhanga nka ku̱kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe.
5 Pela fé, Enoque foi levado para o céu sem ver a morte; “ele desapareceu porque Deus o levou para junto de si”. Porque, antes de ser levado, ele era conhecido por agradar a Deus.
6 Yogwo yensei̱ atabba na kwikiriza, tasobora ku̱si̱i̱mwa Ruhanga. Hab̯wakubba, yogwo yensei̱ akuramya Ruhanga akusemeera kubba naakumwikiririzamwo, kandi naakwikiriza nka kweicalaho kandi nka kwaha mpeera bab̯wo bamu̱toolya mu mananu.
6 Sem fé é impossível agradar a Deus. Quem deseja se aproximar de Deus deve crer que ele existe e que recompensa aqueles que o buscam.
7 Hab̯wa kwikiriza, Nu̱ha yei̱ki̱ri̱i̱ze kuhab̯urwa kwa Ruhanga, Ruhanga yaamwolokya bintu bi̱kwi̱za kubbaho mu biro bya mei̱so, yaakora b̯wati̱ b̯ukooto kujuna nnyu̱mba gyamwe. Hab̯wa kwikiriza kwamwe, yaasi̱ngi̱si̱i̱rye nsi musangu, hei̱nyu̱ma yaatunga b̯u̱syanu̱ b̯u̱b̯wo b̯uleetwa kwikiririza mu Ruhanga.
7 Pela fé, Noé construiu uma grande embarcação para salvar sua família do dilúvio. Ele obedeceu a Deus, que o advertiu a respeito de coisas que nunca haviam acontecido. Pela fé, condenou o resto do mundo e recebeu a justiça que vem por meio da fé.
8 Hab̯wa kwikiriza, I̱bbu̱rahi̱mu̱ yeegwi̱ri̱ Ruhanga b̯u̱yaamweti̱ri̱ kuruga kwamwab̯u, yaamuragira kugyenda mu nsi gi̱gyo giyaali naakugyenda kumuha. Yaabyokeerye lugyendu atakwega cali haakugyenda.
8 Pela fé, Abraão obedeceu quando foi chamado para ir à outra terra que ele receberia como herança. Ele partiu sem saber para onde ia.
9 Hab̯wa kwikiriza kuyaalingi nakwo, yei̱ceeri̱ mu gi̱gyo nsi gya Ruhanga gi̱yaamu̱ragani̱si̱i̱rye naali nka munyamahanga; yaalaalengi̱ mu heema nkʼI̱saka na Yakobbo ku̱baakoori̱. Bensei̱ hamwei̱ nʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ kwokwo baagweteerwe bya Ruhanga bi̱yaaragani̱si̱i̱rye.
9 E, mesmo quando chegou à terra que lhe havia sido prometida, viveu ali pela fé, pois era como estrangeiro, morando em tendas. Assim também fizeram Isaque e Jacó, que herdaram a mesma promessa.
10 Kubba lu̱lwo rub̯uga luwa mi̱si̱nge mitatiro, lu̱nyaku̱bi̱mbwa kandi lunyakukorwa kurungi Ruhanga, lwolwo luyaalingi ali̱ndi̱ri̱i̱ri̱.
10 Abraão esperava confiantemente pela cidade de alicerces eternos, planejada e construída por Deus.
11 Hab̯wa kwikiriza, Saara yaasoboori̱ kwemeta nda, nab̯uyaabba yaali mu̱handu̱ yaakali̱i̱rye myaka mya kubyala. Ki̱kyo kyasoboki̱ri̱ hab̯wakubba, i̱baawe I̱bbu̱rahi̱mu̱ yei̱ki̱ri̱ri̱i̱ze mu yogwo Ruhanga mwesigwa mu̱nyaku̱mu̱ragani̱sya yogwo mwana.
11 Pela fé, até mesmo Sara, embora estéril e idosa, pôde ter um filho. Ela creu que Deus era fiel para cumprir sua promessa.
12 Nahab̯waki̱kyo, kuruga mu yogwo mudulu omwei̱ I̱bbu̱rahi̱mu̱, munyakubba atali na maani gaakubyala, haaru̱gi̱ri̱mwo bantu banene hoi̱ bakwijanjana nzota za mu mwanya, kandi bali nka musinyi gutabalwa gwa ha mutanda.
12 E, assim, uma nação inteira veio desse homem velho e sem vigor, uma nação numerosa como as estrelas do céu e incontável como a areia da praia.
13 Bab̯wo bantu bensei̱ badoori̱ ha ku̱kwa batakatu̱ngi̱ri̱ bya Ruhanga bi̱yaabaragani̱si̱i̱rye, bei̱tu̱ baali na kwikiriza mu mi̱myo miragu nka bantu bamaari̱ kuwona bya hadei na kubitaho bihika. Kandi baali beegi̱ri̱ nka kubali banyamahanga banyakubba bahambeeri̱ mu nsi gindi.
13 Todos eles morreram na fé e, embora não tenham recebido todas as coisas que lhes foram prometidas, as avistaram de longe e de bom grado as aceitaram. Reconheceram que eram estrangeiros e peregrinos neste mundo.
14 Kinkukoba kyokyo nti, bantu beegi̱ri̱ nka kubali banyamahanga, bakyolokya mu̱ku̱toolya kicweka kibeeta kya kwamwab̯u bo.
14 Evidentemente, quem fala desse modo espera ter sua própria pátria.
15 Kababbe baali bantu bakuteekerereza mu nsi gi̱baaru̱gi̱ri̱mwo, baali nibasobora ku̱ku̱bayo.
15 Se quisessem, poderiam ter voltado à terra de onde saíram,
16 Mu kiikaru kya kwendya nsi gi̱baaru̱gi̱ri̱mwo, beegombi̱ri̱ nsi gikukirayo, lyolyo iguru. Kyokyo, Ruhanga atakwatirwa nsoni̱ kwetwa Ruhanga waab̯u, hab̯wakubba yooyo yaabatekani̱ri̱i̱ze lu̱lwo rub̯uga.
16 mas buscavam uma pátria superior, um lar celestial. Por isso Deus não se envergonha de ser chamado o Deus deles, pois lhes preparou uma cidade.
17 Hab̯wa kwikiriza kwʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ kuyaalingi nakwo, Ruhanga b̯u̱yaamu̱lengi̱ri̱, yaali yeeheeri̱yo kuhonga I̱saka. Kandi b̯u̱b̯wo, I̱bbu̱rahi̱mu̱ yooyo wa Ruhanga giyaali aheeri̱ ndagaanu; kandi de, yooyo munyakubba naakwendya kuhonga mwana waamwe nyaki̱mwei̱.
17 Pela fé, Abraão, ao ser posto à prova, ofereceu Isaque como sacrifício. Abraão, que havia recebido as promessas, estava disposto a sacrificar seu único filho,
18 Kandi, yogwo mwana yooyo munyakubazwaho mu Binyakuhandiikwa: “Muli I̱saka, hooho haliruga bab̯wo balibalwa kubba baana baamu.”
18 embora Deus lhe tivesse dito: “Isaque é o filho de quem depende sua descendência”.
19 I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaateekeri̱i̱ze mu mutima gwamwe nti, Ruhanga wa maani, yaabba naakusobora kuhimboola baku̱u̱, akwi̱za na kuhimboola I̱saka; kandi kyokyo Ruhanga yei̱ri̱ri̱i̱rye I̱bbu̱rahi̱mu̱ mwana waamwe, nka muntu ahi̱mbooki̱ri̱ kuruga mu baku̱u̱.
19 Concluiu que, se Isaque morresse, Deus tinha poder para trazê-lo de volta à vida. E, em certo sentido, recebeu seu filho de volta dos mortos.
20 Hab̯wa kwikiriza, I̱saka yaasabi̱i̱ri̱ Yakobbo nʼEsau̱ mi̱gi̱sa, ha bintu binyakubba nibikugyenda kubabbaho.
20 Pela fé, Isaque prometeu bênçãos para o futuro de seus filhos, Jacó e Esaú.
21 Kandi hab̯wa kwikiriza, Yakobbo b̯uyaali naali heehi̱ ku̱kwa, yei̱nami̱ri̱ ha mubbeere gwamwe yaasabira baana bensei̱ ba Yozefu̱ mu̱gi̱sa. Ki̱kyo yaaki̱koori̱ naaku̱ramya Ruhanga.
21 Pela fé, Jacó, prestes a morrer, abençoou cada um dos filhos de José e se curvou para adorar, apoiado em seu cajado.
22 Hab̯wa kwikiriza, Yozefu̱ b̯uyaali naali heehi̱ ku̱kwa, yaabazi̱ri̱ ku Bei̱saleeri̱, nka kubaliruga mu nsi gya Mi̱si̱ri̱; yaabaragira nka kubalizikiramwo maku̱ha gaamwe.
22 Pela fé, José, no fim da vida, declarou com toda a confiança que os israelitas deixariam o Egito e deu ordens para que cuidassem de seus ossos.
23 Hab̯wa kwikiriza, Mu̱sa b̯u̱baamu̱byeri̱, babyeru̱ baamwe baamu̱bi̱si̱ri̱ kumala myeri̱ misatu. Hab̯wa kuwona mwana naali murungi, batakati̱i̱ne kiragiro kya mukama wa Mi̱si̱ri̱.
23 Pela fé, os pais de Moisés o esconderam por três meses tão logo ele nasceu, pois viram que a criança era linda e não tiveram medo de desobedecer ao decreto do rei.
24 Hab̯wa kwikiriza, Mu̱sa b̯u̱yaahandi̱ri̱, yaaswi̱ri̱ kwetwa mu̱tabani̱ wa muhara wa mukama;
24 Pela fé, Moisés, já adulto, recusou ser chamado filho da filha do faraó,
25 yaacwamwo kuwonawona hamwei̱ na bantu ba Ruhanga, kukira kwicala mu kusemererwa kwa kibii hab̯wa kasu̱mi̱ kadooli̱.
25 preferindo ser maltratado junto com o povo de Deus a aproveitar os prazeres transitórios do pecado.
26 Yaaweeni̱ nikili kintu kya muhendu ku̱lu̱mwa hab̯wa Ku̱ri̱si̱to kukira kudya b̯u̱gu̱u̱da b̯wensei̱ b̯wa Mi̱si̱ri̱. Hab̯wakubba yaali ateeri̱ mutima gwamwe hali bi̱byo byalitunga mu biro bya mu mei̱so.
26 Considerou melhor sofrer por causa do Cristo do que possuir os tesouros do Egito, pois tinha em vista sua grande recompensa.
27 Hab̯wa kwikiriza, yaaru̱gi̱ri̱ Mi̱si̱ri̱ ataku̱ti̱i̱na ki̱ni̱ga kya yogwo mukama; hab̯wakubba yaali ateeri̱ mutima gwamwe hali yogwo Ruhanga atawonwa.
27 Pela fé, saiu do Egito sem medo da ira do rei e prosseguiu sem vacilar, como quem vê aquele que é invisível.
28 Hab̯wa kwikiriza, yaateeri̱ho B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho, yaaragira Bei̱saleeri̱ baasi̱i̱ge ibbanga ha milyangu myab̯u, aleke mu̱zi̱kya baana bazi̱gei̱zo atakora kubiibi Bei̱saleeri̱.
28 Pela fé, ordenou que o povo de Israel celebrasse a Páscoa e aspergisse com sangue os batentes das portas, para que o anjo da morte não matasse seus filhos mais velhos.
29 Hab̯wa kwikiriza, Bei̱saleeri̱ bambu̱ki̱ri̱ i̱taka libeeta Lyengu̱ nka bantu bakulibata hanzei hatatiro; bei̱tu̱ Banyami̱si̱ri̱ b̯u̱baagereeryeho kwambuka nka bo, meezi̱ gaabei̱ti̱ri̱.
29 Pela fé, o povo de Israel atravessou o mar Vermelho, como se estivesse em terra seca. Quando os egípcios tentaram segui-los, morreram todos afogados.
30 Hab̯wa kwikiriza, bi̱si̱i̱ka bya lugo lwa rub̯uga lubeeta Yeri̱ko byagwi̱ri̱ hei̱nyu̱ma gya kugotwa Bei̱saleeri̱ kumala biro musanju.
30 Pela fé, o povo marchou ao redor de Jericó durante sete dias, e suas muralhas caíram.
31 Hab̯wa kwikiriza, mu̱kali̱ malaaya gi̱beetengi̱ Rahabbu̱ yaakeni̱ri̱ ku̱kwa mu kifubiro ki̱nyakwi̱zi̱ra bajeemu̱ ba mu lu̱lwo rub̯uga, hab̯wakubba yaaku̱ni̱i̱ri̱ ntati̱ zi̱nyakwi̱za kutata lu̱lwo rub̯uga.
31 Pela fé, a prostituta Raabe não foi morta com os habitantes de sua cidade que se recusaram a obedecer, pois ela acolheu em paz os espiões.
32 Kale nu hataati̱, naani yogwo gi̱ntakabazi̱ri̱ho? Tindi na b̯wi̱re b̯wa kubazaho Gi̱dyoni̱, Balaki̱, Samu̱sooni̱, Yefu̱ta, Dau̱di̱, Samwi̱ri̱ na baragu̱ri̱ bandi.
32 Quanto mais preciso dizer? Levaria muito tempo para falar sobre a fé que Gideão, Baraque, Sansão, Jefté, Davi, Samuel e os profetas tiveram.
33 Bab̯wo boobo banyaku̱si̱ngu̱ra b̯ukama batali bamwei̱ hab̯wa kwikiririza mu Ruhanga, baakora bintu bi̱doori̱ kyokyo baatu̱ngi̱i̱ri̱ mi̱gi̱sa mya Ruhanga mi̱yaabaragani̱si̱i̱rye, baabbumba minwa mya ntali,
33 Pela fé, eles conquistaram reinos, governaram com justiça e receberam promessas. Fecharam a boca de leões,
34 baalu̱mya mworo gu̱kwedembera-b̯wedemberi̱, baahona mpirima giwa b̯wogi. Bamwei̱ mu bab̯wo baali baceke, Ruhanga yaabaha maani, baafooka ba mitima mitatiro mu b̯ulemu, baabinga mahe ga banyamahanga.
34 apagaram chamas de fogo e escaparam de morrer pela espada. Sua fraqueza foi transformada em força. Tornaram-se poderosos na batalha e fizeram fugir exércitos inteiros.
35 Bakali̱ banyakubba bafeereerwe bantu baab̯u, bantu baab̯u bab̯wo baahi̱mbooki̱ri̱ kuruga mu baku̱u̱. Bamwei̱ baabawonawoneseerye, bei̱tu̱ baasuula kwegaana Ruhanga, aleke hei̱nyu̱ma gya kwi̱twa banyanzigwa, bahimbooka beigire mwiguru.
35 Mulheres receberam de volta seus queridos que haviam morrido. Outros, porém, foram torturados, recusando-se a ser libertos, e depositaram sua esperança na ressurreição para uma vida melhor.
36 Kandi bamwei̱, babakoori̱ bintu bya kubaswaza, babakuuta njuuju, hamwei̱ na kubbohwa njegere, babata mu nkomo.
36 Alguns foram alvo de zombaria e açoites, e outros, acorrentados em prisões.
37 Bamwei̱ baaku̱u̱ti̱i̱rwe mahi̱ga, babasalamwo na mi̱su̱meeni̱ habiri, baabei̱ta na mpirima; baagyendengi̱ balweri̱ bikuta bya ntaama na bya mbu̱li̱, baalingi batali na b̯ulaalu, baawonaweeni̱, bakorwa kubiibi.
37 Alguns morreram apedrejados, outros foram serrados ao meio, e outros ainda, mortos à espada. Alguns andavam vestidos com peles de ovelhas e cabras, necessitados, afligidos e maltratados.
38 Badoori̱ nsi kubasuula, beicala nibazengeera mu bisaka na mu nsahu; nibalaalanga mu b̯wingira na mu bi̱i̱na mwa kwebi̱sa.
38 Este mundo não era digno deles. Vagaram por desertos e montes, escondendo-se em cavernas e buracos na terra.
39 Bab̯wo bantu bensei̱ Ruhanga kaabbe yaabasi̱i̱mi̱ri̱ hab̯wa kwikiriza kwab̯u, bei̱tu̱ batakatunge bi̱yaabaragani̱si̱i̱rye.
39 Todos eles obtiveram aprovação por causa de sua fé; no entanto, nenhum deles recebeu tudo que havia sido prometido.
40 Hab̯wakubba, twensei̱ Ruhanga yaatu̱tekani̱ri̱i̱ze birungi bikukirayo, hamwei̱ nabo, aleke twensei̱ hamwei̱ nabo tunaabe bibii byetu̱, tubbe ki̱kyo kya Ruhanga kyakwendya tubbe.
40 Pois Deus tinha algo melhor preparado para nós, de modo que, sem nós, eles não chegassem à perfeição.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.