Atos 10

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mu rub̯uga lwetwa Kai̱saali̱ya, haalingimwo mudulu gi̱beetengi̱ Koroneeri̱. Yogwo mudulu, yaali mu̱handu̱ wa baamahe ki̱ku̱mi̱, babeetengi̱ banyamahe banyakuruga mwihanga lyʼItaliya.
1 Na cidade de Cesareia havia um homem chamado Cornélio, que era comandante de um batalhão romano chamado “Batalhão Italiano”.
2 Yo hamwei̱ na bantu ba mu̱gi̱ gwamwe gwensei̱, baali bantu banyakwekambanga hoi̱ ku̱ramya Ruhanga na kuhondera biragiro byamwe. Kandi, yaali mudulu mwenda, munyakusagikanga Bayudaaya banaku; kandi, munyakusabanga hoi̱ Ruhanga.
2 Ele era um homem religioso; ele e todas as pessoas da sua casa adoravam a Deus. Cornélio ajudava muito os judeus pobres e orava sempre a Deus.
3 Kiro ki̱mwei̱ ha saaha nka mwenda za joojolo, yaawonekeerwe. Mu kuwonekerwa ku̱kwo, yaaweeni̱ yeehweza kurungi malayika wa Ruhanga, naakwingira mu nnyu̱mba yo giyaalingimwo, kandi naakumweta ibaralye, naakoba, “Koroneeri̱!”
3 Um dia, ali pelas três horas da tarde , Cornélio teve uma visão. Ele viu claramente um anjo de Deus, que chegou perto dele e disse: — Cornélio!
4 Mu b̯u̱ti̱i̱ni̱ b̯unene b̯unyakumukwata, Koroneeri̱ yaali̱ngi̱ri̱i̱ri̱ yogwo malayika hitihiti, kandi yaamu̱b̯u̱u̱lya, “Okukoba ki, mukama wange?”
4 Ele ficou olhando para o anjo e, com muito medo, perguntou: — O que é, senhor? O anjo respondeu: — Deus aceitou as suas orações e a ajuda que você tem dado aos pobres e ele não esqueceu você.
5 Hati̱ nu, tuma badulu bagyende mu rub̯uga lwetwa Yopa, bakuleetere mudulu gibeeta Si̱mooni̱ Peeteru,
5 Agora mande alguns homens até a cidade de Jope para buscarem o homem chamado Simão Pedro.
6 munyakub̯unga wu Si̱mooni̱ mu̱hali̱ wa bikuta, agira nnyu̱mba ku mutanda.”
6 Ele está hospedado na casa de outro Simão, um curtidor de couros que mora na beira do mar.
7 Malayika b̯u̱yaamaari̱ kumuweera bi̱byo bigambu, yaagyenda. Koroneeri̱ yaasi̱geeri̱ yeeta baheereza baamwe babiri, hamwei̱ na musurukali waamwe omwei̱ munyakuramyanga Ruhanga mu bab̯wo basurukali baamwe,
7 Quando o anjo foi embora, Cornélio imediatamente chamou dois empregados e um soldado que estava a seu serviço e que era um homem religioso.
8 yaabasoboora bintu byenseenya bya malayika biyaali amu̱weereeri̱. B̯u̱yaamaari̱ ku̱bi̱basoboora, yaabatuma bagyende Yopa, bei̱re na Si̱mooni̱ Peeteru.
8 Cornélio contou a eles tudo o que havia acontecido e mandou que fossem a Jope.
9 Kiro kinyakuhonderaho, saaha nka mukaaga za mwinsi, bakwenda ba Koroneeri̱ bayaali atu̱mi̱ri̱ baali nibali heehi̱ kudwa mu rub̯uga lwa Yopa. Peeteru yaatembi̱ri̱ ha kasolya ka nnyu̱mba kusaba|alt="Peter went up on the roof to pray" src="WA03962b.tif" size="col" loc="Bikorwa 10:9-13" copy="Illustration by Wade Graham" ref="Bikorwa 10:9" Mu b̯wi̱re b̯wob̯wo, Peeteru yaatembi̱ri̱ ha kasolya ka nnyu̱mba, kanyakubba kabbaabbatalu, yaagyenda kusaba.
9 No dia seguinte, ao meio-dia, Pedro subiu ao terraço para orar. Enquanto isso, os homens vinham pelo caminho, já perto de Jope.
10 Mu kei̱re kakwo, nzala gyamu̱di̱i̱ri̱, yeezegwa naakwendya kintu kya kudya. Bantu b̯ubaali nibacaamuteekaniriza bidyo, yaawonekerwa.
10 Pedro ficou com fome e quis comer alguma coisa. Enquanto o almoço estava sendo feito, ele teve uma visão.
11 Mu kuwonekerwa kwamwe ku̱kwo kunyakuruga hali Ruhanga, yaaweeni̱ iguru nilili likingule; kandi de, yaawona kintu kikuhwana suuka gikooto ni̱ki̱ku̱si̱ri̱mu̱ka hansi, bakweti̱ nsonda zaakyo inei.
11 Viu o céu aberto e uma coisa parecida com um grande lençol amarrado pelas quatro pontas, que descia até o chão.
12 Mu ki̱kyo kintu haalingimwo bisolo bya b̯uli ngeru; haalingimwo na bisolo byesiikiira, hamwei̱ na bi̱nyoni̱ bya mu mwanya.
12 Dentro daquilo havia todos os tipos de animais de quatro patas, de animais que se arrastam pelo chão e de aves.
13 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, yeegwi̱ri̱ iraka lya Ruhanga nilimuweera, “Peeteru, byoka, oi̱te odye!”
13 Então Pedro ouviu uma voz, que dizia:
14 Peeteru yei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Kwahi, Mukama wange! Ku̱si̱gi̱ki̱ra mu biragiro byetu̱ bya Kiyudaaya, gya ncaalingi kudya kintu kyenseenya kya muzizo; kandi, tinkadyanga kintu kyensei̱, kitali ki̱syanu̱.”
14 Pedro respondeu: — De jeito nenhum, Senhor! Eu nunca comi nenhuma coisa que a
15 Yeegwi̱ri̱ iraka nilimuweera murundi gwakabiri, “Kintu kyenseenya kya Ruhanga kyasyani̱i̱rye akakyeta kirungi, otalikitwalanga kubba kya muzizo kukidya.”
15 A voz falou de novo com ele:
16 Iraka lya Ruhanga lyabazi̱ri̱ nayo mirundi misatu, kasi mwomwo ki̱kyo kintu kikuhwana suuka, nahab̯wi̱re b̯wob̯wo kyaku̱bayo mwiguru.
16 Isso aconteceu três vezes. Em seguida a coisa que parecia um lençol foi levada de volta para o céu.
17 Peeteru b̯uyaali naacaali hahwo, naaku̱toolereerya makuru ga kuwonekerwa ku̱kwo, badulu ba Koroneeri̱ bayaalingi amu̱tu̱mi̱i̱ri̱ baadwa ku nnyu̱mba gya Si̱mooni̱, mu̱hali̱ wa bikuta, beemeera mwirembu.
17 Pedro começou a perguntar a si mesmo o que aquela visão queria dizer. E naquele momento os homens que Cornélio havia mandado já tinham se informado sobre onde ficava a casa de Simão e estavam na porta.
18 Badulu bab̯wo beerangi̱ri̱, kandi baab̯u̱u̱lya, “Haha, hooho mudulu gibakweta Si̱mooni̱ Peeteru, akwicalanga?”
18 Eles chamaram alguém da casa e perguntaram: — Por acaso um homem chamado Simão Pedro está hospedado aqui?
19 Peeteru b̯uyaali naacakateekereza ha makuru ga kuwonekerwa ku̱kwo, Mwozo Mu̱syanu̱ yaamuweera, “Si̱mooni̱, badulu basatu, bali mu ku̱ku̱toolya.
19 Pedro ainda estava pensando na visão, quando o Espírito Santo disse: — Escute! Estão aí três homens procurando você.
20 Si̱ri̱mu̱ka, ogyende nabo, otabati̱i̱na, nab̯ubaabba nibali Banyamahanga, hab̯wakubba gyagya mbaheeri̱ kwi̱za hali we.”
20 Agora apronte-se, desça e vá com eles. Vá tranquilo porque fui eu que mandei que eles viessem aqui.
21 Peeteru yaasi̱ri̱mu̱ki̱ri̱, yaadwa hali badulu bab̯wo, yaabaweera, “Muntu gimukutoolya, ali gyagya. Mumbwere, nsonga ki, gi̱baheeri̱ kwi̱za?”
21 Então Pedro desceu e disse aos homens: — Eu sou a pessoa que vocês estão procurando. Por que vieram aqui?
22 Bo baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Koroneeri̱, mu̱handu̱ wa mahe, yooyo atu̱tu̱mi̱ri̱ hali we. Yogwo mudulu, abba mudulu murungi, aramya Ruhanga, kandi de, Bayudaaya benseenya, bamutamwona hoi̱ ki̱ti̱i̱ni̱sa. Malayika wa Ruhanga yaamu̱wonekeeri̱ yaamuweera akwetesye ogyende kwamwamwe, aleke asobore kwegwa bigambu biwaamuweera.”
22 Eles responderam: — Nós fomos mandados pelo comandante Cornélio. Ele é um homem bom,
23 Peeteru yei̱ki̱ri̱i̱ze kugyenda Kai̱saali̱ya, yaabatwala hayei̱calengi̱, yaabasaba balaaleyo, yaabalaalya.
23 Então Pedro convidou os homens para entrarem, e os hospedou ali naquela noite. No dia seguinte Pedro se aprontou e foi com eles, e alguns irmãos que moravam em Jope também foram.
24 Kiro kinyakuhonderaho, Peeteru na bei̱ra, baadoori̱ mu rub̯uga lwa Kai̱saali̱ya. Baagi̱i̱rye Koroneeri̱ acooki̱ri̱ beiju baamwe, hamwei̱ na banywani baamwe mu nnyu̱mba gyamwe bensei̱ hamwei̱, bali̱ndi̱ri̱i̱ri̱ Peeteru.
24 No outro dia chegaram à cidade de Cesareia. Cornélio e os parentes e amigos mais íntimos que ele tinha convidado já estavam esperando Pedro.
25 Peeteru b̯uyaali naakugyenda kwingira mu nnyu̱mba gya Koroneeri̱, Koroneeri̱ yaahuluka kumutangiira. B̯u̱yaadoori̱ hali Peeteru, yaaku̱nda malu̱, yaamu̱ramya.
25 Quando Pedro ia entrando, Cornélio veio ao seu encontro, ajoelhou-se e curvou a cabeça diante dele.
26 Bei̱tu̱ Peeteru yaamu̱kweti̱ yaamu̱byokya, yaamuweera, “Weemeera leka kundamya; nagya, ndi muntu nka we.”
26 Mas Pedro fez com que ele se levantasse e disse: — Fique de pé, pois eu sou apenas um homem como você.
27 Peeteru yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kubaza na Koroneeri̱ nibakwingira mu nnyu̱mba gya Koroneeri̱. B̯u̱baadoori̱ mu nnyu̱mba, Peeteru yaagi̱i̱rye bantu banene, beecooki̱ri̱.
27 Enquanto conversava com Cornélio, Pedro entrou na casa e encontrou muita gente reunida ali.
28 B̯u̱yaaweeni̱ bab̯wo bantu, kandi yeetegeri̱i̱ze makuru ga kwolekwa ku̱yaatu̱ngi̱ri̱, yaabaweera, “Nywe nywankei mu̱kyegi̱ri̱ kurungi nti, biragiro byetu̱ twe Bayudaaya, bitwikiriza kwahi kub̯ungira, rundi kweju̱u̱bya na Banyamahanga. Kyonkei, Ruhanga anzolokeerye nti, nkusemeera kwahi kutwala muntu yenseenya kubba mubiibi, rundi akyeneerwe, yo Ruhanga naali amu̱syani̱i̱rye.
28 Então disse a todos: — Vocês sabem muito bem que a religião dos judeus não permite que eles façam amizade com não judeus ou entrem nas casas deles. Mas Deus me mostrou que eu não devo chamar ninguém de impuro ou de sujo.
29 Kyokyo mukuwona nti, b̯u̱mwantu̱mi̱si̱i̱rye, nzi̱ri̱ haha muli nywe Banyamahanga, ntabanzi̱ri̱ kusuula. Hooho nku̱bab̯u̱u̱li̱i̱rya, nsonga ki, ginyakubaha ku̱ntu̱mi̱sya?”
29 Por isso, quando vocês me chamaram, eu vim de boa vontade. Agora quero saber por que foi que vocês mandaram me chamar.
30 Mwomwo Koroneeri̱ yaakoba, “Biro nka binei i̱nyu̱maho, ha saaha nka zoozi mwenda za mwinsi, nyaali mu nnyu̱mba gyange ninkusaba. Nahab̯wi̱re b̯wob̯wo, mudulu munyakubba alweri̱ ngoye zikumeremeca, yaamaari̱ geemeera mu mei̱so gange,
30 Cornélio respondeu: — Três dias atrás, às três horas da tarde, eu estava orando aqui em casa. De repente, um homem vestido com roupas brancas apareceu na minha frente
31 yaakoba, ‘Koroneeri̱! Ruhanga yeegwi̱ri̱ kusaba kwamu, kandi yaawona nka kwojuna bantu banaku.
31 e disse: “Cornélio, Deus ouviu as suas orações e lembrou do que você tem feito para ajudar os pobres.
32 Tuma bantu bagyende mu rub̯uga lwetwa Yopa, bakuleetere mudulu gibeeta Si̱mooni̱ Peeteru. Yogwo mudulu yaab̯u̱ngi̱ri̱ wu Si̱mooni̱ mu̱hali̱ wa bikuta; kandi, eicala na nnyu̱mba ku mutanda.’
32 Mande alguém até Jope a fim de buscar Simão, que também é chamado de Pedro. Ele está hospedado na casa de Simão, o curtidor, que mora na beira do mar.”
33 Ki̱kyo kyokyo kinyakumpa ku̱ku̱tu̱mi̱sya nahab̯wi̱re b̯wob̯wo naweedede waabba murungi, wei̱za. Hataati̱ twenseenya haha, tuli mu mei̱so ga Ruhanga; tu̱li̱ndi̱ri̱i̱ri̱ kwegwa bigambu byenseenya bya Mukama byaku̱ragi̱i̱ri̱ otuweere.”
33 Então eu mandei chamar você logo, e você fez muito bem em vir. Agora estamos todos reunidos aqui na presença de Deus, prontos para ouvir o que o Senhor mandou você dizer.
34 Peeteru yaatandi̱ki̱ri̱ kwegesya naakoba, “Hataati̱ nki̱weeni̱ nka kugali mananu nti, Ruhanga bantu benseenya abatwala kubba kyokyo ki̱mwei̱, atakubasoroora.
34 Então Pedro começou a falar. Ele disse: — Agora eu sei que, de fato, Deus trata a todos de modo igual,
35 Kandi de nki̱weeni̱ nti, yo atangiira bantu benseenya bamwegwa ni̱badoosereerya biragiro byamwe, atakusoroora.
35 pois ele aceita todos os que o temem e fazem o que é direito, seja qual for a sua raça.
36 Mwegi̱ri̱ makuru ga Ruhanga gayaatu̱tu̱mi̱i̱ri̱ twe bantu Bei̱saleeri̱, gakubaza ha b̯u̱si̱nge b̯wa muntu b̯watunga kuruga hali Ruhanga, b̯wabba ei̱ki̱ri̱ri̱i̱ze mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to Mukama wa bantu bensei̱.
36 Vocês conhecem a mensagem que Deus mandou ao povo de Israel, anunciando a boa notícia de paz por meio de Jesus Cristo, que é o Senhor de todos.
37 Kandi de, mwegi̱ri̱ bintu binyakubbaho mu B̯uyudaaya gyensei̱, kurugira ki̱mwei̱ Galilaaya, ha Yohaana yaatebeerye bigambu bya kubabatiza.
37 Vocês sabem o que aconteceu em toda a terra de Israel, começando na Galileia, depois que João pregou a sua mensagem a respeito do batismo.
38 Mwegi̱ri̱ Ruhanga nka ku̱yaakomi̱ri̱ Yesu̱ Mu̱nazareeti̱, yaamuha Mwozo Mu̱syanu̱ hamwenya na b̯u̱sobozi̱. Kandi de, mu̱kyegi̱ri̱ Ruhanga nka ku̱yaasoboresyengi̱ Yesu̱ kugyenda mu biikaru byenseenya naakora bintu birungi kandi naahoni̱a bantu benseenya ba munyanzigwa, Sitaani bayaagadyengi̱ na nseeri̱.
38 Sabem também como Deus derramou o Espírito Santo sobre Jesus de Nazaré e lhe deu poder. Jesus andou por toda parte fazendo o bem e curando todos os que eram dominados pelo Diabo, porque Deus estava com ele.
39 “Twe tuli bakei̱so ba bi̱byo bintu bi̱yeegeseerye na byamahanu bi̱yaakoleeri̱ mu rub̯uga lwa Yeru̱salemu̱, na mu bicweka bindi bya B̯uyudaaya. Yesu̱ yogwo baamu̱bbani̱ki̱ri̱ ku musaali gubeeta musalaba, baamwi̱ta;
39 Nós somos testemunhas de tudo o que ele fez na terra de Israel, inclusive em Jerusalém. E depois o mataram, pregando-o numa cruz.
40 bei̱tu̱, Ruhanga yaamu̱hi̱mboori̱ hei̱nyu̱ma gya biro bisatu, yaamu̱soboresya kuwonwa, mwa ku̱gu̱mya nka kwahi̱mbooki̱ri̱.
40 Pedro continuou: — Porém Deus ressuscitou Jesus no terceiro dia e também fez com que ele aparecesse a nós.
41 Bantu benseenya batakamuwone. Banyakumuwona, baali bakei̱so ba Ruhanga bayaali akomi̱ri̱ karei. Twetwe bakei̱so bab̯wo, twe banyakudya na Yesu̱, kandi twanywa nayo amaari̱ kuhimbooka kuruga mu baku̱u̱.
41 Ele não foi visto por todo o povo, mas somente por nós, que somos as testemunhas que Deus já havia escolhido. Nós comemos e bebemos com ele depois que Deus o ressuscitou.
42 Yesu̱ yogwo yaatu̱ragi̱i̱ri̱ ku̱tebeerya bantu Makuru Garungi na kuha b̯u̱kei̱so nti, yooyo wa Ruhanga gi̱yaakomi̱ri̱ kubba mu̱sali̱ wa misangu mya bantu boomi na mya baku̱u̱, ha kiro kya kumaliira.
42 Jesus nos mandou anunciar o evangelho ao povo e testemunhar que ele foi posto por Deus como Juiz dos vivos e dos mortos.
43 Kandi, yooyo wa baragu̱ri̱ ba Ruhanga bensei̱ gi̱baabazengi̱ho nibakoba nti bantu benseenya bakumwikiririzamwo, alibaganyira bibii byab̯u hab̯wa b̯u̱sobozi̱ b̯weibara lyamwe.”
43 Todos os profetas falaram a respeito de Jesus, dizendo que os que creem nele recebem, por meio dele, o perdão dos pecados.
44 Peeteru b̯uyaali naakyabaza bi̱byo bigambu, Mwozo Mu̱syanu̱ yaasi̱ri̱mu̱ki̱ri̱ hali bab̯wo bantu bensei̱ banyakubba ni̱baku̱mwetegeerya.
44 Quando Pedro ainda estava falando, o Espírito Santo desceu sobre todos os que estavam ouvindo a mensagem.
45 Bayudaaya banyakwikiririzanga mu Yesu̱, banyakwi̱za na Peeteru kuruga Yopa kandi nibali basale, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱ kuwona Ruhanga naakuha na Banyamahanga, kisembu kya Mwozo Mu̱syanu̱.
45 Os judeus seguidores de Jesus que tinham vindo de Jope com Pedro ficaram admirados por Deus ter derramado o dom do Espírito Santo sobre os não judeus.
46 Bayudaaya bab̯wo baakyegi̱ri̱ Ruhanga nka kwaheeri̱ Banyamahanga kisembu kya Mwozo Mu̱syanu̱, hab̯wakubba beegwi̱ri̱ Banyamahanga nibakubaza mu ndimi zindi, nibakuhaariiza Ruhanga.
46 Pois eles ouviam os não judeus falarem em línguas estranhas e louvarem a grandeza de Deus. Então Pedro disse:
47 “Baba bantu, batu̱ngi̱ri̱ Mwozo Mu̱syanu̱ nka twe Bayudaaya ku̱twamu̱tu̱ngi̱ri̱. Mali̱, haloho muntu akusobora kubagaana batababatiza na meezi̱?”
47 — Estas pessoas receberam o Espírito Santo como nós também recebemos. Será que alguém vai proibir que sejam batizadas com água?
48 Kasi mwomwo Peeteru yaaragira bababatize mwibara lya Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to; baababatiza. Hei̱nyu̱ma gya kubabatiza, Banyamahanga bab̯wo baasabi̱ri̱ Peeteru, asobore kubba naamala nabo biro bi̱dooli̱, nayo yeikiriza.
48 Então mandou que aquelas pessoas fossem batizadas em nome de Jesus Cristo. E elas pediram a Pedro que ficasse ali alguns dias.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.