Lucas 20
Rikbaktsa NT (RKB_WBT) vs NVI
1 Kyze usta okoro eze Sesus Deus wahoro zubata isturupeze kytsa nisihyrinymyryky. Deus wasania ty nitsasoko Deus soho ty kytsa bo nipamykysoko. Iwaze taparaktsa Deus wahoro eze ziknapamykysokonahatsitsa, ziwatahakanahatsitsa, kapitaõtsa iwatsa zumubanaha.
1 Certo dia, quando Jesus estava ensinando o povo no templo e pregando as boas novas, chegaram-se a ele os chefes dos sacerdotes, juntamente com os mestres da lei e os líderes religiosos,
2 Sesus bo zumukunahaze. Ipe niaha: — Aty sa ikia pe kytsa tysihyrinymyrykta niy. Aty sa zapeha — niaha.
2 e lhe perguntaram: "Com que autoridade estás fazendo estas coisas? Quem te deu esta autoridade? "
3 Ispe niy: — Uta kino ikiahatsa pe my.
3 Ele respondeu: "Eu também lhes farei uma pergunta: Digam-me:
4 Aty sa Suão Batista pe: “Kytsa tysiharasusu” niy. Tozeka ja kytsa ipe niaha. Tozeka ja Deus ipe niy. Aty sa Suão Batista pe: “Kytsa tysiharasusu” — niy.
4 O batismo de João era do céu, ou dos homens? "
5 Taparaktsa asa zuba nipamykysokonaha. — Katsaktsa sa hawa tsimaha. Tsimytsasonaha zeka Deus ipe niy iwatahi Sesus mype: “Amo sa Suão humo batu ahaspirikpo” my.
5 Eles discutiam entre si, dizendo: "Se dissermos: ‘do céu’, ele perguntará: ‘Então por que vocês não creram nele? ’
6 Tsimytsasonaha zeka kytsa ipe niy. Iwaze kytsa sizubarẽtsa katsa harahareziktsa mybo mynasipaparanaha. Suão hi Deus sohokotsa mytsaty mykaranaha — nikaranaha. Iwa asa zuba nipamykysokonaha.
6 Mas se dissermos: ‘dos homens’, todo o povo nos apedrejará, porque convencidos estão de que João era um profeta".
7 Iwatsahi Sesus pe niaha. — Katsaktsa batu myhyrinymyry aty sa Suão Batista pe: “O kytsa tysiharasusu!” niy — niaha.
7 Assim, responderam: "Não sabemos de onde era".
8 Sesus: — Uta kino niwatihi. Uta ahabo ba ziktsaso, aty ja kape: “Kytsa tysihyrinymyrykykta!” — niy. Iwa Sesus Pariseutsa bo nipamykysoko.
8 Disse então Jesus: "Tampouco lhes direi com que autoridade estou fazendo estas coisas".
9 Kyze Sesus aparakbaha bo nipamykysokozo. Duabohotsa perytsitsa sisopyksapybyitsa soho humo ziwatawyky. Maku estuba duabohotsa nisiparikik. Waratok tsihitsa tsumuẽhĩtsa pe: — Duabohotsa tysiperynahaktsa! — niy. Iwaze nisierekek. Mekybotu niparak.
9 Então Jesus passou a contar ao povo esta parábola: "Certo homem plantou uma vinha, arrendou-a a alguns lavradores e ausentou-se por longo tempo.
10 Iwaze nisizozikiknahaze, usta tatsumuẽhĩtsa duabohotsa mysiperykynahatsa bo zipeha. Hwiharatsa itsapukte buruk piakse. Duabohotsa perytsitsa itsumuẽhĩtsa nitsakikinaha. Batu amy tohi ty ibo nyny niaha. Niytahi sizihitsa mektatu ziakzo. Duabohotsa perytsitsa ata kino niwatihi nitsakikinaha. Sisopyksapybyitsa nikaranaha. Batu amy tohi ty ibo nyny niaha.
10 Na época da colheita, ele enviou um servo aos lavradores, para que lhe entregassem parte do fruto da vinha. Mas os lavradores o espancaram e o mandaram embora de mãos vazias.
11 — ausente —
11 Ele mandou outro servo, mas a esse também espancaram e o trataram de maneira humilhante, mandando-o embora de mãos vazias.
12 Iwatahi zihitsa usta tsumuẽhĩtsa zipeha duabohotsa perytsitsa bo zipehazo. Waratok perytsitsa ata kino nitsakikizonaha. Zisukehekzonaha. Batu amy tohi ty ibo nyny niaha. Zihyrikywykynaha.
12 Enviou ainda um terceiro, e eles o feriram e o expulsaram da vinha.
13 Duabohotsa zihitsa mytsaty nikara — Hawa sa my. Katse kahumo tsipokzitsiarẽta iwatatu pipeha. Ata humo ka ja ba zikaha — nikara.
13 "Então o proprietário da vinha disse: ‘Que farei? Mandarei meu filho amado; quem sabe o respeitarão’.
14 Iwaze itse niparak. Kyze duabohotsa perytsitsa zihitsa tse bo nikozonahaze asa zuba nipamykysokonaha: — O duabohotsa zihitsa tse tabezehikta kytsa nikaranaha, iwaze inamy takse. Atakta izo mohyrikosokdaze atahi tazo namy piakse. Atahi duabohotsa mynasitsihitsa mozik, ana pokso iwatsahi tabezehikta kytsa! Iwaze katsa hi duabohotsa tsihitsitsa tsimoziknaha. Iwa asa zuba nipamykysokonaha — Sesus niy.
14 "Mas quando os lavradores o viram, combinaram entre si dizendo: ‘Este é o herdeiro. Vamos matá-lo, e a herança será nossa’.
15 — Itse sibo zumuze waratok ekze ziksiwyhiknaha. Zibezehiknaha. Duabohotsa zihitsa hawa sa waratok perytsitsa humo my
15 Assim, lançaram-no fora da vinha e o mataram. "O que lhes fará então o dono da vinha?
16 Niytahi zihitsa perytsitsa bo mozumuku. Mysibaik. Iwazeka waratok ty mektsa bo tu nyny my. Ustsa perytsitsa bo nyny my — Sesus nikara. Ana ziwabynahaze asahi Sesus pe: — O batu ba — niaha.
16 Virá, matará aqueles lavradores e dará a vinha a outros". Quando o povo ouviu isso, disse: "Que isso nunca aconteça! "
17 Iwaze Sesus sibo iktsaziu nikara. Ispe niy: — Deus harere botu ziwatakanaha. “Kytsa wahoro nizoknikinahaze nitsasonaha ‘O ana harahare batu isapy’ iwa maha zeka mopapyknaha.” Ata hi harahare hi abazubata niyzik. Anahi harahare tisapyrẽta humo ustsa harahareziktsa buruhuwa niaha — niy.
17 Jesus olhou fixamente para eles e perguntou: "Então, qual é o significado do que está escrito? ‘A pedra que os construtores rejeitaram tornou-se a pedra angular’.
18 Harahare bete mynarahanaha zeka nisipaparabaik. Atahi harahare kytsa bete mynaraha zeka iwaze wytyk tazy moziknaha.
18 Todo o que cair sobre esta pedra será despedaçado, e aquele sobre quem ela cair será reduzido a pó".
19 Taparaktsa Deus wahoro eze ziknapamykysokonahatsitsa, ziwatahakanahatsitsa sihyrinymyrẽtsa iwatsa soho humo Sesus nitsasoko. Hawa mykaranaha anahi ziwatawy niaha tsahi itsipa humo zioktyhyrynaha. Batu zik kytsa pokso sipybyrẽtsa.
19 Os mestres da lei e os chefes dos sacerdotes procuravam uma forma de prendê-lo imediatamente, pois perceberam que era contra eles que ele havia contado essa parábola. Todavia tinham medo do povo.
20 Iwatsahi kytsa Sesus bo nisipehakanaha. Kytsa — O Sesus myhyrinymyrykytsa! — mybarapetu nikaranaha. Asaktsa siharerewabymybarẽtsa. Kytsa Sesus nizokparakanaha iharere ziwabytoktokonaha. Bykyze isoho humo — “O atakta batu imysapy” maha hi — nizihikiknaha. Iwatsahi ispehatsa bo pioktyhyryknaha.
20 Pondo-se a vigiá-lo, eles mandaram espiões, que se fingiam justos, para apanhar Jesus em alguma coisa que ele dissesse, de forma que o pudessem entregar ao poder e à autoridade do governador.
21 Iwatsahi siharereziutsa wa niukurunaha nizokparakanaha tu iwatsahi Sesus pe nikaranaha. — O ikia tsahyrinymyrẽta ikia hi kytsa bo tsimypamykysokota wasani tsimykara. Deus harere humo tsinymyry wasani tsimykara. Wasani nisihyrinymyryky.
21 Assim, os espiões lhe perguntaram: "Mestre, sabemos que falas e ensinas o que é correto, e que não mostras parcialidade, mas ensinas o caminho de Deus conforme a verdade.
22 Kapitão Sesa Homa ezektsa pehakatsa okyrysaro ty ibo nyny tsimaha zeka wasani ja — nikaranaha.
22 É certo pagar imposto a César ou não? "
23 Asaktsa simysapybyitsa tu mykaranaha ana humo hi Sesus tsihyrinymyrẽta.
23 Ele percebeu a astúcia deles e lhes disse:
24 Iwatatu ispe niy: — Pany okyrysaro ty kabo nynytaha! Aty naro sa okyrysaro humo iwatahaha. Aty hyrikoso sa okyrysaro humo ziwatahaka — niy. — Sesa hyrikoso okyrysaro humo niy. Sesa naro iwatahaha okyrysaro humo niwatihi — nikaranaha.
24 "Mostrem-me um denário. De quem é a imagem e a inscrição que há nele? "
25 Sesus tihi: — Ikiahatsa kapitão namy ty ka ibo nyny taha! Okyrysaro ty kapitão bo tsisizonaha. Deus humo kino niwatihi. Deus namy baba ty ka ibo nyny tahaktsa! Deus namy tsisizonaha — niy.
25 "De César", responderam eles. Ele lhes disse: "Portanto, dêem a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus".
26 Sesus harere pisapybyri naha hi mozihikik naha batu zik. Aparakbaha okzeka Sesus harere batu tymyi. Iwatsahi batu tyso. Sesus harere humo paikpa mytsaty nikaranaha.
26 E não conseguiram apanhá-lo em nenhuma palavra diante do povo. E, admirados com a sua resposta, ficaram em silêncio.
27 Kyze Sadusitsa Sesus bo zumunaha. Asahi kytsa myhyrizikosokdanahaze ba ziknahyrizikponaha mykaranaha. Iwatsahi Sesus bo nipamykysokonaha.
27 Alguns dos saduceus, que dizem que não há ressurreição, aproximaram-se de Jesus com a seguinte questão:
28 — O myhyrinymyrykytsa Moises mytsyhyryze papeu humo ziwatahakaze: “Taparakta maku ihyrytsa byitatu nihyrikosokdaze itsy haramukuka ziakse! Iwaze atatsa tabykyhyze mopurukze kytsa tihi: ‘O iziky tse nipuruk’ maha.
28 "Mestre", disseram eles, "Moisés nos deixou escrito que, se o irmão de um homem morrer e deixar mulher sem filhos, este deverá casar-se com a viúva e ter filhos para seu irmão.
29 Nawaze tuk itukytsa sete ahatsa nikaranaha. Taparakta tasukza. Hyrytsa ahabyita tu nihyrikosokda.
29 Havia sete irmãos. O primeiro casou-se e morreu sem deixar filhos.
30 Niytahi itsy haramukuka ziakse. Itsy kino niwatihi itybykyhybyitatu nihyrikosokda.
30 O segundo
31 Bykyze ustsa itukytsa kino niwatihi harape wanu sapy zikziaksekenahatsa tu batu sihyrytsa byitsa tu niakbakanaha. Iwaze itukytsa mytsyhyry wa atatsa ziaksenaha, estuba nihyrikosokdaze iwaze itsy ziakse siwatu atatsa zioktyhyryknaha. Iwa niaha. Kytsa sete itukytsa sihyrytsahabyitsa tu niakbakanaha.
31 e o terceiro e depois também os outros casaram-se com ela; e morreram os sete sucessivamente, sem deixar filhos.
32 Bykyze atatsa kino niwatihi nihyrikosokda.
32 Finalmente morreu também a mulher.
33 Nawa puruze myzubaha mynahyrizikponaha aty sa ibarikta babata” nikaranaha, sete itukytsa ahatsa atatsa ziaksenaha — iwa Sesus bo nikaranaha.
33 Na ressurreição, de quem ela será esposa, visto que os sete foram casados com ela? "
34 Iwaze Sesus ispe niy: — Abaktsa kytsa tahasukzanaha.
34 Jesus respondeu: "Os filhos desta era casam-se e são dados em casamento,
35 Iwatsa tu mohyrikosokdanahaze mynahyrizikponaha. Mynahyrizikponahaze ba zik mysukzazonaha. Iwaze Deus tihi: “Ikiahatsa tsimynahyrizikponaha zeka bijoikpe bo tsimaha, ba zik karazonaha ba zik mysukzazonaha.”
35 mas os que forem considerados dignos de tomar parte na era que há de vir e na ressurreição dos mortos não se casarão nem serão dados em casamento,
36 Iwatsahi bijoikpe iknyktsitsa watsa tsimoziknaha. Deus hyrytsa tsimoziknaha.
36 e não podem mais morrer, pois são como os anjos. São filhos de Deus, visto que são filhos da ressurreição.
37 Tsimyhyrikosokdanaha zeka tsinahyrizikponaha iwatsahi ahahyrinymyrẽtsa niy. Tubabatu Moises niwahi ziwatahaka. Mytsatytaha! Moises okyrysaro mokorobaka soho ziwatahaka. Hana eze okyrysaro ikny Moises Deus yksoho ziwaby Deus tihi: “Utakta Deus my, Abarão kahumo tispirikporẽta. Isake niwatihi ka humo tispirikporẽta. Adiri Sako kahumo tispirikporẽta” iwa.
37 E que os mortos ressuscitam, já Moisés mostrou, no relato da sarça, quando ao Senhor ele chama ‘Deus de Abraão, Deus de Isaque e Deus de Jacó’.
38 Kytsa siakbatsa Deus humo batu sispirikpo. Kytsa asatu zuba Deus humo sispirikporẽtsa. Iwatsahi taparaktsa asatu maha. Deus okze ka myzuba asatu — niy.
38 Ele não é Deus de mortos, mas de vivos, pois para ele todos vivem".
39 Estuba iwatahahatsitsa ipe niy: — O myhyrinymyrykytsa ikia tsiktsasoziuku niy.
39 Alguns dos mestres da lei disseram: "Respondeste bem, Mestre! "
40 Iwatsahi batu amy tohi ziktsasonaha. Sesus harere humo sipybyrẽtsa — nikaranaha. Nihareretsihikbyrinaha.
40 E ninguém mais ousava fazer-lhe perguntas.
41 Sesus ispe niy: — Amy skaraba kytsa nitsasokonaha Kiristu, Deus zipehata ahawata Dawi tsekokatsa tu nikaranaha.
41 Então Jesus lhes perguntou: "Como dizem que o Cristo é Filho de Davi?
42 Deus hyrikoso humo Dawi babata Samo papeu humo ziwatahakaze:
42 "O próprio Davi afirma no Livro dos Salmos: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: "Senta-te à minha direita
43 Iwa Samo papeu humo iwatahaha.
43 até que eu ponha os teus inimigos como estrado para os teus pés" ’.
44 Dawi hi Kiristu pe niy “Kapehatsa”. Iwa Dawi pehatsa. Dawi tsekokata atsatu sa. Atsatu hiba — Sesus nikara.
44 Portanto Davi o chama ‘Senhor’. Então, como é que ele pode ser seu filho? "
45 Kytsa sizubarẽtsa Sesus ziwabykynaha iwaze atahi zinymyrykynahatsa pe niy.
45 Estando todo o povo a ouvi-lo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 — Pykyhytutaha! Moises harere humo zinymyrykynahatsitsa humo pykyhytutaha! Asaktsa tahasuk humo isapyha ty zuba siakparawy. “Katsaktsa wasani tsimaha” mytsaty ahabyitsa tu nikaranaha. Kytsa nisihobyknahaze sibo nipamykysoziukunaha. Deus wahoro eze ziknadyhydyhykynahaze tisapyrẽna zuba mynazihikiknaha. Tahamyikaha eze isapyhazuba mynazihikiknaha.
46 "Cuidado com os mestres da lei. Eles fazem questão de andar com roupas especiais, e gostam muito de receber saudações nas praças e de ocupar os lugares mais importantes nas sinagogas e os lugares de honra nos banquetes.
47 Kytsa mohyrikosokdanahaze haramukukaka okyrysaro piaksekenaha. Iwaze aparakbaha okzeka Deus bo mopamykysoikiknaha. Simysapybyikitsa tu nikaranaha iwatahi Deus sinini ykarawy bo mysipehahik. Sihyrinymyrykytsitsa tu sinini tynakaranaha — niy.
47 Eles devoram as casas das viúvas, e, para disfarçar, fazem longas orações. Esses homens serão punidos com maior rigor! "
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.