Marcos 7
K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs VC
1 Ri fariseos e kachiꞌl ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik ri kipetik pa Jerusalén xkimulij kibꞌ chrij ri Jesús.
1 Os fariseus e alguns dos escribas vindos de Jerusalém tinham sereunido em torno dele.
2 Xkilo chi ri tijoxelabꞌ man xkichꞌaj taj ri kiqꞌabꞌ jetaq ri kinaqꞌatajibꞌal, are xewaꞌik.
2 E perceberam que alguns dos seus discípulos comiam o pão com as mãos impuras, isto é, sem as lavar.
3 Are kꞌu ri fariseos xuqujeꞌ ri winaq aꞌj Israel jeꞌ kakibꞌan chuchꞌajik kiqꞌabꞌ jetaq ri kubꞌij ri naqꞌatajibꞌal kech ri e riꞌjabꞌ taq winaq.
3 {Com efeito, os fariseus e todos os judeus, apegando-se à tradição dos antigos, não comem sem lavar cuidadosamente as mãos;
4 Are ketzalij loq pa ri kꞌayibꞌal kakichꞌaj nabꞌe ri kiqꞌabꞌ we kakitij jun jastaq. Xuqujeꞌ kakichꞌaj ri qumubꞌal, ri xaruꞌ xuqujeꞌ ri palaꞌt ri e bꞌantal che chꞌichꞌ.
4 e, quando voltam do mercado, não comem sem ter feito abluções. E há muitos outros costumes que observam por tradição, como lavar os copos, os jarros e os pratos de metal.}
5 Rumal riꞌ, ri fariseos e kachiꞌl ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xkita che ri Jesús: ¿Jas che man kakinimaj ta le atijoxelabꞌ ri kubꞌij ri naqꞌatajibꞌal ke ri nimaꞌq taq winaq, man kakichꞌaj ta le kiqꞌabꞌ are kewaꞌik?
5 Os fariseus e os escribas perguntaram-lhe: Por que não andam os teus discípulos conforme a tradição dos antigos, mas comem o pão com as mãos impuras?
6 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij ri xubꞌij ri Isaías are xutzꞌibꞌaj: We tinimit riꞌ xaq che uchiꞌ kubꞌij chi kinuqꞌijilaꞌj, ri ranimaꞌ naj kꞌo wi chwe.
6 Jesus disse-lhes: Isaías com muita razão profetizou de vós, hipócritas, quando escreveu: Este povo honra-me com os lábios, mas o seu coração está longe de mim.
7 Maj kutayij kinkiqꞌijilaꞌj, ri kikꞌutuꞌn xaq kech achyabꞌ.
7 Em vão, pois, me cultuam, porque ensinam doutrinas e preceitos humanos {29,13}.
8 Ri ix iwetzelam ri utaqanik ri Dios, are kꞌu tajin kinimaj ri kitaqanik ri achyabꞌ.
8 Deixando o mandamento de Deus, vos apegais à tradição dos homens.
9 Kꞌa te riꞌ xubꞌij: Jeꞌl kibꞌan chunimaxik ri inaqꞌatajibꞌal, are ijelechꞌum kanoq iwibꞌ chunimaxik ri utaqanik ri Dios.
9 E Jesus acrescentou: Na realidade, invalidais o mandamento de Deus para estabelecer a vossa tradição.
10 Chiwilampeꞌ, ri Moisés xubꞌij: Nim chiꞌwila ri itat inan, ri winaq ri keꞌretzelaj ri utat unan kakamisax na.
10 Pois Moisés disse: Honra teu pai e tua mãe; e: Todo aquele que amaldiçoar pai ou mãe seja morto.
11 Ri ikꞌutuꞌn ix kubꞌij chi ri alkꞌwaꞌlaxel kuyaꞌo kubꞌij chike ri utat unan: “Ri tobꞌanik ri kawaj xinya che alaq xinya che ri Dios.”
11 Vós, porém, dizeis: Se alguém disser ao pai ou à mãe: Qualquer coisa que de minha parte te pudesse ser útil é corban, isto é, oferta,
12 We jeriꞌ kubꞌij ri alkꞌwaꞌlaxel man kakwin ta chi riꞌ kuꞌtoꞌ ri utat unan.
12 e já não lhe deixais fazer coisa alguma a favor de seu pai ou de sua mãe,
13 Jeriꞌ kakꞌulmataj iwukꞌ ix rumal ri naqꞌatajibꞌal ri kikꞌutu, man kinimaj ta chik ri utzij ri Dios, kꞌi jastaq jetaq we riꞌ kibꞌano.
13 anulando a palavra de Deus por vossa tradição que vós vos transmitistes. E fazeis ainda muitas coisas semelhantes.
14 Junmul chik ri Jesús xuꞌsikꞌij ri winaq, xubꞌij chike: Chinitatabꞌej iwonojel xuqujeꞌ chichꞌobꞌo we riꞌ:
14 Tendo chamado de novo a turba, dizia-lhes: Ouvi-me todos, e entendei.
15 Man are ta kachꞌulujisan ri winaq ri jastaq ri kutijo xane are kachꞌulujisan ri etzelal ri kel loq pa ranimaꞌ.
15 Nada há fora do homem que, entrando nele, o possa manchar; mas o que sai do homem, isso é que mancha o homem.
16 Ri Jesús xubꞌij: Qas chichomaj rij we tzij riꞌ we xinbꞌij chiꞌwe.
16 {bom entendedor meia palavra basta.}
17 Are xtoꞌtaj chubꞌixik we riꞌ, xel bꞌik kukꞌ ri winaq, xok bꞌik pa ri ja, ri utijoxelabꞌ xkita che jas kel kubꞌij chomanik ri xubꞌij.
17 Quando deixou o povo e entrou em casa, os seus discípulos perguntaram-lhe acerca da parábola.
18 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Man kichomaj ta xuqujeꞌ ne lo ix ri kinbꞌij? ¿La man kichomaj chi maj jun jastaq ri kutij ri winaq kakwin chuchꞌulujisaxik?
18 Respondeu-lhes: Sois também vós assim ignorantes? Não compreendeis que tudo o que de fora entra no homem não o pode tornar impuro,
19 Rumal cher man pa ri ranimaꞌ taj keꞌ wi ri kutijo xane chupam, kꞌa te riꞌ kuꞌchuluj kanoq. Rukꞌ we riꞌ ri Jesús xubꞌij chi ronojel ri jastaq tijowik rij, chꞌajchꞌoj.
19 porque não lhe entra no coração, mas vai ao ventre e dali segue sua lei natural? Assim ele declarava puros todos os alimentos. E acrescentava:
20 Xuqujeꞌ xubꞌij: Are kachꞌulujisan ri kel loq che ri winaq.
20 Ora, o que sai do homem, isso é que mancha o homem.
21 Pa ri ranimaꞌ ri winaq kape wi ri itzel taq chomanik, qꞌoyolem kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ, ri kamisanik, ri utzukuxik e kebꞌ ixoqibꞌ.
21 Porque é do interior do coração dos homens que procedem os maus pensamentos: devassidões, roubos, assassinatos,
22 Ri jiqꞌjatik, ri etzelal, ri subꞌunik, ri ubꞌanik etzelal maj uqꞌatexik, ri kꞌax ri kunaꞌ chi jun chirij jun rech winaq, ri bꞌanoj tzij, ri nimal, xuqujeꞌ are man kuya ta ribꞌ ri winaq pa sukꞌumaxik.
22 adultérios, cobiças, perversidades, fraudes, desonestidade, inveja, difamação, orgulho e insensatez.
23 Ronojel we etzelal riꞌ pa ranimaꞌ ri winaq kape wi, are waꞌ ri kachꞌulujin ri ranimaꞌ ri winaq.
23 Todos estes vícios procedem de dentro e tornam impuro o homem.
24 Xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, xeꞌ pa jun leꞌaj ri kꞌo pa ri tinimit Tiro rachiꞌl Sidón. Xok bꞌik pa jun ja, are xraj maj jun ketaꞌmanik jawjeꞌ kꞌo wi, man xkwin ta kꞌut rawaj ribꞌ.
24 Em seguida, deixando aquele lugar, foi para a terra de Tiro e de Sidônia. E tendo entrado numa casa, não quis que ninguém o soubesse. Mas não pôde ficar oculto,
25 Kꞌo jun ixoq aninaq xretaꞌmaj chi xopan ri Jesús chilaꞌ. Ri ixoq kꞌo jun ral ali, kꞌo jun itzel uxlabꞌal che, xopanik xeꞌxukul cho ri Jesús.
25 pois uma mulher, cuja filha possuía um espírito imundo, logo que soube que ele estava ali, entrou e caiu a seus pés.
26 Ri ixoq aj Fenicia rech ri tinimit Siria xuta toqꞌobꞌ che ri Jesús rech kakunax ri ral.
26 {Essa mulher era pagã, de origem siro-fenícia.} Ora, ela suplicava-lhe que expelisse de sua filha o demônio.
27 Ri Jesús xubꞌij che: Nabꞌe chaya bꞌe chike ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ kewaꞌik, rumal man kuya taj kamaj ri kiwa ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ kakꞌyaq chkiwach ri tzꞌiꞌ.
27 Disse-lhe Jesus: Deixa primeiro que se fartem os filhos, porque não fica bem tomar o pão dos filhos e lançá-lo aos cães.
28 Ri ixoq xubꞌij: Jeꞌ tat, ri tzꞌiꞌ kakitij xuqujeꞌ ri uxeꞌr taq kiwa ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ ri katzaq chuxeꞌ ri mexa.
28 Mas ela respondeu: É verdade, Senhor; mas também os cachorrinhos debaixo da mesa comem das migalhas dos filhos.
29 Ri Jesús xubꞌij che: Rumal jeriꞌ xabꞌan chutzalixik uwach ri xinbꞌij chawe, ri itzel xel bꞌik che ri awal. Jat pa jororemal.
29 Jesus respondeu-lhe: Por causa desta palavra, vai-te, que saiu o demônio de tua filha.
30 Are xopanik ri ixoq cho rachoch, xuꞌriqa ri akꞌal qꞌoyol pa ri uchꞌat. Elinaq chi bꞌik ri itzel uxlabꞌal che.
30 Voltou ela para casa e achou a menina deitada na cama. O demônio havia saído.
31 Xel loq ri Jesús pa ri tinimit Tiro, xeꞌ pa Sidón chuxukut ri plo pa Galilea, xkanaj kanoq pa ri tinimit Decápolis.
31 Ele deixou de novo as fronteiras de Tiro e foi por Sidônia ao mar da Galiléia, no meio do território da Decápole.
32 Ri Jesús are kꞌo chilaꞌ, xkikꞌam bꞌik jun achi rukꞌ katakꞌtoꞌman kachꞌawik, xkita toqꞌobꞌ che kuya ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ.
32 Ora, apresentaram-lhe um surdo-mudo, rogando-lhe que lhe impusesse a mão.
33 Ri Jesús xukꞌam bꞌik ri achi utukel, xujut ri uwiꞌ uqꞌabꞌ pa ri uxikin, kꞌa te riꞌ xukoj uchubꞌ cho ri raqꞌ.
33 Jesus tomou-o à parte dentre o povo, pôs-lhe os dedos nos ouvidos e tocou-lhe a língua com saliva.
34 Kꞌa te riꞌ xkaꞌyik cho ri kaj, xujiqꞌaj nim kyaqiqꞌ, kꞌa te riꞌ xubꞌij che ri achi: ¡Efatá! ri kel kubꞌij ¡Chatjaqatajoq!
34 E levantou os olhos ao céu, deu um suspiro e disse-lhe: Éfeta!, que quer dizer abre-te!
35 Rukꞌ we riꞌ xjaqataj ri uxikin ri achi xuqujeꞌ xjaqataj ri uchꞌabꞌal, xuchapleꞌj chꞌawem jetaq kachꞌaw jun utz winaq.
35 No mesmo instante os ouvidos se lhe abriram, a prisão da língua se lhe desfez e ele falava perfeitamente.
36 Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq chi man kuya taj kakitzijoj ri xkꞌulmatajik, pune xuꞌpixibꞌaj, ri winaq rukꞌ chuqꞌabꞌ xkitzijoj ri xkꞌulmatajik.
36 Proibiu-lhes que o dissessem a alguém. Mas quanto mais lhes proibia, tanto mais o publicavam.
37 Ri winaq sibꞌalaj xemayijanik, xkibꞌij: Utz kubꞌan chubꞌanik taq le jastaq, kuꞌkunaj ri e tꞌoꞌyabꞌ xuqujeꞌ kuya kichꞌabꞌal ri e memabꞌ.
37 E tanto mais se admiravam, dizendo: Ele fez bem todas as coisas. Fez ouvir os surdos e falar os mudos!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.