Mateus 19

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Pisenwa inakni gawnhan, ig Kiyapwiye Jesus tipik apititak Galiléyamnawtak. Usuh tipik gihapti. Usuh diyuh ta apitit Judeyamnaw pahambakaytak warik Jordawh.
1 Quando Jesus terminou de dizer essas coisas, deixou a Galileia e foi para a região da Judeia, a leste do rio Jordão.
2 Ig Kiyapwiye Jesus danuh atere, kaayhsima hiyeg makeke gihapu butte. Ayge ig piyihpigkis.
2 Grandes multidões o seguiram, e ele curou os enfermos.
3 Ayteke gaytakkis farisewkis danuh atere git. Igkis ayaptig adahan gihikekten ba ig awna yuwit taraksebetnama. Igkis ayapri: ―Ba wadit adahan wis isaksa pahapwi mayta gihayo, ku aysaw ig maytwekerepye?
3 Alguns fariseus apareceram e tentaram apanhar Jesus numa armadilha, perguntando: “Deve-se permitir que um homem se divorcie de sua mulher por qualquer motivo?”.
4 Igme kaytwa giwnkis: ―Mmah yis kote ipegbohate Uhokri gannasan minikweknene? In awna: “Humawkariwka ig Uhokri keh hiyeg humaw awayg gukak tino.”
4 “Vocês não leram as Escrituras?”, respondeu Jesus. “Elas registram que, desde o princípio, o Criador ‘os fez homem e mulher’
5 Ayteke nikwe ig Uhokri awna: “Ku aysaw pahapwi awayg maripkaw, ig tipik giw gig gukak ginag. Ig hamah gukak gihayo. Amun ini nikwe egkis piyamate humaw pahapwiwa gupitkis pawtak.”
5 e disse: ‘Por isso o homem deixa pai e mãe e se une à sua mulher, e os dois se tornam um só’.
6 Ayge nikwe ke wotbe egkis pahapwiwatbe. Amawka ku hiyeg amadgaya inin ka ibakhasa ku pariye Uhokri hamahkise pawtak.
6 Uma vez que já não são dois, mas um só, que ninguém separe o que Deus uniu.”
7 Igkisme ayapri: ―Mmahki nikwe ig amekene Moís awna: “Ku pahapwi maytepye gihayo, amawka ig ikí gut pahak kagta ku pariye awna: ‘Pis ka nuhayama akiw’. Ayteke nikwe hiyawa ig maytepru.”
7 Eles perguntaram: “Então por que Moisés disse na lei que o homem poderia dar à esposa um certificado de divórcio e mandá-la embora?”.
8 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis: ―Ig amekene Moís isaksa yis mayte yihayo awaku yis yidahniskata ihpa Uhokri giwn. Henneme minikwak humawkariwka ka hennema.
8 Jesus respondeu: “Moisés permitiu o divórcio apenas como concessão, pois o coração de vocês é duro, mas não era esse o propósito original.
9 Kurime nikwe nahme awna yit, ku pahapwi mayta gihayo waditnepyenen eg ka powkemnihwa, ku ig maripkaw gukak pahapuwa tino akiw, amun ini nikwe giwtrik Uhokri ig kuwis powkemnihwe gukak.
9 E eu lhes digo o seguinte: quem se divorciar de sua esposa, o que só poderá fazer em caso de imoralidade, e se casar com outra, cometerá adultério”.
10 Usuh gikannuhnipwi timapni inakni giwn henne, usuh awna git: ―Ku wixwiy awaykemni ku ka hiyá wixwiyma mayta uhayoyi henne, nikwe pi kabayte wixwiy ka maripkaw.
10 Os discípulos de Jesus disseram: “Se essa é a condição do homem em relação à sua mulher, é melhor não casar!”.
11 Igme kaytwa wownhu: ―Hennewa. Henneme ka madiktema awayg amapa inakni yiwn. Igneswa ku pariye ikaka ta gipititkis adahan igkis msakwa mahayo, igkis amapin.
11 “Nem todos têm como aceitar esse ensino”, disse Jesus. “Só aqueles que recebem a ajuda de Deus.
12 Ay arakembet ku pariye mpitha pahapwi adahan ig ka daxtasaw gut tino. Gaytakkis hiyeg aytniyewa gitkis henne. Gaytakkisme hiwhka gapitkis hiyeg adahan igkis ka hamah gukak tino. Gaytakkisme giwntekneswa msakwa mahayo adahan igkis ekkene Uhokri gikumadukan. Ku pahapwi amapin, hiyawa ig amapin.
12 Alguns nascem eunucos, alguns foram feitos eunucos por outros e alguns a si mesmos se fazem eunucos por causa do reino dos céus. Quem puder, que aceite isso.”
13 Ayteke hiyeg danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis waxe gikamkayhkis ta git adahan igme sarayh giwak ta gipititkis adahan ig kiyene Uhokri gidahankis. Usuhme gikannuhnipwi hiyapni henne, usuh awna gitkis adahan igkis ka ayta sigimwihgi.
13 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas e orasse em seu favor, mas os discípulos repreendiam aqueles que as traziam.
14 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna wothu: ―Isaksanabay bakimnay ites aytnite numkanit. Ka yi muwaka mpitha bakimnay. Mmanawa ku pariye hiyeg gihiyakemnikis kene bakimnibe ignesnewa ku pariye kawih Uhokri gikumadukan.
14 Jesus, porém, disse: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino dos céus pertence aos que são como elas”.
15 Ayteke nikwe ig sarayh giwak ta gipititkis. Ig kiyé Uhokri gidahankis. Pisenwa ig tipik.
15 Então, antes de ir embora, pôs as mãos sobre a cabeça delas e as abençoou.
16 Apim ini pahapwi awayg takwaye danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Ig ayapri: ―Kiyapwiye, uyá akki nuthu. Pariye kabayka nah keh kuri adahan nah utí dehetniki gimun Uhokri adahan apanenekwa?
16 Um homem veio a Jesus com a seguinte pergunta: “Mestre, que boas ações devo fazer para obter a vida eterna?”.
17 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Mmahki pis ayapun amin kabayka? Ay pahapwinen ku pariye keh kabayka. Ignewa Uhokri. Ku pis muwaka utí dehetniki gimun Uhokri, ihpanaba Uhokri gikumadukan.
17 “Por que você me pergunta sobre o que é bom?”, perguntou Jesus. “Há somente um que é bom. Se você deseja entrar na vida eterna, guarde os mandamentos.”
18 Igme awayg ayapri: ―Pariyeki ini gikumadukan? Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ka muwaka umah hiyeg. Ka muwaka powkemnihwa. Ka muwaka amepwi. Ka muwaka wasaymhaw.
18 “Quais?”, perguntou o homem. Jesus respondeu: “Não mate. Não cometa adultério. Não roube. Não dê falso testemunho.
19 Kiyatha pig. Kiyatha pinag. Batek gikakkis piyakipwi hiyeg hawwata ku samah pis batek akak pipit.
19 Honre seu pai e sua mãe. Ame o seu próximo como a si mesmo”.
20 Igme takwaye awna git: ―Nah kuwis ihpa madikte. Pariye muwaka nuthu akiw adahan nah keh?
20 “Tenho obedecido a todos esses mandamentos”, disse o homem. “O que mais devo fazer?”
21 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ku pis muwaka keh apigkutaprik ku samah Uhokri gimawkan, su tipik piyuk pewkanbet madikte. Ayteke nikwe pis ikí akakurapig ta gitkis madiptapye. Ayge nikwe pis utí kaayhsima igiska ayhté inugiknek. Ayteke pisenwa papiykan pewkanbet pis ayta wew nukakhu.
21 Jesus respondeu: “Se você quer ser perfeito, vá, venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
22 Igme takwaye timapni henne, ig wakaymni ig barukiswe kaayhsima mmanawa ig kaayhsima gewkanbet ay gimun. Ig apise ku nawenétke ig biyuk akak ini gewkanbet. Aydyé ig tipik.
22 Quando o rapaz ouviu isso, foi embora triste, porque tinha muitos bens.
23 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna wothu gikannuhnipwi. Giwn: ―Kaayhsima mahiko adahan hiyeg igisapye kawih Uhokri gikumadukan. Hennewatbaki in.
23 Então Jesus disse a seus discípulos: “Eu lhes digo a verdade: é muito difícil um rico entrar no reino dos céus.
24 Nah awna inakni pahaynewata akiw. Ku yis hiyá ku mahiko adahan pahapwi puwikne “kamelu” parak mapiya apuriku pahat kakus amiyokni, in pi mahikote akiw adahan pahapwi igisye parak ku kiney Uhokri gikumadukan.
24 Digo também: é mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
25 Usuh timapni henne, usuh wakaymnibdi mpiynepepye. Usuh awna: ―Ta wothu ku pahapwi igisye, in arakak ku ig kibeyne giwtrik Uhokri mmanawa ig kabunuga gikak Uhokri. Ku mahiko henne adahan igisapye danuh git Uhokri, nikwe yuma hiyeg amadga wayk danuhne git Uhokri.
25 Ao ouvir isso, os discípulos ficaram perplexos e perguntaram: “Então quem pode ser salvo?”.
26 Igme Kiyapwiye Jesus sarayh gipegyi ta womkanit. Ig awna ta wothu: ―Madikte hiyeg ka hiyá ignesma danuh git Uhokri ku ka igma Uhokri amnihgikis. Henneme madikte arikna ka mahikonama gidahan Uhokri.
26 Jesus olhou atentamente para eles e respondeu: “Para as pessoas isso é impossível, mas tudo é possível para Deus”.
27 Igme kiyapwiye Pedru awna git: ―Usuh kuwis ikise madikte wewkanbet adahan usuh wewne pikak. Pariye usuh utí nikwe?
27 Então Pedro disse: “Deixamos tudo para segui-lo. Qual será nossa recompensa?”.
28 Igme Kiyapwiye Jesus awna wothu: ―Aysawnemenek abet nukune hawkri nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah bat akak madikte nukiythani amadga nepwi kiyatyo ku kiney adahan nah hiyekne gikakkis hiyeg. Apim ini yis ku pariye wewnepwi nukakhu yis hawwata batebdeweknene amadga yepwi kiyatyo madikawku akebyi akak pisaya arawna (12) adahan yis hiyekne gikakkis nerras hiyegipiyenepwi israelyenepwi madikawkunene gikebyikis gikakkis piyana gawnakis (12). Ihanabay nuwnhu. Hennewatbaki in.
28 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que, quando o mundo for renovado e o Filho do Homem se sentar em seu trono glorioso, vocês, que foram meus seguidores, também se sentarão em doze tronos para julgar as doze tribos de Israel.
29 Madikte hiyeg ku pariye ikiswiye gipinkis, gikakkis gikebyupwi, gigkis, ginagkis, gikamkayhkis, giwasrakis, ku igkis ikiswiye madikte adahan igkis ayta nuharit, igkis utí nikwe pi kibite akiw, madikawku madikwa gukebyikis (100) akiw. Hawwata igkis aymuhwanek gimun Uhokri adahan apanenekwa.
29 E todos que tiverem deixado casa, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou propriedades por minha causa receberão em troca cem vezes mais e herdarão a vida eterna.
30 Henneme ka yi muwaka ikaw kiyatte mpiy pahapwi awaku ini. Mmanawa aysawnemenek kaayhsima hiyeg ku pariye ikaka pi kiyatte mpiy pahapwi, aysawnemenek ignes ka mpiya pahapwinama hiyeg. Hawwata akiw kaayhsima hiyeg ku pariye ikaka yumanene gikiythanikis ay amadga inin, aysawnemenek yuma hiyeg pi kiyatte mpiyigkis.
30 Contudo, muitos primeiros serão os últimos, e muitos últimos serão os primeiros.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.