Marcos 9

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ayteke ig awna ta gitkis akiw. Giwn: ―Kennesa gidawnhan Uhokri gikumadukan akak madikte nikiythani. Yaytak ku pariye ay ku akak inin, apit yis miyá yis hiyapninek. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 Ayteke ariwnteke ini puguhkuna hawkri, ig Kiyapwiye Jesus iwé kiyapwiye Pedru gikak amekene Tiyagumni, gikak kiyapwiye João adahan igkis tipik gihapti. Igkis wagehe ta apitit pahá waxri imuwadnene. Igkiswonakis ayge. Ayge gimunkis ig uniyehwe gihipak nawenéwa akiw. Gihepka amuwe ke kamuwbe.
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 Gisimsa wageswe barewbet tigigihwe. Yuma usukeperma amadga inin hiyá asukak seyne kema inima.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Ayteke pahaye adahan amekene Eliyas gikak amekene Moís igkis hiyapkiswe atere gitkis. Igkis ayge kinetihwenes gikak Kiyapwiye Jesus.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Igme kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig awna ta git Kiyapwiye Jesus. Giwn: ―Kiyapwiye, kibeynekata wixwiy ay kabubuk apim inin. Uyay msakwa ay. Usuh kehbetate mpana paytbetyanyupwi ay. Pahá pidahan, paháme gidahan kiyapwiye Moís, paháme gidahan kiyapwiye Eliyas.
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Ig he awnepyenen mmanawa ig ka hiyak ku samahpa ig awna. Mmanawa igkis kagiwakemnikissima.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Pahaye adahan pahá ukuhne biyuhe ta gipititkis. Ayteke pahá ikupimnat awna gitkis aytontak abetitak ini ukuhne. In awna: ―Ner nukamkayh nubetki. Ataybiswanabay git.
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Igkisme sarayh gipegyikis atere, igkis iwasa. Yumehe nerras piyananene gikebyikis. Igwo Kiyapwiye Jesus msekwe ayge gimunkis.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Ayteke nikwe igkis muhuke apititak ini waxri imuwadnene. Igkis muhukempi, ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis. Giwn: ―Ka ba yi kinetihwa ta gitkis hiyeg aynesnima amin ku pariye yihiypan ku apim inin. Ka yi muwaka kinetihwa nimin he ku aysawnemenek nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah kannikaw ariw numiremninek. Ariwnteke ini nikwe ik adahan yis kinetihwa nimin.
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Igkisme timapni henne, igkis iha giwn igkis ka kinetihwa nimin ta gitkis hiyeg. Henneme igkisweke ayá pawtak: ―Mmahki ig awna inakni yuwit henne ku ig kannikaw ariw gimiremninek?
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Ayteke igkis ayá Kiyapwiye Jesus: ―Kiyapwiye, ku pis Cristo, ku pis Uhokri gikanyan adahan ukumaduketni, mmahki nerras kannuhekeputnepwi awna: “Amawka ku amekene Eliyas ig kit danuh atan giw Cristo?”
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Igme kaytwa giwnkis: ―Hennewa in. Pahapwi kene amekene Eliyasbe ig kit ayta adahan ahegbetepye madikte napithu. Hawwata inakni Uhokri gannasan minikwekenene kinetihwa numinhu nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin. In awna ku amawka nah hiyá kaayhsima mbeyne, ku amawka nah mahipwihpika.
12 Ele respondeu:
13 Ku samah in kinetihwa numinhu hennewa in danuh nuthunek hawwata ku samah in kuwis danuh ta git ner ku pariye kene amekene Eliyasbe. Mmanawa ig ner kuwis danuh atan amadgat inin. Ignesme hiyeg ay arewha git ku samah gimawkanitnenes. Ku samah Uhokri gannasan minikweknene kinetihwa gidahan, hennewatmeki in danuhpuwa git.
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 Ayteke ariwnteke ini igkis danuh atere gitkis gikannuhnipwi asemne. Igkis hiyá kaayhsima hiyeg kabubuknene ganwakis. Igkis hiyá kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan igkis piledukewnes gikakkis ayge.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Ignes hiyeg pase igkis hiyé Kiyapwiye Jesus igkis batek ginaktinkis, igkis sigisbetkis ta gimkanit. Igkis aytnihgi atere.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Igme ayaprikis: ―Pariye yinetni gikakkis nerras kannuhekeputnepwi ayge?
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Pahapwi gaytakkis nerras hiyeg kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, uyá amnihun. Nah waxe nukamkayh ta pit. Ig wapityewnipye. Pahapwi wapitye keh ig monpi.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Ku samah ig wapitye parekwig ig padekwig ta waygboit. Igme bakimni kahawyo gibiy. Ig kagah gaybu. Ig datpup. Nah kuwis ayá gitkis pikannuhnipwi adahan igkis pekkis ner wapitye gipititak henneme igkis ka hiyá gisamanak.
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Ig Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna git: ―Aa, hiyeg taraksapye amadgayapu inin. Mmahki yis kane kamaxwa aynesnima gipitit Uhokri? Aysaw akebyi hawkri yimawkan nah msakwa ay yikak nah kiyaknihwa yikak juktah yis kamaxwa gipitit Uhokri? Kuri waxwa pikamkayh ayta numkanit.
19 Jesus disse:
20 Ayteke nikwe igkis hiyeg waxepri ta gimkat. Pase ig wapitye hiyé Kiyapwiye Jesus, aynewa ig nuwise bakimni kaahawnasima akiw. Igme bakimni tuguhe waygboit, ig wagesminew, ihawyot pese gibiyaptak.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig ayá gig: ―Aysaw akebyi hawkri ariwntak ku samah ig utí ini? Giwn: ―Ku samah ig bakimnite ig utí ini. Akaknewa ig aymuhwe.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 Ig wapitye kuwis tuguhkiswig kibereput ta abetit tiket, ig tubohkiswig ahakwat un adahan giwmasepten. Kiyapwiye, ku pis hiyá wayapak uyá amnih usuh, ayapa usuh.
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Mmahki pis awna inakni yuwit, “ku nah hiyá yayapak”? Nah hiyá gayapakkis madikte hiyeg ku pariye kamaxwa ta nupitit. Madikte arikna ka mahikonama ndahan.
23 Jesus respondeu:
24 Igme bakimni gig timapni henne, ig awna: ―Nah kamaxwa ta pipitit. Uyá ayapan keh nah pi kamaxwate pipitit akiw.
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 Nikwenéwa kaayhsima hiyeg kapusa pahadguhwa atere gitkis. Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig himehe ner wapitye kibentenwa. Ig awna git: ―Pis monpiki akipara, pis mataybiki akipara, nahnewa awna pit, asá pes ayteke gipititak bakimni. Ka ba parak gipitit akiw.
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Igme wapitye kabiman. Ig nuwise ner bakimni kaayhsima akiw. Pisenwa ig pese gipititak. Igme bakimni msekwe harit kewa miyapiyebe. Nerras hiyeg hiyapni henne, kabá madikte awna: ―Ig kuwis miyap.
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Henneme ig Kiyapwiye Jesus sumuhe giwaku, ig kannikasig. Igme bakimni kannikaw ig tabira ayge.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 Pisenwa ig Kiyapwiye Jesus tipik pareke paytrikute. Gikannuhnipwi atak gihapti igkiswonas. Igkis ayapri: ―Ya usuh? Mmahki usuh ka hiyá apukwak ner wapitye?
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 Igme kaytya gitkis: ―Akebyi ner wapitye yis ka hiyá gipukwak hennentima kema inima. Amawka ku yis piriyepkaw kaayhsima.
29 Jesus respondeu:
30 Ayteke ariwnteke ini igkis tipik ayteke, igkis waywe awmte apuriw Galiléyamnaw. Ig Kiyapwiye Jesus ka muwaka hiyeg hiyakni ku ig ayge.
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 Mmanawa ig kannuhne igkiswonas gikannuhnipwi. Ayge ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis: ―Aysawnemenek nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah kamaykiswikanek ta gitkis hiyeg amadgayapu inin. Apim ini igkisme nuwmepten. Henneme amamnam hawkri ariwntak numiremni nah kannikaw akiwnek.
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Igkisme gikannuhnipwi timá inakni henne, igkis ka pukuha inakni giwn. Henneme igkis marenpi gibohri adahan igkis ayapri amin ku samah inakni giwn.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Ayteke igkis danuh ta apitit paytwempu Kafarnawh. Ayge nikwe igkis pareke ta paytrikute. Ayge ig Kiyapwiye Jesus ayaprikis: ―Mmah yinetni kaksa apigku ahin?
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Igkisme ka kaytwa giwn. Mmanawa apigku ahin igkis mapihpak amin ku pariye gaytakkis pi kiyattenene giwkis.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Igme Kiyapwiye Jesus hiyakni henne, ig batahkiswa atere, ig pahadguh giwatnipwi (12) ta gipetunat. Ig awna gitkis: ―Ku pahapwi ikewkerepye kiyatye hiyeg giwtrik Uhokri, amawka ku ig ka ikaw henne. Amawka ku ig ikaw ke wotbe ig yumahbe gikiythanibe. Amawka ig ikaw kewa ibuktibe gidahankis madikte hiyeg.
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Ig awna inakni henne, ig muwaka akki gitkis adahan ku samahpa igkis ikaw kewa ibuktibe gidahankis hiyeg. Nikwe ig iwé pahapwi bakimni. Ig tabirasig giwtrikneswa. Ig ugiswig ayge, ig awna ta gitkis:
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 ―Ku pahapwi amnih pahapwi bakimni kene nerbe ndahan, amun ini nikwe in ke wotbe ig kuwis amnihun. Ku pahapwi hiyeg amnihun, amun ini nikwe in ke wotbe ig kuwis amnih ku pariye nawahkisten atan amadgat inin.
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 Ayteke ig kiyapwiye João awna git: ―Kiyapwiye, usuh hiyá pahapwi awayg ig pekkis wapitye piwaprik. Usuh hiyapni henne, usuh awna git: “Ka ba pekkis wapitye giwaprik Kiyapwiye Jesus.” Usuh mpithepri henne awaku ig ka wew ukakwiy.
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ka yi muwaka awna git henne, mmanawa pahapwi ku pariye kehne annut nuwaprik iggi ka hiyá igma aynewatma awna mbayka numinhu.
39 Jesus respondeu:
40 Mmanawa pahapwi ku pariye ka siguhwi, iggi udahan.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 Ku pahapwi amnihyi awaku yis Cristo gihiyegapu, ku ig he ikí aynessa un kisepye ta yit, ayge nikwe ig utí gitiwninek. Ihanabay nuwnhu. Hennewatbaki in.
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 ―Hawwata akiw ku pahapwi taraksase pahapwi bakimni nopsesniye ku pariye kamaxwene nupitit, iggi katiwnihninek. Ig utinek mbayka pi mbayte akiw giw pahapwi ku pariye wanekwika gibitamna akak pahow tip nopsadminnano adahan ig padekwika parawhokwate. Hennewatbaki in.
42 Jesus continuou:
43 ―Battukawnaba adahan pis apuriw pihiyakemni ba in kabayhtiwatma adahan pis ka taraksa. Ku pis hiyá pis me taraksemet akak piwak, pi kabayte pis bukihpin mpinekata pis tarakse. Mmanawa aysawnemenek pis katiwnipwenek apatra pitaraksan. Pi kabayte pis aymuhwa gimun Uhokri mawokuh mpinekata pis padekwika piwoknamte piwak ta arimkanit ini iwetrit ku kiney kaneayhsima kayahwaki, ta ariwtrikut eggu tiket ku pariye kane awakti.
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 Ayge miykehriki apanenekwa. Ayge akatwa kewa tiketbe ahaksan apanenekwa.
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 Nikwe battukawnaba adahan pis apuriw pihiyakemni adahan pis ka taraksa. Ku pis hiyá pis me taraksemet akak pikugku, pi kabayte pis bukihpin mpinekata pis tarakse. Mmanawa aysawnemenek pis katiwnipwenek apatra pitaraksan. Pi kabayte pis aymuhwa gimun Uhokri yuma pikugku mpinekata pis padekwika pekbakte pikugku ta arimkanit ini iwetrit ku kiney kaneayhsima kayahwaki.
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 Ayge miykehriki apanenekwa. Ayge akatwa kewa tiketbe ahaksan apanenekwa.
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 Ku pis hiyá pis me taraksemet awaku pis ipeg arimkat ku pariye arikna kane kabay, pi kabayte pis wareke piwtyak mpinekata pis tarakse. Mmanawa pi kabayte pis aymuhwa gimun Uhokri gikumadukan mowtih mpinekata pis padekwika pegbakte piwtyak ta arimkanit ini iwetrit ku kiney kaneayhsima kayahwaki.
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 Ayge miykehriki apanenekwa. Ayge akatwa kewa tiketbe ahaksan apanenekwa.
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 Ka muwaka apis adahan ku pis hiyá mbeyne ay amadga inin. Ku wis hiyá mbeyne in katiw ke wotbe tiketbe hakiswew, henneme in ik adahan in kabayha uhiyakemni. In kabayha uhiyakemni ku samah pam kabayha im. Madikte hiyeg pemehepkanek akak ini tiket.
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Nikwe battukawnay adahan yis apuriw yihiyakemni ba in kabayhtiwatma adahan yis ka taraksa adahan yis ka humaw kema pamma biyuksa niketri. Pam kabay, henneme ku in biyukse niketri, wis ka hiyá wisma kabayhin akiw.
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.