Marcos 14

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pineme hawkri msekwe adahan judeyenepwi gipetrakis adahan igkis axnes muttuhyan arih akak bugut miyegbiye. Igkis axni adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri umahkise muttuhyan gidukwenaprikkis gihiyegapu. Ayge nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Móis gikumadukan igkis awna: ―Amawka ku wixwiy umahkis Jesus. Uyay kamaykiswig. Henneme ka ariwtrikma hiyeg.
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Ka ik adahan wixwiy kamaykiswig abet fet. Nawenétke hiyeg fetyapu hahhayruke ukakwiynek gipatra.
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Igme Kiyapwiye Jesus msekwe ay nipit paytwempu Betâniya ayge gipineku kiyapwiye Simawh. Igme kiyapwiye Simawh minikwak ig axpusakarete apit busukne. Ku samah ig Kiyapwiye Jesus bat ayge aranwa axtet, pahapu tino danuh atere git. Eg ayta akak imihgi agiku pahá atiy kehka tip seyno. Ini imihgi kehka akak “nardu” inyekata. In kanitiwnisima. Eg tino danukwa kennesa git, eg dunih abita ini imihgi atiy, eg dimukwin ta gitewharit Kiyapwiye Jesus.
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Henneme gaytakkis hiyeg axnenepwi hiyapni henne, igkis dagawne. Igkis awna: ―Mmahka ini imihgi he sarayhkanen waditnepyenen henne?
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Waké in ka sarayhkama henne, ikkam adahan in piyukwika adahan kaayhsima karukri, mpiya mpanamku sah (300) karukri. Ikkam adahan akakurapig ibekhepka gipuriwkis madiptapye. Igkis awnebdi gumin ayge.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Maytwangu. Mmah yis mbayha no tino gutew henne? Ka ba yis hiyá eg kehno kaayhsima kabayka nukakhu?
6 mas Jesus disse:
7 Hiyawa apanenekwa yis keh kabayka gidahankis madiptapye ku samah yimawkan awaku igkis ay yibet apanenekwa. Henneme nahme ka msakwa yibet apanenekwatma adahan yis kehne kabayka nukakhu.
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Eg keh ku pariye eg hiyá asamanak. Eg imihepun adahan nahegbetepten adahan nah apuhpiki.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Aysawnemenek hiyeg ekkenes kibeyne inetit numinhu muwwapu amadga inin. Amun ini ginetnikis ignes kinetihwanek amin inin kabayka ku pariye eg keh nukakhu. In gukehni msakwa akiwka akiwkanek. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in msakwa.
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Igme pahapwi gaytakkis giwatnipwi, ig Judas Iskariyotismin, ig timapni henne, ig awna ginaktin: ―Kuri nah kamaykiswigte. Ig tipik ta gimkanitkis nerras muwpeg kiyatyepwi. Ig danuh atere, ig kinetihwa gikakkis adahan ig kamaykiswepye Kiyapwiye Jesus ta gitkis.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Igkisme timapni henne, igkis batek ginaktinkis kaayhsima. Igkis awna git: ―Ku pis kamaykis Jesus ta wothu, usuh katiwnihpi. Ayteke nikwe ig gihapu Kiyapwiye Jesus adahan ig hiyá ku aysaw gihawkan danuh kabayhtiwa adahan ig kamaykiswig.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Ayteke ariwnteke ini danuh ahawkanaprik adahan ini fet adahan hiyeg axne bugut miyegbiye. Abet pitatye hawkri abet ini fet ignes judeyenepwi umah muttuhyan adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri umahkis muttuhyan gidukwenaprikkis amekenegben adahan ig giwiwhkiswitnikis giwakutakkis hiyeg ejituyenepwi. Ayge nikwe gaytakkis Kiyapwiye Jesus gikannuhnipwi ayapri: ―Kiyapwiye, kineypa pimawkan adahan usuh ahegbeta pahapwi muttuhyan adahan waxniwiy abet upetrawiy?
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 Igme kaytwa giwnkis: ―Yis piyana yikebyi, ataknabay ta paytwempuit Jerusalém. Ayge pahapwi awayg patiptak yikaknek. Ig hiyuwe akak kaggap un atiy.
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 Makekwepnay gihapu. Ku kiney ig parak agikut payt, yis parak aterewata. Awnanay ta git payt akipara ku yikannuhten awna: “Kineypa xam adahan nah fetya axne muttuhyan arih gikakkis nukannuhnipwi?”
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Ayge nikwe ig akki ta yitnek pahayku xam nopsadnene ayhté payt apahnap inuteknene. Arikna ayge madikte ahegbet kuwis. Ahegbetanabay umanawiy ayge adahan wixwiy fetya.
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Ignes piyananene timapni henne, igkis tipik ta paytwempuit. Igkis danuh atere, igkis utí madikte ku samah ig Kiyapwiye Jesus akkamnih gitkis. Ayge nikwe igkis ahegbete madikte adahan igkis fetya. Pisenwa igkis diyuhe ta git Kiyapwiye Jesus.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 Aygete ig Kiyapwiye Jesus atere fetya gikakkis giwatnipwi madikawkunene gikebyikis gikakkis piyana gawnakis (12).
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 Ku samah igkis ayge axne aranwa axtet, ig Kiyapwiye Jesus awna gitkis: ―Pahapwi yaytak ku pariye axne ay nukakhu iggi kamaykiswennek ta gitkis nupetunyapu. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Igkisme giwatnipwi timapni henne, igkis wakaymnibdi. Igkis awnebdi pahapwimpi: ―Kiyapwiye, ku ka nawhnama kamaykiswep?
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis: ―Pahapwi yaytak yis nuwatnipwi ku pariye mehbetene bugut nukakhu amadga paheknene miruk, ignewatbaki nukamaykiswitni.
20 Jesus respondeu:
21 Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah umahkiswenek ku samah Uhokri gannasan minikweknene awna numinhu. Amawka ku nah miyá henneme ner ku pariye nuwmasepten nah ku pariye wareswe awayg amadgaya inin ig hiyá mbeyne kaayhsimanek nupatra. Ka kiskama ner awayg humaw amadga wayk.
21 Pois o
22 Ku samah igkis axnes ayge, ig Kiyapwiye Jesus iwé pahak bugut. Ig kabayha Uhokri. Ayteke ig sigkebdih ini bugut, ig ibekhepni gipuriwkis giwatnipwi. Ig awna gitkis: ―Ahah. Inin bugut in nihhu yidahan. Amapanay inin bugut, axnay niwntak.
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Pisenwa gibakhan ini bugut, ig iwé pohow goblé. Ig kabayha Uhokri. Ig ikepru gipuriwkis giwatnipwi. Igkisme higá agikutak no goblé.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Igme awna ta gitkis: ―Inin win in numighu yidahan. Ig Uhokri ahegbete ginetni nukunewa akiw gikakkis hiyeg adahan ku samah ignes humaw gihiyegapu. Nahme pahapwiwa nah sukase numighunek gidahankis kaayhsima hiyeg kahadbe ini gahegbetawni in humaw.
24 Então Jesus disse:
25 Kuri nah ka takunima higá win ay amadga inin akiw. Awetupye nah higá win juktah ayhté gimun Uhokri gikumadukan nah higá nukunewa win yikak akiw. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Ayteke pisenwa gihigpankis igkis pak apat. Ayteke igkis peswiyes ta apitit ini waxri imuhgipitnene kewye Olipegpit.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Ayge ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis: ―Ku apim inin yis madikte ikiswennek. Mmanawa Uhokri gannasan minikweknene kinetihwa henne. In awna: “Nah umahkis ner muttuhputne. Ayge nikwe gipigpu muttuh madikte ibekhewbet.
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Apim ini nah umehpikanek henneme nah kannikaw akiwnek. Ayteke ariwnteke nukankawni nah tipik pitati yapit ta apitit Galiléyamnaw.
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Igme kiyapwiye Pedru timapni henne, ig awna git: ―Hiyawa madikte hiyeg ikiswep awaku ini mbayka ku pariye me danuhmet pit, nawhme ka ikispiti.
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ku apim inin mtipka pis wihwe nuwhunek. Apit tarakak awna pimaput gawnhan pisme ayipa wihwe nuwhunek mpamaput. Ihanaba inakni nuwnhu. Hennewatbaki pis wihwe nuwhunek.
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Igme kiyapwiye Pedru kaytwa giwn: ―Hiyawa nah umahkiswe payak pikak henneme nah ka wihwa piw. Igkisme gikannuhnipwi igkis madikte awnenekwiye hennep.
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus gikakkis gikannuhnipwi igkis tipik ta apitit pahá iwetrit kewye Jetsêmani. Ig awna gitkis: ―Batnay ay in. Nahme tahhan piriyepkewne.
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 Ig iwé kiyapwiye Pedru gikak amekene Tiyagumni gikak kiyapwiye João. Igkisme wewkiswe ataresa, ayge igme kapusa wakaymni. Ig kayah apititak giyakni. Ig ka daykiswekere arit ini patahwaki ku pariye me danuhmet git.
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 Ig awna gitkis: ―Nah wakaymni mpiynepepye apit nuyakni. Ini nupewkan umehpen pahayewpi. Nah tahhan piriyepkawte. Yisme msakwa aynewa. Msakwanay apuriw adahan yis piriyepkaw payak nukakhu.
34 e disse a eles:
35 Ayteke ig wewkiswe ataresa aynessa. Ig tuguhkiswa mabuw ta waygboit. Ig piriyepkaw ta git Uhokri. Ig hiyá ba hiyá amaptanka ini mbeyne.
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 Ig awna: ―Pa, Nighu, madikte arikna ka mahikonama pidahan. Ik adahan pis mpitha ini mbeyne danuh nuthu. Ku pis mpithekere, uyá amnihun mpithin ndahan. Henneme ku in pimawkanwa in danuh nuthu, ka sam in danuh nuthu. Nah ka kehkere ndahan nubetki. Henneme nah kehkere pidahanwa pibetki.
36 Ele orava assim:
37 Pisenwa gipigyepkawni ig diyuhe ta gitkis gikannuhnipwi. Ig uteprikis himekweke. Ig hiyapni henne, ig awna ta git kiyapwiye Pedru: ―Simawh, mmahki pis himeke? Mmah yis ka hiyá yisma msakwa apuriw nukakhu aynesnima?
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 Apuriwnabay piriyepkawnay marihwa yis ka isaksaw arit mbayka. Yitip ka isaksawkere arit mbayka henneme yipit amadgaya inin ik adahan isaksaw arit mbayka mmanawa yis yuma yawaygisima nitiput.
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Pisenwa gawnhan inakni, ig diyuhe aterewata akiw. Ig piriyepkaw inwata piriyepkawka ta git Uhokri.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Pisenwa ig diyuhe akiw. Ig uté gikannuhnipwi himekweke mmanawa igkis isepwe kaayhsima. Igkisme hiyapni henne, igkis marekepwe. Igkis ka hiyak ku samah igkis diyuhkis giwn.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Ayteke ig diyuhe ig piriyepkaw ta git Uhokri akiw. Ayteke pisenwa gipigyepkawni ig diyuhe amamnamput ta gitkis nerras mpemnenene gikebyikis. Ig awna ta gitkis: ―Mmahpaki yipewkan yis he himeknenenwa? Mmahpaki yipewkan yis he mayeknenenwa? Ikeypi. Kuwis danuh nuhawkanaprik. Kuri nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah me ikepkamet giwakuitkis hiyeg taraksapye.
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Kannikawnay. Uyay patiptakigkis. Ipegnay atere. Ig nukamaykiswitni nemnik.
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Ku samah ig awnempiye inakni yuwit, igme Judas Iskariyotismin danuh atere. Ig pahapwi gaytakkis giwatnipwi. Ig danuh atere akak pahabunad hiyeg. Igkisme danuh atere akak giponyagakis akak gasugakis. Igkis iwatit gidahankis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Ig Judas Iskariyotismin, ku pariye kamaykistinene Kiyapwiye Jesus, ig ayipa ahegbet ginetni gikakkis adahan ku samah ig ekkepye Kiyapwiye Jesus ta gitkis. Ig awna gitkis: ―Ku yis hiyá nah aympoka pahapwi, ignewatbaki Jesus. Kamaxnigbay, iwepnigbay. Apuriwnigbay kabayhtiwa.
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Ayteke nikwe ig Judas Iskariyotismin tipik wadé gimkat Kiyapwiye Jesus. Ig danuh atere, ig awna git: ―Aa, Kiyapwiye. Akak ini ig aympokig.
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Nerras pahabunene hiyeg igkis hiyapni henne, igkis sigise gimin, igkis kamaxwig, igkis sumuhpig.
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 Aynewa pahapwi gaytakkis nerras ku pariye aygnenepwi gikak Kiyapwiye Jesus ig kehe giponyaga. Ig huwipwihe pahapwi ibukti gidahan ner muwpegpiyene gikiparakis. Ig ihuke gitaybi.
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis nerras hiyeg. Giwn: ―Mmahkay yis ayta akak madikte yiponyaga akak madikte yasuga? Mmahkay yis ayta nukamaxwitni ayamaw ke wotbe nah amepyebe?
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 Takunipti nah ayge yikak yikannuhten agiku Uhokri Gipin. Henneme yis ka kibowka kamaxun ayge. Ka sam. Amawka ku ini danuh nuthu ku samah Uhokri gannasan minikweknene kinetihwa numinhu.
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Igkis gikannuhnipwi timapni henne, igkis madikte tipikbet giw. Igkis ikiswig pahapo. Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus tipik gikakkis ignes hiyeg.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 Pahapwi awayg takwaye makekwepi gihapu Kiyapwiye Jesus. Ig he kanuktewpi akak gidagmanpit. Ku samah ig waywempiye gihapu atere, ignes hiyeg wageswe gipitit adahan gikamaxwitni.
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 Ig hiyapni henne, ig he pitukminew ariw gidagmanpit. Ig bisike makawihan.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Ayteke ariwnteke ini ignes hiyeg waxe Kiyapwiye Jesus ta gipinekut ner muwpegpiyene gikiparakis. Ayge madikte muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis igkis kuwis pahadgupu ayge.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Ig kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig makeke gihapu butte henneme ig piyawakte giw aynessa. Ig wadite ta arimkanit muwpegpiyene gikiparakis gipinbukut. Ig pareke atere, ig batahkiswe payak gikakkis nerras apuriwnepwi Uhokri Gipin. Ig awahpusewne ayge ahumwa tiket.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Apimwata ini nerras muwpeg kiyatyepwi igkis pahadgupu gikakkis madikte judeyenepwi gikiparakis ku samah igkis kehnes gipandukawnikis. Igkis aharitnes ba igkis utí Kiyapwiye Jesus gikehni mbaynama ku pariye ik adahan igkis giwmasepten. Inneki keh igkis aharitnes ba igkis utí hiyeg ku pariye gikamyehpitnipwi. Amawka igkis utí gikamyehpitnipwi ku pariye giwnkis tuguh hehpekwiye. Henneme igkis ka utí.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Hiyawa kaayhsima hiyeg kamiyepri akak gikehbetankisnen henneme giwnkis ka tuguh hehpekwiyema.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 Ayteke gaytakkis nerras hiyeg kannikaw akiw adahan igkis kamiyepri atere akak gikehbetankisnen. Igkis awna:
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 ―Usuh timá ner awayg awna: “Nah mehbetenek ini leglis Uhokri Gipin ku pariye hiyeg amadgaya inin gikehnikis. Ayteke adahan mpana hawkri nah kannikase nawenéwa akiw ku pariye ka hiyeg amadgaya inin gikehnikisma.”
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Juktah inakni ginetnikis ka tuguh hehpekwiyema.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Igme muwpegpiyene gikiparakis ig timapni henne, ig kannikaw ayge gibetkis madikte hiyeg. Ig awna git Kiyapwiye Jesus: ―Mmahki pis ka kaytwa giwnkis? Mmah hennewatma ku samah igkis awna pimin?
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Igme Kiyapwiye Jesus tinwo, ig ka kaytwa giwn. Igme muwpegpiyene gikiparakis ig ayapri: ―Mmah pisnewa Cristo? Mmah pisnewa Uhokri gikanyan adahan ukumaduketni? Mmah pisnewa Uhokri gikamkayh?
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 Igme kaytwa giwn: ―Nahnewa. Kuri yis betnene ayge adahan yis hiyekne nukakhu. Henneme aysawnemenek yis hiyapunnek, nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, yis hiyapun nah bat ayge gihumwa Uhokri detye ay amun ini iwetrit ku pariye kanenikiythanisima kihehaptak. Yis hiyapunnek nah muhuk abetimpi ukuhne inugiktak. Apim ini nah hiyekne yikak nikwe.
62 Jesus respondeu:
63 Ig muwpegpiyene gikiparakis timapni henne, ig sigke gisimsa adahan arekhetni gidagonyi apatra ku samah ig Kiyapwiye Jesus awna gitkis inakni yuwit. Ig awna: ―Pariyeki umawkanwiy akiw? Wixwiy ka muwaka hiyeg akki wotwiy ariknawnama Jesus gitaraksan akiw.
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 Kuwis ig makukse Uhokri ay wowtrikwiy. Yis kuwis timapni akakwa yitaybi. Uyay katiwnise ini gitaraksan git. Mmani yit? Igkisme kaytwa giwn: ―Pugamawka ig umehpika.
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Ayge nikwe gaytakkis nerras hiyeg tupestepri. Gaytakkisme wanakotepri igkis biyuhpokepri. Igkis awna git: ―Ku pis Uhokri gawnepe, asá akki wot ku pariye pibiyuhatepten. Ayteke nerras apuriwnepwi Uhokri Gipin igkis iwepri igkis biptepri.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 Apimwata ini ig kiyapwiye Pedru bat ayge paytbuhku. Ayteke pahapu tino ku pariye ibukti gidahan ner muwpegpiyene gikiparakis eg danuh atere git.
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 Eg hiyá kiyapwiye Pedru ayge ig awahpusewne aranwa tiket. Eg sarayh gupegyi ta gimkat, eg murotpi git. Ayteke eg awna git: ―Pis hawwata wew gikak Jesus nazaréyne.
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Igme wihwe giw. Ig awna gut: ―Nah ka hiyakwa inakni yuwit ku kamin pis awna. Nah ka pukuhpawa inakni piwn. Ayteke ig pes ta anumekut pesket. Nikwenéwa pahapwi takarak awna.
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Ayge eg tino bukitwiyo hiyapri akiw. Eg hiyapni henne, eg awna ta gitkis hiyeg ku pariye ay kennesa guhumwa. Guwn: ―Nernewa awayg pahapwi gaytakkis Jesus gikannuhnipwi.
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Henneme igme wihwe giw akiw. Ayteke ariwnteke ini ayiptenesa akiw nerras hiyeg ku pariye ayge kennesa gihumwa awna ta git. Giwnkis: ―Hennewa. Pisnewa pahapwi gaytakkis Jesus gikannuhnipwi mmanawa pis hiyeg galiléyene hawwata ke igkisbe.
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 Ig timapni henne, ig awna akak madikte gawaygyi. Giwn: ―Ku nah ka awna inyerwatma yuwit, hiyawa Uhokri hiyapkis mbeyne nuthu. Nah kawa hiyakriwa ner awayg ku kamin yis awna.
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 Nikwenéwa pahapwi takarak awna apeynepye akiw. Igme kiyapwiye Pedru timapni henne, ig kiyé inakni ku pariye Kiyapwiye Jesus giwn kuhwekwa ta git amin “Apit takarak awna pimaput gawnhan, pisme ayipa wihwe nuwhunek mpamaput.” Ig kiyé inakni giwn nikwe, ig biyuk gikan. Ig tihene ayge mpiynepepye.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.