Marcos 12

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna pahat yuwit patuwesbuhka ta gitkis. Ig awna: ―Minikwak pahapwi awayg mutuhe giwasra. Giwasra “uvapunen”. Ayteke ig kiyaraniwhe ini giwasra. Ayteke ig atikeku pahow tip nopsadminano adahan kumuktet adahan wiwhne “uva” araku. Ayteke ig keh apuriwket imuwad. Pisenwa nikwe ig ibekhe giwasra pabakak gikakkis hiyeg ku pariye giwasra akapriwten. Pisenwa ig tipik ta apitit nawenéwa waxri akiw.
1 Então Jesus começou a lhes ensinar por meio de parábolas: “Um homem plantou um vinhedo. Construiu uma cerca ao seu redor, um tanque de prensar e uma torre para o guarda. Depois, arrendou o vinhedo a alguns lavradores e partiu para um lugar distante.
2 Ku aysaw danuh apatyaprik amutri, ig awahkise pahapwi gihiyega ta giminkis nerras akapriwten was adahan igme iwepye abusku gamutra guw amadgatak giwasra adahan ewkwiye ta git.
2 No tempo da colheita da uva, enviou um de seus servos para receber sua parte da produção.
3 Igkisme akapriwten was igkis kamaxe gihiyega. Igkis biptepri. Ayteke igkis awahkiswig hennen. Igme tipik danuh ta git gikipara yuma ariknawnama giwaku.
3 Os lavradores agarraram o servo, o espancaram e o mandaram de volta de mãos vazias.
4 Ig was akipara hiyapni henne, ig awahkis pahapwiwa gihiyega atere akiw. Igme danuh atere, igkisme akapriwten was huwipwihe gitew. Igkis mahipwihpig. Pisenwa igkis awahkiswig tipik.
4 Então o dono da terra enviou outro servo, mas eles o insultaram e bateram na cabeça dele.
5 Ayteke igme gikipara awahkis pahapwiwa gihiyega akiw atere giminkis. Igme danuh atere, igkisme umehpig. Kaayhsima nawenépwi gihiyegapu awahkiska giminkis. Igkis akapriwten was bipte gaytakkis, gaytakkisme igkis umehe.
5 O próximo servo que ele mandou foi morto. Outros servos que ele enviou foram espancados ou mortos,
6 Pahapwi msekwe adahan ig was akipara awahkiswiye atere giminkis, iggi gikamkayh gibetki. Ig hiyapni henne, ig awna: “Nawenétke ner nukamkayh igkis kiyatha.” Nikwe ig awahkiswig atere giminkis.
6 até que só restou um: seu filho muito amado. Por fim, o dono o enviou, pois pensou: ‘Certamente respeitarão meu filho’.
7 Henneme ig gikamkayh danuh atere, nerras akapriwten was amiyhepri. Igkis kinetihwa pawtak, igkis awna: “Nernewa was akipara gikamkayh. Uyay umehpig mpinekata kuwewanek ini was msekwe madikte gidahan. Pi kabayte wixwiy umehpig adahan ini was msekwe udahanwiy.”
7 “Os lavradores, porém, disseram uns aos outros: ‘Aí vem o herdeiro da propriedade. Vamos matá-lo e tomar posse desta terra!’.
8 Ayteke nikwe igkis kamaxwig igkis umehpig igkis padekwig ayteke amadgatak giwasra.
8 Então o agarraram, o mataram e jogaram seu corpo para fora do vinhedo.
9 Pisenwa gawnhan inakni yuwit patuwesbuhka, ig Kiyapwiye Jesus awna gitkis: ―Kuri uyay akki nuthu. Pariye yipewkan ig was akipara keh gikakkis nerras akapriwten giwasra? Nah akkite yit. Ig ayta pisenwa gikakkisnek. Pisenwa ig ibakha giwasra pabakak gikakkis nawenépwiwa hiyeg akiw.
9 “O que vocês acham que o dono do vinhedo fará?”, perguntou Jesus. “Ele virá, matará os lavradores e arrendará o vinhedo a outros.
10 Mmah yis kote ipegbohate Uhokri gannasan minikweknene ku samah in kinetihwa amin inakniwata hiyakemniki? In awna: “Hiyeg kehne payt tiptiye, igkis tukuhe pahow tip. Gipewkankiskam ku eggu tip ka kawihkam. Bawa eggu tip pi awaygtenano ariw madikte. Eg humaw adahan payt akoksa.
10 Vocês nunca leram nas Escrituras: ‘A pedra que os construtores rejeitaram se tornou a pedra angular.
11 Igwa Uhokri ikaksig henne. In kabayhtiwa wotwiy eg humaw henne.” Hennewatbaki ig Uhokri gannasan awna.
11 Isso é obra do Senhor e é maravilhosa de ver’?”
12 Nerras judeyenepwi giwewkistenkis timapni inakni yuwit patuwesbuhka henne, igkis pukuhe ku ig awna inakni yuwit giminkis ku samah igkis tukuhptepri. Ayge nikwe igkis mpiksaw giharit adahan gikamaxwitni. Henneme igkis apisemun gibohrikis nerras hiyeg kabubuknene ayge awaku ignes hiyeg kiyathe Kiyapwiye Jesus.
12 Os líderes religiosos queriam prender Jesus, pois perceberam que eram eles os lavradores maus a que Jesus se referia. No entanto, por medo da multidão, deixaram-no e foram embora.
13 Ayteke ariwnteke ini igkis farisewkis kiyatyepwi awahkise gaytakkis farisewkis payak gikakkis amekene Erodis gihiyegapu adahan igkis hiyá ba igkis keh Kiyapwiye Jesus awna yuwit taraksebetnama adahan igkis gimetkepten.
13 Mais tarde, os líderes enviaram alguns fariseus e membros do partido de Herodes com o objetivo de levar Jesus a dizer algo que desse motivo para o prenderem.
14 Igkisme danuh atere, igkis awna git: ―Kiyapwiye, usuh hiyakpi ku pis waditye hiyeg. Pis ka awna mpusema yuwit gidahankis hiyeg. Pis awna pahatwowa yuwit ta gitkis madikte hiyeg. Hiyawa hiyeg gihiyakemnikis nawenéwa ariw pidahan, henneme in ka sam ta pit. Pis awna pahatwowa yuwit. Pis akki Uhokriyerwa gihiyakemni gitkis. Kiyapwiye, usuh muwaka hiyak pahat hiyakemniki. Ig kiyapwiye Sésar nerras romayenepwi gikiparakis ig mpiksaptih wixwiy judeyenepwi adahan wixwiy katiwnihgi.
14 Disseram: “Mestre, sabemos como o senhor é honesto. É imparcial e não demonstra favoritismo. Ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade. Agora, diga-nos: É certo pagar impostos a César ou não?
15 Ba wadit adahan wixwiy katiwnihgi? Ba ka wadit? Ba amawka ku wixwiy katiwnihgi? Ba kawk, ba wixwiy ka muwaka? Igme Kiyapwiye Jesus kuwis hiyakni ku gihiyakemnikis piputnambet igkis awna inakni adahan gikinsepten. Ig hiyapni henne, ig kaytwa giwnkis: ―Mmahki yis ayta nuhikekten henne? Ewknay nuthu pahamku karukri adahan nah guhiypetni.
15 Devemos pagar ou não?”. Jesus percebeu a hipocrisia deles e disse: “Por que vocês tentam me apanhar numa armadilha? Mostrem-me uma moeda de prata,
16 Igkisme timapni henne, igkis iwé pahamku karukri igkis ewkwig ta git. Ayteke nikwe ig ayaprikis: ―Pariyepa kahehpakye gumadga no karukri? Pariyepa kewye ay gumadga? Igkisme kaytwa giwn: ―Inin kiyapwiye Sésar giw. Inin ahehpakti kiyapwiye Sésar gahehpak.
16 Quando lhe deram a moeda, ele disse: “De quem são a imagem e o título nela gravados?”. “De César”, responderam.
17 Igme kaytwa giwnkis: ―Nikwe no karukri kawih gidahan kiyapwiye Sésar. Hiyawa wixwiy ikepru git. Henneme amawka ku wixwiy ikí ta git Uhokri madikte ku pariye kawih gidahan Uhokri. Igkis timapni inakni giwn henne, igkis wakaymnibdi kaayhsima.
17 “Então deem a César o que pertence a César, e deem a Deus o que pertence a Deus”, disse ele. Sua resposta os deixou muito admirados.
18 Ayteke ariwnteke ini nawenépwi hiyeg danuh atere git Kiyapwiye Jesus akiw. Igkis sadusewkis. Gitkis sadusewkis hiyeg miyá ignes pisenwe gihawkankis ignes ka kannikaw akiw. Igkis sadusewkis danuh atere, igkis awna git:
18 Depois vieram a Jesus alguns saduceus, líderes religiosos que afirmam não haver ressurreição dos mortos, e perguntaram:
19 ―Kiyapwiye, amekene Moís tamakkis gikumadukan amadga kagta udahanwiy. Inakni gikumadukan awna: “Ku pahapwi hiyeg miyá guw gihayo, ku ig yuma gikamkayh gukak eggu gihayo, amawka gikebyi maripkaw gukak eggu giwgun marihwa eg kakamkayh hawwata ke wotbe ignebe gikebyibe kakamkayh gukakbe.” Hennewatbaki ig amekene Moís gikumadukan awna.
19 “Mestre, Moisés nos deu uma lei segundo a qual se um homem morrer sem deixar filhos, o irmão dele deve se casar com a viúva e ter um filho que dará continuidade ao nome do irmão.
20 Boh. Minikwak ntewnehker gikebyikis. Ig eggutye maripkew gukak pahapu tino. Ayteke ig miyap kawke ig kakamkayh gukak.
20 Numa família havia sete irmãos. O mais velho se casou e morreu sem deixar filhos.
21 Ayteke nikwe ig gisamwi gipun maripkew gukak eggu giwgun. Ig hawwata ig miyap guw. Ig kawnata kakamkayh gukak. Ayteke nikwe ig gisamwikis gimamnamkis ig hawwata ig maripkew gukakwata akiw.
21 O segundo irmão se casou com a viúva, mas também morreu sem deixar filhos. Então o terceiro irmão se casou com ela.
22 Henne madikte nerras ntewnehkernene gikebyikis miyarapwata. Igkis yuma pahapwinama kakamkayh gukak. Pisenwa egme hawwata eg miyop.
22 O mesmo aconteceu até o sétimo irmão, e nenhum deixou filhos. Por fim, a mulher também morreu.
23 Kuri, Kiyapwiye, usuh ayapi. Aysawnemenek apim ini ku aysaw hiyeg kannikaw ariw gimiremnikis, pariyepahki gibetitakkis nerras ntewnehkernene gikebyikis darihgu? Mmanawa igkis ntewnehkernene gikebyikis maripkewnekwiye gukak.
23 Diga-nos, de quem ela será esposa na ressurreição? Afinal, os sete se casaram com ela”.
24 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis: ―Mmahkay yis tarakse? Yis tarakse mmanawa yis ka pukuhpa Uhokri gannasan minikweknene iné yis kawnata hiyak ku samah Uhokri gidatni.
24 Jesus respondeu: “O erro de vocês está em não conhecerem as Escrituras nem o poder de Deus.
25 Aysawnemenek apim ini ku aysaw hiyeg kannikawbet ariw gimiremnikis, ayge ignes ka maripkaw akiw. Igkis msakwa hennep ke ahjbe.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, não se casarão nem se darão em casamento. Nesse sentido, serão como os anjos do céu.
26 Kuri uyay kinetihwa amin wixwiy hiyá ba hiyeg kannikaw ariw gimiremnikis. Mmah yis kote ipegbohate amadgatak amekene Moís gikagtan, ay abet inakni yuwit adahan tiket apuwpi ewwakti ku samah Uhokri awna ta git? Ig awna: “Nahnewa kuri Abrawh giwohkiga, nahnewa kuri Izaki giwohkiga, nahnewa kuri Jakó giwohkiga.”
26 “Agora, quanto a haver ressurreição dos mortos, vocês não leram a esse respeito nos escritos de Moisés, no relato sobre o arbusto em chamas? Deus disse a Moisés: ‘Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’.
27 Inakni yuwit akki wot huwewe ku igkis gidukweneswa igkis ipeg. Ig Uhokri kawki miyarapyema giwohkigakisma. Ig hiyeg ipegnene giwohkigakis. Yis tarakse kaayhsima ku samah yis awna ku hiyeg miyá ignes pisenwa gihawkankis.
27 Portanto, ele é o Deus dos vivos, e não dos mortos. Vocês estão completamente enganados!”.
28 Ayteke ariwnteke ini pahapwi kannuhekeputne amin amekene Moís gikumadukan danuh atere, ig timepne ginetnikis ayge. Ig timapni henne ku samah Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis kabayhtiwa, ig ayapri: ―Kiyapwiye, pariyepa Uhokri gikumadukan pi kabayte ariw madikte kumadukaki?
28 Um dos mestres da lei estava ali ouvindo a discussão. Ao perceber que Jesus tinha respondido bem, perguntou: “De todos os mandamentos, qual é o mais importante?”.
29 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Nah akkite pit ku pariye gikumadukan pi kabaytenene ariw madikte kumadukaki. “Ataybiswanabay numkanit, yis Israelyenepwi. Ukiparawiy Uhokri ig pahapwiwa ukiparawiy.
29 Jesus respondeu: “O mandamento mais importante é este: ‘Ouça, ó Israel! O Senhor, nosso Deus, é o único Senhor.
30 Uyay batek gikak Kiyapwiye Uhokri akak madikte yiyakni. Bateknay gikak akak madikte yibetki. Bateknay gikak abet madikte yihiyakemni. Bateknay gikak akak madikte yidatni.”
30 Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua mente e de todas as suas forças’.
31 Ayteke ariwnteknewa inakni yuwit ay pahat gikumadukan akiw ku pariye pi kiyatte pi kabayte ariw madikte kumadukaki. “Batek gikakkis piyakipwi hiyeg hawwata ku samah pis batek akak pipit.” Yuma nawenéwa gikumadukan pi kiyatte pi kabayte ariw inakni pitenemnene gikumadukan.
31 O segundo é igualmente importante: ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’. Nenhum outro mandamento é maior que esses”.
32 Ner kannuhekeputne timapni henne, ig awna git: ―Hennewa, Kiyapwiye. Pis awna wadit ku ig Uhokri ig pahapwiwa ukiparawiy. Ignewa Uhokri. Yuma pahapwinama kema igma.
32 O mestre da lei respondeu: “Muito bem, mestre. O senhor falou a verdade ao dizer que há só um Deus, e nenhum outro.
33 Amawka wixwiy batek gikak akak madikte uyakniwiy. Amawka wixwiy batek gikak abet madikte uhiyakemniwiy. Amawka wixwiy batek gikak akak madikte udatniwiy. Hawwata amawka wixwiy batek gikakkis uyakipwiy hiyeg hawwata ku samah wixwiy batek akak upitwiy. Pi kabayte wixwiy ihpa inakni gikumadukan ariw wixwiy kakanhaw akak puwikne ta git Uhokri. Ku wis ihpin, in pi kabayte git ariw madikte kakanhawka.
33 E sei que é importante amá-lo de todo o meu coração, de todo o meu entendimento e de todas as minhas forças, e amar o meu próximo como a mim mesmo. É mais importante que oferecer todos os holocaustos e sacrifícios exigidos pela lei”.
34 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne ku samah ig kaytwa giwn akak gihiyakemni, ig awna git: ―Pis kennesa git Uhokri gikumadukan. Ariwnteke ini yuma pahapwinama kibowkaye ayapri akiw.
34 Ao perceber quanto o homem compreendia, Jesus disse: “Você não está longe do reino de Deus”. Depois disso, ninguém se atreveu a lhe fazer mais perguntas.
35 Ayteke ku samah ig Kiyapwiye Jesus kannuhekne ayge agiku Uhokri Gipin, ig ayá hiyeg ayge: ―Mmahki nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan kanumri Uhokri gikanyan adahan ukumaduketni, Cristo, mmahki igkis kanumri “amekene Davi gihiwhi”? Mmahki igkis ka kanumri “amekene Davi gikipara”?
35 Mais tarde, enquanto ensinava o povo no templo, Jesus fez a seguinte pergunta: “Por que os mestres da lei afirmam que o Cristo é filho de Davi?
36 Igwa amekene Davi kanumri “nukipara”. Inakni yuwit ikepka git gapit Uhokri Gitip minikwak. Giwn: “Ukiparawiy Uhokri awna ta git nukipara Cristo. Giwn: ‘Batnaba ay nuhumwa kihehaptak amun inin iwetrit kiyatye ku samah nah sibuhkisnete pipetunyapu pit.’ ”
36 O próprio Davi, falando por meio do Espírito Santo, disse: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Sente-se no lugar de honra à minha direita até que eu humilhe seus inimigos debaixo de seus pés’.
37 Ka ba yis hiyá igwa amekene Davi ka kanum Cristo “nuhiwhi”? Kawa. Ig kanumri “nukipara”. Ig Cristo ig ka he gihiwhinenwatma. Ig hawwata ig gikipara. Nerras hiyeg kabubuknene ayge igkis timapni henne, igkis bateke inakni giwn.
37 Uma vez que Davi chamou o Cristo de ‘meu Senhor’, como ele pode ser filho de Davi?”. E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Ayteke ariwnteke ini ku aysaw ig Kiyapwiye Jesus kannuhekne, ig awna gitkis: ―Pukuhpawnabay adahan yis ka iwí gihiyakemnikis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan. Igkis ba gibetkatunkis wewnamahkis agiku gibereswetnikis. Igkis batek hiyeg aytnihgikis higiwmadga akak kiyathaki.
38 Jesus também ensinou: “Cuidado com os mestres da lei! Eles gostam de se exibir com vestes longas e de receber saudações respeitosas quando andam pelas praças.
39 Igkis batek bat amadga epti ku pariye pi kiyattenene agiku leglis. Hawwata igkis batek bat amadga epti kiyatyo abet fet.
39 E como gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e à cabeceira da mesa nos banquetes!
40 Bawa igkis wiwhpiyes madankunopwi gupinkis guwkis payak akak gewkanbetkis akak kiniska, henneme igkis piriyepkaw kiyabawkad marihwa hiyeg ikiygikis ku igkis kibeynepwi hiyeg. Aysawnemenek igkis katiwnipwenek apatra ini gihiyakemnikis. Apim ini igkis pi hiyapte mbeyne ariw nawenépwi hiyeg taraksapye.
40 No entanto, tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados”.
41 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus bat kennesa arit karukri atiy ayge agiku ini leglis kewye Uhokri Gipin. Ayge ig apuriwne hiyeg kehnepwi ofan gidahan Uhokri. Kaayhsima hiyeg igisapye mpiye awpre, igkis ikenes kaayhsima karukri ta agikut atiy.
41 Jesus sentou-se perto da caixa de ofertas do templo e ficou observando o povo colocar o dinheiro. Muitos ricos contribuíam com grandes quantias.
42 Egme pahapu madankuno madiptipyo danuh atere, eg ikano mmukna kirehka ta agikut no karukri atiy, aynessawa karukri.
42 Então veio uma viúva pobre e colocou duas moedas pequenas.
43 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig pahadguh gikannuhnipwi ta gimkat. Ig awna ta gitkis: ―No eg madankuno madiptipyo gukan pi kahayakte ta gipetunat Uhokri ariw gikankis madikte nerras hiyeg. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
43 Jesus chamou seus discípulos e disse: “Eu lhes digo a verdade: essa viúva depositou na caixa de ofertas mais que todos os outros.
44 Mmanawa igkis kakanhaw akak gikakurakis asemne. Egme kakanhaw akak madikte gudahan gukakura. Yuma ariknawnama eg darih adahan isimno ku pariye gumawkanitnene.
44 Eles deram uma parte do que lhes sobrava, mas ela, em sua pobreza, deu tudo que tinha”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.