Lucas 22
Palikúr NT (PLU_WBT) vs VC
1 Msekwe aynessa hawkri adahan judeyenepwi gipetrakis adahan igkis axnes muttuhyan arih akak bugut miyegbiye adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri umahkise muttuhyan gidukwenaprikkis gihiyegapu.
1 Aproximava-se a festa dos pães sem fermento, chamada Páscoa.
2 Nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan igkis ipegminenes gihiyakemnikis adahan igkis hiyak ku samahpa igkis umahkise Kiyapwiye Jesus. Igkis apise nawenétke hiyeg fetyapu ayge hahhayruke gikakkis gipatra.
2 Os príncipes dos sacerdotes e os escribas buscavam um meio de matar Jesus, mas temiam o povo.
3 Ayteke ner wapitye gikiparadkis Satanás ig kawihe pahapwi gaytakkis Kiyapwiye Jesus giwatnipwi kewye Judas Iskariyotis.
3 Entretanto, Satanás entrou em Judas, que tinha por sobrenome Iscariotes, um dos Doze.
4 Ayteke nikwe ig Judas Iskariyotismin tipik ta gimkatkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras apuriwnepwi Uhokri Gipin. Ig danuh atere, ig kinetihwa gikakkis adahan ig kamaykiswiye Kiyapwiye Jesus ta gitkis.
4 Judas foi procurar os príncipes dos sacerdotes e os oficiais para se entender com eles sobre o modo de lho entregar.
5 Igkis timapni henne, igkis batek ginaktinkis kaayhsima. Igkis awna git: ―Ku pis kamaykis Jesus ta wothu, usuh katiwnihpi.
5 Eles se alegraram com isso, e concordaram em lhe dar dinheiro.
6 Igme kaytwa giwnkis: ―Ihi. In kabay nuthu. Ayteke nikwe ig gihapu Kiyapwiye Jesus adahan ig hiyá ku aysaw gihawkan danuh kabayhtiwa adahan ig kamaykiswig aparayewa ariw hiyeg.
6 Também ele se obrigou. E buscava ocasião oportuna para o trair, sem que a multidão o soubesse.
7 Ayteke ariwnteke ini, danuh ahawkanaprik adahan ini fet adahan hiyeg axnes bugut miyegbiye. Abet pitatye hawkri abet ini fet ignes judeyenepwi umah muttuhyan adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri umahkise muttuhyan gidukwenaprikkis gihiyegapu.
7 Raiou o dia dos pães sem fermento, em que se devia imolar a Páscoa.
8 Ayge nikwe ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis kiyapwiye Pedru gikak kiyapwiye João. Giwn: ―Ataknabay ahegbeta pahapwi muttuhyan adahan waxniwiy abet upetrawiy.
8 Jesus enviou Pedro e João, dizendo: Ide e preparai-nos a ceia da Páscoa.
9 Igkisme ayapri: ―Kiyapwiye, kineypa pimawkan adahan usuh ahegbetin?
9 Perguntaram-lhe eles: Onde queres que a preparemos?
10 Igme kaytwa giwnkis: ―Ku aysaw yis parakanten apitit paytwempu Jerusalém, ayge pahapwi awayg patiptak yikaknek. Ig hiyuwe akak kaggap un atiy. Makekwepnay gihapu. Ku kiney ig parak agikut payt, yis parak aterewata.
10 Ele respondeu: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem carregando uma bilha de água; segui-o até a casa em que ele entrar,
11 Awnanabay ta git payt akipara ku yikannuhten awna: “Kineypa xam adahan nah fetya axne muttuh arih gikakkis nukannuhnipwi?”
11 e direis ao dono da casa: O Mestre pergunta-te: Onde está a sala em que comerei a Páscoa com os meus discípulos?
12 Ayge nikwe ig akki ta yitnek pahayku xam nopsadnene ayhté payt apahnap inuteknene. Arikna ayge madikte ahegbet kuwis. Ahegbetanabay umanawiy ayge adahan wixwiy fetya.
12 Ele vos mostrará no andar superior uma grande sala mobiliada, e ali fazei os preparativos.
13 Igkis piyananene timapni henne, igkis tipik ta apitit paytwempu. Igkis danuh atere, igkis utí madikte ku samah Kiyapwiye Jesus akkamnih gitkis. Ayge nikwe igkis ahegbete madikte adahan igkis fetya axnes muttuhyan arih. Pisenwa igkis diyuhe ta git Kiyapwiye Jesus.
13 Foram, pois, e acharam tudo como Jesus lhes dissera; e prepararam a Páscoa.
14 Ayteke ariwnteke ini ku aysaw ahawkanaprik danuh, igkis atere fetya. Ig Kiyapwiye Jesus bat ahumwa axtet gikakkis giwatnipwi.
14 Chegada que foi a hora, Jesus pôs-se à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Ayge ig awna ta gitkis: ―Kennesa kuri adahan nah hiyapkiska mbeyne nuthu. Kibeyne, apit in danuh nuthu, nah kahawkan fetya ay yikak. Nah kaayhsima axkere inin muttuhyan arih yikak ku apim inin.
15 Disse-lhes: Tenho desejado ardentemente comer convosco esta Páscoa, antes de sofrer.
16 Ig muttuhyan arakak ndahan. Ku samah ig umehpika gidukwenaprikkis amekenegben marihwa igkis isamtaw, hawwata nah umehpikanek. Apim ini nah inyerwa keh hiyeg isamtaw. Awetupye nah ax yikak henne akiw juktah ku aysaw madikte ini arakak inyerwa danuh abetnewa Uhokri gikumadukan. Hennewatbaki in.
16 Pois vos digo: não tornarei a comê-la, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Ayteke ig iwé pahow goblé. Ig kabayha Uhokri. Ig awna gitkis: ―Amapanay inin win. Mpuse pahapwimpi higá niwntak.
17 Pegando o cálice, deu graças e disse: Tomai este cálice e distribuí-o entre vós.
18 Kuri nah ka takunima higá win ay amadga inin akiw. Awetupye nah higá win ay juktah ku aysaw Uhokri gikumadukan danuh. Hennewatbaki in.
18 Pois vos digo: já não tornarei a beber do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Ayteke ig iwé pahak bugut. Ig kabayha Uhokri. Ig sigkebdih ini bugut ig ibekhepni ta gipuriwkis giwatnipwi. Ig awna gitkis: ―Inin bugut in nihhu ku pariye nah sigkebdihkis yidahannek. Han pitatit yis axne bugut ke ininbe kikibereput adahan yis nukiyetninek.
19 Tomou em seguida o pão e depois de ter dado graças, partiu-o e deu-lho, dizendo: Isto é o meu corpo, que é dado por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Ayteke ariwnteke ini pisenwa gaxnikis madikte gimanakis, ig iwé pahow goblé. Ig keh nikak hawwata ku samah ig keh akak bugut. Ig awna gitkis: ―No goblé eg Uhokri gahegbetawni nukunewa yidahan. Mmanawa ig Uhokri ahegbete ginetni nukunewa akiw gikakkis hiyeg adahan ku samah ignes humaw gihiyegapu. Nahme sukase numighu yidahan kahadbe ini gahegbetawni in humaw.
20 Do mesmo modo tomou também o cálice, depois de cear, dizendo: Este cálice é a Nova Aliança em meu sangue, que é derramado por vós...
21 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna: ―Pahapwi yaytak ay, giwak payak akak ndahan ay aduhyamadga axtet, iggi kamaykiswennek ta gitkis nupetunyapu.
21 Entretanto, eis que a mão de quem me trai está à mesa comigo.
22 Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah umahkiswanek ku samah Uhokri ikiswanaw ndahan. Amawka ku nah miyá henneme ner ku pariye nuwmasepten iggi hiyá mbeyne kaayhsimanek nupatra.
22 O Filho do Homem vai, segundo o que está determinado, mas ai daquele homem por quem ele é traído!
23 Igkis giwatnipwi timapni henne, igkis kinetihwa pawtak amin ku pariyepa kehpiye ini gikak Kiyapwiye Jesus henne.
23 Perguntavam então os discípulos entre si quem deles seria o que tal haveria de fazer.
24 Hawwata akiw igkis kapusa mapihpak amin ku pariye gaytakkis pi kiyattenene giwkis.
24 Surgiu também entre eles uma discussão: qual deles seria o maior.
25 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Ka yi muwaka ikaw gapitminnama pahapwi. Ikiparat amadgayapu inin igkis ikaw gapitminkis gihiyegapukis. Igkis kabukhewpi gitkis. Henneme igkis kanumkiswa “Hiyeg gamnihtenkis”.
25 E Jesus disse-lhes: Os reis dos pagãos dominam como senhores, e os que exercem sobre eles autoridade chamam-se benfeitores.
26 Yisme ka hennema. Yidahan nawenéwa. Yisme yidahan ku pariye yaytak yapitmin madikte amawka ku ig ka kabukhaw yit. Amawka ku ig ikaw ke wotbe igwa yibukbe. Ku pariye kumadukene amawka ku ig ikaw ke wotbe igwa kumadukakibe.
26 Que não seja assim entre vós; mas o que entre vós é o maior, torne-se como o último; e o que governa seja como o servo.
27 Uyay akki nuthu. Pariyepa pi kiyatte giwtrikkis hiyeg? Ba pahapwi ku pariye betnene ahumwa gaxten ig axne ayge? Ba ig pi kiyatte? Ba kawk ba ner gibuk ku pariye ewkne gimana git? Nah akkite yit ku pariye gaytakkis pi kiyatte. Ner ku pariye betnene ahumwa gaxten iggi pi kiyatte giwtrikkis hiyeg ay amadga inin. Nahme nah ka ikaw kema ner kiyatyema. Nah ikaw kewa pahapwi ibuktibe ay yibet. Amawka ku yis ikaw hawwata ke nahbe.
27 Pois qual é o maior: o que está sentado à mesa ou o que serve? Não é aquele que está sentado à mesa? Todavia, eu estou no meio de vós, como aquele que serve.
28 Yis kibeynepwi nuhiyegapu yis arehun kabayhtiwa abet mbeyne. Nikwe aysawnemenek yis hiyá kaayhsima kabaykanek.
28 E vós tendes permanecido comigo nas minhas provações;
29 Ku samah Nighu ikí kumadukaki nuthu, nah hawwata nah ikí yitnek.
29 eu, pois, disponho do Reino a vosso favor, assim como meu Pai o dispôs a meu favor,
30 Apim ini yis ax payak nukakhu yis higap payak nukakhu ayhté ku kiney nukumadukan. Hawwata yis batebdeweknene amadga yepwi kiyatyo adahan yis hiyekne gikakkis madikte israelyenepwi.
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu Reino e vos senteis em tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
31 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna ta git kiyapwiye Pedru. Giwn: ―Simawh, Simawh, ayipa ikepka kumadukaki git wapitye gikiparadkis Satanás adahan ig yihikekten. Ig kiyimwihyi kaayhsimanek adahan yipekiswitni nuwhu hawwata ke pahapwi awaygbe ku pariye sassah amutri guyak amadga huw adahan pekkiswiye gumar.
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como o trigo;
32 Henneme nah kuwis piriyepkaw pidahan adahan pis ka tuguhkis pikamaxwan. Kuwewanek ku aysaw pis diyuh ta nuthu akiw ikinaba pikebyupwi gawaygyikis.
32 mas eu roguei por ti, para que a tua confiança não desfaleça; e tu, por tua vez, confirma os teus irmãos.
33 Igme kiyapwiye Pedru kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, nah ka isahkiswekere piw. Hiyawa pis kamaxwika henneme nah ahegbet adahan nah kamaykiswa payak pikak. Hiyawa pis umehpika henneme nah ahegbet adahan nah umahkiswa payak pikak.
33 Pedro disse-lhe: Senhor, estou pronto a ir contigo tanto para a prisão como para a morte.
34 Igme awna git: ―Ped, ku apim inin mtipka pis wihwe nuwhunek. Apit takarak awna pahaywowa gawnhan pisme ayipa wihwe nuwhunek mpamaput. Apim ini pis awna ku pis ka hiyakun. Hennewatbaki in.
34 Jesus respondeu-lhe: Digo-te, Pedro, não cantará hoje o galo, até que três vezes hajas negado que me conheces.
35 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis madikte giwatnipwi. Giwn: ―Ku samah nah awahkiswey kuhwekwa adahan yis ekkene nuwnhu ta gitkis hiyeg, nah awahkisyi makakura, masakola, makasutni. Apim ini ba ay arikna muweke yit? Igkisme kaytwa giwn: ―Kawa, Kiyapwiye. Yuma ariknawnama muwekne wothu.
35 Depois ajuntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem mochila e sem calçado, faltou-vos porventura alguma coisa? Eles responderam: Nada.
36 Igme awna gitkis: ―Kurime ka hennema akiw. Ku pariye kakakura kasakola amawka ig iwé gikakura ig iwé gisakola. Ku pariye yuma giponyaga amawka ig piyuk pahak gisimsa adahan ig isimne giponyaga akak eggu gisimsawen.
36 Mas agora, disse-lhes ele, aquele que tem uma bolsa, tome-a; aquele que tem uma mochila, tome-a igualmente; e aquele que não tiver uma espada, venda sua capa para comprar uma.
37 Mmanawa kuwis ahawkanaprik danuh adahan nah ikaka ke wotbe nah kakehniyebe. Uhokri gannasan kinetihwa numinhu minikwak ku in danuh nuthu. Hennewatmeki in danuhnek. Mmanawa madikte ku pariye Uhokri gannasan ndahan in kabá makisu.
37 Pois vos digo: é necessário que se cumpra em mim ainda este oráculo: E foi contado entre os malfeitores {Is 53,12}. Com efeito, aquilo que me diz respeito está próximo de se cumprir.
38 Igkisme timapni henne, igkis awna: ―Kiyapwiye, mmukna gukebyikis ponya ay. Igme kaytwa giwnkis: ―Ikeypi.
38 Eles replicaram: Senhor, eis aqui duas espadas. Basta, respondeu ele.
39 Pisenwa nikwe ig pes ayteke, ig tipik ta apitit ini waxri imuhgipitnene kewye Olipegpit ku samah inpawa ig keh. Igkisme gikannuhnipwi tipike gihapti.
39 Conforme o seu costume, Jesus saiu dali e dirigiu-se para o monte das Oliveiras, seguido dos seus discípulos.
40 Ig danuh atere, ig awna gitkis: ―Piriyepkawnabay marihwa yis ka isaksaw arit mbayka.
40 Ao chegar àquele lugar, disse-lhes: Orai para que não caiais em tentação.
41 Ayteke ig wewkiswe ataresa barew apiyukan. Ig paberetusaw ig piriyepkaw ta git Uhokri.
41 Depois se afastou deles à distância de um tiro de pedra e, ajoelhando-se, orava:
42 Ig awna: ―Nighu, ku pis mpithekere ini mbeyne ndahan, uyá amnihun mpithapni ndahan. Henneme ku in pimawkanwa in danuh nuthu, ka sam in danuh nuthu. Nah ka kehkere ndahan nubetki. Henneme nah kehkere pidahanwa pibetki.
42 Pai, se é de teu agrado, afasta de mim este cálice! Não se faça, todavia, a minha vontade, mas sim a tua.
43 Pahaye adahan pahapwi ahj hiyapkiswe ta git atere, ig ikene gawaygyi git.
43 Apareceu-lhe então um anjo do céu para confortá-lo.
44 Igme Kiyapwiye Jesus wakaymni mpiynepepye. Ig hiyapni henne, ig piriyepkaw pi kihhawnate akiw. Ig piriyepkaw ba ahawnapepye he giwnrapwi suke ke migatbe suruhpiyebe ta waygboit.
44 Ele entrou em agonia e orava ainda com mais instância, e seu suor tornou-se como gotas de sangue a escorrer pela terra.
45 Ayteke pisenwa gipigyepkawni ig kannikaw, ig diyuhe ta gitkis gikannuhnipwi. Ig uteprikis himekweke awaku igkis barukiswe.
45 Depois de ter rezado, levantou-se, foi ter com os discípulos e achou-os adormecidos de tristeza.
46 Ig hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Mmahpaki yipewkan yis himegbet? Kannikawnay. Piriyepkawnabay marihwa yis ka isaksaw arit mbayka.
46 Disse-lhes: Por que dormis? Levantai-vos, orai, para não cairdes em tentação.
47 Ku samah ig awnempiye inakni yuwit, pahabunad hiyegad danuh atere. Ner pahapwi gaytakkis giwatnipwi kewye Judas Iskariyotis ig wew pitatyempi gapitkis. Ig danuh atere, ig mpiye danukwa ta gihumwat Kiyapwiye Jesus adahan ig gaympoketni.
47 Ele ainda falava, quando apareceu uma multidão de gente; e à testa deles vinha um dos Doze, que se chamava Judas. Achegou-se de Jesus para o beijar.
48 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig wakaymni. Ig awna git: ―Judas, mmah pis kamaykisun akak aympokaki, nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin?
48 Jesus perguntou-lhe: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem!
49 Igkisme nerras ku pariye aynenepwi gikak Kiyapwiye Jesus igkis hiyapni henne, igkis hiyak ku pariye me danuhe git. Ayge nikwe igkis awna git: ―Kiyapwiye, ba pis muwaka usuh iw uponyaga adahan usuh kapetunsigkis?
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia acontecer, perguntaram: Senhor, devemos atacá-los à espada?
50 Aynewa pahapwi gaytakkis nuwipwihe pahapwi ibukti gidahan ner muwpegpiyene gikiparakis. Ig ihuke gitaybi kihehaptak.
50 E um deles feriu o servo do príncipe dos sacerdotes, decepando-lhe a orelha direita.
51 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna git: ―Ka ba kehni henne. Ayteke ig dax gitaybi adukwen, in humaw akiw.
51 Mas Jesus interveio: Deixai, basta. E, tocando na orelha daquele homem, curou-o.
52 Ayteke ig awna ta gitkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras apuriwnepwi Uhokri Gipin, nerras judeyenepwi giwewkistenkis ku pariye gikamaxwitni atere. Giwn: ―Mmahkay yis ayta akak madikte yiponyaga akak madikte yasuga? Mmahkay yis ayta nukamaxwitni ayamaw ke wotbe nah amepyebe?
52 Voltando-se para os príncipes dos sacerdotes, para os oficiais do templo e para os anciãos que tinham vindo contra ele, disse-lhes: Saístes armados de espadas e cacetes, como se viésseis contra um ladrão.
53 Takunipti nah ayge yikak yikannuhten agiku Uhokri Gipin. Henneme yis ka kibowka kamaxun ayge. Ka sam. Kuwis yihawkanaprik danuh adahan yis keh nukakhu ku samah amisnapyi akiparad gimawkan.
53 Entretanto, eu estava todos os dias convosco no templo, e não estendestes as mãos contra mim; mas esta é a vossa hora e do poder das trevas.
54 Ayteke nikwe igkis kamaxe Kiyapwiye Jesus igkis waxepri ta gipinekut ner muwpegpiyene gikiparakis. Ig kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig makeke gihapu butte henneme ig piyawakte giw aynessa.
54 Prenderam-no então e conduziram-no à casa do príncipe dos sacerdotes. Pedro seguia-o de longe.
55 Igkis danuh atere gipinekut ner muwpegpiyene gikparakis, nerras hiyeg hamehe tiket ayhté gipinbuk. Igkis bat atere ahumwa eggu tiket. Ig kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig bat aterewata payak gikakkis.
55 Acenderam um fogo no meio do pátio, e sentaram-se em redor. Pedro veio sentar-se com eles.
56 Ayteke pahapu tino bukitwiyo hiyapri ayge betnene abet tiket abutni. Eg ipegkak gikak, eg awna: ―Ner awayg hawwata wew gikak Jesus.
56 Uma criada percebeu-o sentado junto ao fogo, encarou-o de perto e disse: Também este homem estava com ele.
57 Igme wihwe giw. Ig awna ta gut: ―Kiyapuno, nah kawa hiyakriwa ner awayg.
57 Mas ele negou-o: Mulher, não o conheço.
58 Ayteke ariwnteke ini pahapwi hiyeg akiw hiyapri atere. Ig awna git: ―Pisnewa gaytakkis Jesus gikannuhnipwi. Igme kaytwa giwn: ―Ka nawhnama.
58 Pouco depois, viu-o outro e disse-lhe: Também tu és um deles. Pedro respondeu: Não, eu não o sou.
59 Ayteke ariwnteke ini ayiptenesa akiw, pahapwiwa awayg awna akiw: ―Hennewa. Ner awayg Jesus gikannuhni. Mmanawa ig hiyeg galiléyene hawwata ke Jesusbe.
59 Passada quase uma hora, afirmava um outro: Certamente também este homem estava com ele, pois também é galileu.
60 Igme kiyapwiye Pedru timapni henne, ig awna git: ―Nah ka hiyakwa inakni yuwit ku kamin pis awna. Nikwenéwa ku samah ig awnempiye inakni yuwit, pahapwi takarak awna.
60 Mas Pedro disse: Meu amigo, não sei o que queres dizer. E no mesmo instante, quando ainda falava, cantou o galo.
61 Apiminewa ini hawkri ig Kiyapwiye Jesus ipeganaw ta gimkanit kiyapwiye Pedru. Igme kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig kiyé inakni ku pariye Kiyapwiye Jesus giwn kuhwekwa ta git amin: “Apit takarak awna pahaywowa gawnhan, pisme ayipa wihwe nuwhunek mpamaput.”
61 Voltando-se o Senhor, olhou para Pedro. Então Pedro se lembrou da palavra do Senhor: Hoje, antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes.
62 Ig kiyé inakni giwn nikwe, ig pes ayteke. Ig kiyemna gitaraksan mpiynepepye. Ig biyuk gikan. Ig tihene ayge.
62 Saiu dali e chorou amargamente.
63 Apimwata ini nerras hiyeg ku pariye Kiyapwiye Jesus ay giwakukis, igkis biptepri igkis hiyaraptihpig.
63 Entretanto, os homens que guardavam Jesus escarneciam dele e davam-lhe bofetadas.
64 Ayteke igkis wanakotepri igkis biyuhpokepri. Igkis awna git: ―Ku pis Uhokri gawnepe, asá akki wot ku pariye pibiyuhatepten.
64 Cobriam-lhe o rosto e diziam: Adivinha quem te bateu!
65 Ayteke igkis awna arakembet yuwit akiw adahan gimiytetni.
65 E injuriavam-no ainda de outros modos.
66 Hewke nikwe hawkanawa madikte judeyenepwi giwewkistenkis igkis keh gipandukawnikis. Igkis pahadguhwe payak gikakkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan. Ayteke igkis waxase Kiyapwiye Jesus ta gipetunatkis. Ig danuh atere, igkis awna ta git:
66 Ao amanhecer, reuniram-se os anciãos do povo, os príncipes dos sacerdotes e os escribas, e mandaram trazer Jesus ao seu conselho.
67 ―Ku pis Cristo, ku pis Uhokri gikanyan adahan ukumaduketni, asá akkaw wothu. Igme kaytwa giwnkis: ―Ku nah akkaw yit, yis ka iha inakni nuwnhu.
67 Perguntaram-lhe: Dize-nos se és o Cristo! Respondeu-lhes ele: Se eu vo-lo disser, não me acreditareis;
68 Waké nah ayapyibe amin inakniwata, yis ka kaytwakam.
68 e se vos fizer qualquer pergunta, não me respondereis.
69 Kuri yis betnene ayge adahan yis hiyekne nukakhu. Henneme kuri aytekihan nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, nah bat ayge gihumwa Uhokri detye ay amun ini iwetrit ku pariye kanenikiythanisima kihehaptak. Apim ini nahme hiyekne yikak nikwe.
69 Mas, doravante, o Filho do Homem estará sentado à direita do poder de Deus.
70 Igkisme timapni henne, igkis awna payebitak: ―Mmah pis Uhokri gikamkayh nikwe? Igme kaytwa giwnkis: ―Nahnewa ku samah yis awna.
70 Então perguntaram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? Respondeu: Sim, eu sou.
71 Igkis timapni henne, igkis awna: ―Pariyeki umawkanwiy akiw? Wixwiy ka muwaka hiyeg akki wotwiy ariknawnama Jesus gitaraksan akiw. Kuwis ig taraksa ay wowtrikwiy. Ig makukse Uhokri ay wowtrikwiy. Uyay katiwnise ini gitaraksan git.
71 Eles então exclamaram: Temos nós ainda necessidade de testemunho? Nós mesmos o ouvimos da sua boca.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.