Lucas 18
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NTLH
1 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna gitkis pahat yuwit patuwesbuhka adahan ig ikene gawaygyikis adahan igkis piriyepkaw takunipti, adahan igkis ka miniw ariw gipigyepkawnikis. Ig awna:
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 ―Minikwak pahapwi hiyaptigi msakwa apit pahá paytwempu. Ig ka hiyepkere ariknawnama, iné hiyeg iné Uhokri.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Hawwata pahapu madankuno ayge apit ini paytwempu. Takunipti eg atere git ner hiyaptigi eg awna git: “Uyá amnihun. Wadithebdih nuhawkan gikak nupetunya.”
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Pitatye ig ka amnihgu. Henneme amaksemni ig awna gitwa: “Nah ka hiyepkere ariknawnama, iné hiyeg iné Uhokri.
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 Henneme no tino kaayhsima sigimwihun. Nikwe nah wadithebdih guhawkan marihwa eg ka ayta kiyimwihun takuniptima.”
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna gitkis gikannuhnipwi: ―Timapnay ku samah ner hiyaptigi ku pariye kane kibeynema ig iha guwn no ku pariye amnihswano git takunipti.
6 E o Senhor continuou:
7 Ku yis hiyá ig amnihgu, igkata Uhokri akiw ig ka amnih gihiyegapu ku pariye amnihswene git takunipti? Mmah ig ayipwihwa adahan ig amnihgikis?
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Kawa. Ig amnihpigkis kibentenwa. Henneme ku aysaw nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, ku aysaw nah danuh atan akiw, ba nah utí hiyeg amadga inin ku pariye gidukweneswa kamewnene ta nupitit?
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Hawwata akiw ig Kiyapwiye Jesus awna pahat yuwit patuwesbuhka gidahankis hiyeg ku pariye ikawnamah wadityepwi ignes ikaw kabayte giw pahapwi.
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 Ig awna: ―Piyana gikebyikis awaykemni wagehe pareke ta agikut ini leglis kewye Uhokri Gipin adahan igkis piriyepkewnes atere. Pahapwi farisew. Pahapwime ladwan kinisekeputne.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Ig farisew tabira ayge giwtrikkis hiyeg ig piriyepkaw gitwa. Ig awna: “Kibeyne Uhokri, nah ka keh mbayka kema nawenépwi hiyegma. Nah ka amepyema, nah ka taraksa, nah ka powkemnihwa. Kibeyne, nah ka kema nerma ladwanma.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Kibeyne nah maxhaw pimaput abet mpuse paka adahan nah pikiyetni. Nah keh ofan pidahan. Nah wiwh pahá ariwntak mpuse araytak madikawku newkanbet adahan nah kakanhaw pit.” Hennewatbaki giwn ig awna.
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Igme ner ladwan ig marenpi tabira giwtrikkis hiyeg, ig tabira piyawakte giwkis. Ig ka kibowka ipeg giwtrikut Uhokri adahan ig awna git. Ig msekwe baruki. Ig awna: “Uhokri, uyá amnihun nah taraksepye.”
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Ig ner awayg ignewa diyuhe gipinekut ig wadit giwtrik Uhokri. Nerme farisew ka hennema. Mmanawa ku pahapwi ikewkere kiyatte mpiye pahapwi, iggi Uhokri wiwhe gikiythani gipititaknek. Henneme ku pahapwi ikewpiye ke wotbe ig yumahbe gikiythanibe, iggi Uhokri ikí gikiythani ta gipititnek.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Ayteke hiyeg danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis waxe gikamkayhkis ta git adahan ig sarayh giwak gipititkis adahan ig kiyene Uhokri gidahankis. Juktah igkis ewk bakimnay nukupesniye git. Ignesme gikannuhnipwi hiyapni henne, igkis awna gitkis adahan igkis ka ayta sigimwihgi.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig waysase nerras bakimnay ta gimkanit. Ig awna gitkis gikannuhnipwi: ―Isaksanabay bakimnay ites aytnite numkanit. Ka yi muwaka mpitha bakimnay. Mmanawa ku pariye hiyeg gihiyakemnikis kene bakimnibe ignesnewa ku pariye kawih Uhokri gikumadukan.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Henneme ku pahapwi ka iha giwn Uhokri gikumadukan kema pahapwi bakimnima, iggi ka kawih Uhokri gikumadukan. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Ayteke pahapwi awayg kiyatye danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Ig awna git: ―Kiyapwiye, pis kibeynewa. Uyá akki nuthu. Pariye nah keh kuri adahan nah aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa?
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Mmah pis kanumun ku nah kibeyne? Yuma pahapwinama hiyeg amadgaya inin kibeyne. Uhokri ignewa ku pariye kibeyne hiyeg.
19 Jesus respondeu:
20 Pis kuwis hiyak ku pariye amawka pis keh adahan pis aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa, mmanawa pis hiyak amekene Moís gikumadukan kuwis. Inakni gikumadukan awna: “Ka muwaka powkemnihwa. Ka muwaka umah hiyeg. Ka muwaka amepwi. Ka muwaka wasaymhaw. Kiyatha pig. Kiyatha pinag.”
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Igme awayg awna git: ―Kiyapwiye, ku samah nah takwa nah iha madikte inakni yuwit.
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Igme Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna git: ―Pehete muwak pit ku pariye pis kote ihpate. Amawka pis batek gikak Uhokri mpiya madikte pewkanbet. Ataknaba piyuk pewkanbet madikte. Ayteke nikwe pis ikí akakurapig ta gitkis madiptapye. Ayge nikwe pis utí kaayhsima igiska ayhté inugiknek. Ayteke pisenwa papiykan pewkanbet pis ayta wew nukakhu.
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Igme awayg timapni henne, ig wakaymni ig barukiswe kaayhsima mmanawa kaayhsima igiska ay gimun. Ig apise ku nawenétke ig biyuk akak ini gewkanbet.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig ipeg ta gimkat ig awna ta gitkis hiyeg: ―Kaayhsima mahiko adahan hiyeg igisapye kawih Uhokri gikumadukan.
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Ku yis hiyá ku mahiko adahan pahapwi puwikne “kamelu” parak mapiya apuriku pahat kakus amiyokni, in pi mahikote akiw adahan pahapwi igisye parak ku kiney Uhokri gikumadukan.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Igkis hiyeg timapni henne, igkis awna: ―Ta wothu ku pahapwi igisye, in arakak ku ig kibeyne giwtrik Uhokri mmanawa ig kabunuga gikak Uhokri. Ku mahiko henne adahan igisapye danuh git Uhokri, nikwe yuma hiyeg amadgaya inin danuhne git Uhokri.
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Igme Kiyapwiye Jesus awna gitkis: ―Madikte hiyeg ka hiyá ignesma danuh git Uhokri ku ka igma Uhokri amnihgikis. Mmanawa ku pariye hiyeg amadgaya inin ka hiyá akehka igme Uhokri hiyá nikehka.
27 Jesus respondeu:
28 Igme kiyapwiye Pedru awna git: ―Usuh kuwis ikise madikte wewkanbet adahan usuh wewne pikak.
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ku pahapwi ikiswiye gipin gukak gihayo, gikebyupwi, ginag, gig, gikamkayupwi, ku ig ikiswiye madikte giharit Uhokri gikumadukan,
29 Jesus respondeu:
30 ig utí nikwe kaayhsima akiw. Ig utí kuri amadga inin hawkri pi kibite gikebyupwi akiw. Hawwata akiw aysawnemenek ayhté inugik ig aymuhwanek gimun Uhokri adahan apanenekwa. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki ig utinek.
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus pahadguh giwatnipwi (12) ta git, ig awna gitkis: ―Kuri wixwiy atak ta arimkanit Jerusalém. Ayge nah hiyá madikte mbayka danuh nuthu ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa numinhu nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Nah kamaykiswikanek ta gitkis hiyeg kane judeyenepwima. Igkisme arewhe nuthunek. Apim ini igkis mahipwihpen, igkis tupestepun.
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 Igkis biptepun akak tigay. Pisenwa nikwe igkis umehpen. Henneme amamnam hawkrinek nah kannikaw akiw.
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Igkis giwatnipwi timá inakni giwn henne, henneme igkis ka pukuhpin. Gihiyakemnikis sab adahan igkis ka pukuhpin. Igkis ka hiyak ku kamin ig kinetihwa.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Ayteke igkis danuh apaknit paytwempu Jerikó. Apiminewa ini pahapwi motpiye bat ayge ahinmu. Ig makehpene karukri ta gitkis hiyeg.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Pahaye adahan ig timá hiyeg kabaru mpiya. Ig awna: ―Mmahki igkis hiyeg mpiye kabaruhpad?
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Igkisme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye Jesus nazaréyene iggi mpiyepye.
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Ig ner motpiye timapni henne, ig kabiman git Kiyapwiye Jesus: ―Kiyapwiye Jesus, pis ukipara hawwata ke amekene Davibe. Uyá amnihun.
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Nerras hiyeg ku pariye gapitkiya Kiyapwiye Jesus igkis timapni henne, igkis himehpig. Igkis awna ta git: ―Ka muwaka kabiman henne. Igme pi kabimenpipa akiw. Ig awna: ―Kiyapwiye, pis ukipara hawwata ke amekene Davibe. Uyá amnihun.
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Ig Kiyapwiye Jesus timapni inakni gabiman henne, ig msekwe. Ig awna: ―Su iwapri. Waxwanig atan nuthu. Igkisme ihe giwn. Ig ner motpiye danuh atere git, igme awna git:
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 ―Pariye pimawkan nuthu? Igme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, nah muwaka nah hiyap akiw.
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Kuri pis hiyap. Pikamaxwan nupitit keh pis makniw.
42 Então Jesus disse:
43 Aynewa ig motpiye hiyap. Ayteke ig tipik makekwepi gihapu, ig kibeyhene Uhokri ayge. Madikte nerras hiyeg ayge igkis hiyapni henne, igkis kabayha Uhokri hawwata akiw.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.