Lucas 18
Palikúr NT (PLU_WBT) vs BKJ
1 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna gitkis pahat yuwit patuwesbuhka adahan ig ikene gawaygyikis adahan igkis piriyepkaw takunipti, adahan igkis ka miniw ariw gipigyepkawnikis. Ig awna:
1 E ele falou-lhes uma parábola com este fim, de que os homens devem sempre orar e nunca desfalecer,
2 ―Minikwak pahapwi hiyaptigi msakwa apit pahá paytwempu. Ig ka hiyepkere ariknawnama, iné hiyeg iné Uhokri.
2 dizendo: Havia em uma cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens;
3 Hawwata pahapu madankuno ayge apit ini paytwempu. Takunipti eg atere git ner hiyaptigi eg awna git: “Uyá amnihun. Wadithebdih nuhawkan gikak nupetunya.”
3 e havia naquela cidade uma viúva; e ela veio a ele, dizendo: Vingue-me do meu adversário.
4 Pitatye ig ka amnihgu. Henneme amaksemni ig awna gitwa: “Nah ka hiyepkere ariknawnama, iné hiyeg iné Uhokri.
4 E por algum tempo ele não quis; mas depois ele disse consigo: Ainda que eu não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 Henneme no tino kaayhsima sigimwihun. Nikwe nah wadithebdih guhawkan marihwa eg ka ayta kiyimwihun takuniptima.”
5 todavia, como esta viúva me incomoda, vou vingá-la, para que ela não continue a vir me cansar.
6 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna gitkis gikannuhnipwi: ―Timapnay ku samah ner hiyaptigi ku pariye kane kibeynema ig iha guwn no ku pariye amnihswano git takunipti.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Ku yis hiyá ig amnihgu, igkata Uhokri akiw ig ka amnih gihiyegapu ku pariye amnihswene git takunipti? Mmah ig ayipwihwa adahan ig amnihgikis?
7 E Deus não vingará aos seus próprios eleitos, que clamam a ele dia e noite, já que é longânimo para com eles?
8 Kawa. Ig amnihpigkis kibentenwa. Henneme ku aysaw nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, ku aysaw nah danuh atan akiw, ba nah utí hiyeg amadga inin ku pariye gidukweneswa kamewnene ta nupitit?
8 Eu vos digo que, ele os vingará rapidamente. Quando, porém, vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Hawwata akiw ig Kiyapwiye Jesus awna pahat yuwit patuwesbuhka gidahankis hiyeg ku pariye ikawnamah wadityepwi ignes ikaw kabayte giw pahapwi.
9 E ele falou esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, que eles eram justos, e desprezavam os outros:
10 Ig awna: ―Piyana gikebyikis awaykemni wagehe pareke ta agikut ini leglis kewye Uhokri Gipin adahan igkis piriyepkewnes atere. Pahapwi farisew. Pahapwime ladwan kinisekeputne.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Ig farisew tabira ayge giwtrikkis hiyeg ig piriyepkaw gitwa. Ig awna: “Kibeyne Uhokri, nah ka keh mbayka kema nawenépwi hiyegma. Nah ka amepyema, nah ka taraksa, nah ka powkemnihwa. Kibeyne, nah ka kema nerma ladwanma.
11 O fariseu, posto em pé, assim orava consigo mesmo: Ó Deus, eu te agradeço, porque não sou como os outros homens, extorsionários, injustos e adúlteros; nem como este publicano.
12 Kibeyne nah maxhaw pimaput abet mpuse paka adahan nah pikiyetni. Nah keh ofan pidahan. Nah wiwh pahá ariwntak mpuse araytak madikawku newkanbet adahan nah kakanhaw pit.” Hennewatbaki giwn ig awna.
12 Eu jejuo duas vezes na semana, dou os dízimos de tudo quanto eu possuo.
13 Igme ner ladwan ig marenpi tabira giwtrikkis hiyeg, ig tabira piyawakte giwkis. Ig ka kibowka ipeg giwtrikut Uhokri adahan ig awna git. Ig msekwe baruki. Ig awna: “Uhokri, uyá amnihun nah taraksepye.”
13 E o publicano, estando em pé de longe, não queria levantar seus olhos ao céu, mas batia sobre o seu peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Ig ner awayg ignewa diyuhe gipinekut ig wadit giwtrik Uhokri. Nerme farisew ka hennema. Mmanawa ku pahapwi ikewkere kiyatte mpiye pahapwi, iggi Uhokri wiwhe gikiythani gipititaknek. Henneme ku pahapwi ikewpiye ke wotbe ig yumahbe gikiythanibe, iggi Uhokri ikí gikiythani ta gipititnek.
14 Eu vos digo que este homem desceu justificado para sua casa, em vez do outro; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado, e o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Ayteke hiyeg danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis waxe gikamkayhkis ta git adahan ig sarayh giwak gipititkis adahan ig kiyene Uhokri gidahankis. Juktah igkis ewk bakimnay nukupesniye git. Ignesme gikannuhnipwi hiyapni henne, igkis awna gitkis adahan igkis ka ayta sigimwihgi.
15 E eles traziam-lhe também os bebês, para que ele os tocasse; mas os seus discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig waysase nerras bakimnay ta gimkanit. Ig awna gitkis gikannuhnipwi: ―Isaksanabay bakimnay ites aytnite numkanit. Ka yi muwaka mpitha bakimnay. Mmanawa ku pariye hiyeg gihiyakemnikis kene bakimnibe ignesnewa ku pariye kawih Uhokri gikumadukan.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as criancinhas, e não as proibais; porque das tais é o reino de Deus.
17 Henneme ku pahapwi ka iha giwn Uhokri gikumadukan kema pahapwi bakimnima, iggi ka kawih Uhokri gikumadukan. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
17 Verdadeiramente eu vos digo: Qualquer que não receber o reino de Deus como uma criancinha de forma alguma entrará nele.
18 Ayteke pahapwi awayg kiyatye danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Ig awna git: ―Kiyapwiye, pis kibeynewa. Uyá akki nuthu. Pariye nah keh kuri adahan nah aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa?
18 E um certo governante perguntou-lhe, dizendo: Bom Mestre, o que eu farei para herdar a vida eterna?
19 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Mmah pis kanumun ku nah kibeyne? Yuma pahapwinama hiyeg amadgaya inin kibeyne. Uhokri ignewa ku pariye kibeyne hiyeg.
19 E Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Pis kuwis hiyak ku pariye amawka pis keh adahan pis aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa, mmanawa pis hiyak amekene Moís gikumadukan kuwis. Inakni gikumadukan awna: “Ka muwaka powkemnihwa. Ka muwaka umah hiyeg. Ka muwaka amepwi. Ka muwaka wasaymhaw. Kiyatha pig. Kiyatha pinag.”
20 Tu sabes os mandamentos: Não cometerás adultério, não assassinarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Igme awayg awna git: ―Kiyapwiye, ku samah nah takwa nah iha madikte inakni yuwit.
21 E ele disse: Tudo isso eu tenho guardado desde a minha juventude.
22 Igme Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna git: ―Pehete muwak pit ku pariye pis kote ihpate. Amawka pis batek gikak Uhokri mpiya madikte pewkanbet. Ataknaba piyuk pewkanbet madikte. Ayteke nikwe pis ikí akakurapig ta gitkis madiptapye. Ayge nikwe pis utí kaayhsima igiska ayhté inugiknek. Ayteke pisenwa papiykan pewkanbet pis ayta wew nukakhu.
22 Ora, Jesus ouvindo estas coisas, lhe disse: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens, e distribua entre os pobres, e tu terás um tesouro no céu; e vem e segue-me.
23 Igme awayg timapni henne, ig wakaymni ig barukiswe kaayhsima mmanawa kaayhsima igiska ay gimun. Ig apise ku nawenétke ig biyuk akak ini gewkanbet.
23 E, ao ouvir esta palavra, ele ficou muito triste; porque ele era muito rico.
24 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig ipeg ta gimkat ig awna ta gitkis hiyeg: ―Kaayhsima mahiko adahan hiyeg igisapye kawih Uhokri gikumadukan.
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Ku yis hiyá ku mahiko adahan pahapwi puwikne “kamelu” parak mapiya apuriku pahat kakus amiyokni, in pi mahikote akiw adahan pahapwi igisye parak ku kiney Uhokri gikumadukan.
25 Porque é mais fácil um camelo passar por um olho de agulha, do que entrar um homem rico no reino de Deus.
26 Igkis hiyeg timapni henne, igkis awna: ―Ta wothu ku pahapwi igisye, in arakak ku ig kibeyne giwtrik Uhokri mmanawa ig kabunuga gikak Uhokri. Ku mahiko henne adahan igisapye danuh git Uhokri, nikwe yuma hiyeg amadgaya inin danuhne git Uhokri.
26 E os que ouviram isso disseram: Então, quem poderá ser salvo?
27 Igme Kiyapwiye Jesus awna gitkis: ―Madikte hiyeg ka hiyá ignesma danuh git Uhokri ku ka igma Uhokri amnihgikis. Mmanawa ku pariye hiyeg amadgaya inin ka hiyá akehka igme Uhokri hiyá nikehka.
27 E ele disse: As coisas que são impossíveis com homens são possíveis com Deus.
28 Igme kiyapwiye Pedru awna git: ―Usuh kuwis ikise madikte wewkanbet adahan usuh wewne pikak.
28 Então, disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ku pahapwi ikiswiye gipin gukak gihayo, gikebyupwi, ginag, gig, gikamkayupwi, ku ig ikiswiye madikte giharit Uhokri gikumadukan,
29 E, ele lhes disse: Verdadeiramente eu vos digo: Não há homem que, tendo deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou esposa, ou filhos por causa do reino de Deus,
30 ig utí nikwe kaayhsima akiw. Ig utí kuri amadga inin hawkri pi kibite gikebyupwi akiw. Hawwata akiw aysawnemenek ayhté inugik ig aymuhwanek gimun Uhokri adahan apanenekwa. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki ig utinek.
30 que não receba, nesse tempo presente, muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus pahadguh giwatnipwi (12) ta git, ig awna gitkis: ―Kuri wixwiy atak ta arimkanit Jerusalém. Ayge nah hiyá madikte mbayka danuh nuthu ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa numinhu nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin.
31 Então, ele tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que estamos subindo para Jerusalém, e todas as coisas escritas pelos profetas a respeito do Filho do homem serão cumpridas.
32 Nah kamaykiswikanek ta gitkis hiyeg kane judeyenepwima. Igkisme arewhe nuthunek. Apim ini igkis mahipwihpen, igkis tupestepun.
32 Porque ele será entregue aos gentios, e será escarnecido, humilhado e cuspido;
33 Igkis biptepun akak tigay. Pisenwa nikwe igkis umehpen. Henneme amamnam hawkrinek nah kannikaw akiw.
33 e, eles o açoitarão, e o matarão; e ao terceiro dia ele será ressuscitado.
34 Igkis giwatnipwi timá inakni giwn henne, henneme igkis ka pukuhpin. Gihiyakemnikis sab adahan igkis ka pukuhpin. Igkis ka hiyak ku kamin ig kinetihwa.
34 E eles não entendiam nenhuma dessas coisas; e esta palavra lhes era encoberta, e eles não entenderam as coisas que foram faladas.
35 Ayteke igkis danuh apaknit paytwempu Jerikó. Apiminewa ini pahapwi motpiye bat ayge ahinmu. Ig makehpene karukri ta gitkis hiyeg.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um certo homem cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Pahaye adahan ig timá hiyeg kabaru mpiya. Ig awna: ―Mmahki igkis hiyeg mpiye kabaruhpad?
36 E, ouvindo passar a multidão, ele perguntou o que isto significava.
37 Igkisme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye Jesus nazaréyene iggi mpiyepye.
37 E disseram-lhe que Jesus de Nazaré estava passando.
38 Ig ner motpiye timapni henne, ig kabiman git Kiyapwiye Jesus: ―Kiyapwiye Jesus, pis ukipara hawwata ke amekene Davibe. Uyá amnihun.
38 E ele gritou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
39 Nerras hiyeg ku pariye gapitkiya Kiyapwiye Jesus igkis timapni henne, igkis himehpig. Igkis awna ta git: ―Ka muwaka kabiman henne. Igme pi kabimenpipa akiw. Ig awna: ―Kiyapwiye, pis ukipara hawwata ke amekene Davibe. Uyá amnihun.
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; mas ele gritava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
40 Ig Kiyapwiye Jesus timapni inakni gabiman henne, ig msekwe. Ig awna: ―Su iwapri. Waxwanig atan nuthu. Igkisme ihe giwn. Ig ner motpiye danuh atere git, igme awna git:
40 E Jesus, parando, ordenou que lho trouxessem. E ele chegando perto, perguntou-lhe,
41 ―Pariye pimawkan nuthu? Igme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, nah muwaka nah hiyap akiw.
41 dizendo: O que queres que eu te faça? E ele disse: Senhor, que eu possa receber a minha visão.
42 Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Kuri pis hiyap. Pikamaxwan nupitit keh pis makniw.
42 E Jesus lhe disse: Recebe a visão, a tua fé te salvou.
43 Aynewa ig motpiye hiyap. Ayteke ig tipik makekwepi gihapu, ig kibeyhene Uhokri ayge. Madikte nerras hiyeg ayge igkis hiyapni henne, igkis kabayha Uhokri hawwata akiw.
43 E ele imediatamente recuperou a sua visão, e o foi seguindo, glorificando a Deus; e todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.