Atos 23
Palikúr NT (PLU_WBT) vs ACF
1 Igme kiyapwiye Pol ipeg ta gimkatkis nerras hiyeg pahadgupu ayge. Ig awna ta gitkis: ―Nukebyupwi, madikte nuhawkan amadga wayk nah nuhiyakemni barewbet giwtrik Uhokri.
1 E, pondo Paulo os olhos no conselho, disse: Homens irmãos, até ao dia de hoje tenho andado diante de Deus com toda a boa consciência.
2 Igme ner muwpegpiyene gikiparakis kiyapwiye Ananíyas ig timapni henne, ig biyuhbiyase kiyapwiye Pol ta gitkis nerras ku pariye tabirnenepwi ayge gihumwa.
2 Mas o sumo sacerdote, Ananias, mandou aos que estavam junto dele que o ferissem na boca.
3 Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig awna git kiyapwiye Ananíyas: ―Aysawnemenek Uhokri biyuhpep hawwata. Mmahkap pis kinise pipit? Pis bat ayge adahan pis nuhiypetni ba nah wadityewatma giwtrik amekene Moís gikumadukan. Henneme piswatnene pis tarakse gikumadukan awaku ku samah pis biyuhkiswen.
3 Então Paulo lhe disse: Deus te ferirá, parede branqueada; tu estás aqui assentado para julgar-me conforme a lei, e contra a lei me mandas ferir?
4 Nerras hiyeg aygnenepwi gihumwa kiyapwiye Pol igkis timapni inakni giwn henne, igkis awna ta git: ―Ner awayg ku pariye pibiyuhbiyasepten ig muwpegpiyene gikiparakis. Ig Uhokri gihiyega. Pis mahipwihpig pis awna inakni henne.
4 E os que ali estavam disseram: Injurias o sumo sacerdote de Deus?
5 Igme kiyapwiye Pol timapni henne, ig awna gitkis: ―Nukebyupwi, nah ka hiyaknima ku ig muwpegpiyene gikiparakis. Waké nah hiyaknibe henne nah ka awnakam inakni mmanawa Uhokri gannasan minikweknene awna: “Ka yi muwaka mahipwih yikipara.”
5 E Paulo disse: Não sabia, irmãos, que era o sumo sacerdote; porque está escrito: Não dirás mal do príncipe do teu povo.
6 Ayteke ig kiyapwiye Pol hiyap ku gaytakkis nerras hiyeg ku pariye pahadgupu ayge ku igkis sadusewkis, gaytakkisme farisewkis. Nikwe ig awna akak gihawna ta gitkis madikte hiyeg ayge. Ig awna: ―Nukebyupwi, nah farisew. Nighu hawwata farisew. Nah waxepka atan adahan yis nuhiypetni ba nah wadityewatma awaku ku samah nah iha ku hiyeg kannikaw ariw gimiremnikis.
6 E Paulo, sabendo que uma parte era de saduceus e outra de fariseus, clamou no conselho: Homens irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseu; no tocante à esperança e ressurreição dos mortos sou julgado.
7 Ig kiyapwiye Pol awna inakni, nerras farisewkis kapusa piledukaw gikakkis nerras sadusewkis. Igkis gihiyakemnikis ibekhewbet
7 E, havendo dito isto, houve dissensão entre os fariseus e saduceus; e a multidão se dividiu.
8 mmanawa gitkis nerras sadusewkis hiyeg miyá ignes pisenwe gihawkankis ignes ka kannikaw akiw. Gitkis ahj yuma ay, iné anmapti yuma ay. Gitkisme farisewkis madikte ay. Gitkis hiyeg kannikaw ariw gimiremnikis.
8 Porque os saduceus dizem que não há ressurreição, nem anjo, nem espírito; mas os fariseus reconhecem uma e outra coisa.
9 Ayge nikwe kadukmanka kaayhsima. Gaytakkis nerras kannuhekneputnepwi farisewkis igkis kannikaw igkis awnamnih kiyapwiye Pol. Igkis awna: ―Ner awayg usuh ka hiyá mbaynama gikehni. Nawenétke pahapwi anmapti pahapwi ahj kinetihwa gikak apigku ahin.
9 E originou-se um grande clamor; e, levantando-se os escribas da parte dos fariseus, contendiam, dizendo: Nenhum mal achamos neste homem, e, se algum espírito ou anjo lhe falou, não lutemos contra Deus.
10 Ayge nikwe igkis piledukaw kaahawnasima. In keh ner suwtat gikiparakis apise gikak kiyapwiye Pol ku nawenétke igkis sigkeprinek. Ayteke nikwe ig awahkis suwtat atere adahan giwapkiswitni ayteke gibetitakkis adahan gidiyesepten ta agikut suwtat gipinkis.
10 E, havendo grande dissensão, o tribuno, temendo que Paulo fosse despedaçado por eles, mandou descer a soldadesca, para que o tirassem do meio deles, e o levassem para a fortaleza.
11 Igkis diyuh atere, ayge tiyegim Kiyapwiye Jesus hiyapkiswa git kiyapwiye Pol ig tabir gihumwa. Ig awna git: ―Ka ba barukinama. Ku samah kuwis pis kinetihwa ndahan ay Jerusalém, aysawnemenek pis kinetihwa ndahannek ayhté paytwempu Roma hawwata.
11 E na noite seguinte, apresentando-se-lhe o Senhor, disse: Paulo, tem ânimo; porque, como de mim testificaste em Jerusalém, assim importa que testifiques também em Roma.
12 Hewke akiw hawkanawa gaytakkis nerras judeyenepwi pahadguhwa adahan igkis ahegbetenes ginetnikis. Ayge igkis keh siyama adahan gipitkis nekwa igkis ax igkis higá ku igkis umehpwa kiyapwiye Pol.
12 E, quando já era dia, alguns dos judeus fizeram uma conspiração, e juraram, dizendo que não comeriam nem beberiam enquanto não matassem a Paulo.
13 Nerras awaykemni mapiy paxnika madikwa (40) gikebyikis ku pariye awnene inakni siyama.
13 E eram mais de quarenta os que fizeram esta conjuração.
14 Ayteke nikwe igkis atere gimkatkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis. Igkis danuh atere, igkis awna gitkis: ―Usuh kuwis keh siyama pahatya amin nekwa usuh ax ku usuh umehpwa kiyapwiye Pol.
14 E estes foram ter com os principais dos sacerdotes e anciãos, e disseram: Conjuramo-nos, sob pena de maldição, a nada provarmos até que matemos a Paulo.
15 Kuri yis gikakkis ukiparapu yis wasapanaw gimin ner suwtat gikiparakis adahan ig waxwase Pol atan yipetunat. Wasapanaw gimin ke wotbe yis muwaka utí hiyakemniki pi waditte gidahan. Usuhme ay msakwa wawahebbet adahan usuh giwmepten apit ig danuh atan. Hennewatbaki igkis hiyeg awna.
15 Agora, pois, vós, com o conselho, rogai ao tribuno que vo-lo traga amanhã, como que querendo saber mais alguma coisa de seus negócios, e, antes que chegue, estaremos prontos para o matar.
16 Henneme kiyapwiye Pol gegni gukamkayh takwaye ig timeprikis ku samah igkis wawahebbet adahan igkis umah kiyapwiye Pol. Ayteke nikwe ig tipik ig danuh atere suwtat gipinekut. Ayge ig ekke madikte ta git kiyapwiye Pol.
16 E o filho da irmã de Paulo, tendo ouvido acerca desta cilada, foi, e entrou na fortaleza, e o anunciou a Paulo.
17 Ayteke nikwe ig kiyapwiye Pol watiha pahapwi ikiparat adahan madikawku madikwa (100) suwtat. Ig awna ta git: ―Uyá waxe ner takwaye ta git yikipara. Ig kinetihwekere gikak.
17 E Paulo, chamando a si um dos centuriões, disse: Leva este jovem ao tribuno, porque tem alguma coisa que lhe comunicar.
18 Igme timapni henne, ig iwé ner takwaye ig waxepri ta gimkat gikipara. Ig danuh atere, ig awna git: ―Ner kamaxkare kiyapwiye Pol ig watihpan. Ig ayé nuthu adahan nah waxe ner takwaye ta pimkat. Ig kinetihwekere pikak.
18 Tomando-o ele, pois, o levou ao tribuno, e disse: O preso Paulo, chamando-me a si, rogou-me que trouxesse este jovem, que tem alguma coisa para dizer-te.
19 Ig suwtat gikiparakis timapni henne, ig sumuh giwak ner takwaye. Ig wewkiswa gikak ataresa. Ig awna git: ―Pariye pinetni nukakhu?
19 E o tribuno, tomando-o pela mão, e pondo-se à parte, perguntou-lhe em particular: Que tens que me contar?
20 Igme kaytwa giwn: ―Nerras judeyenepwi kuhwekwa ahegbete ginetnikis adahan igkis ayá pit adahan pis waxwase nukukri Pol ta gipetunatkis nerras judeyenepwi gikiparakis ku samah igkis kehnes gipandukawnikis takuwanek. Igkis awna ta pitnek wasaymkanen ku igkis muwaka utí hiyakemniki pi waditte gimin nukukri.
20 E disse ele: Os judeus se concertaram rogar-te que amanhã leves Paulo ao conselho, como que tendo de inquirir dele mais alguma coisa ao certo.
21 Ka ba muwaka iha inakni giwnkis. Paxnika madikwa (40) gikebyikis awaykemni kadasepri. Igkis keh siyama adahan gipitkis nekwa igkis ax igkis higá ku igkis umehpwa nukukri. Igkis ahegbet kuri adahan giwmepten. Igkis kuri wahepnenes pinetni adahan ku kabet pis awahkis nukukri atere.
21 Mas tu não os creias; porque mais de quarenta homens de entre eles lhe andam armando ciladas; os quais se obrigaram, sob pena de maldição, a não comer nem beber até que o tenham morto; e já estão apercebidos, esperando de ti promessa.
22 Igme suwtat gikiparakis timapni henne, ig awna git: ―Hiyawa pis diyuhe ta pipinwat. Henneme ka ba kinetihwa inakni ta git pahapwinama hiyeg. Igme tipik.
22 Então o tribuno despediu o jovem, mandando-lhe que a ninguém dissesse que lhe havia contado aquilo.
23 Ayteke nikwe ig suwtat gikiparakis ig hiyak ku samah ig keh. Ig watiha piyana ikiparat adahan madikawku madikwa (100) suwtat. Igkis danuh atere, ig awna ta gitkis: ―Ahegbetawnabay adahan yis tipikwiye ta apitit paytwempu Sesaréya. Ahegbetnabay desah (200) gikebyikis suwtat. Iwenabay yihapti ntewnehker madikwa (70) gikebyikis awaykemni aduhyamadga kaway. Hawwata akiw iwenabay yihapti desah (200) gikebyikis suwtat akak karupun. Pesnabay ku apim inin tiyegim.
23 E, chamando dois centuriões, lhes disse: Aprontai para as três horas da noite duzentos soldados, e setenta de cavalaria, e duzentos archeiros para irem até Cesaréia;
24 Ahegbetnabay pahapwi kaway gidahan kiyapwiye Pol adahan ig wew giduhyamadga. Waxnigbay kabayhtiwa ta gimkanit kiyapwiye Félix.
24 E aparelhai animais, para que, pondo neles a Paulo, o levem salvo ao presidente Félix.
25 Pisenwa inakni gawnhan ig anniri amadga pahak kagta han:
25 E escreveu uma carta, que continha isto:
26 ―Kiyapwiye Félix, nah Kiláwdiyu Lísyas awahkis kabayka pimin. Pis kibeyne hiyaptigi.
26 Cláudio Lísias, a Félix, potentíssimo presidente, saúde.
27 Ku apim inin nah awahkis pimin pahapwi awayg giw Pol. Judeyenepwi kamaxwig. Igkis kabá umahgi. Ayteke nikwe nah danuh atere akak nusuwtatapu nah amnihgi mmanawa nah hiyakni ku ig romayene.
27 Esse homem foi preso pelos judeus; e, estando já a ponto de ser morto por eles, sobrevim eu com a soldadesca, e o livrei, informado de que era romano.
28 Ayteke nah muwaka hiyak ku pariye kapatrenene nerras judeyenepwi kamiyepri. Nikwe nah waxwasepri ta gipetunatkis gikiparakis ku samah igkis kehnes gipandukawnikis.
28 E, querendo saber a causa por que o acusavam, o levei ao seu conselho.
29 Ayge nah utí ku igkis judeyenepwi kamiyepri apatra ku samah ig ka iha giwn judeyenepwi gikumadukankis. Ini ka sam wot wis hiyeg romayenepwi. Nikwe ig yuma mbaynama gikehni adahan wis umahkisri iné adahan wis sarayhkisri agikut parakseket.
29 E achei que o acusavam de algumas questões da sua lei; mas que nenhum crime havia nele digno de morte ou de prisão.
30 Henneme nah timé gakkis nerras judeyenepwi ku igkis ahegbet ginetnikis adahan igkis giwmepten. Inneki keh nah aynewa nah awahkiswig pimin. Nah kuwis awna ta gitkis nerras judeyenepwi adahan igkis kamiyepri ta pit. Hennewatbaki ner suwtat gikiparakis awna.
30 E, sendo-me notificado que os judeus haviam de armar ciladas a esse homem, logo to enviei, mandando também aos acusadores que perante ti digam o que tiverem contra ele. Passa bem.
31 Ayteke nikwe msanpiki danuh, nerras suwtat ihe giwn gikiparakis. Igkis iwé kiyapwiye Pol igkis tipik. Igkis wew hewke tiyegim. Metakwa igkis danuh ta apitit paytwempu Antipátridi.
31 Tomando, pois, os soldados a Paulo, como lhe fora mandado, o trouxeram de noite a Antipátride.
32 Hewke gaytakkis nerras suwtat tipik ayteke, igkis diyuhe ta gipinwatkis. Igkis ikise kiyapwiye Pol ay giwakukis nerras suwtat aduhyamadga kaway.
32 E no dia seguinte, deixando aos de cavalo irem com ele, tornaram à fortaleza.
33 Igkisme tipik waxe kiyapwiye Pol ta apitit paytwempu Sesaréya. Igkis danuh atere, igkis uté kiyapwiye Félix ayge. Ayteke igkis iké ini kagta ta git. Igkis iké kiyapwiye Pol ta giwakuit. Pisenwa igkis tipik.
33 Os quais, logo que chegaram a Cesaréia, e entregaram a carta ao presidente, lhe apresentaram Paulo.
34 Igme kiyapwiye Félix ipegboha ini kagta. Ayteke ig ayá kiyapwiye Pol: ―Kiney pis amadga wayk? Igme kaytwa giwn: ―Silísiyamnaw.
34 E o presidente, lida a carta, perguntou de que província era; e, sabendo que era da Cilícia,
35 Igme awna git: ―Nah timapte pinetni kuwewanek ku aysaw igkis danuh ku pariye pikamyehpitnipwi. Ayteke nikwe ig apuriwkiswig ta gitkis gisuwtatapu agiku amekene Erodis gipin.
35 Disse: Ouvir-te-ei, quando também aqui vierem os teus acusadores. E mandou que o guardassem no pretório de Herodes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.