Romanos 2
Uhokri Gannasan (PLU) vs NVT
1 Nawenétke pahapwi yaytak hiyapni henne, ig awna: “Nerras hiyeg ka kibeynepwima. Ignes katiwnipwenek apatra gitaraksankis. Nahme ka hennema. Nah kibeyne hiyeg.” Nukebyi, ka ba awna inakni. Apuriwnaba ku pis hawwata kataraksanata ke igkisbe. Ku aysaw pis ikiy ku igkis ka kibeynepwima, piminwa pis awna ku pis kawnata kibeynema.
1 Talvez você pense que pode condenar esses indivíduos, mas é igual a eles e não tem desculpa! Quando diz que eles deveriam ser castigados, condena a si mesmo, porque você, que julga os outros, pratica as mesmas coisas.
2 Wixwiy hiyakni ku Uhokri ka taraksa ku aysaw ig hiyak gikakkis hiyeg. Madikte hiyeg ku pariye kehnepwi mbayka ignes katiwnipwe apatra gitaraksankis. Igkis utinek ku pariye kabay gidahankis. Igkis biyuknek giw Uhokri adahan apanenekwa.
2 E sabemos que Deus, em sua justiça, castigará todos que praticam tais coisas.
3 Pis awna: “Nerras kis adahan igkis katiwnipwe apatra gitaraksankis.” Bawa pis hawwata kis adahan pis katiwnipwe hawwata ke igkisbe. Pis kataraksanata hawwata ke igkisbe. Mmah pipewkan ig Uhokri ka katiwnisa pit apatra pitaraksan? Ihi. Ig hiyak pikak hawwata ku samah ig hiyak gikakkis nerras kataraksanye.
3 Uma vez que você julga outros por fazerem essas coisas, o que o leva a pensar que evitará o julgamento de Deus ao agir da mesma forma?
4 Nawenétke pahapwi yaytak hiyapni henne, ig awna: “Awase akak. Nah ka taraksa mpiynepepyema. Ig Uhokri kagabayisima ukak. Ig bayahminaw ariw utaraksan. Ig ka katiwnisa ntaraksan nuthu awaku ig kagiyaknisima. Ka sam nah ka miniw ariw ntaraksan.” Nukebyi, ka ba awna inakni henne. Ka ba pis hiyá ku ig kagabayisima pikak adahan pis mará akak ini pitaraksan pis miniw ariw ini pihiyakemni?
4 Não percebe quanto ele é bondoso, tolerante e paciente com você? Não vê que essas manifestações da bondade de Deus visam levá-lo ao arrependimento?
5 Pisme ka wageskere pihiyakemni. Piyakni kaadanisima. Ayge nikwe pis kiyesrinene pitaraksan he ku aysaw ahawkanaprik danuhnek adahan Uhokri kahayaksa pitnek ku samah ig ka batek akak ini pihiyakemni kane kabay. Apim ini pis utinek ku pariye kabay pidahan. Mmanawa ig Uhokri ka taraksa ku aysaw ig hiyak ukak.
5 Mas, por causa de seu coração rebelde, você se recusa a abandonar o pecado, acumulando ira sobre si mesmo. Pois o dia da ira se aproxima, quando o justo juízo de Deus se revelará.
6 Mmanawa aysawnemenek ig Uhokri ikí utiwninek pakekunawa akak ku samah ukehni ay amadga inin. Ku wis keh mbayka, mbaykanewa ig ikí wot. Ku wis keh kabayka, kabaykanewa wis utí.
6 Ele julgará cada um de acordo com seus atos.
7 Ku pariye hiyeg tipiknene kehne kabayka, igkis mpiksewnes giharit Uhokri gibereswan, igkis mpiksewnes giharit Uhokri gikiythani, igkis mpiksewnes aharit gaymuhwankis gimun Uhokri, akebyi nerras hiyeg utinek kabayka dehetniki.
7 Dará vida eterna àqueles que, persistindo em fazer o bem, buscam glória, honra e imortalidade.
8 Henneme ku pariye hiyeg kehkerepye gidahankiswa gibetkikis, igkis ka ihpekere Uhokri giwn ku pariye inyerwatnene, igkis he kehne mbaykanen, akebyi nerras hiyeg hiyanek ku samah Uhokri ka batek akak hiyakemniki ku pariye kane kabay, igkis ipukepkanek hampa arimkanit biyukwiki.
8 Mas derramará ira e indignação sobre os que vivem para si mesmos, que se recusam a obedecer à verdade e preferem entregar-se a uma vida de perversidade.
9 Apim ini madikte hiyeg ku pariye kehnepwi mbayka igkis hiyá mbeynenek. Igkis kayahwa kaayhsima. Pitatye hiyeg judeyenepwi utí ini mbayka. Butte hawwata hiyeg ku pariye kane judeyenepwima igkis utí inwata mbayka hawwata ke hiyeg judeyenepwibe.
9 A todos que praticam o mal, ele trará aflição e calamidade: primeiro para os judeus, e também para os gentios.
10 Henneme ig Uhokri ikí gibereswan akak gikiythani ta gipititkis madikte hiyeg ku pariye kehnepwi kabayka. Ig kariswehse giyaknikis. Pitatye hiyeg judeyenepwi utí ini kabayka. Butte hawwata hiyeg ku pariye kane judeyenepwima igkis utí inwata kabayka hawwata ke hiyeg judeyenepwibe.
10 Mas, a todos que fazem o bem, ele dará glória, honra e paz: primeiro para os judeus, e também para os gentios.
11 Mmanawa ig Uhokri hiyá madikte hiyegipiyenepwi hehpekwiye giwtrik. Ig ka mpiyasa pahapwinama gikehni hennenwatma. Igkis madikte katiwnihnekwiye gitaraksankis ta git.
11 Pois Deus não age com favoritismo.
12 Ku pariye hiyeg kane hiyak amekene Moís gikumadukan, ku ignes keh patahwaki, igkis hawwata katiwnipwe apatra ini gikehnikis. Igkis biyuk giw Uhokrinek awaku ig Uhokri hiyá igkis ka kabay giwtrik. Ig hiyá igkis ka kabay giwtrik ka apatrama ku samah igkis taraksa amekene Moís gikumadukan henneme apatra ku samah igkis hiyak abet gihiyakemnikis ku pariye kane wadit adahan igkis keh, igkisnewa mpiksaw keh. Ignesme ku pariye hiyeknepwi amekene Moís gikumadukan, ku igkis keh patahwaki, nikwe ig Uhokri hiyá igkis ka kabay giwtrik apatra ku samah igkis tarakse amekene Moís gikumadukan.
12 Assim, todos os que pecarem, mesmo não tendo a lei escrita de Deus, serão destruídos. E todos os que pecarem estando sob a lei de Deus, de acordo com essa lei serão julgados.
13 Mmanawa ig Uhokri ikiy ku wis kibeyne ka awakuma ku samah wis kadahan gikumadukan henneme awaku ku samah wis iha giwn gikumadukan.
13 Pois o simples ato de ouvir a lei não nos torna justos diante de Deus, mas sim a obediência à lei é que nos torna justos aos olhos dele.
14 Nerras hiyeg ku pariye kane judeyenepwima igkis ka hiyak amekene Moís gikumadukan. Henneme ku igkis wew akak ini hiyakemniki ku pariye gikumadukan ayá wot, ku igkis wew nikak giwntekneswa gimawkankis, amun ini nikwe ini gihiyakemnikis humaw ke amekene Moís gikumadukanbe adahan gipitkis.
14 Até mesmo os gentios, que não têm a lei escrita, quando obedecem a ela instintivamente, mostram que conhecem a lei, mesmo não a tendo.
15 Ini giwewnikis waditye akki ku igkis kuwis kadahan Uhokri gihiyakemni ay abet gihiyakemnikis. Igkis hiyakni apit giyaknikis ku aysaw igkis keh mbayka. Igkis hiyakni ku aysaw igkis keh kabayka. Gitipkiswa akkin gitkis.
15 Demonstram que a lei está gravada em seu coração, pois sua consciência e seus pensamentos os acusam ou lhes dizem que estão agindo corretamente.
16 Aysawnemenek ig Uhokri gihawkanaprik danuhnek adahan ig kawatni Jesus Cristo adahan igme ipegbetene hiyeg gihiyakemnikis ku pariye ayemewnene ay apit giyaknikis, ig iwasa ba in waditnama. Hennewa nnetni ku pariye kuwis nah ekke yit.
16 Isso se confirmará no dia em que Deus julgar os segredos de cada um por meio de Cristo Jesus, de acordo com as boas-novas que anuncio.
17 Yaytak yis hiyeg ayge, yis judeyenepwi ke nah be. Nawenétke yis ikawnamah kibeyne hiyeg awaku ku samah wahawkripwiy kaniyka gapit Uhokri adahan igkis humaw gihiyegapu. Bawa wixwiy kawa apigkutma.
17 Você, que se diz judeu, se apoia na lei de Deus e se orgulha de seu relacionamento especial com ele.
18 Wixwiy hiyak ku pariye Uhokri gibetki. Wixwiy hiyak ku pariye kabayka, ku pariye mbayka, awaku ku samah wixwiy kannuhwa amadgatak amekene Moís gikumadukan.
18 Conhece a vontade de Deus: sabe o que é certo, porque foi instruído em sua lei.
19 Nawenétke yis ikawnamah pi hiyakemnite giwkis nawenépwi hiyeg awaku ini. Ta yit ignes kewa motapyebe abet gihiyakemnikis, yisme gihuwtentenkis. Ta yit gihiyakemnikis ke wotbe abet msanpikibe, yisme humaw abukri gidahankis.
19 Está convencido de que é guia para os cegos e luz para os que estão perdidos na escuridão.
20 Nawnétke ta yit igkis mahayakemnapye igkis kane hiyak hawkri, yisme gikannuhtenkis. Mmanawa amadgatak amekene Moís gikumadukan wixwiy judeyenepwi utí madikte hiyakemniki madikte yuwit ku pariye inyerwatnene. Hennewa wixwiy utí madikte, henneme waditnepyenen.
20 Considera-se capaz de instruir os ignorantes e ensinar os caminhos de Deus às crianças. Está certo de que a lei de Deus lhe dá pleno conhecimento e verdade.
21 Wixwiy kannuh nawenépwi hiyeg. Mmah nikwe wixwiy ka wew akak inin ukannuhakniwiy? Wixwiy awna: “Ka ba amepwi.” Henneme waytakwiy kidis ku pariye kane udahanwiyma.
21 Pois bem, se você ensina a outros, por que não ensina a si mesmo? Diz a outros que não roubem, mas você mesmo rouba?
22 Wixwiy awna: “Ka ba powkemnihwa.” Henneme waytakwiy powkemnihwa. Wixwiy ka batek akak ahehpakti batakkarad. Henneme waytakwiy amepwi karukri agikutak gipinkis ahehpakti batakka. Amun ini hawwata wixwiy keh mbayka.
22 Afirma que é errado cometer adultério, mas você mesmo adultera? Condena a idolatria, mas rouba objetos dos templos?
23 Wixwiy batek kinetihwa amin ku samah wixwiy kadahan Uhokri gikumadukan. Henneme in waditnepyenen. Wixwiy mbayhasa Uhokri giw awaku ku samah wixwiy ka ihpenema inakni gikumadukan.
23 Você, que tanto se orgulha de conhecer a lei, desonra a Deus, desobedecendo à lei?
24 Hennewa in ku samah Uhokri gannasan minikweknene awna. In awna:
24 Não é de admirar que as Escrituras digam: “Os gentios blasfemam o nome de Deus por causa de vocês”.
25 Wixwiy hiyeg judeyenepwi wixwiy hiwhka upitwiy adahan arakak ku samah wixwiy Uhokri gihiyegapu. Ku wixwiy ihpene giwn Uhokri gikumadukan, in kabay wixwiy hiwhka upitwiy. Henneme ku wixwiy ka ihpin, ayge nikwe inin ku samah wixwiy hiwhka upitwiy in ka ariknawnama. In ke wotbe upitwiy ka hiwhkama, wixwiy ka gihiyegapuma.
25 A prática judaica da circuncisão só tem valor se você obedece à lei de Deus. Mas se você, que é circuncidado, não obedece à lei de Deus, não é diferente de um gentio incircuncidado.
26 Pahapwime ku pariye kane hiwhkama gipit, ku ig wew wadit ku samah Uhokri gikumadukan ayá wot, nikwe ig Uhokri ikiygi ku ig hawwata kewa pahapwi hiwhkabe gipit, kewa gihiyegabe.
26 E, se os incircuncidados obedecerem à lei de Deus, acaso não serão também considerados circuncidados?
27 Ku samah nerras ku pariye gipitkis kane hiwhkama igkis iha giwn Uhokri gikumadukan, amun ini igkis hiyekepwiy ku wixwiy hiyeg judeyenepwi ka apigkutma ini gikumadukan. Wixwiy kadahan Uhokri gikumadukan anna amadga kagta, bawa waditnepyenen. Upitwiy hiwhka, bawa waditnepyenen. Mmanawa wixwiy taraksa gihiyakemni.
27 De fato, os gentios incircuncidados que cumprem a lei de Deus condenarão você, judeu, que é circuncidado e tem a lei de Deus, mas não obedece a ela.
28 Ku samah wixwiy hiyeg judeyenepwi upitwiy hiwhka ka innema keh wixwiy igyerwatma Uhokri gihiyegapu.
28 Pois ser judeu exteriormente ou ser circuncidado não torna ninguém judeu de fato.
29 Henneme ku gihiyakemni ay upitwiy, innewa ku pariye keh wixwiy igyerwa Uhokri gihiyegapu. In ke wotbe uyakniwiywa hiwhkabe mmanawa wixwiy kadahan pahat arakak ayge ku pariye akki huwewe ku wixwiy Uhokri gihiyegapu. Ignewa Uhokri Gitip. Mmanawa wixwiy humaw Uhokri gihiyegapu ka awakuma ku samah wixwiy kadahan gihiyakemni tamak amadga kagta henneme awaku ku samah gihiyakemni ay abet uhiyakemniwiy. Ku pahapwi wew akak ini gihiyakemni, iggi Uhokri kabayhig. Ku hiyeg amadgayapu inin ka kabayhig, ka sam git. Igme Uhokri kabayhig.
29 Judeu verdadeiro é quem o é no íntimo, e circuncisão verdadeira é a do coração, feita pelo Espírito, e não pela letra da lei, recebendo assim a aprovação de Deus, e não das pessoas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.