Mateus 27

Uhokri Gannasan (PLU) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Hewke nikwe hawkanawa nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis igkis ahegbete ginetnikis adahan giwmasepten Kiyapwiye Jesus.
1 Maraumanika Firis ukwarih etei naatu regaregah ai’in bairi Jesu morob isan hio hiyabunai sawar.
2 Ayteke nikwe igkis wanakminasepri. Igkis waxepri ta gimkanit ner hiyaptigi romayene ig amekene Pilatus. Igkis danuh atere, igkis ikepri ta giwakuit.
2 Basit uman hifatum hibai hitit Roman hai gawan Pilate umanamaim hiyai.
3 Igme Judas Iskariyotismin ig ner kamaykistinene Kiyapwiye Jesus, ig hiyapni henne ku samah igkis kuwis ahegbete ginetnikis adahan giwmasepten Kiyapwiye Jesus, ig kayah gitaraksan. Ayge nikwe ig atere gitkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis. Ig diyuhkise gitkis no mpanamkunano madikwa (30) karukri wahano seyno.
3 Judas, yanuwayan Jesu kakafinamaim hiya’iyai i’itin ana veya dogoron rusib, kabay 30 bai matabir na Firis ukwarih naatu regaregah ai’in nahimaim tit, eo
4 Ig awna gitkis:
4 “Ayu asinaf kakaf orot gewasin baban ao emomorob.” Hiya’afut hio, “Nati o a yababan, o akisimo ina’itin inayabunai.”
5 Igme Judas Iskariyotismin timapni henne, ig padeke gikakura ta waygboit ayge agiku Uhokri Gipin. Ayteke ig tipik. Ig awna:
5 Judas kabay nati Tafaror Bar kabay teya’aya’amaim itaiy re naatu ihamiyih tit in sikan warasa yai morob. Judas kabay bai na rouw ere’er|alt="Judas throwing money down" src="cn01832b.tif" size="col" loc="Mat 27.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.5"
6 Igkisme muwpeg kiyatyepwi hiyapni henne, igkis ahiwe no karukri wahano seyno. Igkis awna:
6 Firis ukwarih kabay hibai hio, “Iti i rara ana kabay, ata ofafar men ebibasit boro Tafaror Bar ana kabay ya’aya’amaim tanayai na’in.”
7 Nikwe igkis ahegbete ginetnikis adahan isimpiye pahá waxri git pahapwi batekereputne adahan apuheket gidahankis hiyeg nawwotunyepwi.
7 Etei’imak hio hibibasit ufunamaim, kabay hibai noukwat bu’urayan ana kamar hitubun, saise nah touman sabuw hai rah ana efan namatar.
8 Inneki keh ku akak inin hiyeg kaywa ini waxri, “Waxri Migatapta”.
8 Ana’an nati isan kamar wabin “Rara ana Kamar” hibiwab in na iti boun ana veya tit.
9 Metakwa in kahayak ku samah Uhokri gawnepe amekene Jeremíyas giwn minikwak. Ig awna:
9 Naatu abistan dinab orot Jeremiah eo ina iturobe.
10 igkis kawihpig adahan isimpiye pahapwi batekereputne giwaxri. In tuguh apigkutapriknawa ku samah Uhokri gakkan nuthu.”
10 Noukwat bu’urayan ana kamar hitubun Regah ayu iu’uwu na’atube.”
11 Igme Kiyapwiye Jesus ikepka ta giwakuit ner hiyaptigi romayene ig amekene Pilatus. Igme ayapri:
11 Jesu Roman gawan nanamaim bat, naatu gawan Jesu ibatiy, “O Jews sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo. “Nati kuo, ayu boro abi tur anao.”
12 Henneme ku aysaw nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis kamiyepri atere, ig ka kaytwa giwnkis pahatnama yuwit.
12 Firis ukwarih naatu regaregah ai’in Jesu ubar hitin tur kakafin isan hio men kafa’imo iyafutimih.
13 Ig amekene Pilatus hiyapni henne, ig ayapri:
13 Basit Pilate Jesu iu, “Sabuw kakafih isan ubar hit teo’orereb kunonowar?”
14 Kameki ig Kiyapwiye Jesus kaytwame giwnkis. Ig ka diyuhkis ginetnikis akak pahatnama yuwit. Igme hiyaptigi hiyapni henne, ig wakaymni kaayhsima.
14 Baise Jesu men kafa’imo awanamaim tur ta tit, naatu Gawan orot ana kasiy ra’at ifofofor men kafaita.
15 Apim ini ahawkanaprik adahan hiyeg judeyenepwi gipetrakis. Abet ini gipetrakis ig hiyaptigi gibetki isahkis pahapwi awayg ku pariye paraksepkare ayge. Mpuse kamukri ig isahkiswiye apim ini pahapwi ku pariye hiyeg fetyapu isahkiskere.
15 Tar Nowaten hiyuw ana veya, gawan hai binanakwar eo na’atube, mar etei dibur barane sabuw hai kok orot menatan tirurubin i ebobotait.
16 Apim ini hawkri ayge pahapwi awayg agiku parakseket ku pariye hiyakan muwwapu. Giw Bahabás.
16 Nati ana veya orot wabin gagamin Jesu Barabas dibur ma’am.
17 Ayge nikwe igkis hiyeg fetyapu pahadgupu atere, ig amekene Pilatus ayaprikis:
17 Naatu sabuw hiru’ay sawar, basit Pilate ibatiyih, “Orot menatan kwakokok diburune anabotait, Jesu Barabas o Jesu Keriso?”
18 Ig awna inakni mmanawa ig hiyak kabayhtiwa ku nerras muwpegpu iké Kiyapwiye Jesus ta giwakuit he apatranen ku samah igkis atihapnig.
18 Anayabin sabuw bobowenamaim Jesu hibai Pilate umanamaim hiya’iyai i so’ob.
19 Hawwata akiw amun ini ku samah ig amekene Pilatus betnene amadga gepwi adahan ku kiney ig hiyekne gikakkis hiyeg, atere gihayo wasapanaw gimin. Guwn:
19 Pilate baibabatiyen ana efanamaim ma’am, aawan tur iyafar na eo, “Orot nati gewasin isan men abisa ta inasinaf, anayabin fai ayu mim fokarin maiyow isan amim au not ekakasiy”
20 Igkisme nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis igkis wagese nerras fetyapu gihiyakemnikis kahadbe ignes isahkisase Bahabás, igme Kiyapwiye Jesus igkis giwmasepten.
20 Baise firis ukwarih naatu regaregah ai’in sabuw tafah fair hiyai, Barabas botaitin naatu Jesu asabunin isan Pilate hiokikin.
21 Igme hiyaptigi awna ta gitkis nerras fetyapu akiw. Giwn:
21 Pilate sabuw ibatiyih, “Orot i rou’ab, imih orot menatan kwakokok ana botait?” Etei’imak hiya’afut hio, “Barabas!”
22 Igme amekene Pilatus timapni henne, ig ayaprikis:
22 Pilate sabuw ibatiyih, “Bo Jesu wabin Keriso isan boro mi’itube anasinaf?” Etei’imak hiya’afut hio, “Ku’onaf!”
23 Igme timapni henne, ig ayaprikis:
23 Pilate ibatiyih, “Abisa kakafin sinaf?” Baise sabuw hitar koukuw hio, “Ku’onaf!” Sabuw rou’ay gagamin nahimaim Pilate Jesu ibatiy|alt="Jesus placed before crowd" src="CN01822b.tif" size="col" loc="Mat 27.23" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.23"
24 Igme amekene Pilatus hiyapni henne ku ig ka ik adahan ig wages nerras hiyeg gihiyakemnikis, ig hiyapni ku igkis me dakuhwemet ig matiwniswe. Ayge nikwe ig iwé un, ig sukokew giwtrikneswa adahan wihwene ariw Kiyapwiye Jesus gimiremni. Ig awna gitkis:
24 Pilate naniyan bai men karam boro ef ta tasinaf, naatu sabuw auman kougeyagey hibusuruf, imih harew bai sabuw etei nahimaim uman sauwen eo, “Ayu iti orot namomorob isan men ana ubar anabaimih. Nati i kwa akis a ubar.”
25 Igkisme madikte hiyeg kaytwa giwn:
25 Sabuw etei hiya’afut hio, “I namomorob ana ubar i aki anab naatu natunatu auman ana ubar hinab.”
26 Ayteke nikwe ig amekene Pilatus isahkisase Bahabás gidahankis. Henneme ig biyuhkise Kiyapwiye Jesus akak tigay. Ayteke ig ikepri ta giwakuwitkis gisuwtatapu adahan igkisme gideddehpitni.
26 Imaibo Pilate Barabas botait, naatu Jesu wabir ana baiyowayah iuwih, onafin isan hibai hin.
27 Ayge nikwe igkis gisuwtatapu waxe Kiyapwiye Jesus ta gipinbukut hiyaptigi. Ayge igkis pahadguhe madikte suwtatpiyene ta ganwat adahan gimahipwihpitni. Igkis awna gitkis:
27 Imaibo Pilate ana baiyowayah Jesu hibai hin gawan ana bar hitit, nati’imaim baiyowayah etei hiru’ay hibebera’uh.
28 ―Uyay arehwa gikak. Uyay kawihkis gikawihni ta gipitit kewa ukiparawiybe ku samah ig kawih dagam duruweh akak gisuwpren karukri wahano.
28 Ana faifuw hi’oromen, faifuw namar hibai hi’us,
29 Ayteke igkis imepe puduku, igkis keh gisuwpren nikak. Igkis kawihkisni ta gitewharit. Ayteke igkis ikí pahat yakkot akat ta giwakuit kihehaptak ke wotbe in ikiparat gasugabe. Pisenwa igkis paberetusaw gitiput. Igkis mahipwihpig. Igkis awna git:
29 kokor hififin ukwarin ana raramamih hiyara’ah, uman ana asukwafune tu hitin, nanamaim suh hiyowen hi’i’iyab hio, “Jews hai aiwob tanabora’ara’ah.”
30 Ayteke igkis tupestepri. Igkis xuwehe ini yakkot akat ayta giwakutak. Igkis biyuhpig gitewha nikak.
30 Yumatan hikwaitututur, uman tu hibosair ukwarinamaim hiborabirab.
31 Pisenwa gimiytankis igkis wiwhe ini dagam gipititak, igkis kawihkise git gisimsa ku pariye gikawhan. Ayteke nikwe igkis tipikepri apititak ini paytwempu adahan gideddehpitni.
31 Hibi’i’iyab ufunamaim, faifuw hi’us ma’am hibosair ana faifuw hibow hina hi’us, imaibo hibai hin onafin isan.
32 Apigku ahin igkis patipteke gikak pahapwi awayg sireneyene kewye Simawh. Igkis hiyapni henne, igkis mpiksaptihpig adahan ig gayapetni Kiyapwiye Jesus hiyuhne giyakni. Igme ihe giwnkis.
32 Hitit hinan efamaim Sairini orot wabin Simon bairi hitar naatu baiyowayah hi’ukikin Jesu ana onaf bai e’abar.
33 Ayteke igkis danuh ta apitit pahá waxri imuhgipitnene kewye Gówgota. Inakni wownaprikwiy “Waxri Hiyeg Gaptiwpitwiye”.
33 Hina efan wabin Golgotha imaim hitit, nati efan hibiwab yabin efan ana itinin i orot ukwarin ana gifow na’atube.
34 Ayge igkis suwtat akaka git Kiyapwiye Jesus win adahan gihigpan. In wageska akak ipeyti tagetreni gih kewye “few”. Henneme pase ig ewhin ig ka higapni. Ayteke igkis deddehpig ta aminat giyakni.
34 Nati’imaim wine harew tenakuyakuy auman hisartabir Jesu tomanih hitin bai kakartubun ufunamaim kwahir.
35 Pisenwa gidaddahnikis, igkis arehwa akak tip adahan hiyá ku pariye kabunuganen ig darihpiye Kiyapwiye Jesus gikawihni. Henne igkis ibekhepyes gikawihni pawtak.
35 Naatu hi’o’onaf ana veya arowamaim ana faifuw hikusib hifaram hibow.
36 Ariwnteke ini igkis batahkiswe ayge, igkis apuriwgi.
36 Imaibo nati’imaim himarir Jesu hima’uh hima.
37 Ayge amin giyakni apitmin gitew pahak kagta daddahka atere adahan arekhetni ku pariye gikehnitnene ta gitkis hiyeg. Amadga ini kagta awna, “Ig Jesus Ig Judeyenepwi Gikiparakis”.
37 Naatu tafanamaim ubar hibitin ana tur hikirum hikubar, “ITI I JESU, JEW SABUW HAI AIWOB.”
38 Hawwata akiw igkis deddehe piyana amepwapye ta aminat giyaknikiswa payak gikak Kiyapwiye Jesus. Pahapwi daddahka kihehaptak pahapwime patuwanaptak.
38 Naatu bainowan orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih, ta ana beyawane ta ana asukwafune.
39 Kaayhsima hiyeg mapiya awpre. Ayge igkis mahipwihpig. Igkis sassah gitewkis adahan arekhetni ku samah igkis ka batek gikak. Igkis awna git:
39 Sabuw nanane hinan ukwarih hita’asi’asiy ubar hitin tur kakafih maiyow Jesu hi’i’iyab hio,
40 ―Kineyka kuri ku samah pis awna: “Nah mehbete Uhokri Gipin. Ayteke amamnam hawkri nah kannikasin akiw.” Asá amnih pipit kuri. Ku pis igyerwa Uhokri gikamkayh, nikwe muhuk ayteke kuri aminatak piyakni.
40 “Tafaror bar tarabounin veya tounu wanawananamaim wowabin sawaramih io! Bo o God Natun na’at kwiyawasi cross afe’enane kure’eban a’it?”
41 Nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis igkis hawwata igkis mahipwihpig. Igkis kinetihwa pawtak. Igkis awna:
41 Ef ta’imon firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in auman Jesu hi’i’iyab hio,
42 ―Kuwis ig amnihe nawenépwi hiyeg, kuri gipitme ig ka hiyá aramnihka. Ku igyerwa hiyeg israelyenepwi gikiparakis, hiyawa ig muhuk ayteke aminatak giyakni. Ku wixwiy hiyá ig muhuk ayteke, nikwe wixwiy iha giwn.
42 “Sabuw afa iyawasih, baise i taiyuwin men karam boro niyawas, Israel sabuw hai aiwob! Bo cross afe’enane boun nare tana itin boro tanitumitum.
43 Ig awna ku ig kamaxwa ta gipitit Uhokri. Ig ikawpari Uhokri gikamkayh. Ku hennewatma Uhokri kapigsanig, wixwiy hiyá ba Uhokri amnihgi.
43 God i bitumitum, bo God boun iyawasiban ta’itin, anayabin i taiyuwin i God Natun rouw eo.”
44 Nerras amepwapye ku pariye daddahka ayge gihumwa Kiyapwiye Jesus igkis hawwata mahipwihpig akak inwata yuwit.
44 Ef ta’imon bainowah orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih hi’inu’in ubar hitin tur kakafih hi’u.
45 Ayteke puwipka danuh. Pahaye adahan kamuw abutni ka kabutni akiw. Hawkri msanpi juktah daraka kamuw in kapusa kabutni akiw.
45 Veya yen tafat yan tafaram etei gugum inu’in veya botabir re 3 korok bai.
46 Apim ini daraka kamuw, ig Kiyapwiye Jesus kabiman akak gihawna giwnaprik. Ig awna:
46 Veya 3 korok na’atube, Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Eloi, Eloi Lema Sabachthani?” Anayabin, “Au God, au God, aisim ihamiyu?”
47 Gaytakkis hiyeg ku pariye tabirbetnene ayge igkis timapni henne, igkis timá tarakise. Igkis awna:
47 Sabuw afa nati’imaim hibatabat hinowar hio, “Elijah isan eafa’af kwanowar.”
48 Pahapwime gaytakkis ig timapni gabiman henne, ig muwaka adahan gamnihten. Ig sigise kibentenwa ig iwé pahá arikna ku pariye mtibetnene. Ig subukwin ahakwat win suwiyweye adahan anugasene. Ig iké akisurik pahat yakkot akat. Ig tarekwin ta gimkat Kiyapwiye Jesus kahadbe gipewkan ig susni.
48 Naatu orot ta nunuw in sawar ta biyan sou’usau bai, wine tenakuyakuy butu’ub, eot ra’ah Jesu awanamaim yai tomamih.
49 Henneme nawenépwi hiyeg ayge igkis hiyapni henne, igkis awna git:
49 Baise sabuw afa hio, “Kubat, Elijah nan nabiyawas tana’itin!”
50 Igme Kiyapwiye Jesus kabiman akak gihawna akiw. Giyakek madike. Ig miyap.
50 Jesu iban maiye fanan aumetawat rerey, naatu ayubin tabaratait.
51 Nikwenéwa apim ini, ini kamis amaptenten Uhokri giwskeki ku pariye ayge agikunene Uhokri Gipin, in sigke pabakak. Nikwenéwa ku aysaw ig miyap amun ini in sigka aytá inutak danuhte ta warikwit. In woka ahin ta agikut Uhokri giwskeki. Ayge apim ini wayk segke. Tip bekhewbet.
51 Faifuw Tafaror Bar wanawanan hita’iy re efan kakafiyin hirafut inu’in yate rusib re in uran tit rou’ab himatar, iriyoy tit kabay hitaseseb.
52 — ausente —
52 Rah awah hiha’e, sabuw kakafiyih moumurih na’in marasika himorob hi’inu’in etei hiyawas himisir.
53 — ausente —
53 Hai rah hitumaren hitit, Jesu morobone mimisir ufunamaim, murumurubih etei hitit hin Jerusalem hitit, sabuw moumurih na’in hi’itih.
54 Ig Kiyapwiye Jesus miyapi, pahapwi romayene suwtat gikiparakis gikakkis nerras gisuwtatapu ku pariye gikapriwten, igkis hiyapni ini sagkaki akak madikte akiw ku pariye danuh apim ini, igkis wakaymnibdi mpiynepepye. Igkis awna:
54 Baiyowayah hai orot ukwarih naatu baiyowayah afa bairi nati’imaim Jesu hima’uh hima’am iriyoy hitatam, naatu abisa’awat himamatar hi’itah hai bir ra’at hio, “Turobe iti orot i anababatun God Natun!”
55 Aygwata kaayhsima kiyapunogben egkis hawwata ipegbet atere. Egkis norras ku pariye danuhpanopwi payak gikak Kiyapwiye Jesus apititak Galiléyamnaw. Egkis ku pariye hiyaknopwi gikak.
55 Nati’imaim baibin moumurih na’in hina ef yokaika hibat abisa’awat himamatar hi’itah. Iti baibin i Galilee’ine Jesu hi’ufunun bairi hina hibibais.
56 Eg kiyapuno Mahi Madalena eg pahapu gaytakkis. Hawwata pahapuwa Mahi akiw eg pahapu gaytakkis. Eg ginagkis kiyapwiye Tiyagu gikak kiyapwiye José. Hawwata kiyapuno Salomé ku pariye kiyapwiye Zebedew gikamkayupwi ginagkis eg pahapu gaytakkis.
56 Baibin wanawanahimaim i Mary Magdalene, Mary, James, Joseph hairi hinah naatu Zebedee aawan.
57 Aygete pahapwi awayg igisye danuh atere. Ig ariwntak paytwempu Arimatéya. Giw José. Ig hawwata Kiyapwiye Jesus gikannuhni.
57 Birabirab auman orot sawar wairafin, wabin Joseph ana tafaram Arimathea’ane na tit. Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta, baise wa’iwa’iramaim bi’ufununun. Tafaror bar wanawanan faifuw taseb ro’ab himatar|alt="temple veil being torn down" src="CN01843B.TIF" size="col" loc="Mat 27.57" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.57"
58 Ig hiyapni henne ku samah ayipa gimiremni, ig tipik ta gimkat amekene Pilatus, ig awna git:
58 Joseph na Pilate nanamaim tit, Jesu biyan bai na ya’in isan fefeyan, naatu Pilate ana baiyowayah uwih Jesu biyan hibai hitin.
59 Igme kiyapwiye José hiyapni henne, ig tipik. Ig danuh atere, ig wiwhe gipit aminatak giyakni. Ayteke ig awasminepri akak pahak dagam seyne barewbetye.
59 Joseph, Jesu biyan bai faifuw boubunamaim sum
60 Pisenwa ig sarayhe gipit ta agikut pahayku imewti nukune ku pariye ayipa ig atikkis gidahanwa agiku tip amiyokni. Ayteke ig wagesmine pahow tipad adahan gisabwatip. Pisenwa ig tipik.
60 bai in hub boubun i isan iti boro’omo to naiwanamaim bai inu’in, imaim Jesu yai naatu kabay ifururuw na sou hir naatu ana ubar in.
61 Apim ini kiyapuno Mahi Madalena gukak no pahapuwa Mahi akiw, egkis batnano ayge apitkig gimew.
61 Mary Magdalene naatu Mary, James, Joseph hairi hinah i rah rewan rounane himare hima hi’itin.
62 Ayteke amapya ini hawkri ku kabet judeyenepwi ahegbetaw adahan kiyathene samdi, nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras farisewkis igkis tipik ta git amekene Pilatus. Hiyawa apim inin samdi, henneme igkisnewa atak atere.
62 Mar natot i boro Sabbath ana veya, imih Firis ukwarih naatu Pharisee hina Pilate nanamaim hitit
63 Igkis danuh atere, igkis awna git:
63 hio, “Regah ni’i orot baifufuwenayan yawasin ma’am eo, ‘Ayu boro veya tounu ufunamaim morobone anamisir.’ Iti na’atube eo i aki anotanot.
64 Nikwe uyá awahkis suwtat atere adahan ignes apuriwnes gimew he ku aysaw mpiya mpana hawkri. Ayge nikwe ik adahan igkis mpitha gikannuhnipwi adahan igkis ka ayta kidis gap adahan igkis ka awna ta gitkis hiyeg: “Ig kuwis kannikaw ariw gimiremni.” Ku igkis awna inakni, ik adahan igkis kinis kaayhsima hiyeg. Ayge nikwe igkis pi kiniste hiyeg mpiya ku samah Jesus kiniswigkis pitatye.
64 Isan imih akokok baiyowayah afa iniyafarih hinan rah hinama’uh hinama veya tounu, saise ana bai’ufununayah boro men hinan biyan hinabain hinabihir, naatu morobone misir maiye hinarouw hinao sabuw hinifuwihimih. Anayabin baifuwen iti boun natitit boro kakafin anababatun men wan anabifuwen na’atube’emih.”
65 Igme amekene Pilatus timapni henne, ig awna ta gitkis:
65 Pilate iyafutih eo, “Ma’utenayah orot kwa aso’obamaim kwanabuwih naatu kwana’uwih matah toniwa’an rah hinama’uh gewas hinama.”
66 Igkisme timapni henne, igkis tipik. Igkis mpiyase pahat kuwawta apitmin gimew asabwat kahadbe in ka woka. Hawwata igkis ikise apuriwnepwi ayge adahan nimaptenten.
66 Basit hitit hin rah ana etawan kabay tafanamaim kwah hiyai, naatu ma’utenayah orot nati’imaim rah hima’uh hima. Mautenayah rah awan hibat firis bairi teo|alt="soldiers guarding tomb" src="cn01849b.tif" size="col" loc="Mat 27.66" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.66"

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.