Mateus 20
Uhokri Gannasan (PLU) vs NVT
1 ―Nah akkite yit nawenéwa abektey amin ku samah Uhokri gikumadukan. Minikwak pahapwi was akipara tipik hawkanawa adahan ipegpene hiyeg adahan igkis kannipwiyes amadga giwasra.
1 “Pois o reino dos céus é como o dono de uma propriedade que saiu de manhã cedo a fim de contratar trabalhadores para seu vinhedo.
2 Ig uté hiyeg, ig awna gitkis: “Uyay kannipwi ndahan mataytak. Nah katiwnihpey ku samah hiyeg gibetratunkis katiwnih. Nah ikí yit pahamku karukri seyno yitiwni. Ba kabay yit?” Igkisme kaytwa giwn: “Ihi, in kabayhtiwa wothu.” Ayteke nikwe ig awahkiswigkis ta wasamdakat.
2 Combinou de pagar uma moeda de prata por um dia de serviço e os mandou trabalhar.
3 Ariwnteke ini inute kamuw, ig tipik danuhpene ta higiwkat. Ayge ig utí hiyeg he tabirenen.
3 “Às nove da manhã, estava passando pela praça e viu por ali alguns desocupados.
4 Ig hiyapni henne, ig awna ta gitkis: “Yis hawwata ik adahan kannipwi amadga nuwasra. Su yi atak atere. Nah ikí yitiwni ku samah in kabay nuthu.” Igkisme tipik wasemdekete.
4 Contratou-os e disse-lhes que, no final do dia, pagaria o que fosse justo.
5 Ariwnteke ini puwipka abet, ig ner was akipara keh hawwata akiw. Ariwnteke ini daraka kamuw, ig keh hanapawata akiw.
5 E eles foram trabalhar no vinhedo. Ao meio-dia e às três da tarde, fez a mesma coisa.
6 Ayteke ariwnteke ini arimkat aygetwiki, ig tipik ta higiwkat akiw. Ayge ig uté nawenépwi hiyeg akiw, igkis he tabirnene ayge. Ig hiyapni henne, ig ayaprikis: “Mmahki yis he tabirenen ay amadga higiw mataytak?”
6 “Às cinco da tarde, estava outra vez na cidade e viu por ali mais algumas pessoas. ‘Por que vocês não trabalharam hoje?’, perguntou ele.
7 Igkisme kaytwa giwn: “Awaku yuma hiyeg ikí wannipwi.” Igme hiyapni henne, ig awna gitkis: “Yis hawwata ik adahan kannipwi amadga nuwasra. Su yi atak atere.”
7 “‘Porque ninguém nos contratou’, responderam. “Então o proprietário disse: ‘Vão e trabalhem com os outros no meu vinhedo’.
8 Ayteke ariwnteke ini aygete kuwis, ig was akipara awna ta git akapriwten karukri. Giwn: “Watihanaba madikte nuhiyegapu. Katiwnihnigkis. Katiwnihnaba igkis kit nerras ku pariye parak buttit abet annipwit he pis danuhe ta gitkis nerras pitatyepwi parak.”
8 “Ao entardecer, mandou o capataz chamar os trabalhadores e pagá-los, começando pelos que haviam sido contratados por último.
9 Igme akapriwten karukri timapni henne, ig ihe giwn. Ig watihe gihiyegapu. Igkisme danuh atere, igme gikatiwnihpitnikis. Nerras ku pariye parak arimkat aygetwiki igkis daxnekwiye pahamku karukri seyno. Henne ig katiwnihape madikte gikipara gihiyegapu.
9 Os que foram contratados às cinco da tarde vieram e receberam uma moeda de prata.
10 Ayteke metakwa nerras ku pariye kit parak abet annipwit igkis danuh atere adahan daxwiyes gikakurakis. Gipewkankiskam igkis dax pi kiyeste gitiwnikiskam. Henneme igkis dax hawwata pahamku karukri seyno.
10 Quando chegaram os que foram contratados primeiro, imaginaram que receberiam mais. Contudo, também receberam uma moeda de prata.
11 Igkis hiyapni henne, igkis awnebdi ta git ner gikiparakis.
11 Ao receber o pagamento, queixaram-se ao proprietário:
12 Giwnkis: “Kiyapwiye, pis ka keh wadit ukakhu. Nerras buttitwiyepwi igkis kannipwiye pahaywowa ler. Usuhme kannipwiye mataytak abet kamuw awahni. Henneme pis katiwnihpigkis hawwata ku samah pis katiwnih usuh.”
12 ‘Aqueles trabalharam apenas uma hora e, no entanto, o senhor lhes pagou a mesma quantia que a nós, que trabalhamos o dia todo no calor intenso’.
13 Igme kaytwa pahapwi giwn: “Nukagmada, nah ka kinispi. Wis kuwis ahegbete unetni adahan nah katiwnihpi pahamku karukri seyno.
13 “O proprietário respondeu a um deles: ‘Amigo, não fui injusto. Você não concordou em trabalhar o dia inteiro por uma moeda de prata?
14 Amerepnaba pitiwni adahan pis diyuh ta pipinwat. Nahwa muwaka katiwnih nerras buttitwiyepwi hawwata ku samah nah katiwnihpi.
14 Pegue seu dinheiro e vá. Eu quis pagar ao último trabalhador o mesmo que paguei a você.
15 Nukakura ndahanwa adahan nah keh nikak ku samah numawkan. Ka muwaka dagawnaw adahan ini ku nah kehne kabayka gidahankis.”
15 É contra a lei eu fazer o que quero com o meu dinheiro? Ou você está com inveja porque fui bondoso com os outros?’.
16 Ayteke pisenwa gawnhan inakni yuwit, ig Kiyapwiye Jesus awna:
16 “Assim, os últimos serão os primeiros, e os primeiros serão os últimos”.
17 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus ay apigku ahin tipikwiye arimkat paytwempu Jerusalém, ig pahadguhe usuh giwatnipwi (12) ta git usuhwo.
17 Enquanto subia para Jerusalém, Jesus chamou os doze discípulos e lhes disse, em particular, o que aconteceria com ele:
18 Ayge ig awna ta wothu:
18 “Ouçam, estamos subindo para Jerusalém, onde o Filho do Homem será traído e entregue aos principais sacerdotes e aos mestres da lei. Eles o condenarão à morte
19 Apim ini igkis ikepun ta giwakuitkis hiyeg kane judeyenepwima. Igkisme mahipwihpennek igkis biptepun akak tigay. Pisenwa nikwe igkis deddehpen aminat ahnek. Henneme amamnam hawkrinek nah kannikaw akiw.
19 e o entregarão aos gentios, para que zombem dele, o açoitem e o crucifiquem. No terceiro dia, porém, ele ressuscitará”.
20 Ayteke ig amekene Zebedew gihayo eg danukwa atere git Kiyapwiye Jesus. Eg ayta payak gikakkis gukamkayupwi ig amekene Tiyagumni gikak kiyapwiye João. Eg paberetusaw gikimpuit Kiyapwiye Jesus, eg awna git:
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu veio a Jesus com seus filhos. Ela se ajoelhou diante dele a fim de lhe pedir um favor.
21 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa guwn:
21 “O que você quer?”, perguntou ele. Ela respondeu: “Por favor, permita que, no seu reino, meus dois filhos se sentem em lugares de honra ao seu lado, um à sua direita e outro à sua esquerda”.
22 Igme Kiyapwiye Jesus awna gitkis gukamkayupwi:
22 Jesus respondeu: “Vocês não sabem o que estão pedindo! São capazes de beber do cálice que estou prestes a beber?”. “Somos!”, disseram eles.
23 Igme Kiyapwiye Jesus awna gitkis:
23 Então Jesus disse: “De fato, vocês beberão do meu cálice. Não cabe a mim, no entanto, dizer quem se sentará à minha direita ou à minha esquerda. Meu Pai preparou esses lugares para aqueles que ele escolheu”.
24 Usuh Jesus giwatnipwi asemne madikawkunene ukebyi, usuh timapni henne, usuh hahhayruke gikakkis nerras piyananene gikebyikis amekene Tiyagumni gikak kiyapwiye João.
24 Quando os outros dez discípulos souberam o que os dois irmãos haviam pedido, ficaram indignados.
25 Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig pahadguhe usuh madikte git. Ig awna wothu:
25 Então Jesus os reuniu e disse: “Vocês sabem que os governantes deste mundo têm poder sobre o povo, e que os oficiais exercem sua autoridade sobre os súditos.
26 Yisme ka hennema. Yidahan nawenéwa. Ku pahapwi yaytak humewkere yapitmin madikte, amawka ig ka kabukhaw yit. Amawka ku ig ikaw ke wotbe ignewa yibukbe.
26 Entre vocês, porém, será diferente. Quem quiser ser o líder entre vocês, que seja servo,
27 Ku pahapwi yaytak humewkere kiyatye hiyeg giwtrik Uhokri, amawka ku ig ikaw ke wotbe ig yumahbe gikiythanibe ay amadga inin.
27 e quem quiser ser o primeiro entre vocês, que se torne escravo.
28 Amawka ku yis ikaw hawwata ke nahbe. Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah ka ayta adahanma hiyeg keh kabayka ndahan henneme nah ayta adahanikwa nah kehne kabayka gidahankis hiyeg. Hawwata akiw nah ayta adahan nah umahkiswa gidukwenaprikkis hiyeg kahadbe ignes isamtaw.
28 Pois nem mesmo o Filho do Homem veio para ser servido, mas para servir e dar sua vida em resgate por muitos”.
29 Ku samah usuh peswiye apititak paytwempu Jerikó, kaayhsima hiyeg makeke gihapu Kiyapwiye Jesus.
29 Quando Jesus e seus discípulos saíam de Jericó, uma grande multidão os seguiu.
30 Apiminewa ini piyana gikebyikis motapye bat ayge ahinmu. Igkis kinetni Kiyapwiye Jesus gak ku ig mpiyepye. Igkis timapni henne, igkis kabiman git:
30 Dois cegos estavam sentados à beira do caminho e, quando souberam que Jesus vinha naquela direção, começaram a gritar: “Senhor, Filho de Davi, tenha misericórdia de nós!”.
31 Nerras hiyeg ku pariye pahabunene ayge igkis timapni henne, igkis himehpigkis. Igkis awna ta gitkis:
31 “Calem-se!”, diziam aos brados os que estavam na multidão. Eles, porém, gritavam ainda mais alto: “Senhor, Filho de Davi, tenha misericórdia de nós!”.
32 Ig Kiyapwiye Jesus timapni inakni gabimankis henne, ig msekwe. Ig watihpigkis ayta git. Igkisme danuh atere, ig ayaprikis:
32 Ao ouvi-los, Jesus parou e perguntou: “O que vocês querem que eu lhes faça?”.
33 Igkisme kaytwa giwn:
33 Eles responderam: “Senhor, nós queremos enxergar!”.
34 Igme Kiyapwiye Jesus amnihpigkis. Ig dax giwtyakkis, aynewa igkis hiyap. Ayteke igkis makekwepi gihapu butte.
34 Jesus teve compaixão deles e tocou-lhes nos olhos. No mesmo instante, passaram a enxergar e o seguiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.