Mateus 13
Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH
1 Abetnewa ini hawkri ig Kiyapwiye Jesus pes paytrikutak. Ig tipik mahakwakigbit. Ayge ig batahkiswa adahan ig kannuhekne.
1 Naquele mesmo dia Jesus saiu de casa, foi para a beira do lago da Galileia, sentou-se ali e começou a ensinar.
2 Ayteke kaayhsima hiyeg pahadguhwa atere git. Igkis kiyaran ganwa. Ba akebentenwa hiyeg ayge. Ig hiyapni henne, ig katapte muhumdakat adahan igkis ka dehegbetig. Ayge ig batahkiswe. Ig gikannuhtenkis hiyeg ayteke gumadgatak umuh. Igkisme hiyeg msekwe tabirbet waxrihbak.
2 A multidão que se ajuntou em volta dele era tão grande, que ele entrou num barco e sentou-se; e o povo ficou em pé na praia.
3 Ayteke ig kinetihwa ta gitkis akak kaayhsima yuwit patuwesbuhka. Ig awna gitkis:
3 Jesus usou parábolas para ensinar muitas coisas. Ele disse:
4 Ig sessehne gamutra ayak, gaytakkis tuguhe apigku ahin ku kiney wayk adani. Ayteke nikwe kuhipra ayta axahpeprukis.
4 Quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, e os passarinhos comeram tudo.
5 Gaytakkisme gamutra ayak tuguhe abetit tipebdi ku kiney ka kiyesradima wayk. Egkis gamutra ayak hiyenpiwatkama kibentenwa mmanawa egkis ka mutuhwa mihadima awaku wayk ka kahogbi.
5 Outra parte das sementes caiu num lugar onde havia muitas pedras e pouca terra. As sementes brotaram logo porque a terra não era funda.
6 Kamuw inutpi, awehe gamutra. Aynewa egkis huruhrup mmanawa gahampabet he inuwew.
6 Mas, quando o sol apareceu, queimou as plantas, e elas secaram porque não tinham raízes.
7 Gaytakkisme gamutra ayak tuguhe apuwit pudukupwi. Egnes pudukupwi hiyenpi payak akak gamutra. Egkis tuwathe gamutra juktah egkis miyorap.
7 Outras sementes caíram no meio de espinhos, que cresceram e sufocaram as plantas.
8 Gaytakkisme gamutra ayak tuguhe abetit kibeyne wayk. Ayge egkis hiyan. Egkis aymuhwa juktah egkis kew. Egkis sarayh kaayhsima guwkis. Gaytakkis kew sah gukebyikis (100). Gaytakkisme kew puguhkuna madikwa gukebyikis (60). Gaytakkisme kew mpana madikwa gukebyikis (30).
8 Mas as sementes que caíram em terra boa produziram na base de cem, de sessenta e de trinta grãos por um.
9 Pisenwa inakni gawnhan, ig Kiyapwiye Jesus awna akiw. Giwn:
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Ayteke ariwnteke ini usuh Kiyapwiye Jesus gikannuhnipwi usuh atere git, usuh ayapri:
10 Então os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que o senhor usa
11 Igme kaytwa wownhu:
11 Jesus respondeu:
12 Mmanawa ku pahapwi darih nuhiyakemni kabayhtiwa, nikwe ig Uhokri akki git pi kiyeste akiw kahadbe ig darih nuhiyakemn kaayhsima. Henneme ku pahapwi ka darih nuhiyakemni kiyesradima, nikwe ini nuhiyakemni wiwhpika abetitak gihiyakemni.
12 Pois quem tem receberá mais, para que tenha mais ainda. Mas quem não tem, até o pouco que tem lhe será tirado.
13 Nah awna patuwesbuhka yuwit ta gitkis hiyeg awaku igkis hiyá nannuh, nuhiyakemnime igkis ka hiyepkere. Igkis timap nuwnhu, nuhiyakemnime igkis ka ihpekere igkis ka pukuhpakere.
13 É por isso que eu uso parábolas para falar com essas pessoas. Porque elas olham e não enxergam; escutam e não ouvem, nem entendem.
14 Metakwa in kahayak ku samah Uhokri gawnepe amekene Isaías awna giminkis minikwak. Ig awna:
14 E assim acontece com essas pessoas o que disse o
15 Hiyeg amadgaya inin pet gihiyakemnikis. Pet gitaybikis. Manan giwtyakkis. Waké ka hennema, ikkam adahan giwtyakkis hiyap ku pariye inyerwatnene, ikkam adahan gitaybikis timap ku pariye hiyakemniki inyerwatnene, ikkam adahan gihiyakemnikis pukuhpin. Ayge nikwe igkis wageskam gihiyakemnikiskam ta numkat, nahme makniwgikiskam.”
15 Pois a mente deste povo está fechada:
16 Yisme nukannuhnipwi yis ka hennema. Yis kayibunugasima mmanawa yiwtyak hiyap ku pariye hiyakemniki inyerwatnene, yitaybi timap ku pariye hiyakemniki inyerwatnene.
16 Jesus continuou, dizendo:
17 Minikwak kaayhsima hiyeg Uhokri gawnepepu, kaayhsima hiyeg kibeynepwi igkis kaayhsima hiyepkere ini nannuh ku pariye yis hiyap ku apim inin. Igkis kaayhsima timepkere inakni nuwnhu ku pariye pis timap ku apim inin. Hennewatbaki igkis. Henneme igkis ka hiyapni, igkis ka timapni.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: muitos profetas e muitas outras pessoas do povo de Deus gostariam de ver o que vocês estão vendo, mas não puderam; e gostariam de ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
18 ―Kuri nah akkamnihte yit inakni nuwnhu patuwesbuhka gimin ner amutriputne.
18 — Então escutem e aprendam o que a
19 Ku pahapwi timá nuwnhu amin Uhokri gikumadukan henneme ku ig ka pukuhpin, ayteke nikwe ner mbeyepye gihiyakemni ig Satanás ig danuh atere git. Ig wiwhpiye inakni nuwnhu abetitak gihiyakemni. Ayge nikwe inakni nuwnhu humaw kewa no amutri ayakbe ku pariye tuguhe apigkut ahin.
19 As pessoas que ouvem a mensagem do vem e tira o que foi semeado no coração delas.
20 Egnesme no amutri ayak ku pariye tuguhe ta abetit tipebdi innebaki arakak gidahan pahapwi ku pariye timá nuwnhu ig amapin kibentenwa akak madikte gibetki.
20 As sementes que foram semeadas onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a aceitam logo com alegria,
21 Henneme ig ka kamax inakni nuwnhu kabayhtiwatma abet gihiyakemni. In humaw kewa pahakti amutribe ku pariye yumanano guhampabet eg ka dep miyó. Ig batek akak nuwnhu adahan aynessa hawkri. Ayteke pase ig hiyá mbeyne nipatra, aynewa ig miniwpi niw. Ku aysaw hiyeg mahipwihpig nipatra, ig diyuhkiswe butte.
21 mas duram pouco porque não têm raiz. E, quando por causa da mensagem chegam os sofrimentos e as perseguições, elas logo abandonam a sua fé.
22 Egnesme no amutri ayak ku pariye tuguhe ta abetit pudukupwi, innebaki arakak gidahan pahapwi ku pariye timá Uhokri giwn ig amapin. Henneme ig pi ikatuswete adahan arikna amadgaya inin. Ig kinikiswe arit igiska amadgaya inin. Ayge nikwe Uhokri giwn mpithaka abet gihiyakemni. Ig ka kannuhwa keh Uhokri gibetki. Amun ini nikwe ig awayg humaw waditnepyenen kewa pahakti amutribe ku pariye kane kew.
22 Outras pessoas são parecidas com as sementes que foram semeadas no meio dos espinhos. Elas ouvem a mensagem, mas as preocupações deste mundo e a ilusão das riquezas sufocam a mensagem, e essas pessoas não produzem frutos.
23 Egnesme no amutri ayak ku pariye tuguhe ta abetit waxri kibeyne waxri innebaki arakak gidahan pahapwi ku pariye timá nuwnhu ig pukuhpin, ig amapin. Ig keh Uhokri gibetki nikwe. Gaytakkis hiyeg keh Uhokri gibetki kabayhtiwa. Ignes humaw kewa amutribe ku pariye kew sah gukebyikis (100). Gaytakkisme hiyeg humaw kewa amutribe ku pariye kew puguhkuna madikwa gukebyikis (60). Gaytakkisme humaw kewa amutribe ku pariye kew mpana madikwa gukebyikis (30).
23 E as sementes que foram semeadas em terra boa são aquelas pessoas que ouvem, e entendem a mensagem, e produzem uma grande colheita: umas, cem; outras, sessenta; e ainda outras, trinta vezes mais do que foi semeado.
24 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna nawenéwa yuwit patuwesbuhka akiw. Giwn:
24 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
25 Ayteke ariwnteke ini ku aysaw madikte hiyeg himegbet, pahapwi gipetunya ig danuh atere. Ig danuh atere, ig sessehe ipey ayak ta abetit no fahhin ayak. Pisenwa ig tipik.
25 Certa noite, quando todos estavam dormindo, veio um inimigo, semeou no meio do trigo uma erva ruim, chamada joio, e depois foi embora.
26 Ayteke madikte no amutri ayak hiyan. No amutri fahhin eg kew payebitak akak no ipey. Ayge nikwe metakwa no ipey kahayak.
26 Quando as plantas cresceram, e se formaram as espigas, o joio apareceu.
27 Ayteke ner was akipara gibukpig hiyapni henne, igkis tipik danuh ta git gikiparakis. Igkis awna git: “Kiyapwiye, mmah ahinyan no ipey ay? Mmah pis ka sassah kibeynewatma fahhin ayak?”
27 Aí os empregados do dono das terras chegaram e disseram: “Patrão, o senhor semeou sementes boas nas suas terras. De onde será que veio este joio?”
28 Igme kaytwa giwnkis: “Nupetunya gannip.” Igkisme ayapri: “Mmah usuh keh gukak no ipey kuri? Ba pis muwaka usuh atak warekwig?”
28 — “Foi algum inimigo que fez isso!”, respondeu ele.
29 Igme kaytwa giwnkis: “Kawa. Nawenétke yis warekwiye ipey, yis wareke payak akak fahhin.
29 — “Não”, respondeu ele, “porque, quando vocês forem tirar o joio, poderão arrancar também o trigo.
30 Isaksanabay no fahhin akak ipey aymuhwa payebitak. Ayteke ku aysaw ahawkanaprik danuh adahan hiwhpiki, nikwe apim ini nah awna gitkis nuhiyegapu: ‘Pitatye madipwisnay ipey apuritak fahhin. Wanakinpinwi adahan padekwiki abetit tiket. Ayteke pisenwa, uyá hiwh fahhin ewkni ta agikut fahhin apin.’ ”
30 Deixem o trigo e o joio crescerem juntos até o tempo da colheita. Então eu direi aos trabalhadores que vão fazer a colheita: ‘Arranquem primeiro o joio e amarrem em feixes para ser queimado. Depois colham o trigo e ponham no meu depósito.’ ”
31 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus kinetihwa gitkis akak nawenéwa yuwit patuwesbuhka. Giwn:
31 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
32 Eg pi isite ayak ariw madikte amadga inin. Henneme ku aysaw eg hiyan, eg pi wadiswete ariw madikte ipeybet. Eg aymuhwa kaaramusima ke ahbe akatbe. Juktah ik adahan kuhipra ayta kibhaw gupewit.
32 Ela é a menor de todas as sementes; mas, quando cresce, torna-se a maior de todas as plantas. Ela até chega a ser uma árvore, de modo que os passarinhos vêm e fazem ninhos nos seus ramos.
33 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna nawenéwa yuwit patuwesbuhka akiw ta gitkis:
33 Jesus contou mais esta parábola para o povo:
34 Ig Kiyapwiye Jesus kinetihwa ta gitkis nerras hiyeg akak yuwit patuwesbuhkanen. Ig ka awnati ariknawnama ta gitkis huwewe. Ig he kinetihwa akak yuwit patuwesbuhkanen.
34 Jesus usava parábolas para dizer tudo isso ao povo. Ele não dizia nada a eles sem ser por meio de parábolas.
35 Ig awna henne kahadbe in kahayak ku samah Uhokri gawnepe awna minikwak. Igme awna:
35 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito: “Usarei parábolas quando falar com esse povo e explicarei coisas desconhecidas desde a criação do mundo.”
36 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus pes gibetitakkis nerras hiyeg. Ig pareke paytrikute. Usuh gikannuhnipwi hiyapni henne, usuh danuh atere git. Usuh awna git:
36 Então Jesus deixou a multidão e voltou para casa. Os discípulos chegaram perto dele e perguntaram: — Conte para nós o que quer dizer a
37 Igme kaytwa wownhu. Ig awna:
37 Jesus respondeu:
38 Inme giwasra, innebaki arakak adahan inin hawkri. Egnesme kibeyne amutri ayak, egnesbaki arakak gidahankis hiyeg ku pariye kawih Uhokri gikumadukan. Egnesme ipey, egnesbaki arakak gidahankis hiyeg ku pariye kawih wapitye gihiyakemni.
38 O terreno é o mundo. As sementes boas são as pessoas que pertencem ao .
39 Nerme ipetunyati ku pariye sessehe ipey ayak, ignebaki arakak gidahan wapitye gikiparadkis. Inme ahawkanaprik adahan hiwhpiki, innebaki arakak adahan amaksemni hawkri. Nerrasme hiwhkeputnepwi, ignesbaki arakak gidahankis ahj.
39 O inimigo que semeia o joio é o próprio Diabo. A colheita é o fim dos tempos, e os que fazem a colheita são os anjos.
40 Ku samah ipey madipwiska in bukahka abet tiket, innebaki arakak adahan ku pariye danuh amaksemni hawkri.
40 Assim como o joio é ajuntado e jogado no fogo, assim também será no fim dos tempos.
41 Apim ini nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah awahkis nuwatnipwi ahj adahan igkis wiwhpiyes ariwntak Uhokri gikumadukan madikte patahwaki payak gikakkis madikte hiyeg patahwapye.
41 O Filho do Homem mandará os seus anjos, e eles ajuntarão e tirarão do seu Reino todos os que fazem com que os outros pequem e também todos os que praticam o mal.
42 Ayteke nikwe igkis padekwigkis ta abetit tiket. Ayge hiyeg tihebdi ignes kagah gaybukis.
42 Depois os anjos jogarão essas pessoas na fornalha de fogo, onde vão chorar e ranger os dentes de desespero.
43 Ignesme hiyeg kibeynepwi igkis kabutenne ke kamuwbe ayhté gimun Wigwiy gikumadukan. Yis ku pariye katayebnene, ataybiswanabay numkat.
43 Então o povo de Deus brilhará como o sol no Reino do seu Pai. Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.
44 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna wothu nawenéwa yuwit patuwesbuhka akiw. Ig awna:
44 — O
45 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna nawenéwa yuwit patuwesbuhka. Ig awna:
45 — O
46 Pahaye adahan ig utí pahatwi akabdat pi barewtenano ku pariye kanegutiwnisima. Ig hiyapni henne, ig piyuk madikte gewkanbet, ig isime no akabdat akak akakurapig.
46 Quando encontra uma pérola que é mesmo de grande valor, ele vai, vende tudo o que tem e compra a pérola.
47 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna nawenéwa yuwit patuwesbuhka akiw. Ig awna:
47 — O
48 Pase in kipun, igkis ipuhtyakeputnepwi inú ta ihapkat. Ayteke igkis bat nihumwa. Igkis kaniybete ku pariye kibeyne im, igkis darihapeprikis agiku gipanyakis. Inme im ku pariye kane kibeynepwima, igkis padakapeprikis.
48 E, quando está cheia, os pescadores a arrastam para a praia e sentam para separar os peixes: os que prestam são postos dentro dos cestos, e os que não prestam são jogados fora.
49 Innebaki arakak adahan ku pariye danuh amaksemni hawkrinek. Apim ini ahj atak muwwapu igkis kaniybete hiyeg ku pariye kane kibeynepwima gibetakkis hiyeg kibeynepwi.
49 No fim dos tempos também será assim: os anjos sairão, e separarão as pessoas más das boas,
50 Ayteke nikwe igkis padekwigkis ta abetit tiket. Ayge hiyeg tihebdi ignes kagah gaybukis.
50 e jogarão as pessoas más na fornalha de fogo. E ali elas vão chorar e ranger os dentes de desespero.
51 Pisenwa ig Kiyapwiye Jesus ayá usuh gikannuhnipwi:
51 Então Jesus perguntou aos discípulos: — Sim! — responderam eles.
52 Ayteke nikwe ig awna wothu:
52 Jesus disse:
53 Pisenwa gawnhan inakni yuwit patuwesbuhka, ig Kiyapwiye Jesus tipik ayteke.
53 Quando Jesus acabou de contar essas parábolas , saiu dali
54 Ig diyuhe ta apitit giwaxri Galiléyamnaw. Ayge ig kannuhne hiyeg agiku judeyenepwi gileglisakis. Nerras timepnepwi giwn ayge igkis wakaymnibdi gidahan. Igkis awna:
54 e voltou para a cidade de Nazaré, onde ele tinha morado. Ele ensinava na sinagoga , e os que o ouviam ficavam admirados e perguntavam: — De onde vêm a sabedoria dele e o poder que ele tem para fazer milagres?
55 Ka ba pis hiyá ku ner he aheputnenen gikamkayh? Ka ba nernama kinagniyo kiyapuno Mahi? Ka ba Tiyagu gikak José, Simawh, Judas ka ba igkisnama gisamwipwi?
55 Por acaso ele não é o filho do carpinteiro? A sua mãe não é Maria? Ele não é irmão de Tiago, José, Simão e Judas?
56 Ba gisamrupwi ka ba egkisnama msakwa ay ubetwiy? Mmahki ig awna inakni henne?
56 Todas as suas irmãs não moram aqui? De onde é que ele consegue tudo isso?
57 Ayge nikwe igkis kiyimwihwe gikak Kiyapwiye Jesus, igkis tukuhwepwa giw. Igme hiyapni henne, ig awna ta gitkis:
57 Por isso ficaram desiludidos com ele. Mas Jesus disse:
58 Ayge nikwe ig ka keh kibitema annut ayge awaku yumahwa gikamaxwankis ta gipitit.
58 Jesus não pôde fazer muitos milagres ali porque eles não tinham fé.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.