Mateus 10

Uhokri Gannasan (PLU) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus pahadguhe usuh giwatnipwi madikawkunene ukebyi akak piyana wawna (12). Ayge ig iké kumadukaki wothu adahan usuhme pekkiswiye wapitye gipititakkis hiyeg adahan usuh makniwene hiyeg ariw madikte karaytpiyene ariw madikte mabimnakatru.
1 Tendo Jesus chamado os seus doze discípulos, deu-lhes autoridade sobre espíritos imundos para os expulsar e para curar todo tipo de doenças e enfermidades.
2 Nah akkite wowhu yit:
2 Ora, os nomes dos doze apóstolos são estes: primeiro, Simão, chamado Pedro, e André, seu irmão; Tiago, filho de Zebedeu, e João, seu irmão;
3 Ayteke kiyapwiye Filip gikak kiyapwiye Bartolomew.
3 Filipe e Bartolomeu; Tomé e Mateus, o publicano; Tiago, filho de Alfeu, e Tadeu;
4 kiyapwiye Tadew.
4 Simão, o Zelote, e Judas Iscariotes, que foi quem o traiu.
5 Ig Kiyapwiye Jesus wawahkiswitni usuh muwwapu usuh madikawkunene ukebyi akak piyana wawna (12). Ig awna wothu:
5 Jesus enviou esses doze, dando-lhes as seguintes instruções:
6 Henneme ataknay ta gitkis nerras uyakipwi israelyenepwi. Igkis kewa muttuh biyukapyebe nuthu.
6 mas, de preferência, procurem as ovelhas perdidas da casa de Israel.
7 Ataknabay, akkanay ku ahawkanaprik Uhokri gikumadukan kuwis danuh.
7 Pelo caminho, preguem que está próximo o Reino dos Céus.
8 Makniwanabay hiyeg kakahribdapye. Kannikasanabay hiyeg miyarapye. Makniwanabay hiyeg axpusakare apit busukne. Pekkisnabay wapitye gipititakkis hiyeg. Nah ikene ini yannu he nukannenwa yuma atiwni. Kuri yisme amnih hiyeg hawwata yuma atiwni.
8 Curem enfermos, ressuscitem mortos, purifiquem leprosos, expulsem demônios. Vocês receberam de graça; portanto, deem de graça.
9 Ataknay hennen yiwakyékata. Ka yi muwaka atak akak pahamkunama karukri agiku yipusra, iné karukri wahano kuwikwiye, iné karukri wahano seyno, iné karukri kuriwra.
9 Não levem ouro, nem prata, nem cobre em seus cintos;
10 Yis kawnata muwaka atak akak yisakola adahan yiwewni. Yis kawnata muwaka atak akak pikanama yisimsa iné akak yikasotni, yasuga. Kis adahan yis utí yimawkanitnene giwntakkis nerras ku pariye yis amnih.
10 nem sacola para o caminho, nem duas túnicas, nem sandálias, nem bordão; porque o trabalhador é digno do seu alimento.
11 Ku pariye paytwempu yis danuh arit, ipegpanay pahapwi ku pariye kibeyne awayg ayge. Msakwanay ayge gimun he ku aysaw yis pes ayteke paytwemputak.
11 — E, em qualquer cidade ou aldeia em que vocês entrarem, perguntem quem nelas é digno; e fiquem ali até saírem daquele lugar.
12 Ku aysaw yis pitatye parak gipinekut, awnanay ta gitkis hiyeg aygnenepwi, “Uhokri gabay yikaknek.”
12 Ao entrarem na casa, saúdem-na.
13 Ku igkis hiyeg amapay kabayhtiwa, hennewa ig Uhokri gabay msakwa gikakkis. Henneme ku igkis ka amapay nikwe Uhokri gabay ka msakwa gikakkis.
13 Se a casa for digna, que a paz de vocês venha sobre ela; se, porém, não for digna, a paz voltará para vocês.
14 Ku igkis hiyeg ka amapay, ku igkis ka timepkere yiwn, nikwe pase yis pes ayteke agikutak gipinkis apititak inere paytwempu, yis sassah yikugku ariw apathawni. Ini arekhetni ku samah gitaraksankis.
14 Se alguém não quiser recebê-los nem ouvir as palavras de vocês, ao saírem daquela casa ou daquela cidade, sacudam o pó dos pés.
15 Aysawnemenek apim ini ku aysaw hiyeg katiwnipwe apatra gitaraksankisnek, nerras hiyeg apitya inere paytwempu ignes pi hiyapte mbeyne mpiya nerras hiyeg mbeyepye gihiyakemnikis apitya paytwempu Sodoma akak Gomoha. Henneki igkisnek hiyá mbeynenek.
15 Em verdade lhes digo que haverá menos rigor para Sodoma e Gomorra, no Dia do Juízo, do que para aquela cidade.
16 ―Nah awahkisyi ta gipuriwkis hiyeg ke wotbe nah awahkiswiyebe muttuh ta gibetitkis axtigibe. Nikwe msakwanabay ahegbetnenekwa gapitkis hiyeg ke pahapwi kaybunebe ig ahegbetnenekwa adahan hiyeg ka sibuhgi. Henneme ikawnabay tuwatapye ayge gibetkis ke pahapu tukwabe.
16 — Eis que eu os envio como ovelhas para o meio de lobos. Portanto, sejam prudentes como as serpentes e simples como as pombas.
17 Msakwanay ahegbet gapitkis hiyeg mmanawa aysawnemenek igkis kamaxweynek waxepyi ta gipetunatkis hiyeg giwewkistenkisnek. Hawwata igkis biyuhyinek agiku gileglisakis.
17 Tenham cuidado com os homens, porque eles os entregarão aos tribunais e os açoitarão nas suas sinagogas.
18 Apim ini yis kamiyepkanek ta gitkis hiyaptigi ta gitkis ikiparat. Yis waxepka ta gipetunatkis apatra ku samah yis nuhiyegapu. Ka sam. Ini humaw yihawkanaprik adahan yis kehne temwe ndahan ay giwtrikkis. Ayge yis kehne temwe ndahan giwtrikkis hiyeg judeyenepwi giwtrikkis hiyeg kane judeyenepwima.
18 Por minha causa vocês serão levados à presença de governadores e de reis, para lhes servir de testemunho, a eles e aos gentios.
19 ―Ku aysaw hiyeg kamiyepyi ta gipetunatkis hiyaptigi apatra ku samah yis nuhiyegapu, ka yi muwaka ipegmina yihiyakemni adahan ku pariye yis awna gitkis apim ini hawkri. Mmanawa apiminewa ini yuwit ikaka yit adahan yis awna gitkis apim ini.
19 E, quando entregarem vocês, não se preocupem quanto a como ou o que irão falar, porque, naquela hora, lhes será concedido o que vocês dirão.
20 Ayge nikwe ka yisnama awnene henneme Wigwiy Gitip ignewa awnene ay yipititak.
20 Afinal, não são vocês que estão falando, mas o Espírito do Pai de vocês é quem fala por meio de vocês.
21 Apim ini hawkri ignespeke pakebyekne kamaykisegbet adahan miyaka. Ignesme igti kamaykis gikamkayhkis. Ignesme ikamkayit hawwata kapetunsa gigkis gukakkis ginagkis. Igkis kamaykiswigkis adahan miyaka.
21 — Um irmão entregará à morte outro irmão, e o pai entregará o filho. Haverá filhos que se levantarão contra os seus pais e os matarão.
22 Ayge madikte hiyeg amiyhepyi awaku ku samah yis nuhiyegapu. Ka sam. Ku yis ka ahkiswa nuwhu juktah amaksemni hawkri, yis isamtawnek.
22 Todos odiarão vocês por causa do meu nome; aquele, porém, que ficar firme até o fim, esse será salvo.
23 Ku aysaw yis hiyapkiska mbeyne yit ay apit pahá paytwempu, higihwanay ayteke ta apitit nawenéwa paytwempu akiw. Apit yis muwwapwise paytwempu ay Israelyamnaw, nah danuh akiw nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
23 Quando, porém, perseguirem vocês numa cidade, fujam para outra. Porque em verdade lhes digo que não terão percorrido as cidades de Israel, até que venha o Filho do Homem.
24 Yuma pahapwinama hiyeg pi kiyatte giw gikannuhten. Yuma pahapwinama ibukti pi kiyatte giw gikipara.
24 — O discípulo não está acima do seu mestre, nem o servo está acima do seu senhor.
25 Ku pahapwi mataka gikannuhten gikiythani gikipara gikiythani, ikeypi. Ku yis hiyá nah yikipara kanumka wapityeyan, yiskata nuhiyegapu akiw? Yis hawwata kanumka wapityeyannek.
25 Basta ao discípulo ser como o seu mestre, e ao servo ser como o seu senhor. Se chamaram o dono da casa de Belzebu, quanto mais os membros da sua casa!
26 ―Henneme ka yi muwaka apis gibohrikis hiyeg amadgayapu inin. Gitkis gikehnikis mbayka ka kahayak. Henneme aysawnemenek madikte ku pariye ayempiki ini kahayak kabayhtiwanek. Madikte ku pariye awastepka, aysawnemenek in mawasaptihpikanek.
26 — Portanto, não tenham medo deles. Pois não há nada encoberto que não venha a ser revelado, nem oculto que não venha a ser conhecido.
27 Nuhiyakemni hawwata akiw. Ku pariye nah akki yit yisyékata, yisme akkin ta gitkis madikte hiyeg. Ku pariye nah akki yit kabayanesa yisme akkin gipuriwkis hiyeg akak madikte yihawna.
27 O que lhes digo às escuras, repitam a plena luz; e o que é dito para vocês ao pé do ouvido, proclamem dos telhados.
28 Ka yi muwaka apis gibohrikis nerras ku pariye umehpiye upitwiy, utipwiyme igkis ka hiyá ariwmhak. Henneme apisnay gibohri Uhokri ku pariye hiyá ariwmhak upitwiy payak akak utipwiy ayhté amun ini iwetrit ku kiney kaneayhsima kayahwaki. Apisnay gibohgi iggi.
28 Não temam os que matam o corpo, mas não podem matar a alma; pelo contrário, temam aquele que pode fazer perecer no inferno tanto a alma como o corpo.
29 Ig hiyá womhakwiy, ig hawwata hiyá ukapriwkay. Ka ba yis hiyá ku samah ig apuriw madikte kuhipra? Egkis ka ariknawnama egkis piyukka piyana gukebyikis adahan pahamkuwa kirehka henneme Wigwiy apuriwgukis. Yuma pahapunama tuguh waygboit ku ka igma Uhokri isaksepru adahan eg tuguhe waygboit.
29 — Não se vendem dois pardais por uma moedinha? Entretanto, nenhum deles cairá no chão sem o consentimento do Pai de vocês.
30 Ku yis hiyá ig apuriw kuhipra, wixwiykata akiw ig ka hiyá ukapriwkay hawwata akiw? Yuma aynesnima ig ka hiyakma. Juktah usemnu ig kuwis pukuh madikte.
30 E, quanto a vocês, até os cabelos da cabeça de vocês estão todos contados.
31 Ka yi muwaka apis. Wixwiy pi kapigte git Uhokri mpiy madikte kuhipra. Ig apuriwwiy hawwata.
31 Portanto, não temam! Vocês valem bem mais do que muitos pardais.
32 ―Ku pahapwi keh temwe ndahan ta gitkis hiyeg ay amadga inin, aysawnemenek nah hawwata nah keh temwe gidahannek ta git Wigwiy ayhté inugik.
32 — Portanto, todo aquele que me confessar diante dos outros, também eu o confessarei diante de meu Pai, que está nos céus;
33 Henneme ku pahapwi wihwe nuwhu ay gimunkis hiyeg amadga inin, nah hawwata aysawnemenek nah wihwe giwnek ayhté inugik gimun Wigwiy.
33 mas aquele que me negar diante das pessoas, também eu o negarei diante de meu Pai, que está nos céus.
34 ―Ka yi muwaka ikiy ku nah ku samah nah danuh atan nah keh madikte hiyeg amadga inin pasamrak pawtak apim inin. Kawa. Apim inin hiyeg kerye yikaknek nupatra.
34 — Não pensem que eu vim trazer paz à terra; não vim trazer paz, mas espada.
35 Ikamkayti kapetunsa gigkis gukakkis gunagkisnek awaku ku samah egkis kamaxwenes nupitit. Ihinyot kapetunsa gumatrukisnek awaku ku samah eg gumatrukis kamaxwanos nupitit.
35 Pois vim causar divisão entre o homem e o seu pai; entre a filha e a sua mãe e entre a nora e a sua sogra.
36 Awayg gimunyapu igkiswa humaw gipetunyapunek.
36 Assim, os inimigos de uma pessoa serão os da sua própria casa.
37 ―Ku pahapwi pi batekte gikak gig gukak ginag mapiyan, iggi ka kis adahan ig awna ku ig nuhiyega. Ku pahapwi pi batekte gikak gikamkayh mapiyan, ig kawnata kis adahan ig awna ku ig nuhiyega.
37 — Quem ama o seu pai ou a sua mãe mais do que a mim não é digno de mim; quem ama o seu filho ou a sua filha mais do que a mim não é digno de mim;
38 Amawka ku nuhiyegapu umahkis gihiyakemnikis amedgene inin ke wotbe igkis daddahkiswinbe ta aminat ahbe, igkis ka ik adahan igkis keh nibetki akiw. Ku pahapwi ka umahkis gihiyakemni henne hawwata ke nahbe, iggi ka kis adahan ig awna ku ig nuhiyega.
38 e quem não toma a sua cruz e vem após mim não é digno de mim.
39 Pahapwi ku pariye darihkerepye giwskawni amadgaya inin, iggi biyuk akak giwskawni giwntak Uhokri. Henneme pahapwi ku pariye miyeh gidahanwa giwskawni amadgatak inin ndahan, iggi darih giwskawni giwntak Uhokri.
39 Quem acha a sua vida a perderá; e quem perde a vida por minha causa, esse a achará.
40 ―Ku pahapwi amapay, amun ini nikwe in ke wotbe ig kuwis amapan hawwata. Ku pahapwi namerepten, amun ini nikwe in ke wotbe ig kuwis amapa ku pariye nawahkisten atan amadgat inin hawwata.
40 — Quem recebe vocês é a mim que recebe; e quem recebe a mim recebe aquele que me enviou.
41 Ku pahapwi amapa pahapwi Uhokri gawnepe awaku ig Uhokri gawnepe, iggi utí inwata kabayka ku pariye Uhokri gawnepe utinek. Hawwata akiw ku pahapwi amapa pahapwi awayg kibeyne awaku ig kibeyne hiyeg, iggi utí inwata kabayka ku pariye awayg kibeyne utinek.
41 Quem recebe um profeta, no caráter de profeta, receberá a recompensa de profeta; quem recebe um justo, no caráter de justo, receberá a recompensa de justo.
42 Hawwata akiw ku pahapwi amnih pahapwi nukannuhni yumahwatnene gikiythani awaku ig nukannuhni, ku ig he ikí aynessa un kisepye ta git, ayge nikwe ig utí gitiwninek. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
42 E quem der de beber, ainda que seja um copo de água fria, a um destes pequeninos, por ser este meu discípulo, em verdade lhes digo que de modo nenhum perderá a sua recompensa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.