Marcos 1

Uhokri Gannasan (PLU) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Inineki kibeyne inetit gidahan Kiyapwiye Jesus Cristo ku pariye Uhokri gikamkayh.
1 Este é o princípio das boas-novas a respeito de Jesus Cristo, o Filho de Deus.
2 Minikwak Uhokri gawnepe amekene Isaías ig tamak amadga gikagtan ku pariye Uhokri awna ta git gikamkayh. Giwn:
2 Iniciou-se como o profeta Isaías escreveu: “Envio meu mensageiro adiante de ti, e ele preparará teu caminho.
3 Ig ner pahapwi kinetihwanek ta gitkis hiyeg amadga amatap. Ig awnanek: ‘Ahegbetawnabay gapit Ukiparawiy gaytni. Ig nemnik ig. Wadithanabay yihiyakemni gidahan marihwakam yis kawih gidahan Uhokri gikumadukan. Yihiyakemni kewa pahatra ahinbe mbeyepyebe. Ka ik adahan Ukiparawiy sibuhaprik atere. Wadithaprikanabay ini ku kiney kiduwapriknene.’ ”
3 Ele é uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor! Abram a estrada para ele!’”.
4 Ayteke ariwnteke ini kibite kamukri akiw, ig amekene João Batista danuh atere amadgat amatap. Ig awna ta gitkis hiyeg:
4 Esse mensageiro era João Batista. Ele apareceu no deserto, pregando o batismo como sinal de arrependimento para o perdão dos pecados.
5 Kaayhsima hiyeg danuh atere gimkanit amekene João Batista adahan igkis ihpene inakni giwn. Igkis danuh apititak madikte waxri Judeyamnaw. Igkis danuh apititak paytwempu Jerusalém. Igkis danuh atere, igkis ekkepye gitaraksankis ta git amekene João Batista. Igme kayweprikis apigku eggu warik Jordawh adahan igkis amepene ini ku Uhokri bayahminigkis ariw gitaraksankis.
5 Gente de toda a Judeia, incluindo os moradores de Jerusalém, saía para ver e ouvir João. Quando confessavam seus pecados, ele os batizava no rio Jordão.
6 Ig amekene João Batista madiptipye. Ig kasimsapu akak “kamelu” asipri. Ig kakabutikpu akak pak amar. Gimaname tanan akak ahayak anunu.
6 João vestia roupas tecidas com pelos de camelo, usava um cinto de couro e alimentava-se de gafanhotos e mel silvestre.
7 Ig awna ta gitkis hiyeg. Giwn:
7 João anunciava: “Depois de mim virá alguém mais poderoso que eu, alguém tão superior que não sou digno de me abaixar e desamarrar as correias de suas sandálias.
8 Ku aysaw nah kaywepyi nah kawihkis un ta yipitit. Igme kaywepyinek gikak igyerwa Uhokri Gitip adahan ig kawihkis gidahanwa gihiyakemni akak gannu ta yipitit.
8 Eu os batizo com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo!”.
9 Abetnewa ini hawkri ig Kiyapwiye Jesus pes apititak paytwempu Nazaré ayhté apit Galiléyamnaw. Ig danuh atere git amekene João Batista. Igme amekene João Batista kaywepri apigku eggu warik Jordawh.
9 Certo dia, Jesus veio de Nazaré da Galileia, e João o batizou no rio Jordão.
10 Igme Kiyapwiye Jesus iyak ahakwatak un, aynewa ig hiyá en woke. Ig hiyá Uhokri Gitip muhuke ta gipitit, gihipak ke pahapu tukwabe.
10 Enquanto saía da água, viu o céu se abrir e o Espírito Santo descer sobre ele como uma pomba.
11 Ayteke pahá ikupimnat awna aytontak inugiktak. In awna:
11 E uma voz do céu disse: “Você é meu Filho amado, que me dá grande alegria”.
12 Aynewa ig Uhokri Gitip awahkise Kiyapwiye Jesus ta amadgat amatap.
12 Em seguida, o Espírito conduziu Jesus ao deserto,
13 Ayge ig msakwa pahapo adahan paxnika madikwa (40) hawkri. He puwiknenen ayge. Ig awahkiska atere adahan wapitye gikiparadkis Satanás gihikekten adahan hiyá ba hiyá igma taraksasepri. Ayteke ahj danuh atere, igkis ikenes Kiyapwiye Jesus gawaygyi. Pisenwa ig tipik ta gipinwat.
13 onde ele foi tentado por Satanás durante quarenta dias. Estava entre animais selvagens, e anjos o serviam.
14 Ayteke ariwnteke ini ku samah amekene João Batista paraksepka gapit amekene Erodis, ig Kiyapwiye Jesus tipik ta apitit Galiléyamnaw. Ig danuh atere, ig kapusa akki Uhokri ginetni amin gikumadukan.
14 Depois que João foi preso, Jesus foi para a Galileia, onde anunciou as boas-novas de Deus.
15 Ig kinetihwa ta gitkis madikte hiyeg. Giwn:
15 “Enfim chegou o tempo prometido!”, proclamava. “O reino de Deus está próximo! Arrependam-se e creiam nas boas-novas!”
16 Ig waywe akigbimna mahakwa Galiléya. Ayge ig hiyá kiyapwiye Simawh Pedru gikak gisamwi kiyapwiye André. Igkisme ipuhtyakeputnepwi. Igkis ayge ipuhtyanenes akak tagamayh.
16 Enquanto andava à beira do mar da Galileia, Jesus viu Simão e seu irmão André. Jogavam redes ao mar, pois viviam da pesca.
17 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna ta gitkis:
17 Jesus lhes disse: “Venham! Sigam-me, e eu farei de vocês pescadores de gente”.
18 Igkis timapni henne, aynewa igkis ikise gitagmayakis. Igkis tipik gikak adahan igkis humewnes gikannuhnipwi.
18 No mesmo instante, deixaram suas redes e o seguiram.
19 Ayteke ig wew aynessa akiw, ig hiyá amekene Tiyagumni gikak gisamwi kiyapwiye João, ku pariye amekene Zebedew gikamkayupwi. Igkis ayge amadga gihmunkis. Igkis kehepenes gitagmayakis ayge.
19 Pouco mais adiante, Jesus viu Tiago e João, filhos de Zebedeu, consertando redes num barco.
20 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig humekwigkis ta gimkanit. Igkisme ikise gigkis amadga gihmunkis gikakkis gihiyegapu. Igkis tipik gikak Kiyapwiye Jesus adahan igkis hawwata humewnes gikannuhnipwi.
20 Chamou-os de imediato e eles também o seguiram, deixando seu pai, Zebedeu, no barco com os empregados.
21 Ayteke ariwnteke ini igkis danuh atere paytwempu Kafarnawh. Samdi abet ig Kiyapwiye Jesus lammisya agiku judeyenepwi gileglisakis adahan ig kannuhekne ayge.
21 Jesus e seus seguidores foram à cidade de Cafarnaum. Quando chegou o sábado, entrou na sinagoga e começou a ensinar.
22 Ignes hiyeg aygnenepwi wakaymnibdi gidahan ku samah gikannuhakni. Mmanawa ig ka kannuhak kema nerras kannuhekeputnepwima amin amekene Moís gikumadukan. Henneme ig kannuhekne ayge akak madikte gikiythani.
22 O povo ficou admirado com seu ensino, pois ele falava com verdadeira autoridade, diferentemente dos mestres da lei.
23 Ayge agiku ini gileglisakis pahapwi awayg wapityewnipye mbeyepye.
23 De repente, um homem ali na sinagoga, possuído por um espírito impuro, gritou:
24 Ig kabiman git:
24 “Por que vem nos importunar, Jesus de Nazaré? Veio para nos destruir? Sei quem é você: o Santo de Deus!”.
25 Ig Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig himehe ner wapitye. Ig awna git:
25 “Cale-se!”, repreendeu-o Jesus. “Saia deste homem!”
26 Aynewa ig wapitye nuwiswig. Ig kabiman kihhaw. Ayteke ig pese gipititak.
26 Então o espírito impuro soltou um grito, sacudiu o homem violentamente e saiu dele.
27 Madikte hiyeg hiyapni henne, igkis wakaymnibdi. Igkis kinetihwenes pawtak. Igkis awna:
27 Todos os presentes ficaram admirados e começaram a discutir o que tinha acontecido. “Que ensinamento novo é esse?”, perguntavam. “Como tem autoridade! Até os espíritos impuros obedecem às ordens dele!”
28 Ayteke nikwe inakni inetit gidahan Kiyapwiye Jesus ibekhewpi muwwapu apit ini waxri Galiléyamnaw.
28 As notícias a respeito de Jesus se espalharam rapidamente por toda a região da Galileia.
29 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus pese agikutak ini leglis payak gikak amekene Tiyagumni gikak kiyapwiye João. Igkis tipik. Igkis danuh ta gipinekutkis kiyapwiye Simawh Pedru gikak kiyapwiye André.
29 Depois que Jesus saiu da sinagoga com Tiago e João, foram à casa de Simão e André.
30 Ayge igkis uté kiyapwiye Simawh Pedru gimatru egme harit akak nawwaki. Nerras hiyeg ayge amnihswe git Kiyapwiye Jesus gudahan.
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Imediatamente, falaram a seu respeito para Jesus.
31 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig atere gut. Ig sumuh guwak. Ig kannikasepru. Aynewa gunawan mpiye guw. Ayteke nikwe eg kuwegwano gidahankis.
31 Ele foi até ela, tomou-a pela mão e ajudou-a a levantar-se. A febre a deixou, e ela passou a servi-los.
32 Ayteke msanpi, wahanbuku kamuw, kaayhsima hiyeg danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis waxe git kaayhsima hiyeg kakahribdapye gikakkis hiyeg wapityewnapye.
32 Ao entardecer, depois que o sol se pôs, trouxeram a Jesus muitos enfermos e possuídos por demônios.
33 Kaayhsima hiyeg ayta iwasapri apititak ini paytwempu. Igkis pahadgupu anumeku payt alappota.
33 Toda a cidade se reuniu à porta da casa para observar.
34 Igme makniwe kaayhsima hiyeg ku pariye kakahribdapye akak arakembetnene karayt. Hawwata ig pekkise kaayhsima wapitye gipititakkis hiyeg. Ig ka isaksa ignes wapitye adahan igkis awna awaku igkis hiyaknig ku pariye ig.
34 Então Jesus curou muitas pessoas que sofriam de diversas enfermidades e expulsou muitos demônios. Não permitia, porém, que os demônios falassem, pois sabiam quem ele era.
35 Hewke kabeyweke ig Kiyapwiye Jesus kannikaw, ig tipik aparayewa ku kiney yumanene hiyeg. Ayge ig piriyepkewne.
35 No dia seguinte, antes do amanhecer, Jesus se levantou e foi a um lugar isolado para orar.
36 Igme kiyapwiye Simawh Pedru gikakkis nerras hiyeg ku pariye ayge gikak igkis ipegepri.
36 Mais tarde, Simão e os outros saíram para procurá-lo.
37 Ayteke igkis utepri. Igkis awna ta git:
37 Quando o encontraram, disseram: “Todos estão à sua procura!”.
38 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis:
38 Jesus respondeu: “Devemos prosseguir para outras cidades e lá também anunciar minha mensagem. Foi para isso que vim”.
39 Ayteke nikwe ig wew muwwapu Galiléyamnaw. Ayge ig ekkene Uhokri giwn agiku judeyenepwi gileglisakis. Hawwata ig pekkis wapitye gipititakkis hiyeg.
39 Então ele viajou por toda a região da Galileia, pregando nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Apim ini pahapwi awayg danuh atere git. Ig axpusakare apit busukne. Ig paberetusaw ta gitiput. Ig amnihswene git. Ig awna:
40 Um leproso veio e ajoelhou-se diante de Jesus, implorando para ser curado: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
41 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig kayah gidahan. Ig sarayh giwak ta gipitit. Ig daxwig atere. Ig awna git:
41 Cheio de compaixão, Jesus estendeu a mão e tocou nele. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!”
42 Aynewa gibuskana miypi. Ig barewpit msekwe.
42 No mesmo instante, a lepra desapareceu e o homem foi curado.
43 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna git:
43 Então Jesus se despediu dele com uma forte advertência:
44 ―Ataybiswanaba nuthu. Ka ba kinetihwa ta arit hiyeg apigkuya ahin amin ku samah pis makniw. Su atak wadé gimkanit muwpeg. Akkanaba pipit ta git kahadbe ig iwasap ig hiyá ku pis makniw. Ayteke pis keh ofan gidahan Uhokri adahan ig wiwhpiye pipathawni ku samah amekene Moís ayá wot minikwak, adahan arekhetni ta gitkis hiyeg ku pis inyerwa makniw.
44 “Não conte isso a ninguém. Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine. Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho”.
45 Igme timapni henne, ig tipik. Ig ekkewpiye muwwapu ku samah ig makniw kuwis. Inakni ginetni ibekhewpi, nikwe ka ik adahan Kiyapwiye Jesus danuh ta apitit pahanama paytwempu. Henneme ig msakwa aparayewa ariw paytwempu ku kiney yumanene hiyeg. Ayge kaayhsima hiyeg danuh atere git. Igkis pes apititak madikte waxri.
45 O homem, porém, saiu e começou a contar a todos o que havia acontecido. Por isso, em pouco tempo, grandes multidões cercaram Jesus, e ele já não conseguia entrar publicamente em cidade alguma. E, embora se mantivesse em lugares isolados, gente de toda parte vinha até ele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.