Lucas 16
Uhokri Gannasan (PLU) vs NVI
1 Pisenwa gawnhan inakni yuwit henne, ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis gikannuhnipwi nawenéwa yuwit patuwesbuhka akiw. Ig awna:
1 Jesus disse aos seus discípulos: "O administrador de um homem rico foi acusado de estar desperdiçando os seus bens.
2 Ig gikipara timapni henne, ig watiha ner gihiyega. Igme gihiyega danuh atere, igme gikipara awna git: “Mmahki nah timá mbeyepye pak henne? Asá tamak amadga kagta madikte ku pariye piwiwhni, madé aypekwiye amadga kagta. Ayteke pis tipik. Ka hiyá pisma apuriw newkanbet akiw.”
2 Então ele o chamou e lhe perguntou: ‘Que é isso que estou ouvindo a seu respeito? Preste contas da sua administração, porque você não pode continuar sendo o administrador’.
3 Igme ner awayg timapni henne, ig awna: “Mmah nah keh kuri? Nukipara ka muwakapun akiw adahan nah kannipwiye gidahan. Kitak nah utí numana? Nah yuma ndatni adahan nah kannipwiye awiyka. Nah marenpi adahan nah makehpene numana.
3 "O administrador disse a si mesmo: ‘Meu senhor está me despedindo. Que farei? Para cavar não tenho força, e tenho vergonha de mendigar...
4 Aah, nah hiyak ku samah nah keh. Nah kawih nukipara gewkanbet ku pariye ay nuwakhu kahadbe ku aysaw nah ipukepka nah kakagmadapu ku pariye amapan gipinekutkis.”
4 Já sei o que vou fazer para que, quando perder o meu emprego aqui, as pessoas me recebam em suas casas’.
5 Ayteke nikwe ig wasapanaw giminkis nerras ku pariye matiwnihnepwi gikipara adahan igkis ayta git. Igkisme danuh atere, igme awna ta git pahapwi ku pariye kit danuh. Giwn: “Aysamuk pis matiwnih git nukipara?”
5 "Então chamou cada um dos devedores do seu senhor. Perguntou ao primeiro: ‘Quanto você deve ao meu senhor? ’
6 Igme kaytwa giwn: “Nah matiwnih sah (100) bom diluy.” Igme awna git: “Nobaki pikagtan adahan pimatiwnihni. Batnaba atan. Hiyawa pis tamak nawenéwa kagta akiw kibentenwa adahan pimatiwnihni inenewa abusku sah (50) bom.”
6 ‘Cem potes de azeite’, respondeu ele. "O administrador lhe disse: ‘Tome a sua conta, sente-se depressa e escreva cinqüenta’.
7 Ayteke ig awna ta git pahapwi akiw. Giwn: “Ya pis? Aysamuk pis matiwnih?” Igme kaytwa giwn: “Nah matiwnih mil (1.000) sak fahhin.” Igme awna git: “Nobaki pikagtan adahan pimatiwnihni. Hiyawa pis tamak nawenéwa kagta akiw adahan pimatiwnihni inenewa yuwit sah (800) sak.”
7 "A seguir ele perguntou ao segundo: ‘E você, quanto deve? ’ ‘Cem tonéis de trigo’, respondeu ele. "Ele lhe disse: ‘Tome a sua conta e escreva oitenta’.
8 Ig ner awayg awna inakni henne, ig ka keh wadit. Henneme ig kannuh apuriw gipit adahan ku pariye nemnikumpiye gimkat. Hiyeg amadgayapu inin igkis pi kannuhte apuriw gipitkis adahan ku pariye nemnikumpiye gimkatkis mpiya nuhiyegapu ku pariye ay adahanikwa uguhne gihiyakemnikis. Igkis kannuh apuriw gipitkis adahan ku pariye nemnikumpiye gimkatkis amadga inin. Igkisme nuhiyegapu igkis ka kannuh kabayhtiwatma adahan ku samah igkis apuriw gipitkis adahan ku pariye nemnikumpiye gimkatkis ayhté inugik.
8 "O senhor elogiou o administrador desonesto, porque agiu astutamente. Pois os filhos deste mundo são mais astutos no trato entre si do que os filhos da luz.
9 Nah ayá yit nukannuhnipwi, kawihnabay yewkanbet amadgaya inin gidahankis yikagmadapu inugikyenepwi kahadbe ku aysawnemenek in yewkanbet mpiye, igkis amapay ta gipinekutkis inugikut.
9 Por isso, eu lhes digo: usem a riqueza deste mundo ímpio para ganhar amigos, de forma que, quando ela acabar, estes os recebam nas moradas eternas.
10 Ku pahapwi kannuh kawih aynessa arikna kabayhtiwa gidahan Uhokri, nikwe ig hawwata kannuh kawih kaayhsima arikna kabayhtiwa gidahan Uhokri. Ku pahapwi ka kawih aynessa arikna wadit gidahan, ig kawnata hiyak akawhak arikna kiyesradima.
10 "Quem é fiel no pouco, também é fiel no muito, e quem é desonesto no pouco, também é desonesto no muito.
11 Yis hawwata. Ku yis ka kannuh kawih yewkanbet amadgaya inin wadit gidahan Uhokri, nikwe aysawnemenek yuma arikna inugikyene ikaka ta yiwakuit.
11 Assim, se vocês não forem dignos de confiança em lidar com as riquezas deste mundo ímpio, quem lhes confiará as verdadeiras riquezas?
12 Hennewatbaki in. Ku yis ka kannuh kawih Ukiparawiy gewkanbet wadit gidahan, nikwe aysawnemenek ig ka kawihkis yit ariknawnama yidahan.
12 E se vocês não forem dignos de confiança em relação ao que é dos outros, quem lhes dará o que é de vocês?
13 Pahapwi ibukti ka ik adahan kakiparahaw gitkis gikipara piyamatema nikwenéwatma. Waké ig piyana gikiparabe, ig pi batektekam gikak pahapwi mpiy pahapwi. Ig miniwkam giw pahapwi adahan ig kannipwiye gidahan pahapwiwa. Wixwiy hawwata akiw. Ka hiyá wixwiyma mpiksaw keh Uhokri gibetki nikwenéwatma ku samah wixwiy mpiksewne aharit igiska amadgaya inin udahanwiy. Amawka wixwiy kaniy pahapwiwa adahan wixwiy kakiparahaw git.
13 "Nenhum servo pode servir a dois senhores; pois odiará a um e amará ao outro, ou se dedicará a um e desprezará ao outro. Vocês não podem servir a Deus e ao Dinheiro".
14 Nerras farisewkis timapni madikte inakni giwn henne, igkis mahipwihpig. Mmanawa igkis batek akak gewkanbetkis igkis ka biyuksakere gikakurakis gidahan Uhokri.
14 Os fariseus, que amavam o dinheiro, ouviam tudo isso e zombavam de Jesus.
15 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis:
15 Ele lhes disse: "Vocês são os que se justificam a si mesmos aos olhos dos homens, mas Deus conhece os corações de vocês. Aquilo que tem muito valor entre os homens é detestável aos olhos de Deus".
16 ―Ig amekene Moís gikumadukan in yikannuhten gimin Uhokri. Ignes Uhokri gawnepepu pitatyepwi igkis hawwata yikannuhten he danuhe git amekene João Batistamni. Kurime usuhnewa ekkene ini kibeyne inetit ku Uhokri gikumadukan ahawkanaprik kuwis danuh. Kuri hiyeg mpiksewne kawih ini gikumadukan.
16 "A Lei e os Profetas profetizaram até João. Desse tempo em diante estão sendo pregadas as boas novas do Reino de Deus, e todos tentam forçar sua entrada nele.
17 Henneme ig amekene Moís gikumadukan in ka mpiya. En akak waxri in mahiko adahan in mpiya. Henneme in pi mahikote adahan pahat yuwit atiksak ay amadga amekene Moís gikumadukan adahan in mpiya.
17 É mais fácil o céu e a terra desaparecerem do que cair da Lei o menor traço.
18 ―Ku pahapwi awayg mayte gihayo, ku ig maripkaw gukak pahapuwa tino akiw, amun ini nikwe giwtrik Uhokri ig kuwis powkemnihwe gukak. Hawwata akiw ku pahapwi awayg kamaxe pahapu tino ku pariye maytepyo gugihgi, ay amun ini nikwe giwtrik Uhokri ig kuwis powkemnihwe gukak.
18 "Quem se divorciar de sua mulher e se casar com outra mulher estará cometendo adultério, e o homem que se casar com uma mulher divorciada do seu marido estará cometendo adultério".
19 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus kinetihwa gitkis akak pahat yuwit patuwesbuhka akiw. Ig awna:
19 "Havia um homem rico que se vestia de púrpura e de linho fino e vivia no luxo todos os dias.
20 Hawwata akiw pahapwi awayg ayge madiptipye. Giw Lázaru. Ig busukpitwiye. Mpuse hawkri ig haritasepka apinumaprik ner igisye gilappota.
20 Diante do seu portão fora deixado um mendigo chamado Lázaro, coberto de chagas;
21 Ig aharit ner igisye gimana arebdi tuguhpiye adahan gaxni. Ig hiyá kaayhsima mbeyne ayge juktah pewru ayta ewwa gibuskana.
21 este ansiava comer o que caía da mesa do rico. Em vez disso, os cães vinham lamber as suas feridas.
22 Ayteke ariwnteke ini ig madiptipye miyap. Ahj ayta iwepri waxepri ta giwanmakut kiyapwiye Abrawh. Ayteke ner igisye ig hawwata ig miyap ig apuhpika.
22 "Chegou o dia em que o mendigo morreu, e os anjos o levaram para junto de Abraão. O rico também morreu e foi sepultado.
23 Ig igisye ayhté amun miyarapye giwetrikis, ig hiyepne kaayhsima kayahwaki ayge. Ig sarayh gipegyi, ig hiyá kiyapwiye Abrawh piyawakte, hawwata ig hiyá Lázaru ay giwanmaku.
23 No Hades, onde estava sendo atormentado, ele olhou para cima e viu Abraão de longe, com Lázaro ao seu lado.
24 Ig hiyapni henne, ig kabiman ta gimkanit. Ig awna: “Nighu Abrawh, uyá amnihun. Uyá awahkis Lázaru ayta nuthu. Wani ig idis giwak akisunen ta ahakwat un ig tikis ta nnenamadgat adahan nah kisepye nnen. Mmanawa nah kayah kaayhsima abet eggu tiket.”
24 Então, chamou-o: ‘Pai Abraão, tem misericórdia de mim e manda que Lázaro molhe a ponta do dedo na água e refresque a minha língua, porque estou sofrendo muito neste fogo’.
25 Igme kiyapwiye Abrawh kaytwa giwn: “Nukebyi, kiyemnahnaba ku samah pis amadgate hawkri pis hiyá kaayhsima kabayka. Igme Lázaru hiyá kaayhsima mbeyne ayge. Kurime ig aydhaka kaayhsima ay numunhu pisme ay hiyepne mbeyne abet kayahwaki apatra pitaraksan.
25 "Mas Abraão respondeu: ‘Filho, lembre-se de que durante a sua vida você recebeu coisas boas, enquanto que Lázaro recebeu coisas más. Agora, porém, ele está sendo consolado aqui e você está em sofrimento.
26 Hawwata akiw uwetriwiy kuwis bekhepka udahanwiy kuwis. Yuma manukket adahan hiyeg danuhne atere pit iné adahan hiyeg ayge danuhne atan wothu.”
26 E além disso, entre vocês e nós há um grande abismo, de forma que os que desejam passar do nosso lado para o seu, ou do seu lado para o nosso, não conseguem’.
27 Ig igisye hiyapni henne, ig awna git: “Nighu, ku henne nikwe, nah ayá pit awahkisnig ta gipinekut nighu.
27 "Ele respondeu: ‘Então eu lhe suplico, pai: manda Lázaro ir à casa de meu pai,
28 Nah kadahan pohowku gikebyikis nukebyupwi ayge. Wani ig ik ndahan gihiyakemnikis kahadbekama igkis ka keh kema nahma marihwa igkis ka hiyá mbeyne ay abet inin kayahwaki hawwata kema nahma.”
28 pois tenho cinco irmãos. Deixa que ele os avise, a fim de que eles não venham também para este lugar de tormento’.
29 Igme kiyapwiye Abrawh kaytwa giwn: “Igkis kuwis ikaka gitkis gihiyakemnikis. Igkis kuwis kadahan Moís gikumadukan. Igkis kuwis kadahan Uhokri gawnepepu giwnkis. Hiyawa igkis timá inakni giwnkis.”
29 "Abraão respondeu: ‘Eles têm Moisés e os Profetas; que os ouçam’.
30 Igme igisye awna: “Kawa, nighu Abrawh igkis ka timepkere inakni giwnkis. Henneme ku pahapwi miyapiye danuh atere gitkis, igkis iha giwnnek, igkis wages gihiyakemnikisnek.”
30 " ‘Não, pai Abraão’, disse ele, ‘mas se alguém dentre os mortos fosse até eles, eles se arrependeriam’.
31 Igme kiyapwiye Abrawh awna git: “Ku igkis ka timepkere Moís giwn iné Uhokri gawnepepu giwnkis, nikwe hiyawa pahapwi kannikaw ariw gimiremni henneme igkis kawnata iha giwn.”
31 "Abraão respondeu: ‘Se não ouvem a Moisés e aos Profetas, tampouco se deixarão convencer, ainda que ressuscite alguém dentre os mortos’ ".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.