Lucas 12
Uhokri Gannasan (PLU) vs NAA
1 Apim ini hawkri kaayhsima hiyeg pahadguhwa atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis hiyeg kabubuk ayge daykegbet. Apit ig kinetihwa gitkis, ig awna ta gitkis kit gikannuhnipwi. Giwn:
1 Visto que milhares de pessoas se aglomeraram, a ponto de se atropelarem umas às outras, Jesus começou a dizer, antes de tudo, aos seus discípulos:
2 Ka ik adahan wis ayam uhiyakemni amebyemni. Aysawnemenek in kahayaknek. Madikte ku pariye awastepka aysawnemenek in mawasaptihpikanek.
2 Não há nada encoberto que não venha a ser revelado, nem oculto que não venha a ser conhecido.
3 Madikte yuwit ku pariye yis awna ayamaw ku pariye yis awna kabayanesa agiku mutkeg, aysawnemenek ini ekkepkanek gipuriwkis hiyeg akak madikte nihawna.
3 Porque tudo o que vocês disseram às escuras será ouvido em plena luz; e o que disseram ao pé do ouvido no interior da casa será proclamado dos telhados.
4 ―Ka yi muwaka apis gibohrikis hiyeg ku pariye wowmeptenwiy henneme ariwntak ini igkis ka hiyá usamanakwiy akiw. Hennewatbaki in, nukagmadapu.
4 — Digo a vocês, meus amigos: não temam os que matam o corpo e, depois disso, nada mais podem fazer.
5 Nah akkite yit ku kabohri yis apis. Apisnay gibohri Uhokri ku pariye ka inenwatma hiyá wowmhakwiy henneme ariwntak ini ig ik adahan ig sarayhpewiy ta apit ini iwetrit ku kiney kaneayhsima kayahwaki. Apisnay gibohri iggi.
5 Eu, porém, vou mostrar a quem vocês devem temer: temam aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno. Sim, digo que a esse vocês devem temer.
6 Ig hiyá wowmhakwiy, ig hawwata hiyá ukapriwkay. Ka ba yis hiyá ku samah ig apuriw madikte kuhipra? Egkis ka ariknawnama egkis piyukka pohowku gukebyikis adahan mmuknamawa kirehka. Henneme Uhokri ka miyeh adahan ig apuriwgukis.
6 — Não se vendem cinco pardais por duas moedinhas? Entretanto, Deus não se esquece de nenhum deles.
7 Ku yis hiyá ig apuriw kuhipra, wixwiykata akiw ig ka hiyá ukapriwkay hawwata akiw? Yuma aynesnima ig ka hiyakma. Juktah usemnuwiy ig kuwis pukuh madikte. Ka yi muwaka apis. Wixwiy pi kapigte git Uhokri mpiy madikte kuhipra. Ig apuriwwiy hawwata.
7 Até os cabelos da cabeça de vocês estão todos contados. Não temam! Vocês valem bem mais do que muitos pardais.
8 ―Ku pahapwi keh temwe ndahan ta gitkis hiyeg ay amadga inin, aysawnemenek nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah hawwata keh temwe gidahannek. Hennewatbaki nah keh temwe gidahan ayhté inugik ta gitkis Uhokri giwatnipwi ahj.
8 — Digo mais a vocês: todo aquele que me confessar diante dos outros, também o Filho do Homem o confessará diante dos anjos de Deus;
9 Henneme ku pahapwi wihwe nuwhu ay gimunkis hiyeg amedgenepwi inin, nah hawwata aysawnemenek nah wihwe giwnek ayhté inugik gimunkis Uhokri giwatnipwi ahj.
9 mas o que me negar diante das pessoas será negado diante dos anjos de Deus.
10 ―Ku pahapwi ka kiyathan nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, ka sam. Nawenétke kuwewanek ig Uhokri Gitip dax apit giyakni adahan ig kiyathan. Ayge nikwe ik adahan Uhokri bayahminig ariw ini gitaraksan ku samah pitatye ig ka kiyathan. Henneme ku pahapwi ka kiyatha Uhokri Gitip, nikwe ka ik adahan ig Gitip dax apit giyakni adahan ig wages gihiyakemni. Ayge nikwe kawnata ik adahan ig Uhokri bayahminig ariw ini gitaraksan.
10 Todo aquele que disser uma palavra contra o Filho do Homem, isso lhe será perdoado; mas, para o que blasfemar contra o Espírito Santo, não haverá perdão.
11 ―Aysawnemenek yis kamiyepkanek abet pahadguhka agiku leglis. Hawwata akiw yis kamiyepkanek ta gitkis hiyaptigi ta gitkis yikiparapu. Yis waxepka ta gipetunatkis apatra ku samah yis nuhiyegapu. Ku aysaw yis kamiyepka henne, ka yi muwaka ipegmina yihiyakemni adahan ku pariye yis awna gitkis apim ini hawkri.
11 — Quando levarem vocês às sinagogas ou à presença de governadores e autoridades, não se preocupem quanto à maneira como irão responder, nem quanto às coisas que tiverem de falar.
12 Mmanawa apiminewa ini ig Uhokri Gitip ikí yit yuwit adahan yis awna gitkis apim ini.
12 Porque o Espírito Santo lhes ensinará, naquela mesma hora, as coisas que vocês devem dizer.
13 Ayteke pahapwi awayg ayge ig awna git Kiyapwiye Jesus gibetitakkis nerras hiyeg kabubuknene ayge. Ig awna git:
13 Nesse ponto, um homem que estava no meio da multidão disse a Jesus: — Mestre, diga a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn:
14 Mas Jesus lhe respondeu:
15 Ayteke ig awna ta gitkis nerras hiyeg:
15 Então lhes recomendou:
16 Ayteke ig awna pahat yuwit patuwesbuhka ta gitkis. Giwn:
16 E Jesus lhes contou ainda uma parábola, dizendo:
17 Ig hiyapni henne, ig ipegminene gihiyakemni ig awna: “Mmahpa nah keh kuri? Nah yuma iwetrit adahan bayehne nahakapu ariw.”
17 Então ele começou a pensar: “Que farei, pois não tenho onde armazenar a minha colheita?”
18 Ig awna: “Nah hiyak ku samahpa nah keh. Nah hakuhkise abeyhekri nahakapu ariw. Nah kehkis pi kiyeste akiw. Atere nah bayahkis madikte nahakapu ariw, madikte newkanbet.
18 Até que disse: “Já sei! Destruirei os meus celeiros, construirei outros maiores e aí armazenarei todo o meu produto e todos os meus bens.
19 Pisenwa nah awna nnaktin: ‘Awayg, pis kadahan igiska kaayhsima kuri. Ik adahan kaayhsima kamukri. Hiyawa pis mayaksa pipit, hiyawa pis axne, hiyawa pis higepne, hiyawa pis batekye adahan kibite kamukri kuri.’ ”
19 Então direi à minha alma: ‘Você tem em depósito muitos bens para muitos anos; descanse, coma, beba e aproveite a vida.’”
20 Henneme Uhokri awna git: “Pis mahayakempiye awayg. Ka ba pis hiyá ku apim inin mtipka pis umehpikanek? Madikte ini pewkanbet ku pariye pis darihe pidahan in msekwe gidahankis nawenépwi hiyeg.”
20 Mas Deus lhe disse: “Louco! Esta noite lhe pedirão a sua alma; e o que você tem preparado, para quem será?”
21 Henneki madikte hiyeg ku pariye kiyé gipitkisnen igkis aharitne igiska amadgaya inin henneme igkis ka igisyema gikak Uhokri gihiyakemni. Henneki igkis biyuk akak madikte igiska.
21 — Assim é o que ajunta tesouros para si mesmo, mas não é rico para com Deus.
22 Pisenwa gawnhan inakni yuwit, ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis gikannuhnipwi. Giwn:
22 A seguir, Jesus se dirigiu aos seus discípulos, dizendo:
23 Ku yis hiyá ig Uhokri kuwis ikí udehetniwiy, umanawiykata akiw ig ka ikí wotwiy akiw? Ku yis hiyá ig kuwis keh upitwiy, ukawihniwiykata akiw ig ka ikí wotwiy?
23 Porque a vida é mais do que o alimento, e o corpo, mais do que as roupas.
24 Ipegnay gumkatkis norras yu. Egkis ka mutuh ariknawnama, egkis kawnata taris ariknawnama. Iné egkis kawnata bayah ariknawnama agiku kat iné agiku payt. Henneme Uhokri ikí gumanakis takunipti. Yis kaayhsima pi kapigte git Uhokri mpiy kuhipra. Ig ikí yit hawwata.
24 Observem os corvos, que não semeiam, não colhem, não têm despensa nem celeiros; contudo, Deus os sustenta. Vocês valem muito mais do que as aves!
25 Ka ik adahan wis kiyabwih udehetni akak ku samah wis kiyimwihwa nikak. Wis kiyimwihwa nikak waditnepyenen.
25 Quem de vocês, por mais que se preocupe, pode acrescentar um côvado ao curso da sua vida?
26 Ku wis kiyimwihwa aharit arikna nopsesniyenen, ka innema keh wis utí arikna. Hawwata madikte arikna hawwata akiw. Wis kiyimwihwa nikak waditnepyenen.
26 Portanto, se não podem fazer nada quanto às coisas mínimas, por que se preocupam com as outras?
27 Ipegnay ku samah ipuwiti gubereswankis. Egnes ipuwiti ka kannipwi adahan gupitkis. Egkis kawnata paduk gukawihnikis. Henneme egkis kagubewisima. Juktah amekene Salomawh gibereswan ka mataka gubereswankis. Hennewatbaki in.
27 Observem como crescem os lírios: eles não trabalham, nem fiam. Eu, porém, afirmo a vocês que nem Salomão, em toda a sua glória, se vestiu como qualquer deles.
28 Egkis ipuwiti he ewwaktinen. Egkis waditnepyenen. Ku apim inin egkis ay amadga inin. Takuwanekme egkis yuma akiw egkis bukehpika. Yis kaayhsima pi kapigte git Uhokri mpiy ipuwiti. Ku yis hiyá ig Uhokri ikí gubereswankis, yiskata akiw ig ka ikí yit yikawihni akiw? Mmahki yis ka kamaxwa ta gipitit Uhokri?
28 Ora, se Deus veste assim a erva que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, muito mais fará por vocês, homens de pequena fé!
29 Ka yi muwaka wakaymni aharit ariknawnama ku pariye muwekne yit amadgaya inin, iné aharit yaxni, iné aharit yihigpan, iné aharit yikawihni. Ka yi muwaka kiyimwihwa nimin.
29 Portanto, não fiquem perguntando o que irão comer ou beber e não fiquem preocupados com isso.
30 Ku yis kiyimwihwa nimin henne, nikwe yis humaw kewa hiyegbe ku pariye kane Uhokriyanpuma. Ignes apanenekwa wakaymni aharit ini. Yisme ka muwaka wakaymni henne. Wigwiy hiyak ku pariye yimawkanitnene.
30 Porque os gentios de todo o mundo é que procuram estas coisas; mas o Pai de vocês sabe que vocês precisam delas.
31 Pi kabayte yis wakaymni giharit Uhokri gikumadukan. Ku yis keh henne, nikwe ig ikí yit madikte ku pariye yimawkanitnene.
31 Busquem, antes de tudo, o seu Reino, e estas coisas lhes serão acrescentadas.
32 ―Ka yi muwaka apis, nukamkayupwi. Wigwiy kawihkis gikumadukan ta yipititnek. Hennewa gimawkan.
32 — Não tenha medo, ó pequenino rebanho; porque o Pai de vocês se agradou em dar-lhes o seu Reino.
33 Hiyawa yis piyuk yewkanbet yis amnih hiyeg madiptapye akak akakurapig. Ayge nikwe yis utinek yewkanbet ku pariye kane madikti yiw. Yis kadahannek igiska ayhté inugik ku pariye dahwa adahan apanenekwa. Ayge yuma amepwapye danuh atere adahan ignes kidisnes yewkanbet. Iné masumsu ka kagehbeta kamis.
33 Vendam os seus bens e deem esmola; façam para vocês mesmos bolsas que não desgastem, tesouro inesgotável nos céus, onde o ladrão não chega, nem a traça corrói,
34 Ku pis apanenekwa ipegminenekwa pihiyakemni amin arikna amadgaya inin, amun ini pidahan igiska ay amadga inin. Henneme ku pis apanenekwa ipegminenekwa pihiyakemni amin arikna inugikyene, amun ini pis kadahan igiska ayhté inugik.
34 porque, onde estiver o tesouro de vocês, aí estará também o seu coração.
35 ―Ahegbethawnabay, kasimsahawnay adahan yis ahegbet apit ndawnhan akak yilalampa kabutennene.
35 — Estejam preparados, com o corpo cingido e as lamparinas acesas.
36 Ikawnay ke hiyegbe ku pariye wahepnene gikiparakis gidawnhan ariwntak fet maripkawka. Igkis wahepnenes marihwa pase ku aysaw ig tes lappot igkis ahegbet adahan igkis wokenes lappot gidahan.
36 Façam como os homens que esperam pelo seu senhor, ao voltar ele das festas de casamento; para que logo abram a porta, quando vier e bater.
37 Kaayhsima batekka ay gidahankisnek ibuktipiyene ku pariye gikiparakis utiprikis ipegnenes kane himaknama. Apim inin igwa hiyak gikakkisnek. Ig kasimsahaw akak ibukti gisimsa. Ig awna gitkis adahan igkis axnes, igwa ikaprikis. Hennewatbaki nah keh yikaknek.
37 Bem-aventurados aqueles servos a quem o senhor, quando vier, encontrar vigilantes. Em verdade lhes digo que ele há de cingir-se, dar-lhes lugar à mesa e, aproximando-se, os servirá.
38 Nawenétke nah ayipwite. Nawenétke pabuskak mtipka nah danuhnek, nawenétke kabeyweke nah danuhnek. Ku aysaw nah danuh atere, ku nah utipyi ipegnewa, ayge nikwe yis utí kaayhsima batekkanek.
38 Quer ele venha à meia-noite ou de madrugada, bem-aventurados serão eles, se os encontrar vigilantes.
39 Msakwanabay ahegbet takunipti. Waké pahapwi payt akipara hiyaknibe ku kabet amepye danuhbe gipinekut, ig pukuhpawnakam adahan ig mpithig marihwa ig ka parak amepwiye atere gipinekut.
39 Porém, considerem isto: se o pai de família soubesse a que hora viria o ladrão, não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
40 Yisme kawnata hiyaknima ku kabet nah danuh, nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin. Nah danuh pahaye adahan. Amawka ku yis ahegbet takunipti.
40 Estejam também vocês preparados, porque o Filho do Homem virá à hora em que vocês menos esperam.
41 Igme kiyapwiye Pedru ayapri:
41 Então Pedro perguntou: — Senhor, esta parábola é só para nós ou também para todos?
42 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn:
42 O Senhor respondeu:
43 Ku aysaw ner gikipara diyuh atere akiw, ku ig utí ig gibuk apuriwnene gibukpig kabayhtiwa, nikwe ig ikí git kaayhsima kabayka.
43 Bem-aventurado aquele servo a quem seu senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 Juktah ig apuriwkis madikte gewkanbet ta giwakuit ner gibuk. Hennewatbaki ig keh. Nah hawwata nah keh yikaknek.
44 Em verdade lhes digo que lhe confiará todos os seus bens.
45 Henneme ku ner gibuk ka apuriw gibukpig kabayhtiwatma, ig ner ka utí kabayka. Kawa. Nawenétke ig ipegminene gihiyakemni ig awna: “Nukipara ka ayta kibentenwatma. Ig ayipwihwe kaayhsima akiw.” Ayge nikwe ig kapusa biyuh gibukpig awaykemni akak gibukpig tinogben, ig kayhsaw amin axka higapka, ig urukihwene ayge.
45 Mas o que acontecerá se aquele servo disser consigo mesmo: “Meu senhor demora para vir”, e começar a espancar os empregados e as empregadas, a comer, a beber e a embriagar-se?
46 Ayteke ku aysaw ig ka wahapnigma, pahaye adahan ig gikipara danuhnek. Ig danuh ku aysaw gibuk ka iknima adahan ig danuh. Ayge nikwe ig katiwnise gitaraksan ta git gibuknek. Ig sarayhkiswig ta arimkanit ini iwetrit gidahankis hiyeg ku pariye kane ihpenepwima giwn.
46 Virá o senhor daquele servo, em dia em que não o espera e em hora que não sabe, e irá aplicar-lhe um castigo severo, condenando-o com os infiéis.
47 Ku pariye ibukti hiyak ku pariye gikipara gibetki, ku ig ka ahegbetaw apit gaytni, ku ig ka keh ku samah gikipara gimawkan, ayge nikwe kaayhsima mbeyne hiyapkiska gitnek.
47 — Aquele servo que conheceu a vontade de seu senhor e não se aprontou, nem fez segundo a sua vontade, será punido com muitos açoites.
48 Henneme ku pariye hiyeg kane hiyak ku samah gikipara gibetki, ku ig tarakse ku pariye gimawkan, nikwe ka kiyesradima mbeyne hiyapkiska git. Mmanawa ku wis ikakka kaayhsima hiyakemniki ta wot, ayge nikwe wis muwakapka adahan wis wewne akak ini kaayhsima hiyakemniki. Hawwata ku wis ikakka kaayhsima annipwit ta uwakuit, ayge nikwe wis muwakapka adahan wis kehne ini kaayhsima annipwit.
48 Aquele, porém, que não soube a vontade do seu senhor e fez coisas dignas de reprovação levará poucos açoites. Mas àquele a quem muito foi dado, muito lhe será exigido; e àquele a quem muito se confia, muito mais lhe pedirão.
49 ―Nah ayta atan adahan nah ke wotbe nah hakisne tiket ay amadga inin adahan in bukehne ku pariye kane kabay ay abet hiyeg gihiyakemnikis. Waké nah kuwis hakisnibe, nah kaayhsima batekkam.
49 — Eu vim para lançar fogo sobre a terra, e bem que eu gostaria que já estivesse aceso.
50 Henneme amawka pitatye nah kaywepka akak mbeyne kaayhsima. Aa, nah kaayhsima kayah juktah in danuhe nuthu.
50 Mas existe um batismo pelo qual tenho de passar, e como me angustio até que o mesmo se cumpra!
51 Yis hawwata hiyá mbeynenek. Ka yi muwaka ikiy ku nah ku samah nah danuh atan nah keh madikte hiyeg amadga inin pasamrak pawtak ku apim inin. Kawa. Ku apim inin hiyeg kapetunsaynek nupatra.
51 Vocês pensam que vim para dar paz à terra? Eu afirmo a vocês que não; pelo contrário, vim para trazer divisão.
52 Han pitatit igkisweke pakebyekne gihiyakemnikis ibekhewbet. Mpana siguhnan piyaname batekye nukakhu. Ku kawk piyana siguhnan mpaname batekye nukakhu.
52 Porque, daqui em diante, estarão cinco divididos numa casa: três contra dois e dois contra três.
53 Apim ini igti kapetunsa gikamkayhkisnek. Ikamkaytime kapetunsa gigkisnek. Inagti kapetunsa gukamkayhkisnek. Ikamkaytime kapetunsa gunagkisnek. Imatrut kapetunsa guhinyokisnek. Ihinyotme kapetunsa gumatrukisnek.
53 Estarão divididos: pai contra filho, filho contra pai; mãe contra filha, filha contra mãe; sogra contra nora e nora contra sogra.
54 Hawwata akiw ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis nerras hiyeg kabubuknene ayge. Giwn:
54 Jesus disse ainda às multidões:
55 Hawwata akiw ku aysaw mayg paharapyenenwa kannikaw yis awna: “Kuri awahawka kabayhtiwa.” Hennewa in danuh.
55 E, quando notam que sopra o vento sul, dizem que fará calor, e assim acontece.
56 Yis ikawnamah ke wotbe yis hiyakemniyebe hiyeg bawa yis yuma yihiyakemniwa. Yis pukuha en kabayhtiwa, yis pukuha waxri. Mmahki yis ka pukuhpa Uhokri ku pariye gikehni ku apim inin hawkri?
56 Hipócritas! Vocês sabem interpretar a aparência da terra e do céu, mas não sabem discernir esta época?
57 ―Ik adahan yis pukuha ku pariye wadit adahan yis keh gikak Uhokri. Ik adahan yiwnteknewa yis pukuhpin. Ku samah yis keh gikakkis hiyeg amadgayapu inin, amawka hawwata yis keh gikak Uhokri.
57 — E por que não julgam também por vocês mesmos o que é justo?
58 Nah akkite yit ku samah. Amadga inin ku pahapwi taraksa gikak pahapwi, ig mpiksaw adahan wadithebdihpin kibentenwa. Ku iggi gipetunya waxepri ta git hiyaptigi adahan ig kamiyepri atere, ayge apigku ahin apit igkis danuh atere ig mpiksaw wadithebdih ini gitaraksan gikak. Ku ig ka wadithebdihni, iggi gipetunya kamiyeprinek ta git hiyaptigi, igme hiyaptigi awahkis giwatni giparaksepten ta agikut parakseket.
58 Quando você for com o seu adversário ao magistrado, faça o possível para chegar a um acordo com ele enquanto vocês estão a caminho, para não acontecer que ele arraste você ao juiz, o juiz entregue você ao oficial de justiça e o oficial de justiça ponha você na prisão.
59 Ku ig paraksepka atere, ig ka pes ayteke juktah ku aysaw ig katiwnih madikte gimatiwnihni. Yis hawwata. Amawka ku yis wadithebdih yitaraksan gikak Uhokri pisenwate ku akak inin. Hennewatbaki in.
59 Digo-lhe que você não sairá dali enquanto não pagar o último centavo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.