Lucas 11

Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Apim ini hawkri ig Kiyapwiye Jesus piriyepkewne amun pahá iwetrit. Pisenwa gipigyepkawni, pahapwi gaytakkis gikannuhnipwi ayá git:
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Igme kaytwa giwnkis:
2 Jesus respondeu:
3 Iknaba wothu umana takunipti.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Bayahminaba usuh ariw utaraksan mmanawa usuh hawwata bayahmina hiyeg ku pariye taraksapye ukakhu. Iknaba wothu wawaygyi adahan usuh ka isaksewpima arit mbayka.” Hennebaki yis piriyepkaw.
4 Perdoa os nossos pecados,
5 ―Amawka ku yis ka miniw ariw yipigyepkawni. Nah akkite abektey yit akak ku pahapwi yaytak makehpene bugut ta git gikagmada. Ig atere git pakwak mtipka, ig ayá git: “Nukebyi, nah ayta sunepne mpana bugut pit
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 mmanawa pahapwi nukagmada danuhpene nuthu nah yuma ariknawnama ay numunhu adahan nukan git.”
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Igme ner gikagmada ig timapni henne, ig kaytwa giwn agikutak gipin. Ig awna git: “Kuri nupewkan ka ik. Mmanawa lappot kuwis sabuke. Kuwis nah mayeke payak akak madikte nukamkayupwi. Nah ka hiyá nahma kannikaw adahan nah ikene pit.”
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Igme, ig ipeg gipitit gikagmada. Ig ka miniw ariw gayapni git juktah igme gikagmada kannikaw adahan ig ikene git. Hennewatbaki in. Ka innema ku samah ig gikagmadama innema keh ig ikepni git, henneme ig ikepni git awaku ku samah ig ka miniw ariw gayapni git. Ig ikí git madikte ku pariye gayapni git.
8 Jesus disse:
9 Apanenekwa ayepnenekwa kabayka ta git Uhokri. Igme ikí yit ku pariye yayapni git. Ku ig ka ikí yit nikwenéwatma apim ini, ka sam. Ikawnay kewa pahapwibe ku pariye ipegpene arikna juktah ig utipni. Ayge nikwe yis utinek ku pariye yimawkan. Ikawnay kewa pahapwibe ku pariye tetesnene anumeku pahapwi gilappota juktah igme woka ta git. Ayge nikwe ig Uhokri kaytwa yiwnnek.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Mmanawa ku wis ayá kabayka git, ikaka wotnek. Ku wis ipegpene ku pariye umawkan git, wis utipninek. Ku wis awna git, ig kaytwa wownnek.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Ig ka kiniswi. Nah kehte abektey. Yis igti, ku pahapwi yikamkayh ayá im yit, yis ka ikí kaybunema git. Yuma pahapwinama awayg kinis gikamkayh henne.
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Hawwata akiw, ku yikamkayh ayá antyan yit, yis kawnata ikí akuwma git.
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Ku hiyá yis taraksapye ikí kibeyne arikna gitkis yikamkayupwi, igkata akiw Wigwiy inugikyene? Ig ikí kibeynewa gikan wotwiy. Juktah ig ikí Gitip ta gipititkis ku pariye hiyeg ayá Gitip git.
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Apim ini hawkri ig Kiyapwiye Jesus pekkis pahapwi wapitye ku pariye keh pahapwi awayg monpi. Pase ig wapitye pes ayteke gipititak ner awayg, ig awayg kapusaw awna. Nerras hiyeg kabubuknene ayge igkis hiyapni henne, igkis wakaymnibdi kaayhsima.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Gaytakkisme awna:
15 mas alguns disseram: — É
16 Gaytakkisme hiyeg gihikekten Kiyapwiye Jesus. Igkis kehkis git annut inugiktekne adahan arekhetni gidatni gitkis kahadbe igkis hiyakri ba ig ayta giwntakwatma Uhokri.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Igme Kiyapwiye Jesus hiyak ku pariye abet gihiyakemnikis. Nikwe ig awna gitkis:
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Wapitye hawwata. Waké ig Satanás pekkis gihiyegapu wapitye gipititakkis hiyeg, amun ini nikwe gikakwakam ig kerye. Waké ig keh hennebe, ig pisenwakam akak gikumadukan. Mmah nikwe yis awna numinhu ku nah pekkis wapitye gikak Belzebu gannu ay nupithu?
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Ya yis yikannuhnipwi? Igkis hawwata pekkis wapitye gipititakkis hiyeg. Pariye ikí gidahankis gannukis? Waké nah pekkis wapitye gikak Belzebu gannube, nikwekam ignes yikannuhnipwi hawwatakam. Igkisnewa arakak ku yis ka awna wadit.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Ka ba yis hiyaknima ku nah pekkis wapitye gipititakkis hiyeg akak Uhokri gannu ay nupithu? Inineki arakak ku Uhokri gikumadukan kuwis danuh.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 Ig wapitye gikiparadkis ig kewa pahapwi awayg detyebe ku pariye apuriw gipin akak madikte giyakok. Ayge nikwe ka ik adahan wis atere kidis gewkanbet.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Henneme ku pahapwi pi datte patipteke gikak atere, iggi wanegbete gihawkan, ig xuwehe giyakok giw ku kapitit ig ipeg. Ayteke ig kidise gewkanbet ku pariye ay gimun, ig tipik nikak, ig ibekhepni ta gipuriwkis gidahewektenpu. Hennewa nah wanegbete gihawkan ig wapitye gikiparadkis. Inneki keh nah detye adahan nah pekkis gihiyegapu gipititakkis hiyeg.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 ―Mmahpaki yipewkan yis ka amapan? Ku pahapwi ka amapan, amun ini nikwe ig kuwis kapetunsepun. Ku pahapwi ka darihwak nukakhu, amun ini nikwe ig kuwis siguhpen. Ka ik adahan yis msakwa hennenwatma.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 ―Yis kewa pahapwi awaygbe ku pariye wapitye pes gipititak. Ig wapitye pes, ig wewpari ku kiney yumanene un. Ig ipegpene pahayku mayekket henneme ig ka utí. Ig hiyapni henne, ig awna gitwa: “Nah diyuhpite ta nupinwat, ta gipitit ner awayg ku kitak nah pes.”
24 Jesus continuou:
25 Ig tipik. Ig danuh atere, ig utí gipin miyakegik, barewagik, ahegbet adahan pahapwi parak atere.
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 Ig hiyapni henne, ig tipik, ig iwé ntewnehker gikebyikis wapityempu akiw ku pariye pi mbayte gihiyakemnikis giw. Ayteke nikwe igkis diyuh atere msakwa ayge gipit ner awayg. Nikwe ner awayg giwskawni pi mbayte ariw pitatye.
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Ig Kiyapwiye Jesus awna inakni yuwit, pahapu tino ayge gibetkis nerras hiyeg kabubuknene ayge eg kabayhig akak madikte gawaygyi. Eg awna git:
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Igme kaytwa guwn:
28 Mas Jesus respondeu:
29 Ayteke kaayhsima hiyeg akiw danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis kabubuk ganwa. Ayteke nikwe ig awna gitkis:
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Minikwak ku samah ig amekene Jonas wiwhpika abetitak miyaka, in humaw arekhetni gitkis nerras hiyeg apitnenepwi paytwempu Nínive ku ig inyerwa ekkene Uhokri giwn. Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, nah hawwata. Ku aysaw nah wiwhpika abetitak miyaka in humaw arekhetninek gitkis hiyeg ku akak inin ku nah inyerwa ekkene Uhokri giwn.
30 Assim como o
31 Aysawnemenek ku aysaw Uhokri gihiypetnikis hiyeg ba ignes wadityewatma, kaayhsima hiyeg ayge hiyekepyi ku yis mbeyepye yihiyakemni. Apim ini no tino ku pariye gikiparakis amekenegben tiwgikyenepwi eggu hiyekepyinek ay gipetun Uhokri ku yis mbeyepye yihiyakemni. Eg kane Uhokriyanma eg msakwa piyawakad, hiyaksa eg ayta atan adahan timapno amekene Salomawh giwn awaku ig kagihiyakemnisima. Yisme ka timapkere nuwnhu. Hiyawa nah pi hiyakemnite giw amekene Salomawh, henneme yis ka timepkere nuwnhu.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Hawwata akiw nerras hiyeg apitya paytwempu Nínive igkis hawwata hiyekepyinek ayge gipetun Uhokri ku yis mbeyepye yihiyakemni. Mmanawa minikwak igkis ihe amekene Jonas giwn, igkis wagese gihiyakemnikis. Yisme ka iha nuwnhu. Hiyawa nah pi kiyatte giw amekene Jonas, henneme yis ka iha nuwnhu.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 ―Wis ka hakis abukri adahan ayempitnima. Wis ka hakisru adahan wis asabkeptenma anapi suwyeg. Kawa. Wis ikigu ta inut akekrit adahan eg uguhno madikte hiyeg ku pariye parekwiyes agikut payt. Uhiyakemni hawwata.
33 Jesus continuou:
34 Wowtyak kewa pahá abukribe adahan upit. Ku wowtyak makniw, nikwe in ke wotbe upit ay abet kabutnikibe. Uhiyakemni hawwata. Ku in makniw, ayge nikwe in ke wotbe uhiyakemni ay abet kabutnikibe. Hawwata akiw ku wowtyak ka makniwnama, nikwe in ke wotbe upit ay abet amisnapyibe. Uhiyakemni hawwata. Ku in patehwepye, ayge nikwe in ke wotbe in ay abet amisnapyibe.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Apuriwnabay yihiyakemni nikwe adahan yis ka ipegminenema yihiyakemni amin ini msanpiki patehwepye amadgaya inin.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Ku kabutnikinen ay upit, ku yuma patahwaki aynesnima ay abet uhiyakemni, ayge nikwe madikte uhawkan kabutenne wis hiyak huwewe ku pariye inyerwatnene ke wotbe pahapwi uguhnebe akak abukri apigku ahin pitati wapit.
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Ig Kiyapwiye Jesus kannuhekne ayge, pahapwi farisew danuh atere git. Ig awna git:
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Ig farisew wakaymni gidahan ku samah apit ig ax ig ka sukokaw kabayhtiwatma ku samah amekenegben sukokaw adahan ignes barewpitye giwtrik Uhokri iné ig kawnata sukuheku gigobla iné ig kawnata sukohapa gimewkan adahan in barewagikape giwtrik Uhokri.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Ig Kiyapwiye Jesus hiyá ku samah ig wakaymni henne, ig awna git:
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Yis yuma yihiyakemni. Ka ba yis hiyá ku Uhokri ku pariye keh upitwiy ig hawwata keh uhiyakemniwiy?
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Waké yis ikibe yihiyakemni ta git Uhokri, waké yis amnihbe hiyeg yis kakanhawbe gitkis amadgatak yimewkan, nikwekam madikte yewkanbet barewagikapnekam giwtrik Uhokri.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 ―Akayih. Aysawnemenek yis farisewkis yis hiyá mbeyne kaayhsimanek. Yis keh ofan gidahan Uhokri ariwntak madikte yamutra juktah madikte nopsanyupwinene yamutrebdi. Yis wiwh pahakti ariwntak mpuse gaytakkis madikawku adahan yis kakanhaw git Uhokri. Henneme yis ka keh wadit gikakkis yiyakipwi hiyeg. Yis yumahwa Uhokri gamnihra ay apit yiyakni. In kabay yis keh ofan gidahan Uhokri henneme kiskama yis wew akak inakni gihiyakemni madikte.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 ―Akayih. Aysawnemenek yis farisewkis yis hiyá mbeyne kaayhsimanek apatra ku samah yis batek bat amadga epti pi kiyattenene agiku leglis. Yis batek hiyeg aytnihyi higiwmadga akak kiyathaki.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 ―Akayih. Yis hiyá mbeyne kaayhsimanek apatra ku samah yis kewa imewtibe ku pariye kane hiyakka, hiyeg wew nipitiw ignes ka hiyak ba miykahriki ayge agiku. Ku aysaw hiyeg kinetihwa yikak, igkis patahwa akak yihiyakemni igkis ka hiyaknima ku samah.
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Pahapwi gaytakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan, ig timapni inakni yuwit henne, ig awna ta git Kiyapwiye Jesus:
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Igme kaytwa giwn:
46 Jesus respondeu:
47 ―Akayih. Aysawnemenek yis hiyá mbeyne kaayhsimanek. Yis keh barewye payt adahan gimewkis Uhokri gawnepepu pitatyepwi, nerras gawnepepu ku pariye igkisnewa yahawkripwi umehe. Yis ikaw ke wotbe yis kadniye giharitkisbe.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Bawa nuthu ku samah yis barewha gimewkis ini arakak ku yis amapa ku samah yahawkripwi umehpigkis. Igkisme umehpigkis, yisme barewha gimewkis. Yihiyakemni hawwata ke igkisbe yahawkripwibe.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Inneki keh ig Uhokri awna: “Nah awahkis nawenépwi nawnepepu akiw nah awahkis nawenépwi nuwatnipwi akiw atere giminkis nuhiyegapu. Gaytakkis umehpikanek. Gaytakkisme hiyapkiska mbeyne gitkis.” Ig awna inakni akak madikte gihiyakemni.
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Nikwe ig Uhokri diyuhkis gimigkisnek nerras gawnepepu madikte ku pariye umehpika ku samah akapuska hawkri. Ig diyuhkis gimigkis ta yipititnek yis ku pariye amedgenepwi hawkri ku akak inin.
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 Ig diyuhkis ta yipititnek gimigkis madikte gawnepepu giwenketeke amekene Abew gimig he danuhe git amekene Zakaríyas gimig, ner ku pariye umehpika ayegbi kakanhewket akak Uhokri Gipin. Hennewa ta yipititwa ig diyuhkis gimigkis.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 ―Akayih. Yis kannuhekeputnepwi, yis hiyá mbeyne kaayhsimanek. Yis hiyapkiska yitnek apatra ku samah yis kannuhwa gimin Uhokri giwn, yis ik adahan yis wokase Uhokri gihiyakemni ta gitkis hiyeg henneme yis sabukwin giwkis. Yis ka ihpin iné yis kawnata isaksa nawenépwima hiyeg adahan ignes ihpin.
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Pisenwa inakni giwn ig Kiyapwiye Jesus tipik. Ig pesanten ayteke, nerras kannuhekeputnepwi gikakkis nerras farisewkis igkis kaayhsima dagawne git. Han pitatit igkis gihikekten akak ayapka
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 adahan igkis hiyá ba igkis keh ig awna yuwit taraksebet adahan igkis gimetkepten.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.