João 7
Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH
1 Ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus muwwaptise Galiléyamnaw. Ig ka atekere apitit Judeyamnaw mmanawa nerras judeyenepwi giwewkistenkis ipegpenene adahan giwmasepten. Awaku ini ig msakwa ayge Galiléyamnaw.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Kabá danuh ahawkanaprik adahan hiyeg judeyenepwi gipetrakis adahan pahadguhwene adahan msakwa agiku paytbet.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Ayge nikwe Kiyapwiye Jesus gisamwipwi awna git:
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Ku pis muwaka madikte hiyeg hiyakpi, amawka pis akkaw gitkis. Amawka pis ka msakwa ayamawnama ay. Ku pis inyerwa keh annut akak Uhokri gidatni, amawka pis akkaw gitkis madikte hiyeg.
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Hennewatbaki igkis awna mmanawa igkispeke gisamwipwihwa ka iha giwn apim ini.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis:
6 Ele respondeu:
7 Hiyeg amedgenepwi inin ka amiyhay. Nahme ignes amiyihnan. Igkis amiyihnan awaku ku samah nah ekkene gitkis gikehnikis mbeyepye.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Su yi atak fetya. Nahme kote atakte. Kote danuhte nuhawkanaprik adahan nah akkaw.
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Ig Kiyapwiye Jesus awna inakni, gisamwipwi tipik fetya. Igme msekwe ayge Galiléyamnaw adahan aynessa hawkri akiw.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Ayteke ariwntak gisamwipwi gitepkemnikis ig hawwata ig tipik atere. Henneme ig ka tipik giwtrikkisma hiyeg. Ig tipik monye.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Apimwata ini ayge abet fet nerras judeyenepwi giwewkistenkis ayá Kiyapwiye Jesus gak. Igkis awna:
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Ayge kaayhsima hiyeg minimnihegbet pawtak gimin Kiyapwiye Jesus. Gaytakkis awna:
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Henneme igkis minimni giharaprikkis nerras giwewkistenkis. Mmanawa igkis apis gibohrikis mmanawa ignes ka batek gikak Kiyapwiye Jesus.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Pabuskak fet ig Kiyapwiye Jesus danuh atere. Ig pareke ta agikut ini leglis kewye Uhokri Gipin. Ayge ig kannuhekne.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Nerras judeyenepwi giwewkistenkis hiyapni henne, igkis wakaymnibdi adahan gikannuhakni. Igkis awna:
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Ig Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna gitkis:
16 Jesus disse:
17 Ku pahapwi inyerwa kehkere Uhokri gibetki, iggi hiyaknek ku kitak nah utí nukannuhwan. Ig hiyak ba nah awna nuwnteknewatma ba kawk ba nah awna giwntak Uhokrima.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Pahapwi ku pariye awna he giwnteknewatnen, iggi aharitne hiyeg kiyathig. Nahme awna adahan hiyeg kiyatha nawahkisten. Nikwe nah awna yuwit ku pariye inyerwatnene, nah awna wadit.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Amekene Moís ikí wotwiy Uhokri gikumadukan henneme yuma pahapwinama yaytak ihpene inakni gikumadukan. Yis aharit nuwmepten. Mmahki?
19 Foi Moisés quem deu a
20 Igkisme kaytwa giwn:
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Igme kaytwa giwnkis:
21 Então Jesus disse:
22 Henneme yis hawwata, yis kannipwiye abet samdi. Amekene Moís ikí wotwiy gikumadukan ku pariye ikaka git gapitkis gihawkripwi. Ini gikumadukan awna adahan wixwiy hiwh bakimnay awayg gipitkis adahan arakak ku igkis Uhokri gihiyegapu. Nikwe adahan pahay paka akiw ariwntak giwaypukakis yis hiwh gipitkis. Ku pahapwi amadga wayk abet samdi yis hiwh gipit abet samdi aytwenempiye.
22 Vocês
23 Hiyawa samdi abet, henneme yisnewa hiwh gipit kahadbe yis ihpene giwn amekene Moís gikumadukan. Mmah nikwe yis dagawne nuthu apatra ku samah nah makniwe pahapwi awayg pahapwite abet samdi?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Mmahki yis ikanhu ku nah taraksepye? Ka yi muwaka ikiy pahapwi ku ig taraksepye kibentenwatma. Hiyapnigte ba ig wadityewatma.
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Gaytakkis jerusalémyenepwi ayge igkis timapni henne, igkis kinetihwa pawtak. Igkis awna:
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Ipegnay ku samah ig wewpari ay ubetwiy. Igkisme ka aritnama giw adahan kamaxwig. Nawenétke igkis pukuhpaw. Nawenétke igkis ikiy ku igyerwa Cristo, ig Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy.
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Gaytakkisme kaytwa giwnkis:
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Igme Kiyapwiye Jesus kannuhekne ayge agiku leglis. Ig timapni inakni yuwit henne, ig awna gitkis hiyeg:
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Nahme hiyaknig. Mmanawa nah ayta giwntak. Ignewa ku pariye nawahkisten atan.
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Igkis timapni henne, igkis atere gikamaxwitni. Henneme igkis ka hiyak ku samahpa gikamaxka gitkis mmanawa kote danuhte gihawkanaprik adahan ig kamaxka.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Apim ini kaayhsima gaytakkis nerras hiyeg iha ku ig Kiyapwiye Jesus ignewa Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy. Igkis awna:
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Nerras farisewkis timé gakkis ku igkis hiyeg kinetihwa henne gimin Kiyapwiye Jesus. Nikwe igkis gikakkis nerras muwpeg kiyatyepwi igkis awahkis gisandagmakis atere git adahan gikamaxwitni.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Igkisme gisandagmakis tipik danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis timap ig kinetihwa gitkis hiyeg. Giwn:
33 Jesus disse:
34 Apim ini yis ipegpan henneme yis ka utipun. Ka ik adahan yis danuh atere ku kiney nah.
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Gaytakkis judeyenepwi giwewkistenkis ayge. Igkis timapni inakni giwn henne, igkis kinetihwa pawtak. Giwnkis:
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Mmahki ig awna inakni ku wixwiy ipegpig aysawnemenek henneme wixwiy ka utipri? Mmahki ig awna inakni ku ka ik adahan wixwiy danuh atere ku kiney ig?
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Amaksemni fet abet ini hawkri ku pariye apitmin madikte hawkri adahan gipetrakis, ig Kiyapwiye Jesus tabir ayge agiku leglis. Ig awna ta gitkis hiyeg akak madikte gawaygyi. Giwn:
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Yis ku pariye kamaxwenepwi nupitit, yis hawwata humawnek kewa un dehetniki ahawkribe gidahankis hiyeg. In ke wotbe kaayhsima un dehetniki pes yiwntaknek adahan ikene gidehetnikis kaayhsima hiyeg akiw. Hennewatbaki Uhokri gannasan minikweknene awna.
38 Como dizem as
39 Ig Kiyapwiye Jesus awna inakni adahan arakak ku samah kamaxwenepwi gipitit ignes gitiphaw Uhokrinek. Henneme Gitip kote awahkiskahte mmanawa ig Kiyapwiye Jesus kote wagahte ku kiney gikiythani.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Kaayhsima gaytakkis nerras fetyapu igkis timapni inakni yuwit henne, igkis awna:
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Gaytakkisme awna:
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Uhokri gannasan minikweknene awna ku Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy ig amadga wayknek ayhté paytwempu Belém ayhté Judeyamnaw ku kiney amekene Davi amadga wayk.
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Henne igkis hiyeg ka tuguhkis gihiyakemnikis hehpekwiyema gimin Kiyapwiye Jesus.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Gaytakkis nerras hiyeg aharitnes gikamaxwitni henneme yuma hiyeg gikamaxten.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Ayteke nikwe nerras muwpeg gisandagmakis diyuhe ta gitkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis farisewkis akiw. Igkis danuh atere, igkisme gikiparakis awna gitkis:
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Igkisme kaytwa giwnkis:
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Igkis farisewkis timapni henne, igkis awna gitkis:
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Ka ba yis hiyá usuh ka iha giwn? Iné ukiparawiy kawnata iha giwn.
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Nerras hiyegempu ku pariye ihepye giwn igkis ka hiyak hawkri. Igkis ka hiyak ku pariye Uhokri gikumadukan awna. Igkis ikaksaka adahanikwa biyukwiki.
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Igme pahapwi awayg ayge ig timapni henne, ig kapusa awna gitkis. Giw kiyapwiye Nikodémus. Ig giyakikis farisewkis. Ig ner ku pariye kuhwekwa kinetihwa gikak Kiyapwiye Jesus. Giwn:
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 ―Wixwiywa ka ihpenema Uhokri gikumadukan. Ig Uhokri gikumadukan ka isaksaw adahan wixwiy ikiy pahapwi ku ig taraksepye kibentenwa henne. Amawka ku wis timapanigte. Amawka ku wis hiyapnigte. Wixwiy kote kehte henne gikak Kiyapwiye Jesus.
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Igkis timapni henne, igkis awna git:
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Igkis awna inakni, igkis tipik diyuhe mpuse gipinwatkis.
53 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.