Hebreus 11
Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH
1 Nah akkite yit ku pariye kamaxwaki. Kamaxwaki keh wis hiyakni ku wis utí ku pariye umawkan. Hiyawa wis ka hiyapni, henneme wis hiyakni apititak uyakni ku in kuwis ahegbet udahan.
1 A fé é a certeza de que vamos receber as coisas que esperamos e a prova de que existem coisas que não podemos ver.
2 Wahawkripwiy amekenegben kaayhsima gikamaxwankis gipitit Uhokri. Inneki keh ig Uhokri annasa kibeyne yuwit giminkis.
2 Foi pela fé que as pessoas do passado conseguiram a aprovação de Deus.
3 Ku samah wixwiy kamaxwa gipitit Uhokri, nikwe wixwiy hiyakni ku ig Uhokri keh inin hawkri humaw akak giwnnenwa. Inin ariknebdi ku pariye wixwiy hiyá ay amadga inin in humaw ariwntak ku pariye hiyeg kane hiyap.
3 É pela fé que entendemos que o Universo foi criado pela palavra de Deus e que aquilo que pode ser visto foi feito daquilo que não se vê.
4 Amekene Abew kamaxwene ta gipitit Uhokri. Inneki keh ig ikí gikan git Uhokri ku pariye pi kabaytenene ariw amekene Kayh gidahan. Inneki keh ig Uhokri annasa kibeyne yuwit gimin amekene Abew. Ini ku samah ig amapa gikan git innewa akki wotwiy huwewe ku ig hiyá amekene Abew kibeyne giwtrik. Hiyawa ig amekene Abew gimiremni minikweknene henneme kupiknene ig ekkenene wotwiy adahan ku samah Uhokri batek akak kamaxwaki.
4 Foi pela fé que Abel ofereceu a Deus um sacrifício melhor do que o de Caim. Pela fé ele conseguiu a aprovação de Deus como homem correto, tendo o próprio Deus aprovado as suas ofertas. Por meio da sua fé, Abel, mesmo depois de morto, ainda fala.
5 Amekene Enoki ig hawwata kamaxwenewata gipitit Uhokri. Inneki keh Uhokri iwepri. Ipegí ig tipik gimkat. Ig yuma ay amadga inin akiw mmanawa Uhokri iwepri. Wixwiy hiyakni ku ig kamaxwa gipitit Uhokri awaku apit Uhokri gannasan kinetihwa amin ku samah Uhokri iwepri, in kinetihwa amin ku samah ig keh Uhokri kaayhsima batek.
5 Foi pela fé que Enoque escapou da morte. Ele foi levado para Deus, e ninguém o encontrou porque Deus mesmo o havia levado. As Escrituras Sagradas dizem que antes disso ele já havia agradado a Deus.
6 In kahayak huwewe wot ku wis ka kamaxwa gipitit Uhokri, nikwe ka ik adahan wis keh ig batek. Mmanawa adahan hiyeg danuhne ta git Uhokri amawka ku igkis iha ku Uhokri ay. Hawwata amawka ku igkis iha ku ig utipkis kabayka ta gitkis hiyeg ku pariye mpiksewnepwi giharit.
6 Sem fé ninguém pode agradar a Deus, porque quem vai a ele precisa crer que ele existe e que recompensa os que procuram conhecê-lo melhor.
7 Amekene Noé ig hawwata kamaxwenewata gipitit Uhokri. Inneki keh ig ihe giwn. Ig Uhokri iké ginetni amin ini mbayka nemnikumpiye ku pariye kane hiyapkarati. Igme amekene Noé timapni henne, ig ihe giwn. Ig keh pahamku nawiy nopsadnano adahan bisikket. Ayge nikwe gimunyapu isamtaw. Amun ini nikwe, ig hiyeke nerras nawenépwi hiyeg amedgenepwi inin ku igkis ka ihpekerema Uhokri giwn. Hawwata akiw ku samah ig kamaxwa gipitit Uhokri inneki keh Uhokri hiyapri kibeyne giwtrik ke madikte hiyegbe ku pariye kamaxwenepwi gipitit Uhokri.
7 Foi pela fé que Noé ouviu os avisos de Deus sobre as coisas que iam acontecer e que não podiam ser vistas. Noé obedeceu a Deus e construiu uma barca em que ele e a sua família foram salvos. Assim Noé condenou o mundo e recebeu de Deus a aprovação que vem por meio da fé.
8 Amekene Abrawh ig hawwata kamaxwenewata gipitit Uhokri. Inneki keh ig ihe Uhokri giwn adahan ig tipik ta apitit nawenéwa waxri akiw ku pariye ig Uhokri ikakse git. Ig tipik ig ka hiyak ku kitwiye ig.
8 Foi pela fé que Abraão, ao ser chamado por Deus, obedeceu e saiu para uma terra que Deus lhe prometeu dar. Ele deixou o seu próprio país, sem saber para onde ia.
9 Metakwa ig danuh atere apitit inere waxri ku pariye Uhokri gikaksan git. Henneme ig ka darihni aytnihtema adahan in humaw gidahanwatma. Ig wewpari ayge ke wotbe ig he danuhpenenen. Henneme ig gidukwenewa kamaxwenene gipitit Uhokri. Gipin he paytbetnen. Hawwata gikamkayh amekene Izaki gipin he paytbetnen. Hawwata gihiwhi amekene Jakó gipin he paytbetnen. Ini waxri hawwata in Uhokri gikaksanwata ta gitkis henneme igkis kawnata darihni aytnihtema.
9 Pela fé ele morou como estrangeiro na terra que Deus lhe havia prometido. Viveu em barracas com Isaque e Jacó, que também receberam a mesma promessa de Deus.
10 Igme amekene Abrawh gidukwenewa kamaxwene gipitit Uhokri. Mmanawa ig hiyakni ku aysawnemenek ig danuhnek ta apitit ini paytwempu ku pariye Uhokri gikehni ku pariye dahwa adahan apanenekwa.
10 Porque Abraão esperava a cidade que Deus planejou e construiu, a cidade que tem alicerces que não podem ser destruídos.
11 Juktah amakano Sara apim ini metakwa eg kamaxwa gipitit Uhokri. Inneki keh eg kakamkaypi akaka gukipapen. Mmanawa eg ikiy ku pariye Uhokri awna in ka waditnepyenenma. Eg kamaxwa gipitit ku inyerwa ig keh ku samah gikaksan gut.
11 Foi pela fé que Abraão se tornou pai, embora fosse velho demais e a própria Sara não pudesse ter filhos. Ele creu que Deus ia cumprir a sua promessa.
12 Ayge nikwe kaayhsima hiyeg humaw giwntak amekene Abrawh. Hiyawa ig pahapwiwatnene, hiyawa ig kiyaparipye kuwis adahan ig kakamkayh, henneme gikamkayupwi kibihwa kaayhsima kewa warapyube kewa kayhbe. Ka ik adahan pukuhgikis.
12 Assim, de um só homem, que estava praticamente morto, nasceram tantos descendentes como as estrelas do céu, tão numerosos como os grãos de areia da praia do mar.
13 Nerras amekenegben kamaxwenepwi igkis hawwata kamaxwa gipitit Uhokri juktah adahan gimiremnikis. Ku samah igkis miyá igkis kote darihte madikte ku pariye Uhokri gikaksan ta gitkis. Henneme igkis ke wotbe igkis hiyapnibe abet gihiyakemnikis ke pahapwibe ku pariye hiyá barewye iwetrit piyawakad gapitkig. Igkis awna: “Kibeyne. Kuwewanek wixwiy danuh aterenek.” Igkis awna: “Usuh he danuhpasakinenwa ay amadga inin. In ka inyerwatma uwaxri ay.”
13 Todos esses morreram cheios de fé. Não receberam as coisas que Deus tinha prometido, mas as viram de longe e ficaram contentes por causa delas. E declararam que eram estrangeiros e refugiados, de passagem por este mundo.
14 In kahayak huwewe wot ku pariye hiyeg awna inakni henne, ignes mpiksewnes aharit gidahankiswa giwaxrikis.
14 E aqueles que dizem isso mostram bem claro que estão procurando uma pátria para si mesmos.
15 Waké igkis mpiksewnesbe aharit ini waxribe ku kitak igkis pes, ikkama adahan igkis diyuh atere akiw.
15 Não ficaram pensando em voltar para a terra de onde tinham saído. Se quisessem, teriam a oportunidade de voltar.
16 Henneme igkis mpiksewnes aharit pahá waxri ku pariye pi kabaytenene, pahá waxri inugikyene. Inneki keh Uhokri ka mará gikakkis, ig ka mará ku aysaw hiyeg kawohkigasigkis gikak. Kawa. Ig hiyapni henne, ig ahegbete pahá paytwempu gidahankis.
16 Mas, pelo contrário, estavam procurando uma pátria melhor, a pátria celestial. E Deus não se envergonha de ser chamado de o Deus deles, porque ele mesmo preparou uma cidade para eles.
17 Igme amekene Abrawh ku samah ig kamaxwa gipitit Uhokri kabayhtiwa, ig kibowkahwa kakanhaw ignewa gikamkayh Izaki ta git apim ini hawkri ku aysaw ig Uhokri hikek gikamaxwan. Ig kuwis iha inakni Uhokri gikaksan git adahan ig kaayhsima gihiwhipwi. Henneme ig ahegbet umah gikamkayh ku pariye pahapwiwatnen adahan gikan git Uhokri.
17 Foi pela fé que Abraão, quando Deus o quis pôr à prova, ofereceu o seu filho Isaque em sacrifício . Deus tinha prometido muitos descendentes a Abraão, mas mesmo assim ele estava pronto para oferecer o seu único filho em sacrifício.
18 Hiyawa ig Uhokri kuwis awna git ku gihiwhipwi pes giwntak gikamkayh Izaki, henneme ig ahegbet umahgi gidahan Uhokri.
18 Deus lhe tinha dito: “Por meio de Isaque é que você terá descendentes.”
19 Ig ipegminene gihiyakemni ku Uhokri ik adahan ig kannikase gikamkayh ariw gimiremni. Hennewa in danuh ke wotbe ig iwepyebe gikamkayh ariw gimiremnibe.
19 Abraão reconhecia que Deus era capaz de ressuscitar Isaque, e, por assim dizer, Abraão tornou a receber da morte o seu filho Isaque.
20 Igme amekene Izaki ig hawwata kamaxwenewata gipitit Uhokri. Inneki keh ig ikakse kabayka nemnikumpiye ta gitkis gikamkayupwi Jakó gikak Esaú.
20 Foi pela fé que Isaque prometeu bênçãos para o futuro a Jacó e a Esaú.
21 Igme amekene Jakó ig hawwata kamaxwenewata gipitit Uhokri. Inneki keh ku aysaw ig me miyapmet ig ikakse kabayka ta gitkis piyanene gikebyikis José gikamkayh. Apim ini ig siguw amin gasuga ig kibeyhene Uhokri.
21 Foi pela fé que Jacó, pouco antes de morrer, abençoou os filhos de José. Ele se apoiou na sua bengala e adorou a Deus.
22 Igme amekene José ig hawwata kamaxwenewata gipitit Uhokri. Inneki keh ku aysaw ig me madike gidehetni ig awna ku aysawnemenek gihiyegapu israelyenepwi pesenek apititak ini waxri Ejitumnaw. Ini gikamaxwan keh ig ayá gitkis adahan igkis iwé gap gihaptikis.
22 Foi pela fé que José, quando estava para morrer, falou da saída dos israelitas do Egito e deu ordens sobre o que deveria ser feito com o seu corpo.
23 Hawwata akiw amekene Moís gig gukak ginag egkis hawwata kamaxwanos ta gipitit Uhokri. Inneki keh ku aysaw gukamkayhkis Moís amadga wayk egkis kibowkahwa ayempig adahan mpana kayg. Egkis hiyapni henne ku samah ig barewye bakimni, egkis kamaxwa gipitit Uhokri adahan ig mpitha Faraó adahan ig ka umahkisri. Nikwe egkis ka apis.
23 Foi pela fé que os pais de Moisés, quando ele nasceu, o esconderam durante três meses. Eles viram que o menino era bonito e não tiveram medo de desobedecer à ordem do rei.
24 Igme amekene Moís ig hawwata kamaxwenewata gipitit Uhokri. Inneki keh ku aysaw ig kiyapwip ig tukuhminaw ariw ini ku samah ig kanumka Faraó gihiwhi.
24 Foi pela fé que Moisés, quando já era adulto, não quis ser chamado de filho da filha de Faraó.
25 Ig kaniy adahan ig hiyepne mbeyne payak gikakkis Uhokri gihiyegapu mpinekata ig hiyepne batekka adahan aynessa hawkri ay amadga inin, ku pariye keh ig tarakse gikak Uhokri.
25 Ele preferiu sofrer com o povo de Deus em vez de gozar, por pouco tempo, os prazeres do pecado.
26 Git in pi kabayte adahan ig hiyepne mbeyne gidahan Cristo mpinekata ig msakwa akak madikte ini igiska adahan Ejitumnaw. Mmanawa ig hiyakni ku ig daxnek gitiwni giwntekne Uhokri.
26 Ele achou que era muito melhor sofrer o desprezo por causa do Messias do que possuir todos os tesouros do Egito. É que ele tinha os olhos fixos na recompensa futura.
27 Ini gikamaxwan keh ig amekene Moís pes apititak Ejitumnawtak. In keh ig ka apis gibohri gikipara Faraó gidagonyi. In keh ig ka tuguhkis gihiyakemni. Mmanawa in ke wotbe ig hiyapbe Uhokri ku pariye kane hiyapkarati akakma iwtyakti amadgaya inin.
27 Foi pela fé que Moisés saiu do Egito, sem ter medo da raiva do rei, e continuou firme, como se estivesse vendo o Deus invisível.
28 Ini gikamaxwan keh ig umahkis muttuhyan ta gitkis gihiyegapu. Igkisme iwé gimig, igkis tamaknume mpuse lappot nikak kahadbe ner ahj umehekeputne ig hiyapni henne, ig ka dax hiyeg gikamkayhkis ku pariye eggutye atere.
28 Pela fé Moisés começou o costume de celebrar a Páscoa e mandou marcar com sangue as portas das casas dos israelitas para que o Anjo da Morte não matasse os filhos mais velhos deles.
29 Ini gikamaxwan keh igkis gihiyegapu manuk ini parawhokwa duruweh ke wotbe igkis waywe amadgew waykbe. Igkisme nerras ejituyenepwi ku aysaw igkis harakseprikis apigku gahinakis in digisaseprikis igkis aniksew madikte.
29 Foi pela fé que os israelitas atravessaram o mar Vermelho como se fosse terra seca. E, quando os egípcios tentaram atravessar, o mar os engoliu.
30 Nerras amekenegben judeyenepwi hawwata igkis kamaxwenewata gipitit Uhokri. Awaku ini gikamaxwankis igkis hakuhkise ini batakka ayaranwa paytwempu Jerikó akak giwewnikisnen nanwew adahan ntewnehkerput hawkri.
30 Foi pela fé que caíram as muralhas de Jericó, depois que os israelitas marcharam em volta delas durante sete dias.
31 Amakano Rabi, no tino powkemnipyo, eg hawwata kamaxwano gipitit Uhokri. Eg amere kabayhtiwa amekene Joswé giwatnipwi yawayapu. Inneki keh eg ka umahka payak gikakkis nerras jerikoyenepwi kane ihpekere Uhokri giwn.
31 Foi pela fé que Raabe, a prostituta, não morreu com os que tinham desobedecido a Deus, pois ela havia recebido bem os espiões israelitas.
32 Ay kaayhsima hiyeg akiw ku pariye kamaxwenepwi ta gipitit Uhokri. Nah ka kahawkan kinetihwa gimin amekene Jidiyoh, gimin amekene Baraki, gimin amekene Sansoh, gimin amekene Jefté, gimin amekene Samwé, gimin amekene Davi, giminkis madikte Uhokri gawnapepu pitatyepwi.
32 O que mais posso dizer? O tempo é pouco para falar de Gideão, de Baraque, de Sansão, de Jefté, de Davi, de Samuel e dos profetas .
33 Igkis amekenegben kamaxwenepwi keh arakembet annut awaku ku samah igkis kamaxwenes gipitit Uhokri. Igkis mateke kaayhsima waxribdi. Igkis wewkise gihiyegapukis wadit. Igkis darihe ku pariye Uhokri gikaksan ta gitkis. Gikamaxwankis sabukise kawokwine gibiykis.
33 Pela fé eles lutaram contra nações inteiras e venceram. Fizeram o que era correto e receberam o que Deus lhes havia prometido. Fecharam a boca de leões,
34 In hawwata awakase tiket kadawehpiye ay ganwakis. In hawwata bisikseprikis ariw giwmepkakis akak ponya. Awaku gikamaxwankis hiyeg ku pariye yumanene gidatnikis igkis humewpi detyepwi. Igkis humaw detyepwi adahan kerye gikakkis gipetunyapukis. Igkis mateke kaayhsima nawwotunyepwi gisuwtatapukis.
34 apagaram incêndios terríveis e escaparam de serem mortos à espada. Eram fracos, mas se tornaram fortes. Foram poderosos na guerra e venceram exércitos estrangeiros.
35 Awaku gikamaxwankis tinogben darihe gukamayhkis akiw mmanawa ignes kannikasaka ariw gimiremnikis.
35 Pela fé mulheres receberam de volta os seus mortos, que ressuscitaram. Outros foram torturados até a morte; eles recusaram ser postos em liberdade a fim de ressuscitar para uma vida melhor.
36 Gaytakkisme hiyá mbeyne akak mahipwihka akak biyuhka, juktah gaytakkis wanakminepka akak xen, gaytakkisme sarayhpika agikut parakseket.
36 Alguns foram insultados e surrados; e outros, acorrentados e jogados na cadeia.
37 Gaytakkisme kamaxwenepwi padaktapepka akak tip, gaytakkisme bukihbetepka akak kirikiri, gaytakkisme umehpika akak ponya. Gaytakkisme wewnamah madiptapye. Gikawihnikis he muttuh gimarnenwa akak kabrit gimar. Igkis hiyapkiska kaayhsima mbeyne gitkis, kaayhsima mbayka.
37 Outros foram mortos a pedradas; outros, serrados pelo meio; e outros, mortos à espada. Andaram de um lado para outro vestidos de peles de ovelhas e de cabras; eram pobres, perseguidos e maltratados.
38 Hiyeg amedgenepwi inin yuma gikiythanikiswa gitiputkis nerras kamaxwenepwi. Henneme ignes keh mbeye hawkri gikakkis, juktah igkis bisike giwkis. Ayge igkis wewnamahkis muwwapu amadgew amatap apitiw waxri imuwadnene. Igkis kapinhaw agiku tip agiku miyokwiye.
38 Andaram como refugiados pelos desertos e montes, vivendo em cavernas e em buracos na terra. O mundo não era digno deles!
39 Awaku gikamaxwankis ig Uhokri annasa kibeyne yuwit giminkis nerras amekenegben. Henneme igkis kote darihte madikte kabayka ku pariye Uhokri gikaksan gitkis.
39 Porque creram, todas essas pessoas foram aprovadas por Deus, mas não receberam o que ele havia prometido.
40 Mmanawa Uhokri wahepye nawenépwi hiyeg kamaxwa ta gipitit akiw. Ig wahepye wixwiy kuriwkenepwi apim inin. Adahan ig ikí wotwiy kabayka pi kabaytenene payak gikakkis nerras amekenegben. Adahan wixwiy humaw payak gikakkis apigkutaprik ku samah Uhokri gimawkan.
40 Pois Deus tinha preparado um plano ainda melhor para nós, a fim de que, somente conosco, elas fossem aperfeiçoadas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.