Atos 7
Uhokri Gannasan (PLU) vs NAA
1 Ayteke nikwe ner muwpegpiyene gikiparakis awna git. Giwn:
1 Então o sumo sacerdote perguntou a Estêvão: — Isso de fato é assim?
2 Igme amekene Estêvawh kaytwa giwn akak kiyabawkad yuwit. Ig awna:
2 Estêvão respondeu: — Irmãos e pais, escutem. O Deus da glória apareceu a Abraão, nosso pai, quando este estava na Mesopotâmia, antes de morar em Harã,
3 Ig Uhokri awna ta git:
3 e lhe disse: “Saia da sua terra e do meio da sua parentela e vá para a terra que eu lhe mostrarei.”
4 Ig amekene Abrawh timapni henne, ig pese aytontak apititak inere waxri ku kiney hiyeg kawdewyenepwi msakwa. Ig atere msakwa apitit paytwempu Arah. Ayge gig miyap. Ayteke ig Uhokri waxepri atan apitit inin waxri ku kiney wixwiy msakwa kuri apim inin.
4 Então Abraão saiu da terra dos caldeus e foi morar em Harã. E dali, com a morte de seu pai, Deus o trouxe para esta terra em que vocês agora estão morando.
5 Ig amekene Abrawh danuh atan henneme apim ini ig Uhokri kote ikite git aytnihtema inin waxri adahan in humaw gidahanwatma. Ig ka ikí git aynesnima adahan gikukapta. Henneme ig awna git:
5 Nela, não lhe deu herança, nem sequer o espaço de um pé; mas prometeu dar-lhe a posse dela e, depois dele, à sua descendência, embora Abraão ainda não tivesse filhos.
6 Hawwata akiw ig awna ta git:
6 E Deus falou que a descendência dele seria peregrina em terra estrangeira, onde seriam escravizados e maltratados durante quatrocentos anos.
7 Apim ini nahme hiyapkis mbeyne gitkis nerras hiyeg ku pariye kabukhewne gitkis pihiwhipwi. Ariwnteke ini ignes pihiwhipwi pes aytontaknek. Igkis danuh atan akiwnek adahan igkis kumadukasaw nuthu.”
7 — Deus disse ainda: “Castigarei a nação da qual forem escravos; e, depois disso, sairão daí e me servirão neste lugar.”
8 Ayteke nikwe ig Uhokri ahegbete ginetni gikak amekene Abrawh. Ig awna git: “Kuri pis akak pikamkayh yis hiwh yipit adahan arakak ku yis nuhiyegapu.” Ayteke nikwe ig amekene Abrawh ihe giwn. Ku aysaw gikamkayh amekene Izaki amadga wayk, pahay paka gaw, ig amekene Abrawh hiwhe gipit. Ariwnteke ini igme amekene Izaki hiwhe gipit gikamkayh amekene Jakó. Ariwnteke ini igme amekene Jakó hiwhe gipitkis gikamkayupwi madikawku gikebyikis gikakkis piyana gawnakis (12). Igkisme humaw wahawkripwiy wixwiy hiyeg judeyenepwi.
8 Então lhe deu a aliança da circuncisão. Assim, Abraão gerou Isaque e o circuncidou no oitavo dia; e Isaque gerou Jacó, e Jacó gerou os doze patriarcas.
9 ―Ig amekene Jakó gikamkayupwi eggutyepwi igkis atihe gisamwikis amekene José. Ayteke nikwe igkis kamaxwig piyukwig. Igme waxepka temkete apitit Ejitumnaw. Ayge ig humaw ibukti. Henneme Uhokri ayge gikak
9 — Os patriarcas, invejosos de José, venderam-no para ser levado para o Egito. Mas Deus estava com ele
10 adahan ig giwiwhpitni ariw mbayka. Ig keh amekene José humaw hiyakemniye hiyeg giwtrik ner amekene Faraó ku pariye kumadukene madikte hiyeg ayge. Ig keh amekene Faraó batek gikak. Ayteke nikwe ig amekene Faraó ikí Ejitumnaw ta giwakuit adahan ig apuriwne gihiyegapu. Hawwata ig ikí gipin ta giwakuit.
10 e o livrou de todas as suas aflições, concedendo-lhe também graça e sabedoria diante de Faraó, rei do Egito, que o constituiu governador daquela nação e de toda a casa real.
11 Ayteke ariwnteke ini kaayhsima mihetniki danuh muwwapu ayge Ejitumnaw. Hawwata in danuh ayhté Kanaámnaw ku kiney ig amekene José gikebyupwi msakwa. Hiyeg hiyá mbeyne kaayhsima ayge. Ig amekene Jakó gikakkis gikamkayupwi igkis ka utí gimanakis.
11 Depois houve fome e grande sofrimento em todo o Egito e em Canaã, e nossos pais não achavam o que comer.
12 Ayteke nikwe ig amekene Jakó kinetni arak ihetit ku in adukwenewa ayge Ejitumnaw. Ig timapni henne, ig awahkise gikamkayupwi atere adahan isimwi gimanakis. Ini pitatye gidawnhankis atere.
12 Mas, quando Jacó ouviu que no Egito havia trigo, mandou, pela primeira vez, os nossos pais até lá.
13 Pisenwa igkis diyuhe gipinwatkis. Ayteke igkis atak atere Ejitumnaw akiw. Apeynipye gidawnhankis atere, ig amekene José ekkew ta gitkis gikebyupwi. Ayge nikwe gikebyupwi ekkepka ta git amekene Faraó.
13 Na segunda vez, José se fez reconhecer pelos seus irmãos, e o Faraó veio a conhecer a família de José.
14 Ayteke ig amekene José watihe gig amekene Jakó adahan ig ayta gimkat Ejitumnawit payebitak gikakkis madikte gikebyupwi. Igkis kaayhsima hiyeg, ntewnehker madikwa gikebyikis akak pohowku gawnakis (75).
14 Então José mandou chamar Jacó, seu pai, e toda a sua parentela, isto é, setenta e cinco pessoas.
15 Ig amekene Jakó timapni henne, ig atere apitit Ejitumnaw payak gikakkis gikamkayupwi. Igkis danuh atere, igkis msakwa ayge adahan kibite kamukri. Ayge igkis kiyapwip igkis miyarap madikte. He gikamkayhkisnen msekwe.
15 Jacó foi para o Egito, e ali morreu ele e também os nossos pais.
16 Igkis hiyuhe gapkis atan apitit Judeyamnaw ta apitit paytwempu Sikeh. Igkis apuhpin ayhté agiku ini imewti ku pariye amekene Abrawh ig isime gitkis amekene Emor gikamkayupwi.
16 Depois eles foram transportados para Siquém e postos no túmulo que Abraão tinha comprado dos filhos de Hamor, em Siquém, pagando um certo preço.
17 Ayteke kibite kamukri mpiye gawkis. Gikamkayhkis judeyenepwi ayge Ejitumnaw igkis kibihwe. Igkis kaayhsima hiyeg. Ayteke nikwe ahawkanaprik danuh adahan Uhokri ikí inin waxri ta giwakuitkis ku samah ig kuwis ikaksa ta git amekene Abrawh.
17 — E, quando já estava próximo o tempo em que Deus cumpriria a promessa feita a Abraão, o povo cresceu e se multiplicou no Egito,
18 Apim ini pahapwiwa ikiparat akiw kapusa kumaduka madikte hiyeg ayge Ejitumnaw. Igwata kewye Faraó. Ig ner ka kiyé amekene José. Ig ka kiyatha gihiwhipwi judeyenepwi.
18 até que se levantou ali outro rei, que não conhecia José.
19 Ayteke nikwe ig kiniswigkis. Ig arewhepye gitkis. Ig padakkis gikamayhkis nukupesniye ta kabaywakat kahadbe igkis miyarap kahadbe gipewkan wahawkripwiy judeyenepwi ka kibihwa akiw.
19 Este outro rei tratou com astúcia a nossa gente e torturou os nossos pais, a ponto de forçá-los a abandonar seus meninos recém-nascidos, para que não sobrevivessem.
20 Apim ini amekene Moís waypuka amadga hawkri. Ig barewyewa bakimni. Ayteke nikwe ginag gikak gig egkis gikapuriwten ayamaw ay gupinwakis adahan mpana kayg.
20 Por esse tempo nasceu Moisés, que era formoso aos olhos de Deus. Durante três meses ele foi mantido na casa de seu pai.
21 Ayteke egkis ayempig ay kabaywak henneme ig amekene Faraó gise utepri. Ayge nikwe eg iwepri aymuhpig ke wotbe ig gudahanwatbe gukamkayhbe.
21 Quando tiveram de abandoná-lo, a filha de Faraó o recolheu e criou como seu próprio filho.
22 Ayteke ariwntak ini ig amekene Moís aymuhwe. Ig ayge kannuhwene madikte ejituyenepwi gihiyakemnikis. Ig aymuhwe kibeyne awayg. Ku pariye ig awna ig awna akak hiyakemniki. Ku pariye ig gikehni ig keh kabayhtiwa.
22 E Moisés foi educado em toda a ciência dos egípcios e era poderoso em palavras e obras.
23 Ig amekene Estêvawh awna akiw. Giwn:
23 — Quando completou quarenta anos, Moisés teve a ideia de visitar os seus irmãos, os filhos de Israel.
24 Ig danuhpene, ig uté pahapwi ejituyene kehne mbeye hawkri gikak pahapwi israelyene. Ig hiyapni henne, ig amnih gikebyi, ig parak abet gihawkan ig umehe ner ejituyene.
24 Vendo um homem ser maltratado, saiu em defesa dele e vingou o oprimido, matando o egípcio.
25 Ayteke ig tipik. Ig gipewkan gikebyupwi judeyenepwi hiyakkam ku samah Uhokri kawihpig adahan giwiwhpitnikis ariw mbeyne. Henneme igkis ka pukuhpin.
25 Ora, Moisés pensava que seus irmãos entenderiam que Deus queria salvá-los por meio dele; eles, porém, não entenderam.
26 Hewke ig danuhpene akiw, ig uté piyana gikebyikis kerbet. Ig hiyapni henne, ig kibeyhepye gihawkankis. Ig awna gitkis: “Awaykemni, mmahki yis keh mbayka pawtak, yisweke pakebyekne kerbet?”
26 No dia seguinte, Moisés aproximou-se de uns que brigavam e procurou reconduzi-los à paz, dizendo: “Homens, vocês são irmãos; por que estão maltratando um ao outro?”
27 Henneme ig ku pariye keh mbayka gikak gikebyi ig tukuhe amekene Moís. Ig awna git: “Pariyenekap pis? Pis ka nukiparama. Pis ka hiyá pisma mpitha usuh.
27 Mas o que agredia o seu próximo repeliu Moisés, dizendo: “Quem colocou você como chefe e juiz sobre nós?
28 Mmah pis kehkere nukakhu ke amakabe pis umehe ner ejituyene? Mmah kuri pis keh hawwata nukakhu?”
28 Será que quer me matar, assim como ontem matou o egípcio?”
29 Ig amekene Moís timapni henne, ig bisike. Ig tipik danuh ta apitit pahawa waxri akiw kewye Midiyamnaw. Ayge ig msekwe. Ayteke ig kahayo ig kakamkayh piyana gikebyikis ayge.
29 Ao ouvir isto, Moisés fugiu e se tornou peregrino na terra de Midiã, onde lhe nasceram dois filhos.
30 Ariwnteke ini paxkabu madikwa (40) akebyi kamukri akiw, ig amekene Moís ayge amadga amatap kennesa amun ini waxri imuwadnene kewye Sinaí. Ayge pahapwi ahj hiyapkiswe ta git abetwi tiket apuwpi ewwakti.
30 — Passados quarenta anos, apareceu-lhe, no deserto do monte Sinai, um anjo, por entre as chamas de uma sarça que estava queimando.
31 Ig amekene Moís hiyapni henne, ig wakaymni. Ig danukwa atere kennesawa kahadbe ig hiyá pi kabayte. Henneme ig timá Kiyapwiye Uhokri awna git.
31 Moisés ficou maravilhado diante daquela visão e, aproximando-se para contemplá-la, ouviu-se a voz do Senhor, que disse:
32 Giwn:
32 “Eu sou o Deus dos seus pais, o Deus de Abraão, de Isaque e de Jacó.” Moisés, tremendo de medo, não ousava contemplar a sarça.
33 Ayteke ig Kiyapwiye Uhokri awna git akiw. Giwn:
33 Então o Senhor disse: “Tire as sandálias dos pés, porque o lugar em que você está é terra santa.
34 Nah hiyak ku samah nuhiyegapu hiyepne mbeyne ayhté Ejitumnaw. Nah timap ku samah igkis amka. Kuri nah ayta adahan giwiwhkiswitnikis giwakutakkis nerras ejituyenepwi. Ku apim ini nah awahkiswep tahhan apitit Ejitumnaw.”
34 Certamente vi o sofrimento do meu povo no Egito, ouvi o seu gemido e desci para libertá-lo. Venha, agora; vou mandar você para o Egito.”
35 Hennewatbaki ig Uhokri awna git amekene Moís gipitimpi ner ahj ku pariye hiyapkiswa git abetwi tiket apuwpi ewwakti. Hennewatbaki ig awahkisri giminkis nerras amekenegben. Ig awahkis nernewa amekene Moís ku pariye nerras amekenegben ayipa kuwis tukuhe minikwak. Mmanawa igkis tukuhepri amun ini ku samah ner pahapwi awna git: “Pariyenekap? Pis ka nukiparama. Pis ka hiyá pisma mpitha usuh.” Henneme nernewa amekene Moís ku pariye tukuhpika gapitkis hiyeg ignewa ku pariye awahkiska giminkis gapit Uhokri. Ig awahkiska adahan ig humaw gikiparakis nerras amekenegben, adahan ig giwiwhpitnikis ariw mbeyne. Yis ku apim inin yis hawwata tukuhe ner ku pariye awahkiska gapit Uhokri adahan uwiwhpitniwiy ariw mbeyne.
35 — A este Moisés, a quem tinham rejeitado, dizendo: “Quem colocou você como chefe e juiz?”, Deus enviou como chefe e libertador, com a assistência do anjo que lhe apareceu na sarça.
36 Ner amekene Moís ku pariye nerras amekenegben tukuhe minikwak, ignewa giwiwhpitnikis ariw mbeyne. Ig tipik danuh atere Ejitumnaw, ig wiwhpigkis ayteke akak kaayhsima annut ku pariye keh hiyeg wakaymni ku pariye arekhetni gitkis Uhokri gidatni. Akak ini annut ig manukkise ini parawhokwa kewye “Parawhokwa Duruweh”. Akak ini annut ig wewkis igkis amekenegben ayhté amadga amatap adahan paxkabu madikwa (40) akebyi kamukri.
36 Foi Moisés quem os tirou de lá, fazendo prodígios e sinais na terra do Egito, no mar Vermelho e no deserto, durante quarenta anos.
37 Hawwata akiw ig ner amekene Moís ku pariye tukuhpika gapitkis hiyeg, ignewa kinetihwa gimin Cristo ta gitkis amekenegben. Ig awna gitkis:
37 Foi ainda Moisés quem disse aos filhos de Israel: “Deus fará com que, do meio dos irmãos de vocês, se levante um profeta semelhante a mim.”
38 Ig ner amekene Moís ku pariye tukuhpika gapitkis hiyeg ignewa darihe Uhokri giwn dehetniki adahan nikepten ta wotwiy. Ig darihni minikwak ku aysaw nerras amekenegben pahadgupu amadga amatap. Amun ini pahapwi ahj danuh atere arit ini waxri imuwadnene Sinaí. Ayge ig ekkene Uhokri giwn ta git amekene Moís adahan igme akkin ta gitkis nerras amekenegben.
38 É este Moisés quem esteve na congregação no deserto, com o anjo que lhe falava no monte Sinai e com os nossos pais. Foi ele quem recebeu palavras vivas para nos transmitir.
39 ―Henneme nerras amekenegben ka ihpekere amekene Moís giwn. Igkis tukuhpig akiw. Mmanawa igkis ipegminenes gihiyakemnikis adahan igkis diyuhpiyes tahhan apitit Ejitumnaw akiw.
39 — Nossos pais não quiseram obedecer a Moisés, mas o rejeitaram e, no seu coração, voltaram para o Egito,
40 Apim ini ig amekene Moís wagehe tipige apitit ini waxri imuwadnene adahan darihpiye Uhokri giwn. Pase ig tipik, igkis amekenegben kinetihwa gikak gegni. Igkis awna git:
40 dizendo a Arão: “Faça para nós deuses que vão adiante de nós; porque, quanto a este Moisés, que nos tirou da terra do Egito, não sabemos o que lhe aconteceu.”
41 ―Nikwe apim ini igkis batak pahapwi pak akamkayh gahehpak adahan ig humaw giwohkigakis. Ayteke igkis umehe puwikne ay apetun ini ahehpakti adahan igkis kakanhewnes ta git. Ayteke igkis keh fet adahan kiyathenes ini ku pariye he gibatkankisnen.
41 Naqueles dias, fizeram um bezerro e ofereceram sacrifício ao ídolo, alegrando-se com as obras das suas mãos.
42 Ig Uhokri hiyapni henne, ig tukuhwepwa giwkis. Ig iseprikis adahan igkis keh gibetkikis. Nikwe igkis kawohkigahaw arit warukma akak warapyu. Hennewa in ku samah Uhokri gannasan ta gitkis gawnepepu buttityepwi. Inakni gannasan awna:
42 Mas Deus se afastou e os entregou à adoração das estrelas do céu, como está escrito no Livro dos Profetas: “Ó casa de Israel, será que foi para mim que vocês ofereceram vítimas e sacrifícios no deserto, durante quarenta anos?
43 Yis hiyuh yiwohkiga Moloki gatiy. Yis hiyuh warukma gahehpak gidahan yiwohkiga Renfah. Yis kawohkigahawkere arit ahehpakti ku pariye he yibatkannen amadgaya inin. Kuri nikwe yis katiwnipwe apatra ini yitaraksan. Nah hiyuhkisyi ta gitkis yipetunyapu tahhan piyawakad pahambakaytak paytwempu Babilôniya.”
43 Não é verdade que vocês levantaram o tabernáculo de Moloque e a estrela de Renfã, o deus de vocês, imagens que vocês fizeram para as adorar? Por isso, vou mandar vocês ao exílio para além da Babilônia.”
44 ―Henneme ku aysaw nerras wahawkripwiy gidukweneswa ayge amadga amatap igkis hawwata kadahan pahá payt kehka akak puwikne amar kewye Uhokri Gipin. Ini payt humaw arekhetni gitkis ku Uhokri ayge gikakkis. Igkis kehpin hehpekwiye ku samah ig Uhokri kehkis git amekene Moís. Igkis ahehpin apigkutaprik ku samah gakkan git.
44 — O tabernáculo do testemunho estava entre nossos pais no deserto, como havia ordenado aquele que disse a Moisés que o fizesse segundo o modelo que tinha visto.
45 Ariwnteke ini kibite kamukri akiw igkis amekenegben gikamkayhkis danuh atan apitit inin waxri. Igkis ewk ini payt atan ku pariye igkis darih giwntakkis gigkis. Ayge gikiparakis ig amekene Joswé ig matakape nerras hiyeg ku pariye kane judeyenepwima ku pariye msekwenepwi ay mmanawa ig Uhokri bisikseprikis. Ayteke igkis amekenegben msakwa ay apit inin waxri akak ini Uhokri Gipin kehka akak puwikne amar. In ay gimunkis adahan kibite kamukri juktah ku kapim amekene Davi amadga hawkri.
45 Também nossos pais, com Josué, tendo recebido o tabernáculo, o levaram, quando tomaram posse das nações que Deus expulsou da presença deles. Foi assim até os dias de Davi,
46 Ig Uhokri batek gikak amekene Davi kaayhsima. Igme amekene Davi awna: “Ig Uhokri ku pariye wahawkriwiy amekene Jakó giwohkiga ig kagikiythanisima. Ini Gipin ka kis gidahan akiw. Nah kehkiste pahá payt pi kabaytenene gidahan Uhokri Gipin.” Henneme ig Uhokri ka isaksig adahan ig keh.
46 que obteve o favor de Deus e pediu autorização para construir uma casa para o Deus de Jacó.
47 Igme amekene Davi gikamkayh amekene Salomawh ignewa kehkise ini payt.
47 Mas foi Salomão quem lhe edificou a casa.
48 Bawa ig Uhokri inugikyene ig ka msakwa agikuma payt ku pariye hiyeg amadgayapu inin gikehnikis. Uhokri gannasan ta git gawnepe minikwak akki wot inakni henne. In awna:
48 Entretanto, o Altíssimo não habita em casas feitas por mãos humanas. Como diz o profeta:
49 “En kewa nepwibe adahan nah bat ayge kumadukene madikte hiyeg. Inme inin waxri adug in humaw ke nukugkaptabe. Pariyeki payt yis keh ndahan? Kineyki iwetrit kawih ndahan adahan nah mayekne amadga hawkri? Yumahwa.
49 “O céu é o meu trono, e a terra é o estrado dos meus pés. Que casa vocês edificarão para mim, diz o Senhor, ou qual é o lugar do meu repouso?
50 Nahnewa keh inin hawkri madikte.”
50 Não é fato que a minha mão fez todas estas coisas?”
51 Ayteke ig amekene Estêvawh awna akiw. Ig awna:
51 — Homens teimosos e incircuncisos de coração e de ouvidos, vocês sempre resistem ao Espírito Santo. Vocês fazem exatamente o mesmo que fizeram os seus pais.
52 Igkis hiyapkis mbeyne ta gitkis Uhokri gawnepepu madikte. Yuma pahapwinama mpiya kabay giwakuriwkis. Igkisme gawnepepu ekkenes gitkis ku pahapwi nemnikumpiye ku pariye igyerwa waditye hiyeg. Henneme igkis ka timepkere inakni giwnkis. Igkis tukuhpigkis madikte. Igkis umehpigkis. Ku apim inin yiswata wageswe gipitit nernewa ku pariye igyerwa waditye hiyeg. Yisnewa giwmepten.
52 Qual dos profetas os pais de vocês não perseguiram? Eles mataram os que anteriormente anunciavam a vinda do Justo, do qual vocês agora se tornaram traidores e assassinos,
53 Wixwiynewa israelyenepwi darihe ini Uhokri gikumadukan ku pariye ekkepka git amekene Moís gapitkis ahj. Kameki yis ihpinme.
53 vocês que receberam a lei por ministério de anjos e não a guardaram.
54 Igkis judeyenepwi gikiparakis timapni henne, igkis dagawnhewbetkis kaayhsima git amekene Estêvawh. Gidagonyikis keh igkis kagah gaybukis.
54 Ao ouvirem isto, ficaram com o coração cheio de raiva e rangiam os dentes contra ele.
55 Igme amekene Estêvawh ka aminama. Ig gitiphewne Uhokri. Ig sarayh gipegyi ta inut, ig hiyá Uhokri gikiythani ayhté inugik. Ig hiyá Kiyapwiye Jesus tabir ay gihumwa Uhokri kihehaptak.
55 Mas Estêvão, cheio do Espírito Santo, fitou os olhos no céu e viu a glória de Deus e Jesus, que estava à direita de Deus.
56 Ig hiyapni henne, ig awna:
56 Então disse: — Eis que vejo os céus abertos e o Filho do Homem, em pé à direita de Deus.
57 Igkisme timapni henne, igkis pitihe gitaybikis. Igkis kabimanbet kihhaw. Igkis awna:
57 Eles, porém, gritando bem alto, taparam os ouvidos e, unânimes, avançaram contra ele.
58 Ayteke igkis iwepri aytontak apititak paytwempu. Igkis waxepri ta amatmadgat. Ayge igkis gipadkatepten akak tip. Apim ini igkis apuriwse gidagmanpitkis ta git pahapwi takwaye kewye Sawlu.
58 E, expulsando-o da cidade, o apedrejaram. As testemunhas deixaram as capas deles aos pés de um jovem chamado Saulo.
59 Ayteke nikwe igkis padakte amekene Estêvawh akak tip. Igme ayge piriyepkewne. Ig awna:
59 E enquanto o apedrejavam, Estêvão orava, dizendo: — Senhor Jesus, recebe o meu espírito!
60 Ayteke ig paberetusaw, ig awna akak madikte giwakemni. Giwn:
60 Então, ajoelhando-se, gritou bem alto: — Senhor, não os condenes por causa deste pecado! E, depois que ele disse isso, morreu.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.