Atos 27

Uhokri Gannasan (PLU) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Ayteke ariwnteke ini ahawkanaprik danuh adahan igkis awahkiswiye kiyapwiye Pol ta gimkanit kiyapwiye Sésar tahhan Itáliyamnaw. Ayge nikwe ig apuriwkiska ta git pahapwi suwtat gikiparakis kewye Júlyu. Ig kiyapwiye Júlyu gaytakkis nerras pahabunene suwtat kewye “Ukiparawiy Sésar Gisuwtatapu.” Igme kiyapwiye Pol apuriwkiska ta git kiyapwiye Júlyu payak gikakkis nawenépwi kamaxkarempu. Nah Lúkas nah hiyapni henne, nah tipikwiye gihapti kiyapwiye Pol.
1 Quando foi decidido que navegássemos para a Itália, entregaram Paulo e alguns outros presos a um centurião chamado Júlio, da Coorte Imperial.
2 Pahapwi masedôniyene kewye Aristarku ig hawwata tipikwiye uhapti. Ig ariwntak paytwempu Tessalônika. Ayteke nikwe usuh katapte amadga pahamku nawiy ku pariye danuh aytontak paytwemputak Adramítiyu. No nawiy ahegbet adahan tipikwiye ta apitit paytwempu muwwapu Ásiyamnaw. Usuh katapte atere, usuh tarekwe.
2 Embarcando num navio adramitino, que estava de partida para costear a Ásia, fizemo-nos ao mar, indo conosco Aristarco, macedônio de Tessalônica.
3 Hewke usuh danuh ta apitit paytwempu Sidoh. Ayge ig kiyapwiye Júlyu keh kabayhtiwa gikak kiyapwiye Pol. Ig isiyig danuhpa ta gitkis gikagmadapu ayge adahan igkis hiyak gikak. Igme hiyapni henne, ig pes ayteke.
3 No dia seguinte, chegamos a Sidom, e Júlio, tratando Paulo com humanidade, permitiu-lhe ir ver os amigos e obter assistência.
4 Pisenwa ig diyuhe ta gumadgat nawiy, usuh tarekwe akiw. Ayteke mayg aytnipa utiput. Nikwe usuh mpiya aharapku ini kewgihri Xipremnaw ku kiney aynessa mayg.
4 Partindo dali, navegamos sob a proteção de Chipre, por serem contrários os ventos;
5 Ayteke usuh manuk parawhokwa. Usuh mpiya Silísiyamnaw. Ayteke usuh mpiya Panfíliyamnaw. Metakwa usuh danuh ta apitit paytwempu Miha ayge Lísyamnaw. Ayge usuh pese gumadgatak nawiy.
5 e, tendo atravessado o mar ao longo da Cilícia e Panfília, chegamos a Mirra, na Lícia.
6 Ayteke ig kiyapwiye Júlyu uté nawenéwa nawiy ayge. No nawiy aytontak paytwemputak Alexandriya. Eg ahegbet adahan eg tipikwiye ta apitit Itáliyamnaw ku kiney kiyapwiye Sésar msakwa. Ig hiyapni henne, ig kataptase usuh gumadgat.
6 Achando ali o centurião um navio de Alexandria, que estava de partida para a Itália, nele nos fez embarcar.
7 Usuh tarekwe, usuh wew kibeye adahan kibite hawkri. Usuh mpiksew kaayhsima adahan usuh danuh ta arimkat paytwempu Sinidu henneme ka ik. Mayg mpitha usuh wew ariw ini awadan. Nikwe usuh mpiya aharapku ini kewgihri Kiretamnaw ku kiney aynessa mayg. Ayge usuh mpiya Salmona akig.
7 Navegando vagarosamente muitos dias e tendo chegado com dificuldade defronte de Cnido, não nos sendo permitido prosseguir, por causa do vento contrário, navegamos sob a proteção de Creta, na altura de Salmona.
8 Usuh wew ihapkewmin waxri. Usuh battukaw he usuh danuh ta uyakrit ku kiney kewye “Kibeyne Uyakri”. Ini uyakri kennesa amun paytwempu Laséya. Usuh danuh atere, usuh msekwe ayge.
8 Costeando-a, penosamente, chegamos a um lugar chamado Bons Portos, perto do qual estava a cidade de Laseia.
9 Usuh msekwehwe ayge, ahawkanaprik danuh adahan mayg kaahawnasima mmanawa kuwis mpiye ini fet kewye “Fet Adahan Wixwiy Barewpithaw”. Ku usuh tipik amadgew nawiy usuh abet miyakanek. Ik adahan buwise. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig awna ta gitkis hiyeg amadgayapu nawiy. Giwn:
9 Depois de muito tempo, tendo-se tornado a navegação perigosa, e já passado o tempo do Dia do Jejum, admoestava-os Paulo,
10 ―Kiyapwiyegben, ku wixwiy tipik aytekihan amadgew nawiy, wixwiy hiyá kaayhsima mbeynenek. Nawenétke nawiy buwise iyakapti biyuke wixwiywa biyuke. Uyay ka atak.
10 dizendo-lhes: Senhores, vejo que a viagem vai ser trabalhosa, com dano e muito prejuízo, não só da carga e do navio, mas também da nossa vida.
11 Henneme ig kiyapwiye Júlyu ka iha inakni giwn. Ig pi ipegte ta gipitit nawiy akaptena, ta gipitit nawiy akipara. Igkisme tipikkere.
11 Mas o centurião dava mais crédito ao piloto e ao mestre do navio do que ao que Paulo dizia.
12 Ayteke nikwe kabá madikte nerras amadgayapu nawiy igkis awna:
12 Não sendo o porto próprio para invernar, a maioria deles era de opinião que partissem dali, para ver se podiam chegar a Fenice e aí passar o inverno, visto ser um porto de Creta, o qual olhava para o nordeste e para o sudeste.
13 Ayteke mayg upupukeh tiwgiktak. In kibeyne mayg adahan wewkisne nawiy. Igkis hiyapni henne, igkis gipewkankis ikkam adahan usuh danuh atere Fenise. Ayteke nikwe igkis kammine uyokman. Usuh tipikwiye ihapkewmin ini kewgihri Kiretamnaw.
13 Soprando brandamente o vento sul, e pensando eles ter alcançado o que desejavam, levantaram âncora e foram costeando mais de perto a ilha de Creta.
14 Pahaye adahan maygad uté usuh. Kihhawniye mayg. In aytnipa kewgihritak.
14 Entretanto, não muito depois, desencadeou-se, do lado da ilha, um tufão de vento, chamado Euroaquilão;
15 Ini mayg uté usuh. Usuh ka hiyá usuhma wew nitiput. Usuh mpiksaw nitiput. Ka ik. Nikwe usuh isakse nawiy adahan eg tipik hennen abet mayg.
15 e, sendo o navio arrastado com violência, sem poder resistir ao vento, cessamos a manobra e nos fomos deixando levar.
16 Ayteke nikwe ini mayg padeke usuh aharapkute pahá kewgihri nopsehsa kewye Kawdamnaw. Ayge mayg mpithaka aynessa. No nawiy eg kehe pahamku umuh guhapu butte. Usuh mpiksew kataptase umuh ta gumadgat nawiy.
16 Passando sob a proteção de uma ilhota chamada Cauda, a custo conseguimos recolher o bote;
17 Pisenwa akatapteni, nerras amadgayapu nawiy igkis wanakmine unawya akak nopsad kuwawtad kahadbe gipewkankis eg ka bak. Igkis apise sigihwa amadga abidbidni kennesa ihapkewmin Líbyamnaw. Ayteke nikwe igkis muhukse wer. Igkis isaksa nawiy adahan eg padekwika apit mayg.
17 e, levantando este, usaram de todos os meios para cingir o navio, e, temendo que dessem na Sirte, arriaram os aparelhos, e foram ao léu.
18 Usuh waywe waywe. Mayg ka mpiya. Hewke akiw nerras amadgayapu nawiy igkis padeke abusku iyakapti ahakwat un kahadbe nawiy ka buwis.
18 Açoitados severamente pela tormenta, no dia seguinte, já aliviavam o navio.
19 Hewke akiw igkis padeke nawiy arewkanbet ahakwat un.
19 E, ao terceiro dia, nós mesmos, com as próprias mãos, lançamos ao mar a armação do navio.
20 Ayteke adahan kibite hawkri usuh ka hiyá kamuw. Iné usuh kawnata hiyá warukma. Mayg kamayghaw padekwew. Metakwa usuh biyukse madikte wawaygyi. Usuh awna:
20 E, não aparecendo, havia já alguns dias, nem sol nem estrelas, caindo sobre nós grande tempestade, dissipou-se, afinal, toda a esperança de salvamento.
21 Ayge nikwe usuh ka ax adahan kibite hawkri. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig kannikaw ig tabir gitiputkis hiyeg. Ig awna gitkis:
21 Havendo todos estado muito tempo sem comer, Paulo, pondo-se em pé no meio deles, disse: Senhores, na verdade, era preciso terem-me atendido e não partir de Creta, para evitar este dano e perda.
22 Ka sam. Ka ba yi barukinama. Wixwiy yuma pahapwinama biyuknek. Nawiynenwa biyuke.
22 Mas, já agora, vos aconselho bom ânimo, porque nenhuma vida se perderá de entre vós, mas somente o navio.
23 Nah awna inakni mmanawa nuwohkiga nukipara amnihwiy. Amaka tiyegim ig awahkis pahapwi ahj numinhu. Igme ahj danuh nuthu ig awna nuthu:
23 Porque, esta mesma noite, um anjo de Deus, de quem eu sou e a quem sirvo, esteve comigo,
24 “Kiyapwiye Pol, ka muwaka apis. Pis ka miyá. Amawka ku pis akki Uhokri ginetni ayhté gipetunat kiyapwiye Sésar. Nerras pihaptiyepwi kawnata miyá. Uhokri timá pipigyepkawni gidahankis. Ig apuriw madiktenek.” Hennewatbaki ig ahj awna nuthu.
24 dizendo: Paulo, não temas! É preciso que compareças perante César, e eis que Deus, por sua graça, te deu todos quantos navegam contigo.
25 Ka ba yi barukinama nikwe. Nah kamaxwene ta gipitit Uhokri. In kahayaknek wotwiy ku samah ig kuwis akki nuthu.
25 Portanto, senhores, tende bom ânimo! Pois eu confio em Deus que sucederá do modo por que me foi dito.
26 Henneme wixwiy sigihwe ta apitit pahá kewgihri.
26 Porém é necessário que vamos dar a uma ilha.
27 Ayteke ariwnteke ini usuh padekwika apit mayg akiw. Usuh kuwis padekwika ahakwa parawhokwa adahan pina paka kuwis. Ayge nikwe pakwa mtipka nerras nawiy akaptena gihiyegapu igkis gipewkankis usuh kennesa udawnhan ta apitit pahá waxri.
27 Quando chegou a décima quarta noite, sendo nós batidos de um lado para outro no mar Adriático, por volta da meia-noite, pressentiram os marinheiros que se aproximavam de alguma terra.
28 Nikwe igkis iwé pahatra kuwawta akak siparad ay akigsa, igkis muhuksin unihkwat adahan igkis hiyepnes un gamini. Igkis uté gamini pina madikwa (20) iwanti. Ayteke eg nawiy wew aynessa akiw. Igkis muhukse ini kuwawta akiw. Igkis uté un gamini madikawku iwanti akak pohowku arawna (15).
28 E, lançando o prumo, acharam vinte braças; passando um pouco mais adiante, tornando a lançar o prumo, acharam quinze braças.
29 Igkis hiyapni henne, igkis apisasew. Igkis awna:
29 E, receosos de que fôssemos atirados contra lugares rochosos, lançaram da popa quatro âncoras e oravam para que rompesse o dia.
30 Igkis gipewkankis bisikwiye amadgatak nawiy. Ayge nikwe igkis sarayh no umuh ahakwat un. Igkis awna wothu:
30 Procurando os marinheiros fugir do navio, e, tendo arriado o bote no mar, a pretexto de que estavam para largar âncoras da proa,
31 Henneme ig kiyapwiye Pol awna ta git kiyapwiye Júlyu gikakkis gisuwtatapu. Giwn:
31 disse Paulo ao centurião e aos soldados: Se estes não permanecerem a bordo, vós não podereis salvar-vos.
32 Igkis suwtat timapni henne, igkis ihuke no umuh akar. Egme umuh bohpika.
32 Então, os soldados cortaram os cabos do bote e o deixaram afastar-se.
33 Kabeyweke ig kiyapwiye Pol awna ta gitkis madikte hiyeg:
33 Enquanto amanhecia, Paulo rogava a todos que se alimentassem, dizendo: Hoje, é o décimo quarto dia em que, esperando, estais sem comer, nada tendo provado.
34 Amawka wixwiy ax adahan wixwiy iwene udatniwiy mmanawa wixwiy ka miyá. Wixwiy danuh pahapwite. Usemnuwa ka matis.
34 Eu vos rogo que comais alguma coisa; porque disto depende a vossa segurança; pois nenhum de vós perderá nem mesmo um fio de cabelo.
35 Ig awna inakni henne, ig iwé aynessa bugut ig kiyé Uhokri giwtrikneswa madikte hiyeg. Ayteke ig kapusa ax.
35 Tendo dito isto, tomando um pão, deu graças a Deus na presença de todos e, depois de o partir, começou a comer.
36 Igkis hiyeg hiyapni henne, igkis kibowkehwe madikte. Igkis hawwata ax.
36 Todos cobraram ânimo e se puseram também a comer.
37 Usuh desah hiyeg akak ntewnehker madikwa akak puguhkuna arawna (276) ukebyi ayge gumadga nawiy.
37 Estávamos no navio duzentas e setenta e seis pessoas ao todo.
38 Madikte hiyeg axe kabiha. Pisenwa gaxnikis igkis padeke iyakapti asemne akak fahhin asemne ta unihkwat kahadbe eg nawiy timis.
38 Refeitos com a comida, aliviaram o navio, lançando o trigo ao mar.
39 Pesante kamuw nerras nawiy akaptena gihiyegapu igkis ipeg tahhan pahá waxri henneme igkis mahikohpin. Igkis hiyá pahá apukrik ayge akak kahibrad. Ayge nikwe igkis awna:
39 Quando amanheceu, não reconheceram a terra, mas avistaram uma enseada, onde havia praia; então, consultaram entre si se não podiam encalhar ali o navio.
40 Igkis ihuke nawiy ayokman akar. Igkis ikise ayokman ahakwa un. Nikwenéwa igkis wateke kuwawta aminatak ini puwayt ku pariye huwithene nawiy. Ayteke igkis ehe apukwak ayhté gukigsa nawiy adahan mayg tukuh nawiy pitakigit han waxrit.
40 Levantando as âncoras, deixaram-no ir ao mar, largando também as amarras do leme; e, alçando a vela de proa ao vento, dirigiram-se para a praia.
41 Henneme pahaye adahan eg nawiy sigihwe amadga amakani. Nawiy gukig sigihwe ayge, ka ik adahan eg pes. Egme nawiy abur in dunihbet awaku paraw.
41 Dando, porém, num lugar onde duas correntes se encontravam, encalharam ali o navio; a proa encravou-se e ficou imóvel, mas a popa se abria pela violência do mar.
42 Nerras suwtat hiyapni henne, igkis awna:
42 O parecer dos soldados era que matassem os presos, para que nenhum deles, nadando, fugisse;
43 Igme kiyapwiye Júlyu ka muwaka umah kiyapwiye Pol. Nikwe ig awna gitkis gisuwtatapu:
43 mas o centurião, querendo salvar a Paulo, impediu-os de o fazer; e ordenou que os que soubessem nadar fossem os primeiros a lançar-se ao mar e alcançar a terra.
44 Yisme ku pariye ka kannuh, yis makak gihapukis butte amadga parak amadga abuskubdi nawiy.
44 Quanto aos demais, que se salvassem, uns, em tábuas, e outros, em destroços do navio. E foi assim que todos se salvaram em terra.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.