Atos 22

Uhokri Gannasan (PLU) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 ―Nukebyupwi, ataybiswanabay numkat adahan nah ekkepye yit ku nah ka keh mbayka.
1 “Irmãos e pais”, disse Paulo. “Ouçam-me enquanto apresento minha defesa.”
2 Igkis hiyeg timapni henne ku samah ig awna giwnaprikkis igkis pi tinwohawte akiw. Igme Kiyapwiye Pol awnenene:
2 Quando o ouviram falar em aramaico, o silêncio foi ainda maior.
3 ―Nahwata judeyene, nah amadga wayk apit paytwempu Tarsu apit Silísiyamnaw. Henneme nah aymuhwa ay apit Jerusalém. Apim ini ner kiyapwiye Gamaliyew iggi nukannuhten. Ig kannuhun kabayhtiwa amin madikte amekenegben gihiyakemnikis. Nah ikewnewata git Uhokri kewa yisbe ay ku apim inin.
3 Então Paulo disse: “Sou judeu, nascido em Tarso, cidade da Cilícia. Fui criado aqui em Jerusalém e educado por Gamaliel. Como aluno dele, fui instruído rigorosamente em nossas leis e nos costumes judaicos. Tornei-me muito zeloso de honrar a Deus em tudo que fazia, como vocês são hoje.
4 Apim ini nah hiyapkis mbeyne gitkis hiyeg ku pariye kamaxwenepwi ta gipitit Kiyapwiye Jesus. Nah giwmeptenkis. Nah kamaxne awaykemni payebitak gukakkis tinogben adahan nah gupedkeptenkis agikut parakseket.
4 E fui ao encalço dos seguidores do Caminho, perseguindo alguns até a morte, prendendo homens e mulheres e lançando-os na prisão.
5 Hennewatbaki nah keh. Muwpegpiyene gikiparakis hiyak ku inakni nuwnhu inyerwa. Hawwata madikte ukiparawiy hiyakni. Igkiswa awahkis kagta nuwakhu giminkis ukebyupwiy judeyenepwi ayhté paytwempu Damasku adahan igkis mayuw nuthu. Ayteke nah atere adahan kamaxne Jesus gihiyegapu aygnenepwi, adahan nah giwaxwetnikis wanamnape atan Jerusalém adahan nah bukihpiye gitaraksankis giwkis.
5 O sumo sacerdote e todo o conselho dos líderes do povo podem confirmar isso. Recebi deles cartas para nossos irmãos judeus em Damasco que me autorizavam a trazer os seguidores do Caminho de lá para Jerusalém, em cadeias, para serem castigados.
6 Puwipka abet nah apigku ahin nah kennesmin ndawnhan ta apitit Damasku. Pahaye adahan kabutniki inugiktak uguhpen.
6 “Quando me aproximava de Damasco, por volta do meio-dia, de repente uma luz muito intensa brilhou ao meu redor.
7 Nah tuguhe waygboit. Ayge nah timá pahá ikupimnat awna nuthu. In awna: “Sawlu, Sawlu. Mmahki pis hiyapkisne mbeyne nuthu?”
7 Caí no chão e ouvi uma voz que me disse: ‘Saulo, Saulo, por que você me persegue?’.
8 Nahme kaytwa giwn: “Pariyekap, Kiyapwiye?” Giwn: “Nah Jesus nazaréyene ku pariye pis hiyapkisne mbeyne nuthu.”
8 “‘Quem és tu, Senhor?’, perguntei. “E a voz respondeu: ‘Sou Jesus, o nazareno,
9 Igkisme nuhaptiyepwi hiyá ini kabutniki henneme igkis ka pukuha giwn ner ku pariye awna nuthu.
9 Os que me acompanhavam viram a luz, mas não entenderam a voz daquele que falava comigo.
10 Ayteke nah ayapri: “Kiyapwiye, pariye pimawkan nuthu?” Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa nuwnhu: “Kannikaw. Su tipik ta apitit Damasku. Ayge pis ekkepka pitnek madikte ku pariye Uhokri gikehkisni pit.”
10 “Então perguntei: ‘Que devo fazer, Senhor?’. “E o Senhor me disse: ‘Levante-se e entre em Damasco, onde lhe dirão tudo que você deve fazer’.
11 Ini kabutniki keh nah motpi. Nuhaptiyepwi hiyapni henne, igkis kamax nuwanmin igkis itukepun ta apitit Damasku.
11 “A luz intensa havia me deixado cego, e meus companheiros tiveram de levar-me pela mão a Damasco.
12 Apim ini pahapwi awayg msakwa ayge kewye Ananíyas. Ig kiyathene Uhokri. Ig ihpene giwn amekene Moís gikumadukan. Ig kiyathaka gapitkis madikte judeyenepwi ku pariye msekwenepwi ayge Damasku.
12 Vivia ali Ananias, um homem devoto, dedicado à lei e muito respeitado por todos os judeus da cidade.
13 Ig kiyapwiye Ananíyas ayta iwasapun. Ig danukwa ta nuhumwat, ig awna nuthu: “Nukebyi Sawlu, kuri pis hiyap akiw.” Aynewa nah hiyap akiw. Nah ipeg ta gimkat.
13 Ele veio, colocou-se ao meu lado e disse: ‘Irmão Saulo, volte a enxergar’. E, naquele mesmo instante, pude vê-lo.
14 Igme awna ta nuthu: “Ig Uhokri ku pariye wahawkriwiy giwohkigakis, ig kaniypi adahan pis hiyak ku pariye gibetki. Ig kaniypi adahan pis hiyá gikamkayh ku pariye waditye. Ig kaniypi adahan pis timá ig awna.
14 “Então ele disse: ‘O Deus de nossos antepassados escolheu você para conhecer a vontade dele e para ver o Justo e ouvi-lo falar.
15 Mmanawa pis humaw inetitkekne gidahan Kiyapwiye Jesus ta gitkis madikte hiyegnek. Pis ekkene gitkisnek ku pariye pihiypan akakwa piwtyak. Pis ekkene gitkis ku pariye pitimpan akakwa pitaybi.
15 Você será testemunha dele, dizendo a todos o que viu e ouviu.
16 Kuri, pariye piwhpan akiw? Kannikaw. Uyá kew. Uyá amnihswa git Jesus Cristo adahan ig sagamtepye pipathawni abetitak pihiyakemni.”
16 O que está esperando? Levante-se e seja batizado! Fique limpo de seus pecados invocando o nome do Senhor’.
17 Nah timapni henne, nah ihe giwn. Ayteke pisenwa nah tipik diyuh atan Jerusalém. Nah danuh atan, ku samah nah piriyepkewnete ayge agiku Uhokri Gipin,
17 “Depois que voltei a Jerusalém, estava orando no templo e tive uma visão,
18 nah hiyá Kiyapwiye Jesus nuwtyakpeynen. Ig awna ta nuthu: “Su pes kibentenwa tipik ayteke apititak Jerusalém mmanawa hiyeg ay ka iha piwn ku pariye pis kinetihwa numinhu.”
18 na qual o Senhor me dizia: ‘Depressa! Saia de Jerusalém, pois o povo daqui não aceitará seu testemunho a meu respeito’.
19 Nahme kaytwa giwn: “Kiyapwiye, nupewkan igkis iha nuwnhu awaku ku samah nah kuwis wages nuhiyakemni kaayhsima. Igkis hiyak kabayhtiwa ku samah nah minikwak nuhiyakemni. Apim ini minikwak nah iwasa madikte leglis adahan ipegpene nerras ku pariye kamaxwenepwi ta pipitit. Ku aysaw nah uteprikis nah kamaxwigkis. Nah biptaseprikis.
19 “E eu respondi: ‘Senhor, sem dúvida eles sabem que em cada sinagoga eu prendia e açoitava aqueles que criam em ti.
20 Nah ayge ku aysaw igkis giwmepten amekene Estêvawh ku samah ig ekkene piwn. Nah tuguhkise nuhiyakemni hehpekwiye gikakkis nerras ku pariye umehpig. Juktah nah apuriw gidagmanpitkis ku samah igkis giwmepten.”
20 E quando Estêvão, tua testemunha, foi morto, eu estava inteiramente de acordo. Fiquei ali e guardei os mantos que eles tiraram quando foram apedrejá-lo’.
21 Igme Kiyapwiye Jesus ka aminama ariw inakni nuwnhu. Ig awna ta nuthu: “Su atak. Nahwa awahkiswep tahhan ta gitkis hiyeg ku pariye kane judeyenepwima.”
21 “Mas o Senhor me disse: ‘Vá, pois eu o enviarei para longe, para os gentios’”.
22 Igkis hiyeg timapni inakni yuwit henne, igkis ka timepkere giwn akiw. Igkis kapusa kabiman akak madikte gihawnakis. Igkis awna:
22 A multidão ouviu Paulo até ele dizer essa palavra. Então começaram a gritar: “Fora com esse sujeito! Ele não merece viver!”.
23 Ayge igkis kabimanenes kihhaw. Igkis wiwhbeta gisimsakis. Igkis padak wayk abet mayg. Igkis kaayhsima dagawne.
23 Gritavam, arrancavam seus mantos e jogavam poeira para o alto.
24 Ig suwtat gikiparakis hiyapni henne, ig waxwase kiyapwiye Pol ta agikut suwtat gipinkis. Ig awna ta gitkis gisuwtatapu:
24 O comandante trouxe Paulo para dentro e ordenou que ele fosse açoitado e interrogado a fim de descobrir por que a multidão tinha ficado tão furiosa.
25 Igkis suwtat timapni henne, igkis wanakminepri adahan gibiyuhten. Pahapwi ikiparat adahan madikawku madikwa (100) suwtat ig tabir ayge adahan gapuriwtenkis. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig awna ta git:
25 Quando amarravam Paulo para açoitá-lo, ele disse ao oficial que estava ali: “A lei permite açoitar um cidadão romano sem que ele tenha sido julgado?”.
26 Ig ner ikiparat timapni henne, ig tipik wadé git gikipara. Ig awna git:
26 Ao ouvir isso, o oficial foi ao comandante e perguntou: “O que o senhor está fazendo? Este homem é cidadão romano!”.
27 Igme suwtat gikiparakis atere git kiyapwiye Pol. Ig awna ta git:
27 O comandante perguntou a Paulo: “Diga-me, você é cidadão romano?”. Ele respondeu: “Sim, eu sou”.
28 Ig suwtat gikiparakis awna:
28 “Eu também”, disse o comandante. “E paguei caro por minha cidadania!” Paulo respondeu: “Mas eu sou cidadão de nascimento”.
29 Aynewa nerras suwtat ku pariye ahegbetene gibiyuhnikis, igkis timapni henne, igkis ayguhwe giw kibentenwa. Ku samah ner suwtat gikiparakis ig hiyak ku ig romayene, ig hawwata ig apisasew mmanawa ig wanakminase pahapwi romayene adahan gibiyuhten.
29 Quando os soldados que estavam prestes a interrogar Paulo ouviram que ele era cidadão romano, retiraram-se de imediato. Até mesmo o comandante ficou com medo ao saber que Paulo era cidadão romano, pois tinha mandado amarrá-lo.
30 Ig awna:
30 No dia seguinte, o comandante ordenou que os principais sacerdotes se reunissem com o conselho dos líderes do povo. Queria descobrir exatamente qual era o problema, por isso soltou Paulo e mandou que o trouxessem diante deles.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.