Atos 22
Uhokri Gannasan (PLU) vs ARA
1 ―Nukebyupwi, ataybiswanabay numkat adahan nah ekkepye yit ku nah ka keh mbayka.
1 Irmãos e pais, ouvi, agora, a minha defesa perante vós.
2 Igkis hiyeg timapni henne ku samah ig awna giwnaprikkis igkis pi tinwohawte akiw. Igme Kiyapwiye Pol awnenene:
2 Quando ouviram que lhes falava em língua hebraica, guardaram ainda maior silêncio. E continuou:
3 ―Nahwata judeyene, nah amadga wayk apit paytwempu Tarsu apit Silísiyamnaw. Henneme nah aymuhwa ay apit Jerusalém. Apim ini ner kiyapwiye Gamaliyew iggi nukannuhten. Ig kannuhun kabayhtiwa amin madikte amekenegben gihiyakemnikis. Nah ikewnewata git Uhokri kewa yisbe ay ku apim inin.
3 Eu sou judeu, nasci em Tarso da Cilícia, mas criei-me nesta cidade e aqui fui instruído aos pés de Gamaliel, segundo a exatidão da lei de nossos antepassados, sendo zeloso para com Deus, assim como todos vós o sois no dia de hoje.
4 Apim ini nah hiyapkis mbeyne gitkis hiyeg ku pariye kamaxwenepwi ta gipitit Kiyapwiye Jesus. Nah giwmeptenkis. Nah kamaxne awaykemni payebitak gukakkis tinogben adahan nah gupedkeptenkis agikut parakseket.
4 Persegui este Caminho até à morte, prendendo e metendo em cárceres homens e mulheres,
5 Hennewatbaki nah keh. Muwpegpiyene gikiparakis hiyak ku inakni nuwnhu inyerwa. Hawwata madikte ukiparawiy hiyakni. Igkiswa awahkis kagta nuwakhu giminkis ukebyupwiy judeyenepwi ayhté paytwempu Damasku adahan igkis mayuw nuthu. Ayteke nah atere adahan kamaxne Jesus gihiyegapu aygnenepwi, adahan nah giwaxwetnikis wanamnape atan Jerusalém adahan nah bukihpiye gitaraksankis giwkis.
5 de que são testemunhas o sumo sacerdote e todos os anciãos. Destes, recebi cartas para os irmãos; e ia para Damasco, no propósito de trazer manietados para Jerusalém os que também lá estivessem, para serem punidos.
6 Puwipka abet nah apigku ahin nah kennesmin ndawnhan ta apitit Damasku. Pahaye adahan kabutniki inugiktak uguhpen.
6 Ora, aconteceu que, indo de caminho e já perto de Damasco, quase ao meio-dia, repentinamente, grande luz do céu brilhou ao redor de mim.
7 Nah tuguhe waygboit. Ayge nah timá pahá ikupimnat awna nuthu. In awna: “Sawlu, Sawlu. Mmahki pis hiyapkisne mbeyne nuthu?”
7 Então, caí por terra, ouvindo uma voz que me dizia: Saulo, Saulo, por que me persegues?
8 Nahme kaytwa giwn: “Pariyekap, Kiyapwiye?” Giwn: “Nah Jesus nazaréyene ku pariye pis hiyapkisne mbeyne nuthu.”
8 Perguntei: quem és tu, Senhor? Ao que me respondeu: Eu sou Jesus, o Nazareno, a quem tu persegues.
9 Igkisme nuhaptiyepwi hiyá ini kabutniki henneme igkis ka pukuha giwn ner ku pariye awna nuthu.
9 Os que estavam comigo viram a luz, sem, contudo, perceberem o sentido da voz de quem falava comigo.
10 Ayteke nah ayapri: “Kiyapwiye, pariye pimawkan nuthu?” Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa nuwnhu: “Kannikaw. Su tipik ta apitit Damasku. Ayge pis ekkepka pitnek madikte ku pariye Uhokri gikehkisni pit.”
10 Então, perguntei: que farei, Senhor? E o Senhor me disse: Levanta-te, entra em Damasco, pois ali te dirão acerca de tudo o que te é ordenado fazer.
11 Ini kabutniki keh nah motpi. Nuhaptiyepwi hiyapni henne, igkis kamax nuwanmin igkis itukepun ta apitit Damasku.
11 Tendo ficado cego por causa do fulgor daquela luz, guiado pela mão dos que estavam comigo, cheguei a Damasco.
12 Apim ini pahapwi awayg msakwa ayge kewye Ananíyas. Ig kiyathene Uhokri. Ig ihpene giwn amekene Moís gikumadukan. Ig kiyathaka gapitkis madikte judeyenepwi ku pariye msekwenepwi ayge Damasku.
12 Um homem, chamado Ananias, piedoso conforme a lei, tendo bom testemunho de todos os judeus que ali moravam,
13 Ig kiyapwiye Ananíyas ayta iwasapun. Ig danukwa ta nuhumwat, ig awna nuthu: “Nukebyi Sawlu, kuri pis hiyap akiw.” Aynewa nah hiyap akiw. Nah ipeg ta gimkat.
13 veio procurar-me e, pondo-se junto a mim, disse: Saulo, irmão, recebe novamente a vista. Nessa mesma hora, recobrei a vista e olhei para ele.
14 Igme awna ta nuthu: “Ig Uhokri ku pariye wahawkriwiy giwohkigakis, ig kaniypi adahan pis hiyak ku pariye gibetki. Ig kaniypi adahan pis hiyá gikamkayh ku pariye waditye. Ig kaniypi adahan pis timá ig awna.
14 Então, ele disse: O Deus de nossos pais, de antemão, te escolheu para conheceres a sua vontade, veres o Justo e ouvires uma voz da sua própria boca,
15 Mmanawa pis humaw inetitkekne gidahan Kiyapwiye Jesus ta gitkis madikte hiyegnek. Pis ekkene gitkisnek ku pariye pihiypan akakwa piwtyak. Pis ekkene gitkis ku pariye pitimpan akakwa pitaybi.
15 porque terás de ser sua testemunha diante de todos os homens, das coisas que tens visto e ouvido.
16 Kuri, pariye piwhpan akiw? Kannikaw. Uyá kew. Uyá amnihswa git Jesus Cristo adahan ig sagamtepye pipathawni abetitak pihiyakemni.”
16 E agora, por que te demoras? Levanta-te, recebe o batismo e lava os teus pecados, invocando o nome dele.
17 Nah timapni henne, nah ihe giwn. Ayteke pisenwa nah tipik diyuh atan Jerusalém. Nah danuh atan, ku samah nah piriyepkewnete ayge agiku Uhokri Gipin,
17 Tendo eu voltado para Jerusalém, enquanto orava no templo, sobreveio-me um êxtase,
18 nah hiyá Kiyapwiye Jesus nuwtyakpeynen. Ig awna ta nuthu: “Su pes kibentenwa tipik ayteke apititak Jerusalém mmanawa hiyeg ay ka iha piwn ku pariye pis kinetihwa numinhu.”
18 e vi aquele que falava comigo: Apressa-te e sai logo de Jerusalém, porque não receberão o teu testemunho a meu respeito.
19 Nahme kaytwa giwn: “Kiyapwiye, nupewkan igkis iha nuwnhu awaku ku samah nah kuwis wages nuhiyakemni kaayhsima. Igkis hiyak kabayhtiwa ku samah nah minikwak nuhiyakemni. Apim ini minikwak nah iwasa madikte leglis adahan ipegpene nerras ku pariye kamaxwenepwi ta pipitit. Ku aysaw nah uteprikis nah kamaxwigkis. Nah biptaseprikis.
19 Eu disse: Senhor, eles bem sabem que eu encerrava em prisão e, nas sinagogas, açoitava os que criam em ti.
20 Nah ayge ku aysaw igkis giwmepten amekene Estêvawh ku samah ig ekkene piwn. Nah tuguhkise nuhiyakemni hehpekwiye gikakkis nerras ku pariye umehpig. Juktah nah apuriw gidagmanpitkis ku samah igkis giwmepten.”
20 Quando se derramava o sangue de Estêvão, tua testemunha, eu também estava presente, consentia nisso e até guardei as vestes dos que o matavam.
21 Igme Kiyapwiye Jesus ka aminama ariw inakni nuwnhu. Ig awna ta nuthu: “Su atak. Nahwa awahkiswep tahhan ta gitkis hiyeg ku pariye kane judeyenepwima.”
21 Mas ele me disse: Vai, porque eu te enviarei para longe, aos gentios.
22 Igkis hiyeg timapni inakni yuwit henne, igkis ka timepkere giwn akiw. Igkis kapusa kabiman akak madikte gihawnakis. Igkis awna:
22 Ouviram-no até essa palavra e, então, gritaram, dizendo: Tira tal homem da terra, porque não convém que ele viva!
23 Ayge igkis kabimanenes kihhaw. Igkis wiwhbeta gisimsakis. Igkis padak wayk abet mayg. Igkis kaayhsima dagawne.
23 Ora, estando eles gritando, arrojando de si as suas capas, atirando poeira para os ares,
24 Ig suwtat gikiparakis hiyapni henne, ig waxwase kiyapwiye Pol ta agikut suwtat gipinkis. Ig awna ta gitkis gisuwtatapu:
24 ordenou o comandante que Paulo fosse recolhido à fortaleza e que, sob açoite, fosse interrogado para saber por que motivo assim clamavam contra ele.
25 Igkis suwtat timapni henne, igkis wanakminepri adahan gibiyuhten. Pahapwi ikiparat adahan madikawku madikwa (100) suwtat ig tabir ayge adahan gapuriwtenkis. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig awna ta git:
25 Quando o estavam amarrando com correias, disse Paulo ao centurião presente: Ser-vos-á, porventura, lícito açoitar um cidadão romano, sem estar condenado?
26 Ig ner ikiparat timapni henne, ig tipik wadé git gikipara. Ig awna git:
26 Ouvindo isto, o centurião procurou o comandante e lhe disse: Que estás para fazer? Porque este homem é cidadão romano.
27 Igme suwtat gikiparakis atere git kiyapwiye Pol. Ig awna ta git:
27 Vindo o comandante, perguntou a Paulo: Dize-me: és tu romano? Ele disse: Sou.
28 Ig suwtat gikiparakis awna:
28 Respondeu-lhe o comandante: A mim me custou grande soma de dinheiro este título de cidadão. Disse Paulo: Pois eu o tenho por direito de nascimento.
29 Aynewa nerras suwtat ku pariye ahegbetene gibiyuhnikis, igkis timapni henne, igkis ayguhwe giw kibentenwa. Ku samah ner suwtat gikiparakis ig hiyak ku ig romayene, ig hawwata ig apisasew mmanawa ig wanakminase pahapwi romayene adahan gibiyuhten.
29 Imediatamente, se afastaram os que estavam para o inquirir com açoites. O próprio comandante sentiu-se receoso quando soube que Paulo era romano, porque o mandara amarrar.
30 Ig awna:
30 No dia seguinte, querendo certificar-se dos motivos por que vinha ele sendo acusado pelos judeus, soltou-o, e ordenou que se reunissem os principais sacerdotes e todo o Sinédrio, e, mandando trazer Paulo, apresentou-o perante eles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.