Atos 21

Uhokri Gannasan (PLU) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ayteke usuh ekkewpiye gitkis usuh tarekwe. Usuh manuk wadite. Usuh danuh ta apitit kewgihri Kós. Ayteke usuh tipik. Hewke akiw usuh danuh ta apitit paytwempu Rodes. Ayteke usuh tipik ta apitit paytwempu Pátara.
1 Depois de nos despedirmos, navegamos em direção à ilha de Cós. No dia seguinte, chegamos a Rodes e, então, a Pátara.
2 Usuh danuh atere, ayge usuh uté pahamku nawiy ku pariye kennesa gutepkemni ta apitit Fenísiyamnaw. Usuh hiyapni henne, usuh manuksew ta gumadgat, usuh tipik.
2 Ali, embarcamos num navio que partia para a Fenícia.
3 Ayteke usuh danuh kennesa ahumwat kewgihri Xipremnaw, usuh mpiya awpre kihehaprik. Aydye usuh tipik ta apitit Síriyamnaw. Ayge usuh minahwa ta apitit paytwempu Tiru adahan nawiy miyakapawno.
3 Avistamos a ilha de Chipre, passamos por ela à nossa esquerda e aportamos em Tiro, na Síria, onde o navio deixaria sua carga.
4 Ayge usuh uté Kiyapwiye Jesus gihiyegapu aygnenepwi. Usuh msakwa ayge gimunkis adahan pahay paka. Apim ini ig Uhokri Gitip akki ta gitkis ku pariye nemnikumpiye ta git kiyapwiye Pol. Igkis hiyapni henne, igkis awna ta git:
4 No desembarque, encontramos os discípulos que ali viviam e ficamos com eles por uma semana. Pelo Espírito, eles advertiam Paulo de que não fosse a Jerusalém.
5 Usuhme ka iha inakni giwnkis. Pisenwa wowskawni ayge usuh tipikwiye atere. Igkis uwaxepten paytwemputak payak gikakkis gihayokis, madikte gikamkayhkis. Ayge parawkigbi usuh paberetusaw usuh piriyepkaw.
5 Ao fim de nosso tempo ali, voltamos ao navio, e toda a congregação, incluindo mulheres e crianças, saiu da cidade e nos acompanhou até a praia. Ali nos ajoelhamos, oramos
6 Ayteke usuh ekkewpiye pawtak usuh katapte gumadgat nawiy. Igkisme diyuhe ta gipinwatkis.
6 e nos despedimos. Então subimos a bordo, e eles voltaram para casa.
7 Ayteke usuh tarekwe ariwntak ini paytwempu Tiru. Usuh danuh ta apitit paytwempu Pitolemayda. Ayge usuh sarayhwe gumadgatak nawiy usuh tipik adahan aytnihne Jesus gihiyegapu aygnenepwi. Usuh danuh atere, usuh msakwa pahay hawkri gimunkis.
7 Depois que partimos de Tiro, chegamos a Ptolemaida, onde saudamos os irmãos e passamos um dia.
8 Hewke usuh tarekwe akiw usuh danuh ta apitit paytwempu Sesaréya. Ayge usuh danuhpa git kiyapwiye Filip. Usuh msakwa ayge gimun. Ig gannipwi adahan wagesne hiyeg gidahan Uhokri. Ig gibetitakkis nerras ntewnehkernene awaykemni ku pariye kaniyka adahan igkis hiyeknes gikakkis Jesus gihiyegapu ayhté Jerusalém.
8 No dia seguinte, prosseguimos para Cesareia e nos hospedamos na casa de Filipe, o evangelista, um dos sete que tinham servido na igreja em Jerusalém.
9 Ig kadahan paxnika gukebyikis gise himanopwiyo. Egkis kabunuga akak Uhokri gannu adahan awnanos yuwit ku pariye pes giwntak Uhokri.
9 Ele tinha quatro filhas solteiras que profetizavam.
10 Usuh msakwa ayge gimun kiyapwiye Filip adahan kibite hawkri. Ayteke pahapwi awayg Uhokri gawnepe danuh atere. Ig danuh ariwntak Judeyamnaw. Giw Ágabu.
10 Muitos dias depois, chegou da Judeia um profeta chamado Ágabo.
11 Ig danukwa kennesa wothu, ig iwé kiyapwiye Pol gakabutik. Ayge ig wanakmine gidahanwa gibagwan akak giwak. Ig awna:
11 Ele veio ao nosso encontro, tomou o cinto de Paulo e com ele amarrou os próprios pés e as mãos. Em seguida, disse: “O Espírito Santo declara: ‘Assim o dono deste cinto será amarrado pelos judeus, em Jerusalém, e entregue aos gentios’”.
12 Usuh timapni henne, usuh gikakkis ukebyupwiy aygnenepwi usuh awna git kiyapwiye Pol:
12 Ao ouvir isso, nós e os irmãos dali suplicamos a Paulo que não fosse a Jerusalém.
13 Igme kaytwa wownhu:
13 Ele, porém, disse: “Por que todo esse choro? Assim vocês me partem o coração! Estou pronto não apenas para ser preso em Jerusalém, mas para morrer pelo Senhor Jesus”.
14 Usuh ka hiyá usuhma mpitig. Nikwe usuh tinwohaw usuh awna:
14 Quando ficou evidente que não conseguiríamos fazê-lo mudar de ideia, desistimos e dissemos: “Que seja feita a vontade do Senhor”.
15 Ariwnteke ini pisenwa wowskawni ayge, usuh ahegbet wewkanbet, usuh tipik gihapti kiyapwiye Pol tahhan apitit Jerusalém.
15 Depois disso, arrumamos nossas coisas e partimos para Jerusalém.
16 Gaytakkis Jesus gihiyegapu sesaréyayenepwi igkis tipik uhapti. Igkis waxe usuh tahhan apitit Jerusalém ta gipinwat kiyapwiye Menasoh. Igme kiyapwiye Menasoh ig xipreyene. Ig kuwis wageswa Jesus gihiyega kuwis kibite kamukri. Upewkan usuh msakwa gimun ayge.
16 Alguns discípulos de Cesareia nos acompanharam e nos levaram à casa de Mnasom, nascido em Chipre e um dos primeiros discípulos.
17 Usuh danuh atere Jerusalém, Jesus gihiyegapu aygnenepwi amapa usuh kabayhtiwa.
17 Quando chegamos a Jerusalém, os irmãos nos deram calorosas boas-vindas.
18 Hewke usuh tipik gikak kiyapwiye Pol adahan usuh danuhpene git kiyapwiye Tiyagu. Ayge madikte Jesus gihiyegapu giwewkistenkis igkis kuwis pahadgupu.
18 No dia seguinte, Paulo foi conosco a um encontro com Tiago, e todos os presbíteros da igreja de Jerusalém estavam presentes.
19 Ig kiyapwiye Pol danuh atere ig aytnihgikis. Ig ekkene gitkis madikte kabayka ku pariye Uhokri keh gipitimpi ku samah ig kannipwiyete ay gibetkis nerras hiyeg ku pariye kane judeyenepwima.
19 Depois que Paulo os cumprimentou, relatou em detalhes o que Deus havia realizado entre os gentios por meio de seu ministério.
20 Igkis timapni henne, igkis kabayha Uhokri. Henneme igkis awna ta git kiyapwiye Pol:
20 Quando ouviram isso, louvaram a Deus e disseram: “Você sabe, irmão, quantos milhares de judeus também creram, e todos eles seguem à risca a lei de Moisés.
21 Igkis kinetni pak ku samah pis ekkene Uhokri gihiyakemni gitkis nerras judeyenepwi ku pariye msekwenepwi ayhté gibetkis nerras ku pariye kane judeyenepwima. Igkis kinetni pak ku piskok gikannuhtenkis adahan igkis judeyenepwi ka iha amekene Moís gikumadukan akiw. Igkis timé pak ku piskok awna ku igkis hiyeg judeyenepwi ka muwaka hiwhkis gikamayhkis gipitkis. Igkis timé pak ku piskok awna ku igkis ka muwaka wew akak judeyenepwi gihiyakemnikis akiw. Igkis timé pak henne, igkis ka batek.
21 Mas eles foram informados de que você ensina todos os judeus que vivem entre os gentios a abandonarem a lei de Moisés. Ouviram que você os instrui a não circuncidarem os filhos nem seguirem os costumes judaicos.
22 Kuwis igkis kinetni pak ku pis danuh atan. Mmah wixwiy keh kuri adahan igkis hiyakpi ku pis pidukwenewa ihpene ukumadukanwiy wixwiy hiyeg judeyenepwi?
22 Que faremos? Certamente eles saberão que você chegou.
23 Usuh akkite pit. Pisme keh ku pariye usuh awna ta pit. Ku apim inin paxnika gikebyikis awaykemni ay ubethu ahegbet ginetnikis adahan igkis ikatuswepwa ta git Uhokrinen adahan aynessa paka.
23 “Queremos que você faça o seguinte. Temos aqui quatro homens que cumpriram um voto.
24 Uyá keh hawwata ke igkisbe. Wixwiy judeyenepwi ku aysaw wixwiy ikatuswepwa ta git Uhokri wixwiy tigah usemnu kahadbe wixwiy ka ikí utewwiy arit usemnuwiy akiw. Kuri pis hawwata tigah pisemnu hawwata ke igkisbe. Hawwata akiw pis katiwnih gidahankis gitigatiwnikis. Ini keh madikte hiyeg hiyakpi ku pis pidukwenewa wewne akak uhiyakemniwiy wixwiy ku pariye judeyenepwi, pis ihpene giwn amekene Moís gikumadukan. Ini keh igkis hiyakni ku inakni inetitap igkis timé pak ku in ka inyerwatma.
24 Vá com eles ao templo e participe da cerimônia de purificação. Pague as despesas para realizarem o ritual de raspar a cabeça. Então todos saberão que os rumores são falsos e que você mesmo cumpre as leis judaicas.
25 Ignesme hiyeg ku pariye kane judeyenepwima ku pariye kamaxwenepwi gipitit Kiyapwiye Jesus nerras ka muwaka wew akak judeyenepwi gihiyakemnikis. Usuh kuwis awahkis pahak kagta giminkis adahan ini. Usuh kuwis ekkene uhiyakemni ta gitkis adahan inenewa igkis ka keh ku pariye marakwa wixwiy hiyeg judeyenepwi. Adahan igkis ka ax im ku pariye kakanhawka arit ahehpakti batakkarad, iné migat, iné puwikne taregbihka gibita. Hawwata akiw adahan igkis ka mahayakemnihwa.
25 “Quanto aos convertidos gentios, devem fazer aquilo que pedimos por carta: abster-se de comer alimentos oferecidos a ídolos, de consumir o sangue ou a carne de animais estrangulados e de praticar a imoralidade sexual”.
26 Ig kiyapwiye Pol timapni inakni henne, ig ihe giwnkis nerras Jesus gihiyegapu giwewkistenkis. Hewke ig tipik gikakkis nerras paxniknene awaykemni. Ig barewpithe gitew payak gikakkis ku samah judeyenepwi gihiyakemnikis. Pisenwa ig pareke gikakkis ta agikut ini leglis kewye Uhokri Gipin. Ayge ig ekkene ta git muwpeg ku muweke hawkri ntewnehker gaw adahan igkis ahegbet adahan igkis kakanhewnes ta git Uhokri.
26 No dia seguinte, Paulo se purificou junto com aqueles homens e entrou no templo. Declarou quando terminariam os dias da purificação e quando seria oferecido o sacrifício em favor deles.
27 Ayteke ini ntewnehkernene hawkri kabá makisup kuwis, gaytakkis nerras judeyenepwi ariwntak Ásiyamnaw igkis hiyap kiyapwiye Pol ayge agiku Uhokri Gipin. Igkis hiyapni henne, igkis gamiyasepten ta gitkis nerras hiyeg kabubuknene ayge. Ayteke igkis kamaxwig.
27 Estando os sete dias quase no fim, alguns judeus da província da Ásia viram Paulo no templo e incitaram a multidão contra ele. Agarraram-no,
28 Igkis awna akak gihawnakis. Giwnkis:
28 gritando: “Homens de Israel, ajudem-nos! Este é o homem que fala contra nosso povo em toda parte e ensina todos a desobedecerem às leis judaicas. Fala contra o templo e até profana este santo lugar, trazendo gentios para dentro dele”.
29 Igkis awna inakni yuwit awaku igkis kuwis hiyá kiyapwiye Pol apuri paytwempu gikak pahapwi efésuyene kiyapwiye Trófimu. Igkis gipewkankis kiyapwiye Pol paraksepri ta agikut Uhokri Gipin. Bawa kawa.
29 Antes tinham visto Paulo na cidade com Trófimo, um gentio de Éfeso, e concluíram que Paulo o havia levado para dentro do templo.
30 Madikte nerras paytwempuyenepwi wakaymnibdikis. Pahaye adahan igkis ipukwe atere. Igkis kamaxe kiyapwiye Pol. Igkis tariswig agikutak Uhokri Gipin. Igkis sabuke alappota nikwenéwa adahan ig ka bisik atere akiw.
30 Toda a cidade se agitou com essas acusações, e houve grande tumulto. A multidão agarrou Paulo e o arrastou para fora do templo, e imediatamente foram fechadas as portas.
31 Ayteke nikwe igkis giwmepten. Henneme pahapwi awayg suwtat gikiparakis timé gakkis. Ig timé gakkis ku hiyeg judeyenepwi ku igkis madikte dakuhwe.
31 Quando procuravam matar Paulo, chegou ao comandante do regimento romano a notícia de que toda a Jerusalém estava em rebuliço.
32 Ig timapni henne, ig iwé suwtat akak gikiparakis tipige. Igkis danuh atere, igkis parakuhpigkis kibentenwa. Igkis hiyeg hiyá ner suwtat gikiparakis gikakkis gisuwtatapu, igkis isahkis gibiyuhnikis kiyapwiye Pol.
32 No mesmo instante, ele chamou seus soldados e oficiais e correu para o meio da multidão. Quando viram o comandante e os soldados se aproximarem, pararam de espancar Paulo.
33 Ayteke ig suwtat gikiparakis danuh atere kennesa. Ig iwapkise kiyapwiye Pol. Ig wanakiswig akak xen pitana akebyi. Ayteke ig ayá nerras hiyeg:
33 Então o comandante o prendeu e mandou que o amarrassem com duas correntes. Em seguida, perguntou à multidão quem era ele e o que havia feito.
34 Igkisme kaytwa giwn akak arakembet yuwit. Pahapwime kabiman pahat yuwit, pahapwime kabiman nawenéwa yuwit akiw. Ini kadukmanka keh ner suwtat gikiparakis ka hiyak ku samah igkis hiyeg dakuhwa. Nikwe ig waxwase kiyapwiye Pol ta agikut suwtat gipinkis.
34 Uns gritavam uma coisa, outros gritavam outra. Não conseguindo descobrir a verdade no meio de todo o tumulto, ordenou que Paulo fosse levado à fortaleza.
35 Ku samah igkis suwtat danuh atere ipayhti akihpuit amawka igkis hiyuhpig inuwew apit nerras hiyeg dagawnenepwi.
35 Quando Paulo chegou às escadas, o povo se tornou tão violento que os soldados tiveram de levantá-lo nos ombros para protegê-lo.
36 Mmanawa igkis madikte haraksape kiyapwiye Pol. Igkis kabimanenes adahan giwmasepten.
36 E a multidão foi atrás, gritando: “Matem-no! Matem-no!”.
37 Ku samah igkis suwtat kabá danuh agikut gipinkis gikak kiyapwiye Pol, igme awna ta git ner suwtat gikiparakis. Ig awna:
37 Quando Paulo estava para ser levado à fortaleza, disse ao comandante: “Posso ter uma palavra com o senhor?”. Surpreso, o comandante perguntou: “Você fala grego?
38 Mmah pis ka ejituyenema? Nah nupewkan piskam nerkam ejituyenekam ku pariye kuhwekwa hahhayrukkise hiyeg gikak gupelma. Nah nupewkam piskam nerkam ku pariye iwepye paxnika mil (4.000) gikebyikis hiyeg umehekeputnepwi ta amadgat amatap.
38 Não é você o egípcio que liderou uma rebelião algum tempo atrás e levou consigo ao deserto quatro mil assassinos?”.
39 Igme kiyapwiye Pol kaytwa giwn:
39 “Não”, respondeu Paulo. “Sou judeu e cidadão de Tarso, cidade importante da Cilícia. Por favor, permita-me falar a esta gente.”
40 Ig suwtat gikiparakis timapni henne, ig isaksig. Ayteke ig kiyapwiye Pol tabira ayge amadga ipayhti. Ig wokasaw gitkis nerras hiyeg. Igkis hiyapni henne, madikte igkis tinwohaw. Ayteke nikwe ig kapusa awna ta gitkis judeyenepwi giwnaprikkis. Ig awna:
40 O comandante concordou, de modo que Paulo ficou em pé na escadaria e fez sinal para o povo se calar. Logo, um silêncio profundo envolveu a multidão, e ele lhes falou em aramaico, o idioma deles.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.