Atos 17

Uhokri Gannasan (PLU) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Igkis mpiya apuriw paytwempu Anfípolis. Ayteke igkis mpiya apuriw paytwempu Apolôniya. Ayteke igkis danuh ta apitit paytwempu Tessalônika. Ayge igkis uté pahá judeyenepwi gileglisakis.
1 Então Paulo e Silas passaram pelas cidades de Anfípolis e Apolônia e chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga judaica.
2 Ig kiyapwiye Pol gihumpawni kinetihwa gimin Kiyapwiye Jesus ta gitkis kit hiyeg judeyenepwi. Nikwe ig atere lammisya agiku ini gileglisakis. Ig lammisya atere mpamaput samdi. Ayge ig kinetihwene ta gitkis hiyeg amadgatak Uhokri gannasan minikweknene.
2 Como era seu costume, Paulo foi à sinagoga e, durante três sábados seguidos, discutiu as Escrituras com o povo.
3 Ig akkamnihne inakni Uhokri gannasan ta gitkis. Ig ekkene gitkis huwewe ku in awna ku amawka Cristo hiyá mbeyne ig miyá ig kannikaw akiw. Ig awna gitkis:
3 Explicou as profecias e provou que era necessário o Cristo sofrer e ressuscitar dos mortos. “Esse Jesus de que lhes falo é o Cristo”, disse ele.
4 Nerras hiyeg timapni henne, gaytakkis ihe inakni giwn. Igkis wages gihiyakemnikis hehpekwiye gikakkis kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas. Hawwata kaayhsima awaykemni ku pariye kane judeyenepwima ku pariye kiyathenepwi Uhokri igkis wages gihiyakemnikis gidahan Kiyapwiye Jesus. Hawwata kaayhsima tinogben kiyatyopwi egkis wages guhiyakemnikis.
4 Alguns dos judeus que o ouviam foram convencidos e se uniram a Paulo e Silas, bem como muitos gregos tementes a Deus e várias mulheres de alta posição.
5 Henneme kaayhsima judeyenepwi aygnenepwi, igkis hiyapni henne, igkis atiha kiyapwiye Polkis. Ayteke nikwe igkis pahadguh kibite hiyeg kakehniyepwi. Igkisme dakuhwa gitiputkis kiyapwiye Polkis. Igkis keh kaayhsima paytwempuyenepwi kadukman. Ayteke igkis awna:
5 Alguns judeus, porém, ficaram com inveja, reuniram alguns desordeiros e desocupados e, com a multidão, começaram um tumulto. Invadiram a casa de Jasom em busca de Paulo e Silas para entregá-los ao conselho da cidade,
6 Henneme igkis ka utiprikis. Igkis hiyapni henne, igkis kiyimwipta. Nikwe igkis pekkise kiyapwiye Jasoh. Igkis kamaxwig gikakkis nawenépwi Jesus gihiyegapu ayge. Ayteke igkis kehehpigkis ta gipetunatkis hiyaptigi. Igkis danuh atere, igkis wasaymhaw giminkis ta gitkis hiyaptigi. Igkis awna:
6 mas, como não os encontraram, arrastaram para fora Jasom e alguns outros irmãos e os levaram diante do conselho. Gritavam: “Aqueles que têm causado transtornos no mundo todo agora estão aqui, perturbando nossa cidade,
7 Ner awayg Jasoh amapigkis adahan igkis msakwa ay gimun. Igkis madikte igkis ka iha giwn ukiparawiy kiyapwiye Sésar gikumadukan. Igkis awna ku ig Jesus iggi gikiparakis giwenyan kiyapwiye Sésar.
7 e Jasom os recebeu em sua casa! São todos culpados de traição contra César, pois afirmam que existe um outro rei, um tal de Jesus”.
8 Igkis paytwempuyenepwi gikakkis nerras hiyaptigi igkis timapni henne, igkis kiyimwipta.
8 Ao ouvir isso, o povo da cidade e o conselho se agitaram.
9 Ayteke nikwe igkis hiyaptigi katiwnise karukri gitkis kiyapwiye Jasoh gikakkis nerras nawenépwi Jesus gihiyegapu akiw. Ayteke pisenwa gikatiwnihnikis, igkis isakseprikis adahan igkis tipik.
9 Então os oficiais obrigaram Jasom e os outros irmãos a pagarem fiança, e depois os soltaram.
10 Igkis Jesus gihiyegapu hiyapni henne, igkis apise gikak kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas. Ayteke nikwe igkis awahkiswigkis kibentenwa ta apitit paytwempu Beréya. Igkisme danuh atere, igkis lammisya ayge agiku judeyenepwi gileglisakis. Ayge igkis kinetihwenes akiw gimin Kiyapwiye Jesus.
10 Ao anoitecer, os irmãos enviaram Paulo e Silas a Bereia. Quando lá chegaram, foram à sinagoga judaica.
11 Nerras hiyeg beréyenepwi ayge igkis pi kabayte giwkis nerras hiyeg tessalôniyenepwi mmanawa giyaknikis ka depyema, igkis amapa Uhokri ginetni kabayhtiwa. Takunipti igkis ipegbohenes Uhokri gannasan minikweknene igkis iwasenes ba inakni inetit inyerwatma.
11 Os judeus que moravam em Bereia tinham a mente mais aberta que os de Tessalônica e ouviram a mensagem de Paulo com grande interesse. Todos os dias, examinavam as Escrituras para ver se Paulo e Silas ensinavam a verdade.
12 Ayteke nikwe kaayhsima hiyeg aygnenepwi ihe inakni giwn. Kaayhsima grésiyanopwi kiyatyopwi iha giwn payebitak gikakkis kaayhsima awaykemni.
12 Como resultado, muitos judeus creram, assim como vários gregos de alta posição, tanto homens como mulheres.
13 Henneme nerras judeyenepwi ayhté Tessalônika igkis timé kiyapwiye Pol gak ku ig ekkene Uhokri ginetni gimin Kiyapwiye Jesus ayhté paytwempu Beréya. Ayteke nikwe igkis harakseprikis atere. Igkis danuh atere, igkis yuwitehenes nerras beréyenepwi igkis amiyhase kiyapwiye Polkis ta gitkis.
13 Mas, quando os judeus de Tessalônica souberam que Paulo estava pregando a palavra de Deus em Bereia, foram até lá e criaram um alvoroço.
14 Nerras ukebyupwiy ayge hiyapni henne, aynewa igkis awahkise kiyapwiye Pol tipik parawkebit. Igkisme kiyapwiye Sílas gikak kiyapwiye Timótyu igkis msekwe ayge apit paytwempu Beréya.
14 Os irmãos agiram de imediato e enviaram Paulo para o litoral, enquanto Silas e Timóteo permaneceram na cidade.
15 Igkisme gaytakkis ukebyupwiy tipik gihapti kiyapwiye Pol adahan gimaptenten ariw mbeyne. Igkis atak gihapti he ig danuh ta apitit paytwempu Atenas. Ayteke igkis diyuhpiyes ta apitit paytwempu Beréya. Igme kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig wasapanaw gimin kiyapwiye Sílas gikak kiyapwiye Timótyu adahan igkis ayta gimkat kibentenwa. Ayteke igkis tipik.
15 Os que acompanharam Paulo o levaram até Atenas e, depois, voltaram a Bereia com instruções para Silas e Timóteo irem ao encontro dele o mais depressa possível.
16 Igme kiyapwiye Pol msekwe ayge Atenas ig wahaprigkis ayta. Ku samah ig wahapnete ig wakaymni mpiynepepye gidahankis nerras hiyeg aygnenepwi ku samah kaayhsima giwohkigakis gahehpakkis batakkarad ayge.
16 Enquanto Paulo esperava por eles em Atenas, ficou muito indignado ao ver ídolos por toda a cidade.
17 Ini giwakemni keh ig kinetihwa gimin Kiyapwiye Jesus ta gitkis. Ig kinetihwene agiku leglis ta gitkis hiyeg judeyenepwi ta gitkis hiyeg ku pariye kane judeyenepwima ku pariye kiyahenepwi Uhokri. Hawwata akiw ig kinetihwene gimin Kiyapwiye Jesus mpuse hewkepye ayge paytwempu ahigiwmadga ta gitkis hiyeg ku pariye ig utí ayge.
17 Por isso, ia à sinagoga debater com os judeus e com os gentios tementes a Deus e falava diariamente na praça pública a todos que ali estavam.
18 Pahay hawkri ig uté hiyeg ayge ku pariye kannuhekeputnepwi gimin “Epikúrews” gihiyakemni. Hawwata ig uté hiyeg ku pariye kannuhekeputnepwi giminkis nerras “estóykus” gihiyakemnikis. Ig hiyapni henne, ig kinetihwa gikakkis. Pisenwa gawnhan, igkis nerras hiyeg kinetihwa pawtak ayge, igkis awna:
18 Paulo também debateu com alguns dos filósofos epicureus e estoicos. Quando lhes falou de Jesus e da ressurreição, eles perguntaram: “O que esse tagarela está querendo dizer?”. Outros disseram: “Parece estar falando de deuses estrangeiros”.
19 Ayteke nikwe igkis awnase kiyapwiye Pol ta arimkat pahá iwetrit ku kiney hiyeg gibetkikis pahadguhwa adahan ignes timepnes inetit. Ini iwetrit kewye Areópagu. Igme atak gihaptikis. Igkis danuh atere, igkis awna git:
19 Então levaram Paulo ao conselho da cidade e disseram: “Pode nos dizer que novo ensino é esse?
20 Mmah usuh timá pis awna nawenéwa inetit ku pariye usuh ka timapti? Usuh muwaka hiyak ini pinetni.
20 Você diz coisas um tanto estranhas, e queremos saber o que significam”.
21 Igkis awna inakni henne mmanawa madikte hiyeg atenasyenepwi ku pariye msekwenepwi ayge akak nerras ku pariye danuhpenepwi atere, igkis bateke timá nukune inetit. Ininnen ginetnikis mataytak.
21 (Convém explicar que os atenienses, bem como os estrangeiros que viviam em Atenas, pareciam não fazer outra coisa senão discutir as últimas novidades.)
22 Igme kiyapwiye Pol kannikaw gipetunkis madikte nerras hiyeg ayge Areópagu. Ig awna gitkis:
22 Então Paulo se levantou diante do conselho e assim se dirigiu a seus membros: “Homens de Atenas, vejo que em todos os aspectos vocês são muito religiosos,
23 Ku samah nah waywempiye apuriw inin paytwempu nah hiyá kaayhsima piriyepkewket adahan yis adohepkene yiwohkigapu. Ayge nah uté pahayku piriyepkewket annaka han: “Gidahan Uwohkigawiy ku pariye wixwiy kane hiyak”. Ku apim inin nah ayta kinetihwene yit gimin ner ku pariye yis adohepka yis kane hiyakriwatnene.
23 pois, enquanto andava pela cidade, reparei em seus diversos altares. Um deles trazia a seguinte inscrição: ‘Ao Deus Desconhecido’. Esse Deus que vocês adoram sem conhecer é exatamente aquele de que lhes falo.
24 Ig ner Uhokri ignewa ku pariye keh inin hawkri. Ig keh madikte amedgene inin. Ig kumadukene madikte hiyeg ayhté inugik. Ig kumadukene madikte hiyeg ay amadga inin. Ig ka msakwa agiku piriyepkewket kehka gapitkis hiyeg amadgayapu ininma.
24 “Ele é o Deus que fez o mundo e tudo que nele há. Uma vez que é Senhor dos céus e da terra, não habita em templos feitos por homens
25 Ig ka muwaka wixwiy keh ariknawnama gidahan mmanawa ignewa ku pariye ikene udehetniwiy, uyakakwiy, madikte.
25 e não é servido por mãos humanas, pois não necessita de coisa alguma. Ele mesmo dá vida e fôlego a tudo, e supre cada necessidade.
26 Giwntak pahapwiwa awayg ig keh madikte hiyegipiyenepwi humaw. Ig keh ignes msakwa muwwapu amadga inin. Apit inin hawkri humaw ig ayipa ig kaniy ku kapim igkis msakwa ay amadga inin. Hawwata ig kaniy ku kiney igkis msakwa.
26 De um só homem ele criou todas as nações da terra, tendo decidido de antemão onde se estabeleceriam e por quanto tempo.
27 Ig keh inin henne kahadbe igkis mpiksaw giharit kahadbe igkis ipegpig kahadbe igkis hiyá giwitwak. Kameki in mahikome adahan utepri mmanawa ig Uhokri ka piyawakadma wowwiy.
27 “Seu propósito era que as nações buscassem a Deus e, tateando, talvez viessem a encontrá-lo, embora ele não esteja longe de nenhum de nós.
28 Igwa Uhokri waymuhtenwiy. Ig uwewkistenwiy. Ig uhumtenwiy. Pahapwi awayg apatkekne yibetya kuwis awna: “Wixwiy hawwata Uhokri gikamkayupwi.”
28 Pois nele vivemos, nos movemos e existimos. Como disseram alguns de seus próprios poetas: ‘Somos descendência dele’.
29 Ku wixwiy Uhokri gikamkayupwi, nikwe wixwiy ka hiyá wixwiyma ikiy Uhokri ku ig he batakkanen. Ka hiyá wixwiyma ikiygi ku ig kehka akak karukri wahano. Kawnata hiyá wixwiyma ikiygi ku ig kehka akak karukri wahano seyno. Kawnata hiyá wixwiyma ikiygi ku ig kehka akak tip. Ig ka hiyegma gibatkan. Ig ka hiyegma gikehni.
29 E, por ser isso verdade, não devemos imaginar Deus como um ídolo de ouro, prata ou pedra, projetado por artesãos.
30 Minikwak hiyeg ikiygi henne mmanawa igkis ka hiyak hawkri. Apim ini ig Uhokri kiyakan gikakkis. Henneme ku apim inin ig kinetihwa ta gitkis madikte hiyeg muwwapu. Ig awna: “Yis ka hiyá yisma msakwa hennenwatma akiw. Wagesnabay yihiyakemni ariw yitaraksan.”
30 “No passado, Deus não levou em conta a ignorância das pessoas acerca dessas coisas, mas agora ele ordena que todos, em todo lugar, se arrependam.
31 Amawka ku wixwiy wages uhiyakemniwiy adahan wixwiy keh ku pariye kabay giwtrik Uhokri mmanawa ig kuwis ahegbete pahay hawkri ku pariye me danuhmet adahan ig ukatiwnihpitniwiy adahan ku pariye ukehniwiy ay amadga inin. Ku wis keh mbayka, mbaykanewa ig ikí wot. Ku wis keh kabayka, kabaykanewa wis utí. Ig ka taraksa ku aysaw ig hiyak ukak. Apim ini ig katiwnihkiswiy ta git pahapwi gikanyan. Ig Uhokri kuwis akki ta wotwiy ku pariye ner gikanyan adahan ini mmanawa ig kuwis kannikasepri ariw gimiremni.
31 Pois ele estabeleceu um dia para julgar o mundo com justiça, por meio do homem que ele designou, e mostrou a todos quem é esse homem ao ressuscitá-lo dos mortos”.
32 Nerras hiyeg ku pariye timepnepwi kiyapwiye Pol giwn ayge igkis timapni henne ku samah ig kinetihwa gimin pahapwi ku pariye kannikaw ariw gimiremni, gaytakkis hiyaraptihpig. Gaytakkisme batek akak inakni giwn. Igkis awna git:
32 Quando ouviram Paulo falar da ressurreição dos mortos, alguns riram com desprezo. Outros, porém, disseram: “Queremos ouvir mais sobre isso em outra ocasião”.
33 Ayteke nikwe ig kiyapwiye Pol pes gibetitakkis.
33 Então Paulo se retirou do conselho,
34 Henneme gaytakkis nerras hiyeg atak gihapti. Ayge igkis wagese gihiyakemnikis hehpekwiye gikak kiyapwiye Pol. Igkis ihe giwn. Pahapwi awayg gaytakkis kewye Diyonísyu. Ig pahapwi gaytakkis nerras ku pariye kumadukene ini iwetrit kewye Areópagu. Hawwata akiw pahapu tino kewyo Damáris iha kiyapwiye Pol giwn. Hawwata nawenépwi hiyeg akiw.
34 mas alguns se juntaram a ele e creram. Entre eles estavam Dionísio, membro do conselho, uma mulher chamada Dâmaris, e alguns outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.