Atos 13

Uhokri Gannasan (PLU) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ayge Antiyokiya kaayhsima Uhokri gawnepepu ayge gibetkis Jesus gihiyegapu. Hawwata kaayhsima kannuhekeputnepwi gimin Uhokri gihiyakemni ayge. Nah akkite yit gaytakkis giwkis. Kiyapwiye Barnabé gikakkis kiyapwiye Simawh Atiwwi, kiyapwiye Lusyu siréneyene, kiyapwiye Sawlu, kiyapwiye Manoweh ner ku pariye aymuhwa payak gikak amekene Erodis.
1 Entre os profetas e mestres da igreja de Antioquia da Síria estavam Barnabé e Simeão, chamado Negro, Lúcio de Cirene, Manaém, que tinha sido criado com o rei Herodes Antipas, e Saulo.
2 Pahay hawkri igkis Jesus gihiyegapu ayge adohepkenes Uhokri. Apim ini igkis maxhewnes adahan kiyene Uhokri. Ayge amun ini ig Uhokri Gitip awna ta gitkis. Ig awna:
2 Certo dia, enquanto adoravam o Senhor e jejuavam, o Espírito Santo disse: “Separem Barnabé e Saulo para realizarem o trabalho para o qual os chamei”.
3 Igkis timapni henne, igkis maxhaw akiw. Igkis piriyepkaw akiw. Ayteke igkis sarayh giwakkis ta gipitit kiyapwiye Barnabé gikak kiyapwiye Sawlu adahan igkis piriyepkewnes gidahankis. Pisenwa nikwe igkis awahkiswigkis tipik.
3 Então, depois de mais jejuns e orações, impuseram as mãos sobre eles e os enviaram em sua missão.
4 Igme kiyapwiye Barnabé gikak kiyapwiye Sawlu igkis awahkiswika kuwis gapit Uhokri Gitip, igkis tipik ta apitit paytwempu Selêwsiya. Igkis danuh atere, igkis katapte amadgat pahamku nawiy igkis tipik ta apitit ini kewgihri kewye Xipremnaw.
4 Enviados pelo Espírito Santo, eles desceram ao porto de Selêucia, de onde navegaram para a ilha de Chipre.
5 Igkis danuh atere apitit paytwempu Salamina. Ayge igkis ekkenes Uhokri ginetni agiku judeyenepwi gileglisakis. Igme kiyapwiye João Markus gayapetnikis atere.
5 Ali, na cidade de Salamina, foram às sinagogas judaicas e pregaram a palavra de Deus. João Marcos os acompanhava como assistente.
6 Igkis wewpite ini kewgihri pahate. Metakwa igkis danuh ta apitit paytwempu Paffus. Ayge igkis patiptak gikak pahapwi ihamwi kewye Barjesus. Ig judeyene. Ig ikawpari ke wotbe ig Uhokri gawnepebe bawa ig ka giwntakma Uhokri.
6 Viajaram por toda a ilha até que, por fim, chegaram a Pafos, onde encontraram um feiticeiro judeu, um falso profeta chamado Barjesus.
7 Ig darihwekne gikak ner hiyaptigi ayge. Igme hiyaptigi giw kiyapwiye Sérjiyu Pawlu. Ig hiyakemniye hiyeg. Apim ini ig watiha kiyapwiye Barnabé gikak kiyapwiye Sawlu adahan igkis ayta ta gimkanit mmanawa ig timepkerepye Uhokri ginetni.
7 Ele acompanhava o governador Sérgio Paulo, um homem inteligente que convidou Barnabé e Saulo para visitá-lo, pois desejava ouvir a palavra de Deus.
8 Igkis timapni henne, igkis tipik danuh atere git. Igme ner ihamwi Barjesus ig siguhpigkis. Ig iwitehepye ner hiyaptigi adahan ig ka kamaxwa ta gipitit Jesus. Ig Barjesus ig kewye Elimas agiku grésiyenepwi giwnaprikkis.
8 Mas Elimas, o feiticeiro (esse é o significado de seu nome), opôs-se a eles, na tentativa de impedir que o governador viesse a crer.
9 Igme kiyapwiye Sawlu hawwata giw Pol. Ayteke nikwe ig kiyapwiye Pol ipegkak gikak ner ihamwi. Ig gitiphewne Uhokri. Ig awna git ihamwi:
9 Cheio do Espírito Santo, Saulo, também conhecido como Paulo, encarou Elimas nos olhos
10 ―Pis wapityeyan. Pis kinisnenekwa hiyeg apanenekwa. Pihiyakemni mbeyepye. Pis siguhnenekwa ku pariye kibeyne. Pis mbeyhene Uhokri gihiyakemni ku pariye inyerwatnene. Mmahki pis ka ehwa akak inere?
10 e disse: “Filho do diabo, cheio de toda espécie de engano e maldade e inimigo de tudo que é certo! Quando deixará de distorcer os caminhos retos do Senhor?
11 Ku apim inin igwa Uhokri hiyapkis pit. Ig keh pis motpi. Kuri pis ka hiyap kamuw adahan kibite hawkri.
11 Preste atenção, pois o Senhor colocou a mão sobre você para castigá-lo, e você ficará cego, sem conseguir ver a luz do sol por algum tempo”. No mesmo instante, neblina e escuridão cobriram-lhe os olhos e ele começou a tatear, suplicando que alguém o tomasse pela mão e o guiasse.
12 Igme hiyaptigi hiyapni henne, ig kamaxwe ta gipitit Kiyapwiye Jesus. Ig wakaymni kaayhsima adahan ginetni.
12 Quando o governador viu o que havia acontecido, creu, muito admirado com o ensino a respeito do Senhor.
13 Ayteke ariwnteke ini ig kiyapwiye Pol gikakkis gihaptiyepwi igkis katapte amadgat pahamku nawiy. Igkis pese apititak paytwempu Paffus. Igkis danuh ta apitit paytwempu Perga ayhté Panfíliyamnaw. Ayge ig kiyapwiye João Markus ikiswigkis. Ig diyuhe ta apitit paytwempu Jerusalém.
13 Paulo e seus companheiros saíram de Pafos num navio e foram à Panfília, onde aportaram em Perge. Ali, João Marcos os deixou e voltou para Jerusalém.
14 Igme Pol gikakkis gihaptiyepwi igkis tipiknenes akiw. Igkis pese apititak Perga. Igkis danuh ta apitit pahá paytwempu kennesa arimkat Pisídiyamnaw. Hawwata ini paytwempu kewye Antiyokiya. Samdi abet igkis lammisya agiku judeyenepwi gileglisakis. Ayge igkis bat timepnes.
14 Paulo e Barnabé prosseguiram para o interior, até Antioquia da Pisídia. No sábado, foram à sinagoga.
15 Ayge hiyeg ipegboha amekene Moís gikumadukan ta gitkis madikte hiyeg. Hawwata igkis ipegboha Uhokri gawnepepu pitatyepwi giwnkis. Pisenwa nerras leglis akiparapu ayge igkis wasapanaw giminkis kiyapwiye Pol. Igkis awna gitkis:
15 Depois da leitura dos livros da lei e dos profetas, os chefes da sinagoga lhes mandaram um recado: “Irmãos, se vocês têm uma palavra de encorajamento para o povo, podem falar”.
16 Igme kiyapwiye Pol kannikaw ig awokasaw gitkis adahan igkis tinwohaw. Ig awna gitkis:
16 Então Paulo ficou em pé, levantou a mão para pedir silêncio e começou a falar: “Homens de Israel e gentios tementes a Deus, ouçam-me!
17 Minikwak uwohkigawiy ig kaniye wahawkripwiy amekenegben judeyenepwi adahan igkis humaw gihiyegapu. Apim ini igkis ayhté apit nawenéwa waxri kewye Ejitumnaw. Ayge ig Uhokri keh igkis kibihwa. Ayteke ig wiwhkiswigkis giwakutakkis nerras ejituyenepwi akak gannu.
17 “O Deus desta nação de Israel escolheu nossos antepassados e fez que se multiplicassem e se fortalecessem durante o tempo em que ficaram no Egito. Então, com braço poderoso, ele os tirou da escravidão.
18 Ayteke nikwe adahan paxkabu madikwa (40) akebyi kamukri igkis ayhté amadga amatap. Ayge igkis tarakse kaayhsima henneme ig Uhokri kamax gidahankis.
18 Ele suportou seu comportamento durante os quarenta anos em que andaram sem rumo pelo deserto.
19 Ayteke ariwnteke ini igkis danuh atan ta apitit inin waxri kewye Kanaámnaw. Ayteke nikwe ig Uhokri pisenwe gikakkis ntewnehker gikebyikis hiyegipiyenepwi ku pariye msekwenepwi ayge. Pisenwa ig iké madikte inin giwaxrikis ta giwakuitkis nerras gihiyegapu.
19 Destruiu sete nações em Canaã e deu seu território a Israel como herança.
20 Madikte ini danuh ta gitkis abet kibite kamukri, paxkabu sah akeybi akak pohokubu madikwa arawna (450). Apim ini ig Uhokri kannikase hiyeg hiyakemniye kawenyanempi akiw adahan giwewkistenkis gihiyegapu juktah ku aysaw Uhokri gawnepe amekene Samwé humaw giwewkistenkis.
20 Tudo isso levou cerca de quatrocentos e cinquenta anos. “Depois, Deus lhes deu juízes para governá-los até o tempo do profeta Samuel.
21 Apim ini nikwe igkis amekenegben ayá git Uhokri: “Uyá ikí wothu pahapwi ukipara ke nawenépwibe hiyegbe gikiparakis.” Ig Uhokri timapni henne, ig ikí gitkis amekene Saú adahan ig humaw gikiparakis. Igme amekene Saú gig amekene Kis. Gahawkri amekene Benjamih. Ayteke nikwe ig amekene Saú kumadukigkis adahan paxkabu madikwa akebyi (40) kamukri.
21 Então o povo pediu um rei, e ele lhes deu Saul, filho de Quis, homem da tribo de Benjamim, e ele reinou por quarenta anos.
22 Ayteke ariwnteke ini ig Uhokri pekkise amekene Saú. Ig iké giwenyanpiye amekene Davi adahan igme humaw gikiparakis. Ig Uhokri awna kibeyne yuwit gidahan amekene Davi. Ig awna:
22 Mas Deus removeu Saul e colocou em seu lugar Davi, a respeito de quem Deus disse: ‘Davi, filho de Jessé, é um homem segundo o meu coração; fará tudo que for da minha vontade’.
23 Nukebyupwi, ku apim inin ig Uhokri kannikase pahapwi ukiparawiy akiw. Ig amekene Davi gihiwhi. Ig Uhokri ikepri wotwiy adahan iggi wamnihtenwiy ku samah ig ikakse ta gitkis amekenegben minikwak. Igme wamnihtenwiy iggi Kiyapwiye Jesus.
23 “E Jesus, um dos descendentes de Davi, é o salvador que Deus concedeu a Israel, conforme sua promessa!
24 Ig kahayak ariwnteke ini ku samah amekene João Batistamni ekkene Uhokri giwn ta wotwiy wixwiy hiyeg israelyenepwi. Ig amekene João Batistamni danuh gapitkiya Kiyapwiye Jesus. Ig awna wotwiy adahan wixwiy wages uhiyakemniwiy ariw utaraksanwiy adahan wixwiy kewpi ahakwat un.
24 Antes da vinda de Jesus, João Batista anunciou que todo o povo de Israel precisava se arrepender e ser batizado.
25 Ayteke ariwnteke ini kabá pisenwa ini gannipwi amadga hawkri, ig amekene João Batistamni awna ta gitkis hiyeg. Giwn: “Yis ikanhun ku nahnewa yamnihten bawa kawa. Ig ku pariye wamnihtenwiy ig nemnikumpiye nuhapuh butte. Ig kaayhsima pi kiyatte mpiyhan. Nah yuma nukiythanisima gitiput adahan nah ayapig wiwh gikasotni gikugkuptak.”
25 Quando João estava concluindo seu trabalho, perguntou: ‘Vocês pensam que eu sou o Cristo? Não sou! Mas ele vem em breve, e não sou digno sequer de desamarrar as correias de suas sandálias’.
26 Nukbyupwi, inakni ginetni gimin ig wamnihtenwiy in awahkiska uminwiy madikte. In kawih udahanwiy wixwiy hiyeg judeyenepwi wixwiy amekene Abrawh gihiwhipwi. In kawihwata yidahan yis hiyeg ku pariye kane judeyenepwima ku pariye kiyathenepwi Uhokri.
26 “Irmãos, vocês que são filhos de Abraão e também vocês gentios tementes a Deus, esta mensagem de salvação foi enviada a nós.
27 Minikwak ku samah nerras hiyeg jerusalémyenepwi hiyá Kiyapwiye Jesus igkis ka pukuha ku igyerwa wamnihtenwiy. Iné giwewkistenkis kawnata pukuhpin. Igkis timá Uhokri gawnepepu pitatyepwi giwnkis takunipti samdi henneme igkis ka pukuhpin. Hiyawa igkis ka pukuhpin henneme igkis keh madikte ku pariye apigkutaprik ku samah in kinetihwa. Mmanawa igkis ikakse Kiyapwiye Jesus adahan miyaka. Innewa ku pariye Uhokri gawnepepu kinetihwa nimin minikwak.
27 O povo de Jerusalém e seus líderes não reconheceram que Jesus era aquele a respeito de quem os profetas haviam falado. Em vez disso, eles o condenaram e, ao fazê-lo, cumpriram as palavras dos profetas, que são lidas todos os sábados.
28 Hiyawa ig Kiyapwiye Jesus yumahwa gitaraksan aynesnima adahan igkis umahkisri, henneme igkis ayá git kiyapwiye Pilatus adahan giwmasepten.
28 Não encontraram motivo legal para executá-lo, mas, ainda assim, pediram a Pilatos que o matasse.
29 Ayteke igkis keh madikte ini mbayka gikak ku pariye Uhokri gannasan minikweknene kinetihwa nimin. Pisenwa ig wiwhpika aminatak giyakni ig sarayhpika agikut gimew.
29 “Depois de cumprirem tudo que as profecias diziam a respeito dele, eles o tiraram da cruz e o colocaram num túmulo,
30 Henneme, kibeyne, ig Uhokri kannikasepri ariw gimiremni.
30 mas Deus o ressuscitou dos mortos.
31 Ayteke adahan kibite hawkri ig hiyapka gapitkis gikannuhnipwi nerras ku pariye danuhpenepwi gihapti apit gimiremni, igkis danuh aytontak Galiléyamnawtak ta apitit Jerusalém. Kuri igkis hiyeg humaw inetitkekne gidahan ta gitkis madikte hiyeg.
31 E, por muitos dias, ele apareceu àqueles que o tinham acompanhado da Galileia para Jerusalém. Agora eles são suas testemunhas diante do povo.
32 Ku apim inin usuh ay adahan ekkene inakni kibeyne inetit ta yit. Minikwak ig Uhokri ikakse pahapwi wamnihtenwiy ta gitkis wahawkripwiy amekenegben.
32 “Estamos aqui para trazer a vocês esta boa-nova. A promessa foi feita a nossos antepassados,
33 Metakwa inakni gikaksan kahayak ta wotwiy gihiwhipwikis mmanawa ig kannikase Kiyapwiye Jesus ariw gimiremni. Ini ku samah ig kannikasig inineki ku pariye Uhokri gannasan kinetihwa nimin amadga apeyni abusku amadga ini kagta kewye “Salmus”. Ayge ig Uhokri awna:
33 e agora Deus a cumpriu para nós, os descendentes deles, ao ressuscitar Jesus. É isto que o segundo salmo diz a respeito dele: ‘Você é meu Filho; hoje eu o gerei’.
34 Hawwata akiw ig Uhokri kinetihwa amadgatak nawenéwa iwetrit akiw gimin Kiyapwiye Jesus gikankawni ariw gimiremni adahan gipit ka madipwi. Ayge ig awna:
34 Pois Deus havia prometido ressuscitá-lo dos mortos, para que jamais apodrecesse no túmulo. Ele disse: ‘Eu lhes darei as bênçãos sagradas que prometi a Davi’.
35 Igme amekene Davi kinetihwa amin ini kabayka amadgatak nawenéwa abusku amadga ini kagta kewye “Salmus”. Ayge ig awna:
35 Em outro salmo, ele explicou de modo mais direto: ‘Não permitirás que o teu Santo apodreça no túmulo’.
36 Ig amekene Davi ka awna inakni giminma. Ku samah ig aynete amedgene inin ig keh madikte ku pariye ig Uhokri ikiswanaw adahan ig keh. Pisenwa ig miyap. Ig apuhpika gibetkis gikebyupwi. Gipit madipwip.
36 Não se trata de uma referência a Davi, porque, depois que Davi fez a vontade de Deus em sua geração, morreu e foi sepultado com seus antepassados, e seu corpo apodreceu.
37 Henneme ig ner ku pariye Uhokri kannikase ariw gimiremni, ignewa ku pariye gipit ka madipwi.
37 É uma referência a outra pessoa, a alguém a quem Deus ressuscitou e cujo corpo não apodreceu.
38 Nukebyupwi, ku apim inin usuh ikene yinetni kahadbe yis hiyakni ku ignewa Kiyapwiye Jesus keh Uhokri bayahminawiy ariw utaraksanwiy.
38 “Ouçam, irmãos! Estamos aqui para proclamar que, por meio de Jesus, há perdão para os pecados.
39 Madikte hiyeg ku pariye kamaxwa ta gipitit Kiyapwiye Jesus ignes wiwhpika ariw madikte gitaraksankisnek. Ig amekene Moís gikumadukan in ka hiyá uwiwhkawiy henne.
39 Todo o que nele crê é declarado justo diante de Deus, algo que a lei de Moisés jamais pôde fazer.
40 Ku yis ka ihpekere inakni wownhu apuriwnabay ku nawenétke in danuh ta yitnek ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa nimin minikwak.
40 Por isso, tomem cuidado para que não se apliquem a vocês as palavras dos profetas:
41 Igkis awna:
41 ‘Olhem, zombadores; fiquem admirados e morram! Pois faço algo em seus dias, algo em que vocês não acreditariam mesmo que lhes contassem’”.
42 Ayge nikwe ig kiyapwiye Pol pisenwa inakni gawnhan ayge agiku ini judeyenepwi gileglisakis. Ku aysaw igkis peswiyes, ignes hiyeg ayge awna ta gitkis kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Barnabé. Giwnkis:
42 Quando Paulo e Barnabé estavam saindo da sinagoga, o povo pediu que voltassem a falar dessas coisas na semana seguinte.
43 Ayteke pisenwa lammis, kaayhsima judeyenepwi amere gihiyakemnikis. Hawwata kaayhsima hiyeg ku pariye kane judeyenepwima ku pariye ihpenepwi judeyenepwi gihiyakemnikis igkis hawwata amerewata ini gihiyakemnikis. Igme kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Barnabé igkis kinetihwa gikakkis. Ayge igkis ikenes gihiyakemnikis gitkis adahan igkis tipiknenes gikak Uhokri gabay.
43 Muitos judeus e gentios devotos convertidos ao judaísmo seguiram Paulo e Barnabé, que insistiam com eles para que continuassem a confiar na graça de Deus.
44 Samdi danuh akiwwa, kabá madikte hiyeg paytwempuyenepwi pahadguhwa atere adahan igkis timepwiyes Uhokri giwn.
44 No sábado seguinte, quase toda a cidade compareceu para ouvir a palavra do Senhor.
45 Igkisme judeyenepwi hiyapni henne ku samah ba gikebentenkis hiyeg, igkis atihe kiyapwiye Polkis. Ayteke nikwe igkis mpithepye hiyeg timap kiyapwiye Pol giwn. Igkis awna:
45 Quando alguns dos judeus viram as multidões, ficaram com inveja, de modo que difamaram Paulo e contestavam tudo que ele dizia.
46 Igme kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Barnabé igkis hiyapni henne, igkis kinetihwa gitkis akak madikte gawaygyikis. Igkis awna:
46 Então Paulo e Barnabé se pronunciaram corajosamente, dizendo: “Era necessário que pregássemos a palavra de Deus primeiro a vocês, judeus. Mas, uma vez que vocês a rejeitaram e não se consideraram dignos da vida eterna, agora vamos oferecê-la aos gentios.
47 Ig Uhokri awna wothu adahan usuh keh henne. Ig awna wothu: “Nah keh yis humaw kewa pahá abukribe adahan yis uguhne gihiyakemnikis nerras ku pariye kane judeyenepwima kahadbe madikte hiyeg amedgenepwi wayk ik adahan utí gamnihtenkis.”
47 Pois foi isso que o Senhor nos ordenou quando disse: ‘Fiz de você uma luz para os gentios, para levar a salvação até os lugares mais distantes da terra’”.
48 Nerras ku pariye kane judeyenepwima timapni henne, igkis bateke giminkis. Igkis kabayha Uhokri ginetni. Apim ini nikwe madikte igkis ku pariye Uhokri gikanyanpu adahan igkis aymuhwa gimun adahan apanenekwa igkis kamaxwe ta gipitit Kiyapwiye Jesus.
48 Quando ouviram isso, os gentios se alegraram e agradeceram ao Senhor por essa mensagem, e todos que haviam sido escolhidos para a vida eterna creram.
49 Ayteke ariwnteke ini Uhokri giwn ibekhepka muwwapu apitiw ini waxri.
49 Assim, a palavra do Senhor se espalhou por toda aquela região.
50 Henneme nerras hiyeg ku pariye judeyenepwi igkis amiyhase kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Barnabé ta gitkis nerras paytwempuyenepwi giwewkistenkis. Igkis amiyhaseprikis ta gutkis tinogben kiyatyopwi ku pariye kiyathanopwi Uhokri. Ayteke nikwe egkis hiyapkis mbeyne gitkis. Egkis ipukeprikis apititak guwaxrikis.
50 Então os judeus, instigando as mulheres religiosas influentes e as autoridades da cidade, provocaram uma multidão contra Paulo e Barnabé e os expulsaram dali.
51 Igme kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Barnabé igkis hiyapni henne, igkis sessehe gikugkukis ariw apathawni adahan arekhetni ku samah nerras hiyeg gitaraksankis. Ayteke igkis tipik ta apitit paytwempu Ikôniyu.
51 Eles, porém, sacudiram o pó dos pés em sinal de reprovação e foram à cidade de Icônio.
52 Igkisme nerras ku pariye wageswa Jesus gihiyegapu ayge apit Antiyokiya igkis kaayhsima bateke giminkis. Igkis ayge gitiphewnes Uhokri.
52 E os discípulos estavam cheios de alegria e do Espírito Santo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.