Atos 10
Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH
1 Apim ini hawkri pahapwi awayg romayene msakwa ayhté paytwempu Sesaréya. Giw Kornélyu. Ig ikiparat gidahankis madikawku madikwa (100) suwtat kewye “italyenepwi”.
1 Na cidade de Cesareia havia um homem chamado Cornélio, que era comandante de um batalhão romano chamado “Batalhão Italiano”.
2 Ig batekye gikak Uhokri. Ig kiyathig payak gikakkis madikte gipinekuya. Ig amnihne kaayhsima judeyenepwi madiptapye. Takunipti ig piriyepkewne.
2 Ele era um homem religioso; ele e todas as pessoas da sua casa adoravam a Deus. Cornélio ajudava muito os judeus pobres e orava sempre a Deus.
3 Pahay hawkri daraka kamuw, pahapwi ahj Uhokri giwatni hiyapkiswe ta git giwtrikpeynen. Ig kiyapwiye Kornélyu hiyapri huwewe. Igme ahj danuh ta git, ig awna:
3 Um dia, ali pelas três horas da tarde , Cornélio teve uma visão. Ele viu claramente um anjo de Deus, que chegou perto dele e disse: — Cornélio!
4 ―Kiyapwiye Kornélyu.
4 Ele ficou olhando para o anjo e, com muito medo, perguntou: — O que é, senhor? O anjo respondeu: — Deus aceitou as suas orações e a ajuda que você tem dado aos pobres e ele não esqueceu você.
5 Kuri, awahkisnaba hiyeg ta apitit paytwempu Jopi adahan giwepten pahapwi awayg kewye Simawh Pedru.
5 Agora mande alguns homens até a cidade de Jope para buscarem o homem chamado Simão Pedro.
6 Ig msakwa ayge gimun kiyapwiye Simawh, ku pariye gannipwi mtibdihne puwikne amar. Ig kiyapwiye Simawh gipin msakwa kennesa akigbimna mahakwa.
6 Ele está hospedado na casa de outro Simão, um curtidor de couros que mora na beira do mar.
7 Pisenwa gawnhan inakni yuwit, ig ahj tipik. Igme kiyapwiye Kornélyu watihe piyana gihiyega ayta git gikak pahapwi suwtat ku pariye gikapriwten. Igme suwtat ig hawwata kiyatha Uhokri.
7 Quando o anjo foi embora, Cornélio imediatamente chamou dois empregados e um soldado que estava a seu serviço e que era um homem religioso.
8 Igkis danuh atere, ig kiyapwiye Kornélyu ekke gitkis madikte ku pariye danuh git. Ayteke ig awna gitkis:
8 Cornélio contou a eles tudo o que havia acontecido e mandou que fossem a Jope.
9 Hewke akiw igkis kennesmin gidawnhankis ta apitit paytwempu Jopi, igme kiyapwiye Pedru ayge Jopi. Kabá puwip kamuw ig wagehe ta inut ta amadgat payt ahigwi adahan ig piriyepkewne.
9 No dia seguinte, ao meio-dia, Pedro subiu ao terraço para orar. Enquanto isso, os homens vinham pelo caminho, já perto de Jope.
10 Ayge ig kamax matipwa. Ku samah ig wahepnete hiyeg agikune payt ahegbetenete im, ig Uhokri hiyapkis git giwtyakpeynen.
10 Pedro ficou com fome e quis comer alguma coisa. Enquanto o almoço estava sendo feito, ele teve uma visão.
11 Pahaye adahan ig hiyá en woke. Ayteke ig hiyá pahak arikna kewa pahak dagambe in muhuke ayte inutak ta waygboit ay giwtrikumpi. In muhuksaka ta git ke wotbe in kamaxkenenbe paxnika ntusi.
11 Viu o céu aberto e uma coisa parecida com um grande lençol amarrado pelas quatro pontas, que descia até o chão.
12 Puwikne madikte pahaymkute nimadga. Hawwata kawwamnepwi akak kuhipra egnes aygwata.
12 Dentro daquilo havia todos os tipos de animais de quatro patas, de animais que se arrastam pelo chão e de aves.
13 Ayteke ig timá pahá ikupimnat awna ta git. In awna:
13 Então Pedro ouviu uma voz, que dizia:
14 Igme kiyapwiye Pedru kaytwa giwn:
14 Pedro respondeu: — De jeito nenhum, Senhor! Eu nunca comi nenhuma coisa que a
15 Inme ikupimnat awna ta git akiw. In awna:
15 A voz falou de novo com ele:
16 Ayteke ig kiyapwiye Pedru hiyá in danuh git pimaput akiw. Pisenwa ini kene dagambe in iwepka ta inugikut akiw.
16 Isso aconteceu três vezes. Em seguida a coisa que parecia um lençol foi levada de volta para o céu.
17 Ayteke ig kiyapwiye Pedru ipegminene gihiyakemni adahan inere ku samah Uhokri gakkan ta git. Nikwenéwa apim ini ig kiyapwiye Kornélyu giwatnipwi danuh atere. Igkis ayá gak kiyapwiye Simawh gipin igkis utepni. Igkis danuh ta anumekut alappota.
17 Pedro começou a perguntar a si mesmo o que aquela visão queria dizer. E naquele momento os homens que Cornélio havia mandado já tinham se informado sobre onde ficava a casa de Simão e estavam na porta.
18 Ayteke nikwe igkis kabiman ta gitkis hiyeg agikune payt. Igkis awna:
18 Eles chamaram alguém da casa e perguntaram: — Por acaso um homem chamado Simão Pedro está hospedado aqui?
19 Igme kiyapwiye Pedru gidukwenewa ayhté inut ig ipegminene gihiyakemni gimin Uhokri gakkan git. Amun ini ig Uhokri Gitip awna ta git:
19 Pedro ainda estava pensando na visão, quando o Espírito Santo disse: — Escute! Estão aí três homens procurando você.
20 Ahegbetaw kuri. Muhuk gimkatkis. Ataknaba gihaptikis. Ka muwaka pukuhpaw gapitkis mmanawa nahwa awahkisrikis pimin.
20 Agora apronte-se, desça e vá com eles. Vá tranquilo porque fui eu que mandei que eles viessem aqui.
21 Ig kiyapwiye Pedru timapni henne, ig muhuke. Ig awna ta gitkis nerras hiyeg:
21 Então Pedro desceu e disse aos homens: — Eu sou a pessoa que vocês estão procurando. Por que vieram aqui?
22 Igkisme kaytwa giwn:
22 Eles responderam: — Nós fomos mandados pelo comandante Cornélio. Ele é um homem bom,
23 Ig kiyapwiye Pedru timapni inakni henne, ig awnasa nerras awaykemni adahan igkis mpiyasenes mtipka ayge gimun. Igkis msekwe. Hewke ig tipik gihaptikis. Igkisme gaytakkis Jesus gihiyegapu ayge Jopi igkis hawwata tipik gihaptikis.
23 Então Pedro convidou os homens para entrarem, e os hospedou ali naquela noite. No dia seguinte Pedro se aprontou e foi com eles, e alguns irmãos que moravam em Jope também foram.
24 Hewke akiw ig danuh ta apitit paytwempu Sesaréya. Igme kiyapwiye Kornélyu ayipa wahapri ayge gipinwa. Ig pahadgupu gikakkis gikebyupwi gikakkis gidahewektenpu ku pariye gawnasanpu atere.
24 No outro dia chegaram à cidade de Cesareia. Cornélio e os parentes e amigos mais íntimos que ele tinha convidado já estavam esperando Pedro.
25 Ayteke nikwe ig kiyapwiye Pedru danuh atere. Ig kiyapwiye Kornélyu hiyapni henne, ig atere patiptakig. Ig paberetusaw gitiput adahan gadohepketni.
25 Quando Pedro ia entrando, Cornélio veio ao seu encontro, ajoelhou-se e curvou a cabeça diante dele.
26 Igme kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig kannikasig. Ig awna git:
26 Mas Pedro fez com que ele se levantasse e disse: — Fique de pé, pois eu sou apenas um homem como você.
27 Igme kiyapwiye Kornélyu kannikaw. Ayteke nikwe igkis kinetihwenes pawtak, igkis pareke paytrikute. Ayge ig kiyapwiye Pedru hiyá kaayhsima hiyeg pahadgupu.
27 Enquanto conversava com Cornélio, Pedro entrou na casa e encontrou muita gente reunida ali.
28 Ig hiyapni henne, ig awna ta gitkis:
28 Então disse a todos: — Vocês sabem muito bem que a religião dos judeus não permite que eles façam amizade com não judeus ou entrem nas casas deles. Mas Deus me mostrou que eu não devo chamar ninguém de impuro ou de sujo.
29 Nikwe ku aysaw yis wasapanaw numinhu nah ka pukuhpaw yapit. Nah ayta kibentenwa yit. Kuri, uyay akki nuthu ku samah yis wasapanaw numinhu.
29 Por isso, quando vocês me chamaram, eu vim de boa vontade. Agora quero saber por que foi que vocês mandaram me chamar.
30 Igme kiyapwiye Kornélyu kaytwa giwn:
30 Cornélio respondeu: — Três dias atrás, às três horas da tarde, eu estava orando aqui em casa. De repente, um homem vestido com roupas brancas apareceu na minha frente
31 Ig awna nuthu: “Kiyapwiye Kornélyu. Uhokri kuwis timap pipigyepkawni. Ig kiyé ku samah pis amnih madiptapye.
31 e disse: “Cornélio, Deus ouviu as suas orações e lembrou do que você tem feito para ajudar os pobres.
32 Kuri, awahkisnaba hiyeg ta apitit paytwempu Jopi adahan igkis giwepten pahapwi awayg kewye Simawh Pedru. Ig msakwa ayge gimun kiyapwiye Simawh ku pariye gannipwi mtibdihne puwikne amar. Ig kiyapwiye Simawh gipin msakwa kennesa akigbimna mahakwa.”
32 Mande alguém até Jope a fim de buscar Simão, que também é chamado de Pedro. Ele está hospedado na casa de Simão, o curtidor, que mora na beira do mar.”
33 Nah timapni henne, nah awahkis nuwatnipwi piwepten kibentenwa. Kibeyne pis danuh atan. Kuri usuh pahadgupu ay giwtrik Uhokri adahan usuh timepne piwn ku pariye Uhokri akki pit.
33 Então eu mandei chamar você logo, e você fez muito bem em vir. Agora estamos todos reunidos aqui na presença de Deus, prontos para ouvir o que o Senhor mandou você dizer.
34 Igme kiyapwiye Pedru timapni henne, ig awna ta gitkis nerras hiyeg ayge. Giwn:
34 Então Pedro começou a falar. Ele disse: — Agora eu sei que, de fato, Deus trata a todos de modo igual,
35 Ka samwa git ku pariye uwaypuktenwiy. Ig Uhokri batek gikakkis madikte hiyeg ku pariye gikiyetnipwi, madikte ku pariye wewnepwi wadit.
35 pois ele aceita todos os que o temem e fazem o que é direito, seja qual for a sua raça.
36 Kuwis ig Uhokri akki kibeyne inetit ta wothu usuh hiyeg israelyenepwi. Inakni inetit gidahan Jesus Cristo ku samah ig keh hiyeg kabeywotpi gikak Uhokri. Ig Jesus Cristo ig madikte hiyeg gikiparakis.
36 Vocês conhecem a mensagem que Deus mandou ao povo de Israel, anunciando a boa notícia de paz por meio de Jesus Cristo, que é o Senhor de todos.
37 Yis kuwis timá arak madikte ini ku pariye danuh muwwapu Judeyamnaw. In kapuse minikwak ayhté Galiléyamnaw apim ini ku samah amekene João Batista kinetihwene gitkis hiyeg adahan igkis kaywasaw ta git.
37 Vocês sabem o que aconteceu em toda a terra de Israel, começando na Galileia, depois que João pregou a sua mensagem a respeito do batismo.
38 Yis kuwis timé gak Kiyapwiye Jesus nazaréyene. Yis timé gak ku samah Uhokri kawihkis Gitip ta gipitit, ig iké gannu ta gipitit. Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus atak muwwapu kehne kabayka. Ig makniwe madikte ku pariye hiyepnepwi mbeyne giwntak wapitye gikiparadkis. Ig makniwa madikte mmanawa ig Uhokri ay gikak.
38 Sabem também como Deus derramou o Espírito Santo sobre Jesus de Nazaré e lhe deu poder. Jesus andou por toda parte fazendo o bem e curando todos os que eram dominados pelo Diabo, porque Deus estava com ele.
39 Akakwa wowtyak usuh hiyá madikte annut ku pariye ig Kiyapwiye Jesus keh ayhté Judeyamnaw. Usuh hiyá madikte annut ku pariye ig keh ayhté Jerusalém. Henneme ayge Jerusalém hiyeg umehpig. Igkis deddehpig ta aminat giyakni.
39 Nós somos testemunhas de tudo o que ele fez na terra de Israel, inclusive em Jerusalém. E depois o mataram, pregando-o numa cruz.
40 Henneme, kibeyne, amamnam hawkri ariwntak gimiremni ig Uhokri kannikasepri akiw. Ayteke ig hiyapkiswig ta wothu.
40 Pedro continuou: — Porém Deus ressuscitou Jesus no terceiro dia e também fez com que ele aparecesse a nós.
41 Ka madiktema hiyeg hiyapri. Henneme usuhnewa ku pariye Uhokri kaniy adahan usuh humaw inetitkekne gidahan usuh hiyapri. Ayteke ku samah ig wewparihte ariwntak gikankawni, usuh axe gikak usuh higap gikak.
41 Ele não foi visto por todo o povo, mas somente por nós, que somos as testemunhas que Deus já havia escolhido. Nós comemos e bebemos com ele depois que Deus o ressuscitou.
42 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awahkis usuh adahan kinetihwene gimin ta gitkis hiyeg. Ig muwaka usuh ekkene ta gitkis hiyeg ku samah Uhokri kaniy Kiyapwiye Jesus adahan ig hiyekne gikakkis madikte hiyeg, miyarapyenpu gikakkis nerras ku pariye kotene miyate.
42 Jesus nos mandou anunciar o evangelho ao povo e testemunhar que ele foi posto por Deus como Juiz dos vivos e dos mortos.
43 Madikte Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa gimin Kiyapwiye Jesus. Igkis kinetihwa amin ku samah ig keh Uhokri bayahmina ariw gitaraksankis madikte hiyeg ku pariye kamaxwanepwi ta gipitit.
43 Todos os profetas falaram a respeito de Jesus, dizendo que os que creem nele recebem, por meio dele, o perdão dos pecados.
44 Pahaye adahan ku samah ig kiyapwiye Pedru awnempiye inakni yuwit henne, ig Uhokri Gitip kawihe nerras ku pariye timepnepwi giwn.
44 Quando Pedro ainda estava falando, o Espírito Santo desceu sobre todos os que estavam ouvindo a mensagem.
45 Nerras Jesus gihiyegapu ku pariye judeyenepwi ku pariye gihaptiyepwi kiyapwiye Pedru igkis hiyapni henne, igkis wakaymnibdi gidahankis ku samah Uhokri Gitip kawih hiyeg ku pariye kane judeyenepwima hehpekwiye gikakkis.
45 Os judeus seguidores de Jesus que tinham vindo de Jope com Pedro ficaram admirados por Deus ter derramado o dom do Espírito Santo sobre os não judeus.
46 Igkis hiyakni ku Uhokri Gitip kuwis kawihpigkis mmanawa igkis timap igkis awna agiku nawenéwa yuwit, igkis kibeyhenes Uhokri. Ig kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig awna ta gitkis gihaptiyepwi. Giwn:
46 Pois eles ouviam os não judeus falarem em línguas estranhas e louvarem a grandeza de Deus. Então Pedro disse:
47 ―Uhokri Gitip kawihkiska gipititkis nerras hiyeg ku pariye kane judeyenepwima hehpekwiye ukakwiy. Nikwe igkis hawwata Kiyapwiye Jesus gihiyegapu. Wixwiy ka hiyá wixwiyma ikiygikis ku igkis ka kis adahan igkis kewpi ahakwat un.
47 — Estas pessoas receberam o Espírito Santo como nós também recebemos. Será que alguém vai proibir que sejam batizadas com água?
48 Ayteke nikwe ig awna gitkis kiyapwiye Kornélyu:
48 Então mandou que aquelas pessoas fossem batizadas em nome de Jesus Cristo. E elas pediram a Pedro que ficasse ali alguns dias.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.