Romanos 9

Tjukurpa Palya (PJT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 — ausente —
1 Digo-lhes a verdade, tendo Cristo como testemunha, e minha consciência e o Espírito Santo a confirmam.
2 — ausente —
2 Meu coração está cheio de amarga tristeza e angústia sem fim
3 Uwa, ngayulu tjituṟu-tjituṟu mulapa nyinanyi nyara palumpa tjanampa ngayuku walytja tjuṯaku, munuṉa palulanguṟu ngaḻṯuringkula unngu kulilpai, “Yaaltjingaṟaṉa tjananya alpamilalku Jesuku walytjaringkunytjaku?” Munuṉa puḻkaṟa tjituṟu-tjituṟurira kulilpai, “Tjinguṟuṉa alatji Godala wangkama, ‘God, ngayunyaṉi wanyu paila mauṉṯalpa nyinanytjaku Christalanguṟu, kaya paluṟu tjana ngapartji nyuntumpari Christaku mulamularingkula.’” Alatjiṉa tjituṟu-tjituṟurira wangkanytjikitjangku kulilpai tjanampa mukuringkula, panya tjana ngayuku walytja tjuṯa, Israelkunu tjuṯa.
3 por meu povo, meus irmãos judeus. Eu estaria disposto a ser amaldiçoado para sempre, separado de Cristo, se isso pudesse salvá-los.
4 Panya palunya tjananya Godalu ngurkantaṟa tjunu palumpa katja uṉṯalpa nyinanytjaku. Munu paluṟunku tjananya nintinu witulya puḻka nyinara, munu wiṟu tjuṯa tjanampa palyantjikitjangku kalkuningi tjana ngapartji palula wangaṉarangku kulintjaku, munu panya tjananya ungu tjukurpa puḻka tjuṯa Moselawanungku. Munu tjananya nintinu tjunguringkula palunya tjukaṟurungku waḻkuntjaku. Munu tjananya wiṟu tjuṯa ungkunytjikitjangku kalkuṉu.
4 Eles são o povo de Israel, escolhidos para serem filhos adotivos de Deus. Ele lhes revelou sua glória, fez uma aliança com eles e lhes deu sua lei e o privilégio de adorá-lo e receber suas promessas.
5 Ka tjanampa panya tjamupiti iriti nyinangi Aipuṟamanya, Isaacanya, Jacobanya tjana. Ka panya walytjapiti nyanga palula tjanalanguṟu Christanya kuḻu aṉangurira nyinangi palumpa tjanampa walytja alatjiṯu.
5 Do povo de Israel vêm os patriarcas, e o próprio Cristo, quanto à sua natureza humana, era israelita. E ele é Deus, aquele que governa sobre todas as coisas e é digno de louvor eterno! Amém.
6 Mulapa ngayuku walytja tjuṯangku Christanya wantingu, Israelkunu tjuṯangku. Kala pala palulanguṟu nyaa kulilku? Godalu wanyu ngunti kalkuṉu Israelkunu tjuṯa? Wiya, Godalu tjukaṟurungku kalkuṉu, panya paluṟu ngunti wangkapai wiya. Mulapa wati panya Israelku walytja tjuṯa mulararingu maḻatja maḻatja, palu kutjupatjara kutjuya Godaku walytjapiti nyinanyi, uwankara wiya. Nyara paluṟu tjana kutju Israelkunu mulapa nyinanyi Godaku walytjapiti.
6 Acaso Deus deixou de cumprir sua promessa a Israel? Não, pois nem todos os descendentes de Israel pertencem, de fato, ao povo de Deus.
7 Palu wanyu Aipuṟamaku pakaḻipiti maḻatja maḻatja Godaku walytjapiti nyinanyi? Wiya, kutjupatjara kutjuya Godaku walytjapiti nyinanyi. Panya Godalu Aipuṟamanya kalkuṉu nyanga alatji wangkara, “Isaacalanguṟu kutjuya nyuntumpa walytjapiti tjuṯaringkula ma-nyinara waṉalku maḻatja maḻatja, ngayulu panya kalkuntjanguṟu kutju.”
7 Só porque são descendentes de Abraão não significa que são, verdadeiramente, filhos de Abraão. Pois as Escrituras dizem: “Isaque é o filho de quem depende a sua descendência”.
8 Ka panya Aipuṟamalu walytja mukuringkula minyma kutjupangka katja kutjupa utinu ini panya Itjumailnga, kaya nyanga palumpa pakaḻipiti maḻatja maḻatja Godaku walytjapiti wiya nyinanyi, panya palunya tjananya Godalu kalkuntja wiyaṯu. Palu panya Aipuṟamaku kuri Tjiiṟalanguṟu aṉangu tjuṯa utiringu Godalu ngaṉmanytju kalkuntjitjanguṟu, nyara paluṟu tjana kutju Aipuṟamaku pakaḻipiti mulapa nyinanyi, Godaku walytjapiti.
8 Isso significa que os descendentes físicos de Abraão não são, necessariamente, filhos de Deus. Apenas os filhos da promessa são considerados filhos de Abraão.
9 Panya Godalu kalkuṉu Aipuṟamanya nyanga alatji,
9 Pois Deus havia prometido: “Voltarei por esta época, e Sara terá um filho”.
10 Ka aṟa kutjupa kuḻu ngaṟanyi nyura kuliṟa nintiringkunytjaku, panya Ripikalu iṯi katja kutjara kanyinu mama kutjutja Isaacalanguṟu.
10 Esse fato não é único. Também Rebeca ficou grávida de nosso antepassado Isaque e deu à luz gêmeos.
11 — ausente —
11 Antes de eles nascerem, porém, antes mesmo de terem feito qualquer coisa boa ou má, ela recebeu uma mensagem de Deus. (Essa mensagem mostra que Deus escolhe as pessoas conforme os propósitos dele
12 — ausente —
12 e as chama sem levar em conta as obras que praticam.) Foi dito a Rebeca: “Seu filho mais velho servirá a seu filho mais novo”.
13 Panya iriti nyiringka walkatjunkunytja alatji ngarinyi,
13 Nas palavras das Escrituras: “Amei Jacó, mas rejeitei Esaú”.
14 Palu nyura yaaltji kulini? Tjinguṟu nyura kulini Godanya tjukaṟuru wiya panya paluṟu Iitjunya wantinyangka. Palu wiya, Godanya tjukaṟuru alatjiṯu nyinanyi ngunti palyalpai wiya.
14 Estamos dizendo, então, que Deus foi injusto? Claro que não!
15 Panya iriti paluṟu wangkangu Mosela alatji,
15 Pois Deus disse a Moisés: “Terei misericórdia de quem eu quiser, e mostrarei compaixão a quem eu quiser”.
16 Kulini nyura? Godanya walytja alatjiṯu mukuringkula aṉangu tjuṯaku ngaḻṯuringkupai. Panya aṉangungku walytjangku kuliṟa mukuringkula ngatjinnyangka kutju paluṟu ngaḻṯuringkupai wiya. Munu palu puṟunypaṯu aṉangu kutjupa wiṟuṟa tjukaṟuru nyinanyangka ngaḻṯuringkunytjikitjangku kulintja wiya. Panya paluṟu alatjiṯu mukuringkula ngaḻṯuringkupai.
16 Portanto, a misericórdia depende apenas de Deus, e não de nosso desejo nem de nossos esforços.
17 Panya iriti nyiringka walkatjunkunytja ngarinyi nyanga alatji Godalu Piiṟala wangkanytja,
17 Pois as Escrituras afirmam que Deus disse ao faraó: “Eu o coloquei em posição de autoridade com o propósito de mostrar em você meu poder e propagar meu nome por toda a terra”.
18 Pala palulanguṟula kulini panya Godalu walytjangku alatjiṯu mukuringkula aṉangu kutjupa ngurkantaṟa ngaḻṯunytjungku kanyilpai, munu piṟuku paluṟu alatjiṯu aṉangu kutjupa wantinytjikitjangku mukuringkula wantipai alatjiṯu wituwitu tiṯutjara nyinanytjaku.
18 Como podem ver, ele escolhe ter misericórdia de alguns e endurecer o coração de outros.
19 Ka nyanga palunya kuliṟaṉi tjinguṟu kutjupangku tjapilku alatji, “Godalu alatjiṯu-manti ngurkantankupai paluṟu mukuringkulampa. Munu nyaaku nganampa mirpaṉarinyi kura palyannyangka? Uti paluṟu wantima nganaṉanya kuranmankunytja wiyangku, panya paluṟu kulintjitja nganaṉa puṯu kampa kutjupananyi.” Alatjiṉi tjinguṟu kutjupangku tjapilku.
19 Mas algum de vocês dirá: “Então por que Deus os culpa? Não estão apenas cumprindo a vontade dele?”.
20 Kaṉa palunya wangkaku, “Wiya, nyuntun aṉangu munun nyaaku nyanga alatji wangkanyi, panya Godalu nyuntunya palyaṉu, ka nyuntu uti Godala ngaparpungkula wangkanytja wiyangku wantima. Panya watingku piti palyantjitjangku wanyu ngaparpungkula wangkapai, ‘Nyaakuṉin alatji palyaṉu?’ Wiya, piti palyantjitjangku alatji wangkapai wiya. |src="GT00120.tif" size="col" loc="p" ref="9:19"
20 Ora, quem é você, mero ser humano, para discutir com Deus? Acaso o objeto criado pode dizer àquele que o criou: “Por que você me fez assim?”
21 “Kulila, panya minymangku puṉu kutjunguṟu piti kutjupa kutjupa tjuṯa palyalpai. Nyara paluṟu mukuringkula palyalpai. Tjinguṟu paluṟu kutju palyaṉi maiku minaku munu kutjupa palyaṉi manta tjawantjikitjangku. Nyangatja paluṟu mukuringkula walytjangku kuliṟa palyantja puṉu panya kutju palulanguṟu.”
21 O oleiro não tem o direito de usar o mesmo barro para fazer um vaso para uso especial e outro para uso comum?
22 Ka Godalu palu puṟunypa mukuringkula walytjangku kuliṟa palyalpai aṉangu tjuṯangka. Kala nganaṉa ngapartji puṯu Godala wangkanyi, panya paluṟu tjinguṟu mukuringangi aṉangu tjuṯangka nintintjikitja nyanga alatji, panya paluṟu kuranguṟu puḻkaṟa mirpaṉaripai munu witulya puḻkangku tjukaṟurulpai. Panya aṉangu kuralpai tjuṯa iluntankunytjaku ngaṟanyi alatjiṯu. Palu panya Godalu tjananya nyakula kuwaripangkuṯu wantingi paṯaṟa mapalku wiyantja wiyangku.
22 Da mesma forma, Deus tem o direito de mostrar sua ira e seu poder, suportando com muita paciência aqueles que são objeto de sua ira, preparados para a destruição.
23 Munu paluṟu mukuringangiṯu nganaṉanya, palumpa walytja tjuṯa, wiṟuṟa mulatu kanyintjikitja. Panya paluṟu alatjiṯu nganaṉanya ngaḻṯunytjungku ngurkantanu ngaṉmanytju, nganaṉa palula tjungu tiṯutjara wiṟuṟa nyinanytjaku.
23 Ele age desse modo para que as riquezas de sua glória brilhem com esplendor ainda maior sobre aqueles dos quais ele tem misericórdia, aqueles que ele preparou previamente para a glória.
24 Panya paluṟu nganaṉanya Jew tjuṯanguṟu munu Jew wiya tjuṯanguṟu kuḻu ngurkantanu palumpa walytja tjuṯa nyinanytjaku.
24 E nós estamos entre os que ele chamou, tanto dentre os judeus como dentre os gentios.
25 Panya wati wangkatjarangku iriti Godaku wangka walkatjunu wati panya ini Utjiyalu nyanga alatji,
25 A esse respeito, Deus diz na profecia de Oseias: “Chamarei ‘meu povo’ aqueles que não eram meu povo, e amarei aqueles que antes eu não amava”.
26 “Panya Godalu ngaṉmanytju ngura kutjupangka tjananya wangkangu nyanga alatji, ‘Nyura ngayuku walytja nyinanytja wiya.’
26 E também: “No lugar onde lhes foi dito: ‘Vocês não são meu povo’, eles serão chamados ‘filhos do Deus vivo’”.
27 Ka wati panya Aitjayalu iriti wangkangu alatji,
27 E, a respeito de Israel, o profeta Isaías clamou: “Embora o povo de Israel seja numeroso como a areia do mar, apenas um remanescente será salvo.
28 Panya paluṟu rawaringkunytja wiyangku aṉangu watarku nyinapai uwankara manta winkingka ngurkantaṟa tjaralku munu wiyalku.”
28 Pois o Senhor executará sua sentença sobre a terra de modo rápido e decisivo”.
29 Panya Aitjayalu ngaṉmanytju tjukaṟurungku tjakultjunu alatji,
29 E, como Isaías tinha dito em outra passagem: “Se o Senhor dos Exércitos não houvesse poupado alguns de nossos filhos, teríamos sido exterminados como Sodoma e destruídos como Gomorra”.
30 Uwa, nyangatjala utingku wangkanyi. Panya aṉangu Jew wiya tjuṯaya ngaṉmanypa mukuringkunytja wiya Godaku iwaraku tjukaṟuru nyinanytjikitja. Palu Godalu tjananya Jesuku mulamularingkunyangka tjukaṟurunmankula walytjanmanu.
30 Que significa tudo isso? Embora os gentios não buscassem seguir as normas de Deus, foram declarados justos, e isso aconteceu pela fé.
31 Ka Jew tjuṯangku Moseku tjukurwanungku kuliṟa arkaṟa palyaningi Godala tjukaṟuru nyinanytjikitjangku, palu wiya tjana ngaṯalaringu.
31 Já o povo de Israel, que se esforçou tanto para cumprir a lei a fim de se tornar justo, nunca teve sucesso.
32 Ka nyaanguṟu tjana ngaṯalaringi? Wiya, panya paluṟu tjana walytjangku arkaṟa palyalkatingi Godala miṟangka tjukaṟuru nyinanytjikitjangku, munuya kuliningi, “Godalu nganaṉanya walytjanmananyi wiṟuṟa tjukaṟuru nyinanyangka nyakula.” Palu tjana ngunti kuliningi. Utiya Godaku mulamularingama paluṟu tjananya kura palyantjitjanguṟu wankaṟunkunytjaku, ka paluṟu mulamularingkunyangka nyakula tjananya tjukaṟuruṟa walytjanmanama. Palu tjana wantinyangka Jesunya puḻi puṟunypa tjanampa iwarangka anga-ngaripai munu tjananya tjina tarpipungkula punkatjingalpai, panya tjana walytjangku kutju kuliṟa palunya puṯu tjukaṟurungku ngurkantankupai.
32 Por que não? Porque tentaram se tornar justos por meio de suas obras, e não pela fé. Tropeçaram na grande pedra em seu caminho,
33 Panya nyiringka iriti walkatjunkunytja alatji ngarinyi,
33 e a esse respeito as Escrituras afirmam: “Ponho em Sião uma pedra que os faz tropeçar, uma rocha que os faz cair. Mas quem confiar nele jamais será envergonhado”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.