Lucas 23
Te Naa Besa Unnepu (PAONT) vs AAI
1 Mu numu tutunehanedu ka Te Pabe'e tzakunana ka tibo'o numu nehanedu Pilate mee naneadu-kobena oo bi petuga.
1 Kou’ay tutufin etei himisir Jesu hibai hina Pilate nanamaim hitit.
2 Umu ka Te Pabe'e nemooyugwena ka Pilate mee netamma, “Numme eka nana mayu esoo ewa ka mu numu suda neyugwe. Gi ka mu Roman numu-kooba katudu ka mu tumasumudooyina hemepana, mee mu netamma, ‘Nu yow Mu Pabe'e ka mu Jew numu-kooba katukwudu,’ mee unakwe.”
2 Nati’imaim ubar hitin hio, “Iti orot i ma kakaf bai na ai sabuw nawiyih tafaram hiti’afiyimih aki atita’ur, naatu sabuw eo’otanih Caesar isan kabay men hinibaiyan, naatu i taiyuwin isan eo, ‘Ayu i Keriso aiwob orot.’”
3 Soo Pilate yise ka Te Pabe'e tubenga, “U haa'a mu Jew numu-kooba katukwudu?” Soo Te Pabe'e meeoo, “Aha, o umesoo unnena.”
3 Imaibo Pilate Jesu ibatiy, “O Jew sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo, “Nati kuo.”
4 Soo Pilate yise ka mu Jew numu tutunehanedu no'oko meeoo netamma, “Nu ka ma-no yadooase, yise esoo ka oo manepunne e tuukwe mu unnena tubetse oo ata'yoosoo. Esoo nana gi suda manakwe.”
4 Pilate firis ukwarih naatu sabuw hiru’ay hibatabat iuwih eo, “Iti orot baimakiyin isan anunuwet men ana kakafin ta atita’urimih.”
5 Pana mu tutunehanedu ooosapa mee unnegonno, “Esoo ka mu numu suda neyugwewunu, mana ka teepu Galilee mee naneadu-toogoo suda tuneyugwedu.”
5 Baise abisa hio i hiukikin. “Iti orot i kougeyageyayan, ana bai’obaiyenamaim Galilee wanawanan busuruf sabuw etei hai ma bi’a’afiy boun na Judea wanawanan sabuw etei kugiyigiyih hai ma eafe’af.”
6 Soo Pilate ka meeoo mu unnegonno mu nakase mee mu tubenga, “Oosoo haa'a Galilee-wi'yoona kemmapu?”
6 Pilate iti na’atube hio nonowar ufunamaim, ibatiyih eo, “Iti orot i Galilee matuwan?”
7 Umu mee oo nanekwegea, “Aha.” Soo Galilee numu-kooba katudu Herod mee naneadu punno'o Jerusalem-wi. Soo Pilate yise ka Te Pabe'e ka Herod-matoo nemawuni. Soo Te Pabe'e yise ka Herod pukwi'yoo-kwitoo tzakaka.
7 Pilate nati ana veya’amaim so’ob Jesu i Herod ana aiwob babanamaim ma’am, imih Herod isan iyafar hibai hin. Anayabin nati ana veya Herod auman i na Jerusalem ma’am.
8 Soo Herod besa soonamme ka Te Pabe'e puu-baa natzaka petugase. “Soo Jesus sumuna umu besa tu tumadipu-matu e tzapoonnekukwu. Wuna'me nu oetu nakakena besa oo poonne soonamme,” mee soo Herod soonammekatu.
8 Herod Jesu i’itin ana maramaim yansisir gagamin maiyow, anayabin ana tur marasika nowar naatu kok kwanekwan Jesu taitin, ina’inan auman ta tiwa’an ta’itin.
9 Ewa ka Te Pabe'e tubenga pana soo Te Pabe'e gi oo nanekwegea.
9 Imih Herod tur moumurih maiyow Jesu ibabatiy, baise Jesu men iya’afut tur ta eomih.
10 Mu Jew numu tutunehanedu osoo konnopunnena no'obasoo nanasuda oo netammagonno.
10 Firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hitit tur fokarin maiyow hio ubar hitin hiu kwanikwaniy.
11 Soo Herod yise ka umu tutukwutumadu-no ka Te Pabe'e suda matuguna oo-ma'yoona nanekoena oo nasootzamekugonno. Umu unu nanenagadu-kwi oo kwaseakute mu Jew numu-kooba katudu mee oo netammana yise ka Pilate-matoosoo oo taya.
11 Imaibo Herod ana baiyowayah bairi Jesu hi’iyab hiu kwanikwaniy. Naatu faifuw gewasin hibai hi’us hiyafar maiye matabir in Pilate biyan tit.
12 Wuna'me mu ka Pilate-no Herod gi natoke'yookute pana ka yoo hemma manepetuse umu napua'ahoo.
12 Nati ana veya’amaim Herod Pilate hairi hitounuw, baise marasika i hairi rakit na’atube nanabih hima’am.
13 Ka Te Pabe'e-baa punowse petugase soo Pilate ka mu Jew numu tutunehanedu nesumuhoo.
13 Firis ukwarih naatu bonawiyenayah, sabuw ukwarih etei’imak Pilate e’af ayuwih hina
14 Yise mee mu netamma, “Mu ekow nana nu-baa bi petu. Esoo nana ka mu numu suda neyugwe gi ka numme-kooba katudu nakabetsea mu mee'e e tuukwena. Nu oetu soohanese masoo gi ka mu unnekwasoo manakwe.
14 iuwih eo, “Iti orot kwabai kwana biyou kwatit sabuw nawiyih kakaf kwarouw kwa’o, naatu ayu kwa etei namaim ai babatiy kwa’itin, baise ana kakafin kwao anonowar na’atube men ta atita’urimih.
15 Nu tuwazoo ka Herod-matoo a too'e taya. Soo Herod punno'o gi how a yugwe ka gi how a manakwe.
15 Na’atube Herod nunuwet ana kakafin men tatita’ur, imih iyafar maiye matabir na. Anayabin men abisa kakafin ta sinaf boro namorob.
16 Masoo sakwa sukwe nuupageta yise natzama'wu mee nu mesoo unakwe.”
16 Isan imih ayu boro anarab naatu anabotait natit nan.”
17 — ausente —
17 Matan fufur Tar Nowaten hiyuw ana veya, Pilate mar etei dibur orot ta’imon sabuw isah ebobotait.
18 — ausente —
18 Baise sabuw rou’ay gagamin na’in hibatabat hiwow hio, “Nati orot i na morob! Aki akokok Barabas inabotait natit!”
19 Soo Barabbas nakwutuma oosoo ka mu wakwawa'a tamme-kooba aatadu wohonekese numu goese ooetoo nakwutumadu. Soo mu wakwawa'a tumatuguna ka tabeba oe maneyakwe sumuoo nakwutumadu natzama'wuyakwe mu numu oo netutzeayina.
19 (Barabas i Jerusalemamaim kukugeyagey, naatu orot babin ta easabun momorob isan dibur hiyai ma’am.)
20 Soo Pilate ka Te Pabe'e too'e netzama'wusoo pana
20 Pilate kok kwanekwan i Jesu tabotait tatit, imih fanan aumetawat na’in eafare maiye sabuw ifefeyanih.
21 mu numu ewa unnegonno, “Oo tzakwenne, oo batsa.”
21 Baise sabuw fah sib hinow hi’af ra’at hio, “Ku’onaf! Ku’onaf!”
22 Soo Pilate mee mu numu tubenga, “How manena mu ooka e batsa tuungu? Oosoo gi suda tumatugu. Nu oo wupagetase oo tzama'wukwu.”
22 Pilate iban mar baitounin ibatiyih maiye, “Abisa kakafin sinaf? Ayu ana kakafin men ta a’itin boro namorob, imih ayu boro anarab naatu anabotait.”
23 Pana mu numu papabatsesoo mee nana'unnegonno, “Oo batsa.” Soo Pilate yise mu nakabetsea.
23 Baise sabuw fanah sib Jesu morobomih hiwow hio hinan yomaninamaim hai kok na yabin matar.
24 Soo Pilate yise ka mu tutukwutumadu ka Te Pabe'e batsa tuungu ka mu numu meeoo unakwe.
24 Basit sabuw hio na’atube hai kokomaim Pilate sinaf, Jesu morob isan ibasit.
25 Soo Pilate yise ka Barabbas tzama'wu tooe mu wakwawa'a numu-kooba aatadu oo wohonekese numu oo goese sapa.
25 Naatu orot kougeyageyayan naatu asbunuwayan dibur ma’am isan hibifefeyan i botait, naatu Jesu isan abisa sinafumih hikokok na’atube bai itih.
26 Sumu'yoo nana Simon mee naneadu ka Cyrene mee naneadu-wi'yoona kemmadu ka Jerusalem-witoo kemmadape. Mu tutukwutumadu Te Pabe'e tzemahudu oo wegeagena. Oo-ma tzakaduse ka Te Pabe'e puma nataposakwuna oo tokwu tuungu ka Te Pabe'e-nakwisoo.
26 Roman baiyowayah Jesu onafinamih hibai hitit hinan efamaim, Sairini orot wabin Simon ana barene na au Jerusalem rur bairi hitar. Naatu hikwarar tatab, onaf hibai hitin e’abar Jesu ufun bairi hin.
27 Ewa'yoo momoko'ne mu-nakwisoo punno'o meadape sakwina.
27 Sabuw rou’ay gagamin na’in Jesu hi’ufunun bairi hinan wanawanahimaim baibin afa Jesu hi’itin yah baban hirerey.
28 Soo Te Pabe'e umu-tamme nakwumunase ka mu momoko'ne mee netamma, “Mu sakwa gi nu-koobatoo sagwipana. Mu sakwa muusoo yise ka mu doodooamu-koobatoo sakwi.
28 Jesu tatabir itih eo, “Jerusalem baibin ayu isau men kwanarerey, baise kwa taiyuw isa naatu natunat isah kwaniyababan kwanarerey.
29 Pudusoo Jerusalem-witu suda namanekwu mu doodooamu-makoo suda namanatzayakwe mu yise mee unakwe, ‘Mu numu gi doodooamu-ga'yoo tookwa besa namanatzi.’
29 Anayabin mar boro enan sabuw boro hinao, ‘Baibin iyab a’arih, taubu’e tema’am naatu kek men tibitotomanen boro hiniyasisir.’
30 Umu yise ka giba-matoo nanesootuhikoo mee unnena, ‘U sakwa numme-koobatoo aanooakase mee wumabema.’ ” Pana soo giba gi oo manakwe.
30 Nati ana veya’amaim sabuw boro oyaw isah hinao,
31 Togesoo e gwetzoi sapa umu suda e yugwe tooe gi suda e manakwe sapa. Umu ka saa'a e batsase umu mumme numu Jerusalem-witu unu suda yugwekwu mu ka suda tumatuguse.”
31 Anayabin sawar iti na’atube ai biyan ahiy ana veya’amaim tisisinaf, baise ai nakekerer ana veya’amaim hinasisinaf boro mi’itube?”
32 Mu waha'yoo tuduhadu punno'o ka Te Pabe'e-no natzakase nataposa.
32 Nati ana veya’amaim orot kakafih rou’ab auman Jesu bairi morobomih hinawiyih hitit hin.
33 Mu tutukwutumadu yise ka Numu Tzonoho mee naneadu-kwi petugase ka sunngabe nuummadabue-ma oo taposa wahoo tutuduhadu naana naamookwi.
33 Hitit hina efan wabin Gifow imaim hitit naatu Jesu hi’onaf orot kakafih rou’ab auman, orot ta ana asukwafune, orot ta ana beyawane. Jesu orot kakafih ro’ab bairi koros afe’en|alt="Jesus and thieves on the cross" src="CN01836B.TIF" size="col" loc="Luk 23.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="23.33-35"
34 Soo Te Pabe'e mee nanesootuhikooha, “E Naa u sakwa mu numu yaa manepunnedu ma'emukwana soomu'wa, umu gi oo nakasopedakwadoona yoo e yugwe.” Mu tutukwutumadu yise ka oo kwasu natotsakwate.
34 Imaibo Jesu eo, “Tamai hai bowabow kakafih kunotawiyen men hiso’ob abisa tisisinaf.” Naatu ana faifuw hibosairen arowamaim hifaram hibow.
35 Mu numu oona konnona Te Pabe'e tupoonnepunne mu Jew numu tutunehanedu oo-ma'yoona naneko'e. Mu Jew numu tutunehanedu ka Te Pabe'e mee netamma, “U puu kukumma'akoosoo magwetzoi mee unnepana meno'o sakwa yise u uusoo namagwetzoi u ka Te Pabe'e mee nane'yugwena.”
35 Sabuw nati’imaim hibat hi’i’itin ana maramaim, bonawiyenayah orot ukwarih Jesu hi’iyab hio, “Sabuw afa iyawasih bo i Keriso God narurubin na’at taiyuwin niyawasiban tana’itin.”
36 Mu tutukwutumadu punno'o ka Te Pabe'e-ma'yoona naneko'ena. Umu yise ka suda kammadu baa suda manena ka Te Pabe'e too'e mapoonneku pana oosoo
36 Roman baiyowayah auman hi’iyab, naatu wine tenakuyakuy tomamih hitin
37 yise gi oo hepe. Umu mee oo netamma, “U sakwa uusoo namagwetzoi, u ka pooha-gana mu Jew numu-kooba katudu mee naneyugwena.”
37 hio, “O Jew sabuw hai aiwob na’at taiyuw kwiyawasi!”
38 Ka Te Pabe'e tzopa ka sunngabe-ma soo wobe nataposa mee oo-ma natubo'o, “Yow soo Jew numu-kooba katudu.”
38 Naatu ukwarinamaim hikirum hio, “Iti I Jew Sabuw Hai Aiwob.”
39 Sumu'yoo mu tutuduhadu-matu ka Te Pabe'e-kumaba nataposadu mee oo netamma, “U ne Pabe'e mee naneyugwepana gi hownnekoo te magwetzoa'e.”
39 Orot kakafin ta hi’onaf inu’in Jesu isan eafabon tur kakafih eo. “O Keriso na’at kwiyawas kure naatu aki auman kwiyawasi.”
40 Soo sumu'yoo tutuhadu punno'o ka Te Pabe'e-ma'yoona sooiwunudu mee netamma, “Gi meeoo unnepana. U sakwa ka Te Naa-wi tunaka'oedyuku ta punno'o nagoekwu.
40 Baise orot ta rounane inu’in turan kwarar iu, “O God isan kubirubir ai en? It etei i baimakiy ta’imon tabaib.
41 Ta ka tuma'emukwase sakwa oe tumanaga pana esoo nana puu gi tuma'emukwa.”
41 It airit biyababan tabaib i ana efamaim tabaib, anayabin atasisinaf kwanekwanemaim wan tama ra’at biyat ebababan. Baise iti orot i men kafa’imo kakafin ta sinaf, asir biyababan ebaib.”
42 Oosoosoo tuduhadu yise ka Te Pabe'e mee netamma, “Ka u pooha-toohakwi kodyu petuse, saa'a e sootuhi.”
42 Naatu Jesu isan eafabon eo, “Jesu a aiwobomaim inarur ayu inanuhu.”
43 Soo Te Pabe'e mee oo netamma, “U sakwa oo nakasopedakwatoo yaa tabeno soo Te Naa ta sootuhikwu ka pu-baa ta pepetugase.” Soo Te Pabe'e wa'agesoo ya'ehoo|src="CN01836B.TIF" size="span" copy="© 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Luke 23.43"
43 Jesu iya’afut eo, “Ao’omatani, boun ayu Paradise imaim ana rur o boro airit tanarun.”
44 Tabeno manakwana oona ka taba pahe-kwitoo oo katu-kwikoo tooe, no'oko teepu-koobakwitu toganopunne.
44 Veya yen na i’ouyit, veya rararan matan gugum tafaram etei fobe inu’in veya re three korok na’atube bai.
45 Soo taba koomeba-ma natzadoboyahoo. Soo wunapu ka Te Naa pooha pukwi'yoona mu pooha maneyina naamootoo natzakwenedu pa'anakwana tubongo oo naamootoo natzagebu'ehoo.
45 Basit faifuw gagamin Tafaror Bar wanawan hitaiy re efan kakafiyin, kakafiyin hirafut inu’in taseb rou’ab himatar.
46 Soo Te Pabe'e ka Te Naa mee nanetzakwiya'e, “E Naa meno'o u-matoo e moogooa meahookwu.” Yise soo Te Pabe'e ya'ehoo.
46 Imaibo Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Tamai umamaim ayubu abit inab.” Iti na’atube eo basit morob.
47 Soo tueya'edu pabe'e ka a namanina poonnese mee unakwe, “Esoo nana tookwa togesapa besa'yoo.”
47 Baiyowayah hai ukwarin nati’imaim bat abisa mamatar itin, God wabin bora’ara’ah eo, “Turobe iti orot i gewasin.”
48 Ewa'yoo numu ka Te Pabe'e ya'ehoose oo poonne suda sokwamana ka suda oo matuguse yise nobe-kwitoo kodyu mee nana'unnena, “Tamme suda manakwe, tamme tuma'emukwa.”
48 Sabuw nati’imaim hiru’ay hibat abisa mamatar hi’itin, dogoroh hirab yababan auman hai ubar himatabitabir hin.
49 Umu Te Pabe'e soobedyadu umu momoko'ne Galilee-wi'yoona ka Te Pabe'e-no kemmapu oona kwinga'yoona oo poonne ka suda oo nuugwe.
49 Sabuw afa Jesu hisusu’ub, naatu baibin afa Galilee ine hi’ufunun bairi hina hibibais, nabinamaim hibat Jesu momorob hi’itin.
50 Sumu'yoo nana Joseph mee nane'a ka mu Jew numu tutunehanedu-matu, besa'yoo nana, kaaheno tumatugudu.
50 — ausente —
51 Soo Joseph gi ka Jew numu tunehanedu nakabetzape ka Te Pabe'e mu nebatsa. Soo Joseph ka Te Naa tu nakabetseana sookwina.
51 — ausente —
52 Soo Joseph ka Pilate-baa petugase ka Te Pabe'e tookoo oo natuungu.
52 Na Pilate nanamaim tit Jesu biyan bai na ya’in isan ifefeyan naatu aiwob orot ibasit.
53 Soo Joseph ka oo tookoo hanehoose wunapu-wi oo mabutooe. Gisoo ka taba egea, ka tupe-naga natudotawaga gisoo numu pukwi nanomatuguna, ooweoo soo Joseph ka Te Pabe'e tookoo nanomatugu.
53 Joseph na Jesu biyan onaf afe’en inu’in bosair bai re faifuw boubunamaim sum bai in hub boubun to naiwanamaim tar numin inu’in imaim yai.
54 Esoo ka nanesootuhi tabeno-kobenasoo namanena.
54 Naatu nati veya i Friday, Baiyarir busurufin isan ana veya nakabom.
55 Umu momoko'ne ka Te Pabe'e-no Galilee-wi'yoona kemma'adu ka Joseph nagegase ka Te Pabe'e nanomatuguna poonne.
55 Baibin Galilee ine Jesu hi’ufunun bairi hinan i Joseph bairi hin hubemaim hitit, Jesu biyan mi’itube ya’iyai i hi’itin.
56 Umu nobe-kwitoo kodyukase nakwana'a matabue oo tookoo-kooba nahanekwudu. Umu ka Jew tumayohope mayohona gi kodyu ka nanesootuhi tabeno oo manese.
56 Naatu himatabir hin bar hitit Jesu biyan yabuna’in isan ana raiy hibogaigiwas naatu mar to Baiyarir Ana Veya i hima hiyarir hai ofafar eo na’atube.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.