Lucas 19

Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Yesu eŋe ari more, Yeriko mat suainane keunoka ari mat qeliŋkayakane okangiso,
1 Jesu na Jericho tit naatu nati bar merar wanawanan remor inan,
2 takis mama so baliŋa ŋei mane, eŋetine Zakius, eŋe mat suaine yewa wane kotino geke.
2 basit nati’imaim orot totobuyoy wairafin wabin Zakias, kabay o’onayah hai orot ukwarin ma’am tit.
3 Zakius eŋe ŋei ŋerep magu suaine one more Yesu eŋe ma me eŋe daleo ea desiakane zok manerop wetkeke, ŋo eŋe ŋei bamgo, ea wane Yesu maine mi kake.
3 Kok kwanekwan Jesu ana yumat ta’itin, baise i orot kabumin sabuw rou’ay gagamin na’in nan hisumisum i men karam boro Jesu ta’itin.
4 Pakiso, eŋe magu lewine alakane biririke ari yuanone more, Yesu kayakane eki maneo wake,
4 Naatu sabuw aunah i’iyon nunuw in ai sycamore afe’en yen mare ma Jesu nan ta’itinimih, anayabin Jesu ef nati’iwat inan.
5 pakimo Yesu eŋe eki bano lotke, deine potki waki eki kutno Zakius kaki paki olatke, “Zakius, ge ikop kesikene, na matŋono ukude gerop mesikale.”
5 Baise Jesu na nati ai anamaim titit ana veya an kutan bat, naatu ai afe’en nuw ra’at eo, “Zakias saise kura’iy, anayabin ayu akokok boun o abaremaim airit tanama.” Jesus Zachaeus ai afe’en ma’am isan eafa’af ra’at|alt="Jesus talking to Zachaeus in tree" src="CN01776B.TIF" size="col" loc="Luk 19.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.5"
6 Zakius eŋe aŋaine teweke ikop ket more, bakom kito Yesu iwenkaki matine koto waketkoik.
6 Zakias matan kabiy kayam rena haw tit, kawasa auman Jesu ana merar yi
7 Kine kine ea wakongi, ŋei ŋerep natne eŋe kau paki, detpi boriki rakoi, “Eŋe ŋei sotinerop wane matko ea mo daleo wane waket metmaike?”
7 Sabuw etei’imak hi’i’itin men hiyasisir naatu higam hio, “Iti orot i bowabow kakafin wairafin ana nanawan orotomih matar hairi tenan ana bar.”
8 Zakius eŋe mat koto wie okora Waom olale rake, “Waom, ge detnom, na aboŋne keunoka mapokkawe magu etke lelemamik, na ŋei ŋerep aboŋene midaine magu weku ebonikale, so na ŋei ŋerep natne mo sogino isione more takis wesiene setne weku kobu omaongoleo, na eŋe ukude wesi setne etke so etke ebonikale.”
8 Zakias misir eo, “Regah ayu i boro au sawar founafoun ana kuru’um turin yababan wairafih anitih, naatu sabuw iyab aifufuwih hai sawar abowabow boro hai sawar tafanamaim matah kwakwafe’en auman anaya’abar anitih.”
9 Yesu eŋe dere more olatke, “Ukude Anutuŋo mat iwa wane kotino ŋei ŋerep eŋane wetene mo maki zingemaike. Ŋo yewa eŋane keuo ŋine ŋei iwa eŋe na malip nanmaike, ea wane na ŋidanmaile, eŋe mo Abraham wane ŋaboine solaŋoka, ŋo ukude eŋe Abraham ŋaboine sola so kotorop weneŋ wakonmaike.
9 Jesu misir Zakias iu, “Boun iti baremaim God ana yawas natit orot ebiyawasi, anayabin iti orot auman i Abraham uwan ta.
10 Ŋei Wawainane Gipole, eŋe ŋei ŋerep siuk siukine ea ziaŋone more, wetene ma menaŋ onikalane sarimaike.”
10 Orot Natun i sabuw iyab hikasiy tema’am nuwihih bow naatu baiyawasih isan na.”
11 Ŋei ŋerep eŋe don ea detkau mere edange, so Yesu eŋe takotke don rokop mane edange. Onoka wane? Yesu eŋe mo Yerusalem mat osino lotkekimo, ŋei ŋerep eŋe wetke rakoi, ‘Mo iwaka Anutu wane qeli ewe zonomine wakonlukki kaikene mane.’
11 Jesu na Jerusalem tit biyubin auman, sabuw abisa Jesu eo hinowar hinan hinotanot i God ana aiwob iti boro’omo tatit ana naniyanabe, baise Jesu i kofan maiye oroubonamaim iuwih eo,
12 Ea wane Yesu eŋe don rokop mane edane rake, “Naso maneo ware ware mane eŋe, kepe kiroino Ŋei Waom suainano ariwe, oŋo ŋei wawaine biranangi, so koso zinge sarikale, eŋe yalewa raki paki, kepe kiroino arike.
12 “Ana veya ta orot gagamin tafaram ta’amaim roubinin aiwob baitin, imaibo matabir maiye isan in tafaram ta ef yok na’in imaim tit.
13 Eŋe ea ariakane okane more, urata medewekoune 10 qedugu one more, goli wesi set mane, so goli wesi set mane korop ebone more rake, ‘Ŋine wesi iwa mau paki, bisnis urata ma, ma suaeu na koso zinge sarikale.’
13 Baise na isan bobobunabuna ana veya, ana akirwairafih etei 10 e’af hina gold taita’imon faramih naatu iuwih. ‘Kabay iti abit kwanab, imaim kwanama kwanabowabow ayu ana matabir.’
14 Ŋei suaine eŋe arikimo, matkoune eŋe eŋane bauene waki, qelit biraonbi ari, Ŋei Waom suaine iwa yale olatkoi, ‘Eŋe kepe ware wareze mi geakane ŋene ramaine!’
14 Baise i taiyuwin ana tafaram sabuw hifa’ifai naatu men hikok nati orot ti’aiwob, imih sabuw hiyafarih hin hitit hio, ‘Aki men akokok iti orot aki isai ni’aiwob.’
15 Pakimo Ŋei Waom eŋe siluŋ kepe ware ware birakaki zinge sarike. Zinge more qelit medep wesi ebonge, eŋe iwa yale ra more edora waraŋonge, ‘Na wesi ŋibongole, ea ŋine urataine ma more ma leuleu darap wakonge?’
15 Baise nati orot aiwob hitin naatu matabir na ana bar tit. Imaibo ana akirwairafih iyab kabay bitih hina hitit ibatiyih, kok taso’ob, kabay itih hibowabow baibi’ab tafan hiya’abar hibow.
16 Ŋei maneŋo alakane sari rake, ‘Waomne, na geŋane goli wesi setne wekuŋo bisnis ma more goli wesi setne 10 marat ongole.’
16 Orot ta wan run eo, “Regah ayu au kabay itu ama abowabow tafan i ten hiya’abar abai.’
17 Ŋei suaine eŋe olatke, ‘Ge wekumane okangone, ge qelit ŋei wele, ge wesi nigatne wareluk kamaine, ea wane na ge mat suaine 10 ware onikenane biraganikale.’
17 Ana regah eo, ‘O i bowayan orot gewas, au bowabow kikimin abit ikaif gewas, imih bar merar etei ten abit inakaifen.’
18 Qelit ŋeiine mane sari olatke, ‘Waomne, na geŋane goli wesi setne wekuŋo bisnis ma more, goli wesi setne 5 marat ongole.’
18 Orot bairou’abin run eo, ‘Regah ayu kabay itu ama abowabow tafan etei five aya’abar abai.’
19 Eŋe qelit ŋei yewao olatke, ‘Na ge mat suaine 5 ware onikenane biraganikale.’
19 Naatu ana orot ukwarin iyasisir eo, ‘O i bar merar etei five abit inakaifen.’
20 Ŋo, qelit ŋei maneŋo sari olatke, ‘Waomne, geŋane goli wesi setne iwamo, na laplap koto motkekole,
20 Naatu orot baitounin run eo, ‘Regah a kabay ibitu i abai an koukufet wanawanan asum ai boun inu’in iti abai ana abit maiye.
21 ge ŋei gereune aboŋ kine kine ŋei natneŋo mau wakongi, aboŋ ea ge ma okanmaine. Ŋei maneŋo eu ebotkiso, ge eu ea wane ŋara wele omaon okanmaine, ea wane na geŋane kaetnange.’
21 Ayu o isa abir, anayabin o a tur fokarin, turanah arih o aribe asir kubowabow kwanekwan, naatu turanah hai masaw o kubobobe asir kufafour kwanekwan.’
22 Ŋei suaine King eaŋo olatke, ‘Ge qelit ŋei qotkoine, na geŋone don eaŋoka mainge more, koso don uratao biraganikale. Na ŋei gereune. Na ŋei mane wane aboŋ ma okanmaile. Me ŋei mane wane euo ŋine ŋara ma okanmaile, ge ea korop detkone.
22 Regah misir iu, ‘O i bowayan orot kakaf nokonokow! Nati a tur i’o’omaim boro natatabir nafatumi! O iso’ob ayu i au tur fokarin, sabuw hai sawar abowabow kwanekwan, naatu hai masaw ayu abobobe afafour.
23 Ge wesi ea onoka wane wesi urumgo mi motkone? Wesi ea paki, ŋei maneŋo yewa ŋine ma more bisnis mayake. Maki wakone paki, na zinge sarikaleo, eŋe wesi natne kutno niniake.’
23 Gewasin au kabay banikamaim itayai tabowabow amatabir anan saise tafan hitaya’abar atab.’
24 Ŋei waom eŋe ŋei natne yewao okorakoi, ea zinge edange, ‘Ŋine eŋano ŋine wesi setne ea omaka more, ŋei wesi setne 10 pa manmaike, eŋe manbi.’
24 Naatu tatabir sabuw nati’imaim hibatabat iuwih, ‘Iti orot uman kabay gold kwabosair kwabai kwan akir wairafin kabay etei ten bowabow i kwaitin.
25 Ŋo, ŋei eŋe olatkoi, ‘Waomze, eŋe wesi setne 10 mo pa manmaike!’
25 Baise hitatabir hio, ‘Regah nati orot i ana kabay etei ten bowaka.’
26 Ŋei waomŋo mainge edane rake, ‘Na ŋidanbe detpi, ŋei mane eŋe kine kine mo man mane, ŋo eŋe maine mage more urataine ma, ma leuleki, na ŋei yewa koso takotke manikale. Ŋo ŋei mane eŋe kine kine mo man mane ea nigatnemde magemaike, na ea omakaikale.
26 Iyafutih eo, ‘A tur ao’owen, sabuw iyab umah i’e’etaw sawar moumurih tebowabow boro tafan hinaya’abar nab, baise sabuw iyab umah nutanub tema’am aurin boro sawar en, naatu abisa kikimin nati biyahimaim tema’am boro hinabosairen.
27 Ŋo naŋane ŋabakopne diao gemami, ŋei ŋerep eaŋo na wareonikalane mi siminonge, paki ŋei waom wano don mo motkoi, ŋine ŋei ŋerep ea korop ebu sari more, iwa naŋane kaitno enguwi korop seukwarekei!’”
27 Naatu boun i akokok sabuw iyab ayu bai’aiwob isan men hikokok kwabow kwana iti nou’umaim kwarouw temorob.”
28 Yesu eŋe yale ra more, ŋei ŋerep eŋano ŋine Yerusalem goken alakane arike.
28 Iti na’at eo ufunamaim sabuw au nah i’iyon, wan au Jerusalem yen in.
29 Eŋe Betpage matko so Betani mat osino bonaga mane Oliwa ea lotke more, dokoine eŋano ŋine etke alakane biraore, iwa yale etange,
29 Yen na tafaram Bethage naatu Bethany hairi sisibihimaim tit, Olive Oyaw an, basit ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih naatu wan iyafarih
30 “Ŋire matko eriwa wa more dogi nigatne mane medeune mulapko lukkau okoraki kaikei, dogi ea ŋei maneŋo kutno mi metmele, ŋire ea ka more mulap siloke more, ma sarikeik.
30 eo, “Kwanan bar merar ta nati namaim kwanatit naatu kwanarur auman donkey boubun hi’utan ebatabat boro kwana’itih, nati donkey i men yait ta bai afe’en yen remoramih. Kwana rufam kwanab kwan iti kwanatit.
31 Ŋo ŋei maneŋo qesonŋure rayake, ‘Ŋire ea onoka wane okanmamik?’ Rakiso, ŋire iwa yale olale raikeik, ‘Waomseŋo raki sari mamaite.’”
31 Naatu orot ta nati’imaim na’iti nibatiy nao, ‘Aisim kwarurufam?’ ana tur kwana’owen, ‘Ai Regah ekokok.’”
32 Yale ra etane more biraotki, ere ari Yesu eŋe don etane more kine kine rake, ea wane rokopko korop ongoik.
32 Orot hairi hiremor hin, sawar abisa Jesu eo na’atube etei isah himatar.
33 Ere dogi silokkauk so dogi welaine eŋe etane rakoi, “Ei, ŋire dalino okanikeik wane dogi ea silokkamamik?”
33 Hina hitit donkey boubun hirurufam, ana matuwan itih naatu ibatiyih, “Aisim au donkey kwarurufam?”
34 Ere don ea dere more edangoik, “Waomzeŋo raki sari mamaite.”
34 Hiya’afut hio, “Ai Regah ekokok.”
35 Yale ra more dogi ea Yesu wano ma sarikoik. Pakiso, eŋe momo takotetne dogi kutno lameke more, Yesu qesiŋkauk dogi kutno wa metke.
35 Basit ihamiyih hirufam hibai hin Jesu biyan hitit, naatu hai biya baibiyon tafah hibosaisiren donkey tafan hiyabar uman hibai yen tafan mare.
36 Yesu eŋe dogi kutno arikiso, ŋei ŋerep eŋe momo takotene ea kito qoke numao dogi kine gesoke ariake, eao lameke arikoi.
36 Sabuw hai faifuw tafah hibosaisiren ef yan hiyabar tafanamaim remor in.
37 Pakimo, Yesu eŋe Yerusalem osino, Oliwa bonagaoken duma ket magekoi, eao lotkeki, yewao Yesu wane dokokoune magu suaine eŋe masi kine kine togole ongoi, ea wane eŋe Anutu wane eŋetine don aro uŋalan so oi bakom suaineŋo bukeu waki rakoi,
37 Na Jerusalem tit biyubin auman, ef ta Olive Oyaw na’at re inan i awanamaim hitit naatu ana bai’ufununayah sabuw moumurih na’in Jesu ina’inan iwa’an hi’itah isan fanah sib God ana merar hiyi hibora’ara’ah hio.
38 “Kepe ware ware iwa eŋe Waomŋo eŋine tungo birakaki sarimaike! Anutuŋo mosopkakep! Qeliwo peam pakep!”
38 “God ata aiwob nigegewasin, Regah wabinamaim nan, tufuw maramaim nama naatu God auyomtoro’ot isan fair nama!”
39 Pakiso, Anutu wane papa togon welaine ŋei natne, Parisi, eŋe ŋei ŋerep magu keueno ŋine sari Yesu olatkoi, “Kito ebo ebon, ge dokoŋone ea edannom, doŋ manbi!”
39 Pharisee afa nati rou’ay wanawanamaim Jesu hiu, “Bai’obaiyenayah, a bai’ufununayah kukwararih awah tefot.”
40 Yesu eŋe donene turuŋine mainge edane rake, “Na ŋidanmaile, eŋe doŋ manikeiwo, yemo wesi edo iwa koso wie boka more Waom wane eŋet ora oi bakom okane rau, naŋane eŋetne wayake.”
40 Baise Jesu iyafutih eo, “I ana’uwih awah nafot, kabay iti ti’inu’in boro fanah nasib God hinabora’ara’ah.”
41 Yesu eŋe Yerusalem mat osino ari more, Yerusalem so ŋei ŋerep eŋane ra more aroke more,
41 Jesu na Jerusalem tit iyubin nuw bar hiwowab batabat i’itin ana veya ana yababan ra’at rerey eo,
42 rake, “O Yerusalem, ŋine Anutu wane duma peamine ukude detluk kaikeiwo, ŋine maine numao ea mogare arikei. Ŋo ŋine maine mi desikei!
42 “Tufuwamaim ma isan ana ef iti boun enan akisin itaso’ob. Baise boro men ina’itin, anayabin mata hibofafar.
43 Yemo boaŋ ŋabakopŋine eŋe mat lolike sen qeŋunbi, ŋine matko ŋine maine mi sakesikei.
43 Mar boro enan a rakit sabuw boro roun roun hina’ar bebera’uh a ef hinarufut, run tit isan boro nafokar,
44 Eŋe mat so ŋei ŋerep medewekopŋine korop matali ŋunwarekei, eŋe wesi mane mi qeligeu weti wesi kimainane kutno mesiake. Anutuŋo ŋine qesiŋ ŋuniakane sarike, ŋo, ea ŋine mi detluk kakoi, ea wane ŋabakopŋine eŋe ŋine mataliŋunwareu qamen qe payake!”
44 hinabat hinayuw hinarab, hinagurus, natunatun wanawanamaim tema’am etei boro hinarouw hinamorob. kabay iti etei boro hinarab hinagurus nasawar, boro men ta hinihamiy ana efanamaim na’inumih, anayabin God ana sabuw baiyawasihimih nan o men i’inanimih!”
45 Pakiso, Yesu eŋe Anutu wane Bakom Urumgo waket more, ŋei ŋerep nalu qole qole urata ma metkoi, ea kieke esopone more,
45 Jesu na Tafaror Bar wanawanan run, ana was efanamaim sabuw sawar hiya hima hitotobon itih naatu nunih ufun hitit.
46 edane rake, “Anutu wane ra rokop donŋo iwa yale ramaike, ‘Anutu wane Bakom Urum ea mo eŋine eŋetine ora raikei, meŋen meŋen urum okaniake,’ ŋo ŋine yemo yale okanbi, mo kobu ŋei eŋane mat okanmaike!”
46 Iuwih eo, “Buk Atamaninamaim God iti na’atube eo hikirum, ‘Ayu au Bar i yoyoban ana bar, baise kwa kwabai kwabotabir na bainowan hai wawa’ir watu matar!’”
47 Boaŋ Yesu eŋe Anutu wane Bakom Urumgo kaiwe baŋem waket more, ŋei ŋerep kito ebonge. Mosop Ŋei Suaine Ŋetne so Anutu wane papa togon welaine ŋei, Skribe so ŋei ŋerep eŋane ŋetne, eŋe koropŋo numa mane maratka Yesu qeu seukeakane zia ziaŋ urata makoi,
47 Nati’imaim Jesu mar etei Tafaror Baremaim ma sabuw i’obaibiyih. Baise firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah, naatu sabuw hai ukwarih hikok kwanekwan i mi’itube hitarab temorob.
48 ŋo numa mi maratkakoi. Ŋei ŋerep magu eŋe Yesu wane don detokangoi, eŋe don rake, yewa mi qeliŋ kawarekoi, ea wane Yesu wane ŋabakoune eŋe numa ziageu paki maine mi qekoi.
48 Baise ef hinunuwet men ta hitita’urimih, anayabin sabuw etei’imak i Jesu ana tur akisin hinonowar naatu men hikok boro tur ta hitasa’ir.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.