Efésios 4

Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Paulo na Waom wane ra more mulap ŋei gemaile, na eŋane urata ŋeiŋo matogole ŋune more ŋidanbe, ŋine kine kine wawaine pamaike, ea wane raki paki Waomŋo ŋidora newan ŋungi sarikoi, ea wane ŋine numa koboineka rokopko gesoke gekei.
1 Ayu i Regah wabinamaim dibur arun ama’ama, imih kwa ao’ototofari, God ayawas ya’asair eaf kwana kwabaib imaim kwanama.
2 Pakiso, doku tau tau magu natne eŋane deo ketkele bororom gekei, so naso baŋem wetŋine pesekakatne ge more, wet maep okan nagu more ea wane weleine kimakopŋine eŋerop kito qesiŋ aukei.
2 Mar etei taiyuw kwanayara’iyi, kwanakakaf, yatenanub, yabowamaim taituwa kwanabuwih.
3 So Asu eŋe peam wane mulapŋo qeturaŋ ŋune more wokom ŋungi, ŋine magu weku okangoi, mulap yewa kitasikei wane, diamine manerop togoleka mauluke magekei.
3 Anun Kakafiyin buwi kwana bita’imoni i kwanasinaftobon a kou’ay nati i kwanabukikin tufuwamaim kwanama.
4 Ŋene Kristo wane sola bikum weku, so eŋane Asu weku, yale waka ŋene wetze weku waki, qeturage more, qeli wane kine kine weku wawaine Waomŋo okan ŋoniakane, ŋene eŋe tomaka gekene, wane. Anutuŋo ŋene ŋedorake,
4 Biyat i ta’imon, Anun Kakafiyin i ta’imon, God ea’afit i nuhifot ta’imon tabai,
5 Waom weku gemaike, mali malip tanikine weku, doku tau tau weku.
5 Regah i ta’imon, baitumatum i ta’imon, bapataito i ta’imon.
6 Anutu weku gemaike, eŋe wekuŋo ŋei ŋerep korop Magaze, eŋe wekuŋo weti, ŋene korop yuanŋon waremaike, eŋe wekuŋo ŋei ŋerep keuzo urata ma more, koto baŋem zonom more ŋebon okanmaike, so ŋei ŋerep keuzo me koto baŋem mere kito okan okanmaike.
6 Naatu God i ta’imon, sabuw tutufin etei’imak Tamat, naatu iti etei’imak ata ukwarin, Regah ta’imon, etei’imak wanawanatamaim ebowabow, naatu wanawanatamaim ema’am.
7 Kristo eŋe mokaka sogino dereret maki paki, oŋa oŋazane bakom suaine manerop ŋebongane, ŋene ukude mage waremaine, so Anutu eŋe weneŋ yale waka, eŋe wet maepine kakapa ŋei ŋerep bonep bonep oŋa oŋazane bakom ŋebonwareke.
7 It ta’ita’imon manaw kabeberamaim Keriso ana usar bitit i ra’at naatu igewasin kwanekwan.
8 Ea wane Anutu wane papiaŋo iwa yale ramaike,
8 Buk Atamaninamaim iti na’atube eo,
9 “Eŋe weti wake”, ea wane kine daleo? Kine yemo iwa yale, eŋe alakan ketke, yewa mo ket mage qei kepe kaino lotkeke.
9 Tur iti, “Yen Auyom.” Ana’an i iti, wantoro’ot i marane ra’iy, re anababatun me wanawanan run.
10 Ketke ŋei weku yewaŋoka koso weti wake. Eŋe qeli kotino so kepeo kutno korop oŋom rokopke ge wareakane wake.
10 Imih orot nati taiyuwin yara’iy re’er, nati orot ta’imon yen auyomtoro’ot tit, naatu mar ana hanef etei natabir rabon mar tafaram tutufin etei ana’itinin bai karatan.
11 So Kristo oŋomka ŋei korop “biŋek don wane bakom ebonge.” Ŋei natne aposolo urata maikei wane biraonge. Eŋe biŋek don wane urata kieke ma togoleu okorake. Ŋei natne propet bira onge, eŋe Anutu wane don ra qelaŋangei wane, ŋo ŋei natne eŋe qelaŋ ŋei ŋerep sigi maep don edanikei wane. Ŋei natne pasto biraonge, eŋe lama magu wareonikei wane. Ŋo ŋei natne eŋe sigi maep don wane kito ebo ebon urata maikei wane biraonge.
11 Naatu i taiyuwin siwar bow orot ta ta faramih, orot afa tur abarayah himatar, afa dinab tur faramayah himatar, afa binanuyah himatar, afa Kirisiyan hai bonawiyenayah himatar, naatu afa bai’obaiyenayah himatar,
12 Kristo eŋe urata yale ŋebonge yemo urata ŋei ŋerep ma wakon onŋem, Anutu wane ŋei ŋerep magu ŋene kito qesiŋ ŋonbi urataine maine ma ariŋem, Kristo wane kie metine, so sola bikumine sua togole okaniakane ŋei yale biraŋonge.
12 saise God ana sabuw tatabobuna’ih bowabow ana ef hitaso’ob. Naatu bowabow tataburiri tatabow Keriso biyan tatawowab tara’at tayen
13 Ea wane ŋene urataze yale mamage, mali malipze maine korop qeturaŋŋem Anutu medepine detlukka more weku okora, gege ea weku okaniake. Paki ŋene korop Anutu suainane Gipole, ea kine dere more, takotki takot okane, Kristo wano ŋine zonom warage wet weku ge wakene. Yale okane gemage ŋene boaŋ Kristo eŋine yale ŋei wele lelekene so okanikene.
13 tanan it etei ata baitumatum an ta’imon tamatar. Naatu God Natun ana kirikirifot tataso’ob gewas, wanawanat takwat Keriso ana tutufin tatab.
14 Ŋei wele okanŋem paki, ŋene medep nigatne eŋane rokop misuk okangene. Ŋene togole more geŋem isi ŋei eŋane isi don, me liwe liwek donŋo dibom yale kaukŋone more ea wane momoineŋo main qein misuk ŋebuki, ŋene mat me kepe diao arikenane ra ŋebo ŋebone, ea qeliŋgene.
14 Saise it boro men kek na’atube tatama’am, sabuw baifufuwenayah hitan hitifufuwit ata baitumatum hitiyuwiyuwimih. Kotar yabat nane ebabin ebiyuwiyuwibe. Anayabin sabuw hai notamaim baifuwen tur afa himataren sabuw afa hifufuwih hinawiyih sa’ab tenan.
15 I Midakaka, ea wane turuŋine yemo ŋene don wele magekene, paki, ŋei ŋerep kopze wet maep okanone more, don welekatneka kito edankene, yale okanŋem paki lewetze Kristo wano kito qedugu nagu takotke more, ŋei wele lele gekene.
15 En baise nati efanin, yabowamaim tur anababatun tanao, ef tata’ane ata orot ukwarin Keriso wanawananamaim tanawowabit tanayen.
16 Weleze Kristo wane bango kie metine, kai sotne, eŋe deine, ŋene korop weleoka qeturaŋ waremaine paki, ginogomineŋo tutuino tutuino korop makatakŋongi, welazerop weku okan okanmaine. Wane sisine weku weku ŋene urata ma naguŋem paki, kima natne eŋerop ŋedomka simile detnagu more, masi tanik manik yewaŋo wet maepko sua togole okanikene. Ŋene mo solaze suamaike so togole lukeake.
16 I ana bainakokomaim biyat tutufin etei bai na ikokofan wowab gewas. Naatu biyat hai bowabow Regah bitih na’atube tebowabow ana veya biyat i erara’at naatu yabowamaim ewowowab gewas.
17 Na Woam wane eŋetko don mane iwa yale rawe detpi, pakimo na girem togogole ŋidanbe, ŋine qelaŋ miti midaine, eŋane gege yale koso manerop misuk gekei. Eŋe wet dereretene mo qelaŋ okangimo, kine kine sinoine wele midainaneka yewa waneka motpi pa okanmaike.
17 Regah ana onowatenamaim ayu kwa abimatnuwi, Eteni Sabuw tema’am na’atube men kwanama’amih, anayabin nati sabuw i hai not hikwaris koko’awabe tema’am.
18 Eŋe weteene panaman okan okane, ea wane eŋe qelaŋ so wet togon okane more, Anutu wane gege me gege togon ea mo ŋadek kakoi. Pakimo, Anutu wane gege togon yewa wane ŋadino ge okanmami.
18 Hai not etei i gugumin awan karatan, God ana yawasamaim i hitabaratait nabin anababatun tebatabat, anayabin ukwarih i hifokar naatu dogoroh hikabay.
19 Eŋe kine kine borikine okan okanmami, ea wane gamu gamu mane mi pa ebonmaike, mo qeligeu siukke, ea wane eŋe weteene suikki, ŋara berek ne gidiŋ gidiŋ okorau, qomene manerop wieki, bailalaŋ okane, borikine kine kine diine teine zok loutne ma okanmami.
19 Biya’ohow naniyan i men kafai hiso’ob, hai yawas tutufin etei kakafin nowanamih hitin bai susuw, naatu in sesebar teo’onofar.
20 Ŋine yemo gege yaline okane gekei wane ra more, Kristo wane kine mi kito ŋibongoi.
20 Baise kwa i men iti na’atube hi’obaiyi kwana Keriso kwasu’ubimih.
21 Ea welekatne, ŋine kineine kito ŋibonbi, Yesu wane don wele detkoiwo, yemo iwa yale detkoi:
21 Kwa Keriso isan i hio kwanowar, naatu Turobe yawas gewasin Jesu wanawananamaim ema’ama isan i hi’obaiyi.
22 Ŋine qelaŋ gege sogine, yewa ŋadekka more wet dereretŋine musele, ea sogineŋo isi okangi paki, bailalago matalika okanmaike, yewa kito qokwarekei.
22 Imih kanab atamanin nawiyi yawas kakafih, baifufuwen in kura’ara’ahi kwasinaf gugurusi, nati kanab atamanin i kwanikiya’ub kwanabosair.
23 Paki koto ŋine asu detkau kito wirikki, koso wet dereretŋine, ea mo korop mau musele okaniake.
23 Dogor naatu a not etei i kwanabow kwaniwa’an boubuh hinamatar,
24 Ŋine wet musele kitou kesiake, yewaŋo mo Anutuŋo eŋine kait toqaine yale. Gege wele ea mo oŋom koboboine so kuneŋine ma wakonkake.
24 naatu kanab boubun God ana’itininabe wowab yai inu’in i kwanab kwaniyoun, saise yawas anababatun, ana ef mutufor naatu kakafiyin boro imaim nirerereb.
25 Ea wane ŋine koso isi tanik manik kine kine, ea manerop misuk okanikei, ŋine don welekatneka doku tau tau magu ŋei kimakopŋine natne eŋererop aukei so edanikei. Onoka wane ŋene kima kima koropŋo okanmaine so ŋene qeturageŋem, Kristo wano sola weku okanmaike, yalewa wane.
25 Naatu baifufuwen i kwanihamiy, taituwa isah i turobe hai tur kwana’owen, anayabin it etei tana taita’imon Keriso biyan tamatar.
26 So ŋine kotoŋine gereweki, sot osi osi okanbi paki mageu, yewaŋo tebaŋungi, borikine misuk maikei, ea wane ŋine ŋidom ware nagukei. Ŋine so sot osi osi okane geu, naso me kaiwe misuk qoeake, me kepe kesiake.
26 Ya nasoso’ar na’at, men yaso’ar nabonawiyi bowabow kakafin inasinaf. Naatu men yaso’ar auman inama nan veya nare.
27 Ŋine sot osi osi naso kiroine okane gekeiwo, Satanŋo ŋine liwek ŋuniake, ea wane ŋine Satan misuk newanka more waraŋ kakei.
27 Men Demon Mowan veya nati’imaim initin narunamih.
28 Kobu mamaŋo kobu qeliŋgi paki, metineŋo urata togole maki, eaŋo ŋara aboŋ suaine maratka mangi, gege mageine maineka geake, paki so eŋe maine ŋei natne aboŋene midaine kine kine wane zia ziaŋ gemami, eŋe kito qesiŋ okan oniake.
28 Orot yait ebabain, i bain nihamiy naatu nabusuruf nabow, saise ma gewasin nab nama gewas. Naatu sabuw yababan wairafih nibaisih.
29 Don borikine kine kine mane aŋaŋino ŋine misuk detkau sakesiake, Midakaka, don maineka yemo kito qesiŋ okan okane wane numaine wakongi rau, ŋei natne pelekine gemami, kima ebuyake. So Waom wano ŋine wet maep warage, newankau saketki desikei.
29 A tur men womararin ina’omih, baise baibais ana tur gewasin inao, saise sabuw baibais abisa tekokok boro hinab nawowabih hinara’at. Naatu sabuw iyab tur tenonowar boro nibaisih.
30 Ŋine Anutu wane Asu Koboboine misuk qaisikkau wet borik okaniake, eŋe Anutu wane Asu Koboboine yewa, yemo eŋe ŋebu ŋebu nasoo kibi maepine oŋo okangi kaki paki, Anutu eŋe boaŋ siwot ŋune bira ŋungi, qeka maka midaine gekei wane ra more ŋibonge.
30 Naatu God Anun Kakafiyin men yababan kwanitin. Anayabin Anun Kakafiyin i God ana’i’inanen wanawanatamaim ema’am it i nowan. Saise nati Veya gagamin nanan ana veya it boro narufamit nabotaitit tanatit.
31 Ŋine turuŋ kiroroine mage mage, sot osi osi, koto gerep, don suaine au au, mabaik mabaik, so don mai main, yewa so sigit borikine natne yewa keu ŋine misuk wakoniake, ea korop ŋadek kawarekei.
31 Imih dogor wanawanan tenakuyakuy, gagamat, yaso’ar, okwanekwan naniyah kakafih ta ta etei kwanihamiyen.
32 Paki ŋine ea wane turuŋine, ea mo masi tanik manik kine kine maneŋo doku tau tau magu natne eŋerop kima kima okan nagulukkei, so turuŋ bira wira okanikei, kine wekuka Anutu eŋe yalewaka Kristo wane seu seuinane raki paki, turuŋŋine mo qeliŋge.
32 Naatu nati sawar efanih, kwa i taituwa etei isah kwanamanaw kwanakabeber, kwaniwanbabanih. Naatu notawiyen isa nama, Jesu Keriso ana bowabowamaim God notanotawiyit na’atube.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Efésios 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.