Atos 9

Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Naso yewao Saul eŋe Waom suainane dokoine engu mataliongi, seukei wane don togogole rake, ea wane eŋe Mosop Ŋei Ŋetne Suaine eŋano ari,
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 olale rake, “Ge kibi mane Yuda magu Damaskus matko gemami, eŋane qe ninnom, ge iwa yale qekene, ‘Ŋene Saul iwa bira kaŋem ŋinano umaike, eŋe ŋei so ŋerep magu Yesu mogat kamami, ea ziaŋge ebu ma waraŋone, Yerusalem sari mulap urumgo biraoniake, ea wane birakamaine.’”
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Eso Saul eŋe Yerusalem mat qelige more, moea Damaskus arike, eŋe ari Damaskus osino lotkeki, ikop eaka qelaŋan mane qeliwo ŋine yewaka eŋano ket more qelaŋan kake. Qelaŋan yewa mo zok manerop togogole.
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 Paki Saul eŋe mo eaka kepo ket rasu pa more, detki ŋei maneŋo don mane iwa yale olale rake, “Saul, Saul, ge onoka wane na neku matali qetali okan nanmaine me?”
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Saul eŋe rake, “Waom, ge maŋo?”
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Ŋo ge siluŋ wie more, Damaskus mat suaino waketnom, pakimo baŋ ŋado ŋei maneŋo ge kine kine mane onokaka makene, ea eŋe golasiake.”
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Ŋo ŋei natne eŋe Saulrop weneŋ arikoi, eŋe doneene midaki, zonomene ketki okorakoi, so eŋe don rake, ea detkoi, ŋo eŋe ŋei eŋine mane mi kakoi,
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Saul eŋe wie deine pore kaki, deine zok mupke panamange, ea wane eŋe qesiŋka more, metino malipka ma ari Damaskus matko waketkoi.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Eŋe kaiwe karewe yale deine yeka mupke metki, eŋe ŋara doku mi neke yaupka pake.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Yesu wane qelit ŋei mane eŋe Damaskus matko geke, ŋei ea eŋetine Ananias, eŋe kulu kulu mane kaki, Waomŋo Ananias orake, paki eŋe olale rake, “Ananias!”
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Waom eŋe Ananias olale rake, “Ge wie, numa eŋetine, ‘Numa Koboine,’ yewaka ari Yudas wane matko wa more, ŋei mane eŋetine, Saul, eŋe Tarsus matko ŋine, eŋe ka more, eŋine eŋetinane qesonnom, so eŋe yewa meŋenka metmaike, ea marat kam paki, eŋine kanom,
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 Saul eŋe solainane deine ea mo welekatne mupkeke, ŋo eŋe kulu kulu mane iwa yale kake, eŋe kaki ŋei mane eŋetine, Ananias, eŋe sari saket metine mawa eŋane kutno motke, paki eŋe deine ea koso mo maine menaŋkake.”
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Ananias eŋe Waom wane don dere mainge rake, “Waom, ŋei ŋerep loutne eŋe ŋei ea wane donkisi nolatkoi, eŋe Yerusalem mat kotino geŋane ŋei ŋerep magu masi kine kine qotkoine okan one more zok manerop matalionge, so koso,
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Mosop Ŋei Suaine eŋano ŋine rako rakok kibi maki, ŋei ea iwa Damaskus birakake, eŋe ŋei ŋerep iwa geŋane eŋet gora magemami, ŋei yewa oŋo geŋone magu ea ebu ari mulap urum togole bira oniakane sarimaike.”
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Pakiso Suaineŋo iwa yale olatke, “Ge arinom, na ŋei ea naŋane qelit qeqe uratane mayakane mo birakakole, oŋo Israel kotino ŋei ŋerep, so ŋei ŋerep Israel ŋadino qelaŋ gemami, so kepe ware ware suaine, eŋane kaiteno naŋane eŋetne ra qelaŋoniake, ea wane ge arinom,
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 eŋe naŋane ra more wikile desiake, na noŋom wikile kine kine mo ea sikan kaikale.”
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Waomŋo yale raki, Ananias eŋe ari more mat ea wane kotino waket more, metine mawa Saul wane kutno more rake, “Saul kimane, ge iwa sari dumao Yesu kene, Waomze Yesu oŋomka na geŋano bira nanmaike, ea wane Yesu eŋe deŋone ma menaŋgane more, Asu Koboboine qe watke more rokop ganiake.”
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Ananias eŋe don olatki qoekiso, ikop yewaka kine kine natne, zawon lesoine yaleŋo Saul wane deino ŋine qoe qake ketpi, deine menaŋge, so eŋe wie okoraki mo Ananiasŋo doku taukake.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 Saul eŋe ŋara neki ŋado zonomine koso motke.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 so eŋe Yuda lewa lewaŋ urumgo koboine ari more, Yesu eŋe Anutu wane gipole ea ra qelaŋange.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Ŋei ŋerep korop eŋe Saul wane don ea dere more, oŋaene qaeki, auye rakoi, “Ŋei yewaŋo ŋei ŋerep loutne eŋe Yesu wane eŋet ora bukeu wake, yemo korop mo Yerusalem mat kotino ŋine enguki seuke siukwarekoi, wane eŋe koso ŋei ŋerep ea yaline eŋe ebu more Mosop Ŋei Suaine, eŋano bira oniakane matzo iwa sarike.”
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Ŋo Saul wane don raraineŋo yemo zok manerop zonominerop, ea Yuda eŋane Damaskus matko ra qelaŋange, so Yesu eŋe Kristo eŋe kepe ŋei magu borikino ŋine makok ŋoniakane, Magakŋo birakaki ketke, eŋe Saul wane don ea dere more Yuda ŋei Damaskus gekoi, oŋaene qaeki qiseu paki, don natne ra maket birakakei wane mi okangoi.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Kaiwe loutne qoekiso, Yuda edo lewage more Saul qeu seukeakane don numaine ra ma togolekoi,
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 ŋo ŋei maneŋo Saul don dereret ea mo olatke, paki Yuda ŋei eŋe mat suainane madet baŋem ea mo korop warekoi, ea mo ruoo so kaiweo Saul qeu seukeakane ra more yale okangoi.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Ŋo ruo mane Saul wane dokoine, eŋe Saul ma more mat wane wesi sen aŋaine mau lotkeki iwenka ari rosa suaine kotino birakau waket metki, so dokoine eŋe rosa mulapŋo bororom bororom mau qoroŋ qoroŋ ket kepo kitoki, Saul eŋe saket arike.
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Saul eŋe Damaskus qelige more, Yesu wane dokoine marat oniakane Yerusalem arike, eŋe Yesu dokoine eŋerop weneŋ lewaŋgoi wane ra arike, ŋo Yesu wane dokoine eŋe Saul mo Yesu wano takotkike, ea wane donkisi yewa dere mi malip kakoi, yemo eŋe koropŋo manerop zok kaetonge.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Pakiso, Barnabasŋo Saul qesiŋka more, aposolo eŋano iwenka ari edange, “Waomzeŋo Saul Damaskus matko numao maratka more olatke, Saul eŋe Yesu wane eŋetko Damaskus kaet midaine ra qelaŋange.”
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Yale raki, so Saul eŋe aposolo eŋerop weneŋ geke, eŋe Yerusalem mat korop ari sari ge more, Waomzane eŋet kaet midaine ra qelaŋange,
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 ea wane Yuda ŋei natne eŋe Grik don rakoi ea Yerusalem gekoi, Saul eŋe ŋei ea don ra kitat okane aukoi, ŋo ŋei eaŋo Saul qekei wane ra numa dale maratka more qeŋem seukeake ra okangoi.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Pakimo, doku tau tau magu eŋe don kisi ea dere more, Saul Sisaria matko iwenka ari more birakau, Tarsus matko arike.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Saul eŋe ariki, so doku tau tau magu korop Yuda kepeo, Galili kepeo so Samaria kepeo eŋe ŋei maneŋo mi borikine kine kine mane okanongi, eŋe korop peamine gekoi, Asu Koboineŋo doku tau tau magu qesiŋongi togolekoi, maguo ŋei ŋerep zaleene suakiso ŋei ŋerep korop eŋe Waomze ewino kito gekoi.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Petoroŋo mat baŋem mat baŋem ari sari okange, so Anutu wane ŋei ŋerep natne Lida matko gekoi, atak mane Petoroŋo ŋei ŋerep ea eŋano ari geke.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Naso yewao ea ge more, ŋei mane eŋetine, Ainias maratkake, Ainias wane kie metine yemo zok seu seune pake, ea wane Ainias eŋe koma eit(8) yaline kulu papainoka naso baŋem pageke.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Petoroŋo Ainias olatke, “Ainias, Yesu Kristoŋo ma menaŋ ganmaike, ge wie kulu papaŋone maulukenom!” Raki, ikopka Ainias eŋe aŋaine teweke, yewa kamde eweke more wieke.
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Lida matko ŋine ŋei ŋerep korop so Saron kepe mat digin togogole ŋei ŋerep yewa gekoi, eŋe Ainias kau, mo menage wekumane okange, yale ka more, eŋe wet maingeu paki, zinge Waomze mogat kakoi.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Naso yewao, mali malip ŋerep mane, eŋetine Tabita Hebru dongo, Yopa matko geke, eŋane eŋetine mane Grik dongo ea mo Dorkas, eŋet ea wane kineine, yemo noniŋ zuba, ŋerep ea Yesu mogat ka more naso baŋem naso baŋem masi weku mane ma more, ŋei ŋerep aboŋene midaine qesiŋonge,
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 naso yewao Petoro eŋe Lida wane matko geke, naso maneo yemo Tabita zoma suaine zok manerop kaki pa eaka seukke. Seuki so kimakoune eŋe pareŋine ea saukka more, mat aŋaone mane kutno weti yewao birakau pake.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Yopa ea mat amaŋ mida, bamgo Lida osino metke, ea wane doku tau tau ŋei ŋerep Yopa gekoi, eŋe Petoro wane don kisi dere more don more more ŋei etke Yopa biraotpi, Petoro wano ari olatkoik, so eŋe rakoi, “Ge siluŋ mi mesikene, ge ikop ŋenano sarinom, ŋerep mane eŋe mo seukeakane okanmaike, ge siluŋ ikop mide biririke sarinom!”
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Petoro eŋe aboŋine mauluke more, ererop weneŋ ari Yopa matko lotkeke, pakiso eŋe Petoro iwenka ari mat kutno weti aŋaine mane yewao wakoi. Ŋerep mala loutne eŋe urum eao watke rokopkekoi, Dorkas eŋe wisika geke, naso ea eŋe takot suaine so nigatne loutne ma more, ŋei ŋerep aboŋene midaine ebonge, ŋerep mala yewa eŋe takot ea Petoro sikanka more arokkoi.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Petoroŋo ŋerep korop urumgo ŋine raongi ket wareu eŋe wa wetine qe meŋenka more zinge pareŋ olatke, “Tabita wienom!” Yale raki so deine pore Petoro kaki paki mo eaka wie more metke.
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Petoroŋo metino ma qesiŋkaki wie okorake, pakiso, eŋe doku tau tau ŋei ŋerep so ŋerep mala edora more, Tabita mo wisikae wie more, koso gege maratkamaike, ea edane sikanongi pakiso, birakaki metke.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Don kisi yewa Yopa mat Petoroŋo make, ea wane korop lolike watke rokopkeke, ea wane ŋei ŋerep loutne eŋe Waom detlukka malipka more mogat kakoi.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Pakiso, kaiwe loutne Petoro eŋe Yopa matko geke, so ŋei mane, eŋe bulamakau so osom solaine natne ma urata natne eaŋo mamaŋke, ŋei yewa wane eŋetine Saimon, eŋe ŋei ea eŋerop eŋane matko geke.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.